Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND (0)

1 Hindamata
Punktid
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND
Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga.
Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik.
Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne . Kirjaoskus vähenes, eliidi jaoks sai tähtsaimaks oskus relvi käsitleda. Varakeskaeg oli sõdurite aeg, kus naise tähtsus väljendus taas eelkõige kodus. Kuna ristiusk muutis seksi tabuks ja seostas selle patuga, siis prostituudi amet muutus ühtaegu häbiväärseks ning madalalt tasustatuks, mistõttu naised valisid selle tegevuse vaid äärmise häda sunnil ja sellised naised kuulusid ühiskonna kõige madalamasse kihti. Sisuliselt ainsad võimalused naistel ühiskonnaelus osaleda olid kloostrite abtissidena või valitseja abikaasana.
Varakeskaja esimene suur kultuuriline ärkamine Euroopas oli Karl Suure riigis 8.-9. sajandil. Keskne teadlane Karl Suure õukonnas oli York 'i linnast Inglismaalt pärit Alcuinus, kes tegeles kalligraafia ja grammatikaga ning kelle säilinud tekstid on kohati selgelt homoseksuaalseid kirgi väljendavad (avalikult mõistis Alcuinus homoseksualismi küll hukka). Kirjandus, nii usuteaduslik, ajalooalane kui poeetiline , oligi tähtsaim kultuurivorm. Maalikunst väljendus eelkõige miniatuurides ehk väikestes illustratiivsetes piltides raamatuteksti kõrval.
Oluline oli ka arhitektuur . Euroopa hakkas taas väheheaaval jõukamaks muutuma ja ehkki aadlike jaoks jäid veel ilust olulisemaks lossi kindlustatus, siis kirikud keskendusid juba oma uhkuse väljanäitamisele. Tuntuim arhitektuurimälestis tollest ajast on Palatini kabel Aachenis (prantsuse keeles on see läinud koguni linna enese nime osaks, Aix-la- Chapelle ), mis omal ajal kuulus Karl Suure residentsi juurde ja kuhu see varauusaja kuulsaim valitseja on ka maetud.
Ristiusu levik
301 Armeenias sai ristiusk riigiusuks
313 Milano ediktiga lõpetati kristlaste tagakiusamine Rooma riigis
325 sai Etioopias (Aksumi riik) ristiusk riigiusuks
337 sai Gruusias (Iberia riik) ristiusk riigiusuks
337 ristiti esimese Rooma keisrina Constantinus Suur
380 sai Rooma riigi riigiusuks ristiusk (selle Nikaia versioon , alternatiiviks oli arianism )
391 keiser Theodosius keelustas enamiku paganlikest usutalitlustest
400 sai valmis ladinakeelne piibel (Vulgata), mis kujunes ametlikuks versiooniks. Autoriks Hieronymus (347-420)
432 alustas St Patrick oma misjonitööd Iirimaal
496 ristiti frankide kuningas Chlodovech
525 tuli munk Dionysius Exiguus välja tänase ajaarvamise (Anno Domini ) ideega
6. sajandi keskel tegutses Wales'is misjonärina St David, kes ristis enamuse sealsest rahvast
589 võtsid läänegoodid Hispaanias arianismi asemel vastu Nikaia versiooni ristiusust
597 saabus Lõuna- Inglismaale munk Augustinus , kellest sai esimene Canterbury peapiiskop ja kes ristis esimese Inglismaa valitsejana Kenti kuninga Ethelberti
627 ristiti Inglismaal Northumbria kuningas Edwin
634-644 valitses araablaste Kalifaati Umar, kes vallutas Süüria, Egiptuse ja Pärsia
711-718 vallutasid araablased Hispaania
722-1492 reconquista Hispaanias
732 pandi Tours'i ehk Poitiers 'i lahinguga seisma islami edasitung Euroopas
793 algas Lindisfarne'i kloostri rüüstamisega viikingite aeg
800 krooniti Carolus Magnus paavsti poolt Püha Rooma keisriks
960 ristiti Taani kuningas Harald Gormsson, hüüdnimega Sinihammas
966 ristiti Poola valitseja Mieszko
988 ristiti Kiievi suurvürst , kes kohe sundis kogu Kiievi elanikkonna kristlust omaks võtma
995 sai Norra kuningaks kristlane Olaf Tryggvason
1008 ristiti Rootsi kuningas Olaf Skötkonung
1054 läksid lõplikult lahku roomakatoliku ja kreekakatoliku (õigeusu) kirikud
1096-1099 esimene ristisõda
1145-1149 teine ristisõda
1189- 1192 kolmas ristisõda
1198-1227 Balti ristisõda
1202-1204 neljas ristisõda
1209-1229 ristisõda katarite (ketserlik liikumine Lõuna-Prantsusmaal) vastu
1213-1221 viies ristisõda
1215 kuulutati Peter Waldo ideede järgijad ketseriteks
1228-1229 kuues ristisõda
1248- 1250 Soome ristisõda
1248-1254 seitsmes ristisõda
1251 ristiti Leedu valitseja Mindaugas, kes aga 1261 uuesti ristiusust loobus
1270 kaheksas ristisõda
1271-1272 üheksas ristisõda
1291 Akko (Akre) piiramine ja vallutamine muslimite poolt
1300 hukati ketserina Gherardo Segarelli
1307 hukati ketserluse eest Fra Dolcino ja ta armuke Margherita Boninsegna
1387 ristiti lõpuks Leedu
1415 hukati Jan Hus, tšehhi teoloog, esimene katoliku kiriku reformaator
1420 -1431 viis ristisõda hussiitide vastu
1517 alustas Martin Luther reformatsiooni Saksamaal
1522 alustas Ulrich Zwingli reformatsiooni Šveitsis
1524 -1525 reformatsioonist ajendatud talupoegade sõjad Saksamaal (Thomas Müntzer)
1534 lahutas Henry VIII Inglismaa kiriku katoliiklusest, tekkis anglikaani kirik
1536 alustas Jean Calvin Genfis oma õpetuse levitamist, millest kujunes kalvinism
1628 katoliiklaste lõplik võit Prantsusmaal (La Rochelle'i piiramine)
1882 ilmus Friedrich Nietzsche „Die fröhliche Wissenschaft“, milles filosoof leidis, et Jumal on surnud, sest moraalipõhimõtted ei tulene enam kristlikest arusaamadest.
VARAKESKAJA KULTUUR-RELIGIOON JA ÜHISKOND #1 VARAKESKAJA KULTUUR-RELIGIOON JA ÜHISKOND #2 VARAKESKAJA KULTUUR-RELIGIOON JA ÜHISKOND #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ekasek Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keskaeg - Poliitiline ajalugu
43
pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat ­ barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased s

Keskaeg
Keskaeg - kirik
49
pdf

Keskaeg - kirik

lepe ühendada kirikud, aga see ebaõnnestus. 15. saj sundis hirm Türgi ohu ees kutsuma kokku ida ja lääne ühise kirikukogu. See viis kahe kiriku taasühendamiseni paavsti võimu alla 1439. a. Töötati välja ka teoloogilised alused kirikute lepitamiseks. Need püüdlused siiski ebaõnnestusid ja kaks kirikut jäi lahutatuks. Kontsiliarism ­ kontsiili ülemvõim vastandus paavstivõimu printsiibile ja tõi kaasa vihase võitluse. Hiliskekajal oli Euroopa ühiskond sügavalt kristlik ­ kõigil oli mure lunastuse pärast. Inimest ja Jumalat oleks pidanud ühendama kirik, aga sellega poldud rahul. Hiliskeskajale on omane sügav vagadus ja kirikukriitiline kirjandus ­ kiriku tugevdamiseks. Toimub aga kiriku mandumine: paavsti õukonna prassimine, maiste vajaduste rahuldamine ­ isegi kerjusmungad elasid väga pillavat elu. 1431. a toimus Baseli kontsiil, mis sattus kohe paavstiga vastuollu ­ too kuulutas välja uue kontsiili. 1438

Keskaeg
Poliitiline ajalugu Euroopas
20
doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

Saratseenid ­ Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania (vabaks jäi vaid sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid (Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA Saksi dünastia ­ oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat. Pärast viimase Karolingi valitseja surma ja segadust hakkas kuningas Franki Konradi ajal valitsema Saksi dünastia (919-1024). Tugevdati kuningavõimu, pandi

Ajalugu
Keskaeg
80
docx

Keskaeg

Suur osa nendest on loojast erinevatel eesmärkidel – allikate tõlgendamine võib tekitada 19. sajandi romantiliste restauraatorite lisandus. probleeme. - Keskaegsed piinakambrid – üle reklaamitud, turismimagnet. - Keskaja inimestele ei olnud oluline, kas maa on lame või ei, Keskaja ajaloo allikad: igapäeva elus seda vaja ei olnud. Astroloogid teadsid juba - Kirjalikud allikad – keskajal oli domineeriv suuline kultuur, antiikajal, et maa on ümmargune. kirjasõna oli vaid valitute pärusmaa, kirjaoskajaid oli vähe. - Hommage – keskajaga seostatakse põlvitavaid rüütleid, kes Kirja pandi tihtilugu suuliseks ette kandmiseks või siis kirja annavad vasallivandeid jne – see süsteem ei ole üle kogu pandi napisõnalised faktid. Mida aeg edasi, seda olulisemaks

Keskaeg
Keskaja poliitiline ajalugu
23
doc

Keskaja poliitiline ajalugu

Saratseenid ­ Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania (vabaks jäi vaid sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid (Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA Saksi dünastia ­ Pärast viimase Karolingi valitseja surma ja segadust hakkas kuningas Franki Konradi ajal valitsema Saksi dünastia (919-1024). Tugevdati kuningavõimu, pandi alus Saksa- Rooma riigile. 911. aastaks oli riik tegelikult jagunenud mitmeks sõltumatuks hertsogiriigiks, mille valitsejad kuningavõimu ei tunnistanud

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun