50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ekasek
Õppematerjali autor
Seda sündmust loetaksegi ristiusu võiduks, ehkki on selge, et pöördumise põhjused olid poliitilised ja samuti selle tagajärjed: paganlike naaberhõimudega võideldes võitles Chlodovech nüüd õige usu eest. Rist ja mõõk käisid käsikäes. Sõjapealiku ja tema vägede üleminek ristiusule oli massiline ja varakeskaegses Euroopas korduv nähtus. Uue usu võtsid esmalt omaks germaani hõimude pealikud ja sõjavägi ning alles siis lihtrahvas. Uus religioon ületas oma kultuurilt suuresti vana germaani usundi. Kirikul oli arenenud haldusaparaat, ta andis germaani rahvastele kirjaliku kultuuri 7 ning antiiktsivilisatsiooni pärandi. Eriti põhjamaades astus kirik liitu kuningavõimuga. Kasu oli mõlemapoolne, sest paganluse vastu võideldes laiendasid kuningad oma valdusi. Paganlus taganes kord rahumeelselt, kord vägivalla sunnil. Teatud mõttes olid paganad samas olukorras
ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla, kohustudes selle eest oma maatüki kaitsjale loovutama.Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi seea isandale regulaarselt andami tasuma. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Kolm seisust Keskaegse kujutlema põhjal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikeks, kes kõigi eest palvetasid, sõjameesteks, kes kõiki kaitsesid, ja töötegijateks, kes kõiki oma toova tööga ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Kiriku ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstusele alusepanija apostel Peetrus, kellele Juuesus olevat andnud taevariigi võymed ning määranud kiriku rajajaks.
· Ristisõjad toimusid paavsti hiigelajal, kuid tõid kaasa katoliikluse autoriteedi languse Ristisõdade tähtsus: · Kolme tsivilisatsiooni kokkupõrge- Islam, Lääne- ehk katoliku kirik ja Ida ehk õigeusukirik · Sai selgeks, et ristiusku ei olnud võimalik enam ühendada KESKAEGSED LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS! · Vanal ajal kujunes välja linlik asustus peamiselt idamaades ja Euroopa lõunaosas · Varakeskajal linlik kultuur käis alla · Uus tõus algas 9 sajandi lõpust · Kujunes välja keskaegne linn ja linnakultuur · Keskaeged linnad tekkisid: o roomlaste vanade linnade või kindluste kohale o Jõgede, merede äärde soodsatesse kohtadesse (sobiv sadamakoht) o suuremate feodaalide losside juurde o tähtsamate, suuremate kirikute (piiskopikirikute) juurde · linnad tekkisid ühiskondliku tööjaotuse süvenemisel
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk maailmas. 2.Ristiusukiriku 3 haru
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased s
Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism , kord, ürgkari, orjapidaja ja ori, feodaalid ja kapitalistid turumajandus, sugkond, religioon aitas sõltuvad (pankur, rikkur ideoloogiad ja varanduslik valitsejatel talupojad ehk jne) ja kapitalistid, kihistumine valitseda orjade pärisorjad, ta oli proletajaat ehk palgatöölised, üle, hiljem väike rentnik, tööline, tekivad turumajandus, kristlus kes oli ideoloogiad, mis jaguneb
PILET 1 1.1. Kirjeldage muinasaegset Eestit kasutades järgmisi märksõnu: ● Jääaeg ● Kiviaeg ja kiviaegsed kultuurid ● Metalliajad ja nende aegade peamised saavutused ● Eluolu ● Usund Nüüdisinimese Euroopasse saabudes valitses siin jääaeg, mis lõppes 10 000 kuni 15 000 aastat tagasi. Eesti järjepidev asustus sai alguse alles tol perioodil. Arheoloogid jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks: kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Sellest katab kiviaeg lõviosa, mitu miljonit aastat ja jaguneb omakorda kolmeks - vanemaks, keskmiseks ja nooremaks kiviajaks ehk paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks. Pronksiaeg - ligi 2000 aastat ja rauaaja kestus jääb samasse suurusjärku. Ajaloolaste jaotus on teistsugune : kõigepealt pikk esiaeg, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks : vanaaeg, keskaeg ja uusaeg. Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline
Balti ristisõda 1. Ristiusu jõudmine Läänemere äärde a) Ristiusus nähti võimalust normannide tsiviliseerimiseks ja põhjast lähtuva ohu likvideerimiseks b) Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavias käis käsikäes riikide tekkega - kuningad nägid ristiusus vahendit enese ainuvõimu kindlustamisel : Taanis võttis ristiusu vastu ja lasi oma rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku. Norras kinnistus ristiusk kuningas Olav Püha valitsemisajal (1016 1028). Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülekuningas (valitses 995 1022), kes lasi ennast ka ristida. Kindlamalt juurdus ristiusk Rootsis alles 12.saj. Samal ajal alustasid Rootsi kuningad ka Soome allutamist ning kristianiseerimist. c) 9.saj lõpul kujunenud Vana-Vene (e Kiievi-Vene) riik suhtles tihedalt õigeuskliku Bütsantsiga: kaubanduslikud kontaktid ja ühised vaenlased Musta mere stepia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid