Keskaja Kultuur (0)

Keskaja Kultuur
Keskaja inimeste meelest oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see, kuidas päästa inimese hingi saatana küüsist. Loodust peeti oliluseks vaid kui jumala loomingut.Tähtsamad olid teadmised Jumalast,neid saadi pealmiselt piiblist.
Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vailmulike hoole all.Kloostri- ja kirikukoolides oli eesmärgiks valmistada haritud preestreid ja munki.Enam talupoegi olid kirjaoskamatud.Õpetus toimus ladina keeles.Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria , aritmeetria, astronoomia ja muusika
Ajajooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest.See sundis linnakoole täiustama ja järk järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimene ülikool oli Bologna mis rajati aastal 1119 . Tuntuimad ülikooli olid Pariisi ülikool, Oxford ja Cambridge . Ülikooli juhtis rektor.Ülikoolides oli neli teaduskonda: kuntstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond ja usuteaduskond.Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 a poisid.Õppetöö käis ladina keeles.
Keskaegset filosoofiat imetati skolastikaks.Selle põhieesmärk oli Jumala tundmaõppimine. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka teoseid.Eriti kõrgelt hinnati kreeka filosoofi Aristotelest. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõeks pidamised ei langenud aga alati sugugi kokku. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas , kes kuulutati pärast surma pühakuks.
Lisaks skolastikale tegeleti keskajal astroloogiaga. Tähtsa teadusharuna hinnati alkeemiat. Selle eesmärk oli valmistada tarkadekivi, mis pidi muutma metalle kullaks. Arstiteaduse arengut pidurdas keeld laipu lahata. Nii ei saanud arstid inimkeha tundma õppida.
Keskaja kõige olulisemad ehitised olid kirikud. Need olid uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks ta lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad toomkirikud ehk katetraalid. XI-XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüridega ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks.Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid. Eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja Jumalaema kirik .
Kogu keskaegne kunst oli suurel määral seotud kirikuga . Nii skulptuure ja maale kasutati pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud püüdsid edasi anda Jumala ülevust ja kõikvõimsust. Jumal ja Jeesus pidid olema kõige suuremad.
Keskaegne kirjanus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati palju ja sageli oli need üksteisega küllal sarnased. Pühakute elulugude autoreid saageli ei teatudki.Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjastuseks.
Väga armastattud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest väggitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnu hetkegi, kui tekkis vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid „Rolandi laul“.
Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Kõige armastatumad olid lood Kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest-kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist.
Alates XII saj. Hakati kirjutama armastusluulet.Nende autoreid ja ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Seal ülistati armastatu ili ja vooruslikkust, kirjeldati tundeid.
Linnades loodud ja seal lauldavad värjutusttused oli enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu, neid kirjutati rumalate ja ahnetena ning naeguvääristasid kõikvõmalikul viisil. Prantsusmaal oli eriti tuntud „Reaseromaan“. See koosnes paljude autorite loomingust, mis õige pea aga tervikuks liideti. Tegelasateks oli seal loomad, kes aga tegelikult kujutasid inimesi.
Keskaja kuulsaimaks poeediks peetakse itaallast Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma koulinna Firenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem „ Jumalik komöödia“, mida võib pidada omamooi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapilist. “Jumalikus komöödias“ kirjeldab Dante, kuidas ta vanarooma poeedi Vergiliuse seltsis külastab põrgut ja puhastustuld ning jõuab lõpuks paradiisi .
Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge.Et jumalateenistust rahvale arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad.Järk järgult kuunest sellest kiriklik näitemäng-müsteerium. Algul kandsid sellisei näitemänge ette preester ja kooripoisid korikus altari ees. Aja jooksul hakati ka kogududuse liikmeid tegelastena kaasa tõmbama. Nii jäi kirik suuremate lavastuste jaoks kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul. Näitemängude teemad olid võetud piiblist.