Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus (2)

Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus

Keskaeg on üks olulisemaid etappe inimkonna arengus ning tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama haridusele.
Keskajal jagunesid inimesed kolme seisusesse . Esimesse seisusse kuulusid vaimulikud , kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Nad olid vabastatud maksudest. Teise seisusse kuulusid aadlikud , kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Ka nemad olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed , kes pidasid üleval esimest ja teist seisust .
Keskaja peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ja ebasobiv hulgalise kauba trantsportimiseks.Linnad muutusid keskusteks, kus talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd, Vahemeri ja Läänemeri. Olulisemaks oli Vahemeri, kuna sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse maitseaineid: pipart, kaneeli , muskaati, vürtsi jm. Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt kõrgemal arengutasemel kui Euroopa oma, siis tarbisid Euroopa jõukamad kihid idas valmistatud kangaid , väärismetallist nõusid ja relvi .
XII sajandil Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks kujunes Läänemerel 1159. a. rajatud Lübeck. Hansakaupmeeste hinnalisemaks paigaks oli Venemaa, sealt hankisid nad mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid: vaha, lina, kanepit, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Kaubanduse areng tõi kaasa vajaduse raha järele. Raha omasid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad. Mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust .
Üha tähtsamaks muutus inimeste seas haridus. Õpetust jagati peamiselt kloostri – ja kirikukoolides. Ning tänu sellle moodustasidki enamiku haritlastest vaimulikud. Kogu õpetus toimus ladina keeles. Õpetus jagunes seitsmeks vaba kunstiks: grammatika (kirjutamine),retoorika(kõnekunst) ,dialektika ( vaidluskunst ), geomeetria, aritmeetika,astronoomia ja muusika . Esimeseks ülikooliks peetakse 119. aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes iilikoolides oli neli teaduskonda: kunstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond, usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14 – 15 aastased poisid. Keskaegset filosoofiat nimetatakse tavalisellt skolastikaks, nende eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõekspidamised ei langenud aga alati kokku. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor , dominiiklane Aquino Thomas.
Ristisõjad said alguse paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavstlus ristisõja ideed kasutama feodaaltsivilisatsiooni-siselt, nii oma usuliste kui ka poliitiliste vaendalste vastu. Paavstikuuria lootis ristisõdadest topeltkasu: ristisõjad pidi suurendama paavsti autoriteeti ning suunama krislikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõudpingutused oma elujärje parandamiseks. Lisaks sooviti kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades taheti vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Sel teel just ristisõjad hakkasid hävitama usufanatismi ja panid aluse Lääne-Euroopa vabanemisele progressi pidurdava katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad rooma paavstide-instituudile.
Keskajal oli üheks suuremaks usuks ristiusk . Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus . Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst , Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh . Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab.
Keskaeg on just nagu nüüdisaeg, ainult et siis olid asjad vähem arenenud. Tol ajal jagati inimesed seisusesse, kuid tänapäeval on ühiskonnakihid kaudnud. Kõiki peetakse seaduste ees võrdseteks.