Rene Descartes (1)

Lihula Gümnaasium
Rene Descartes
Referaat
Õpilane: Gert Kindel
10. klass
Lihula 2009
Rene Descartes lad. Renatus Cartesius sündis 31. märtsil 1596 .aastal Touraine´i provintsis La Haye linnas rikka aadliku perekonnas. Rene teisel eluaastal suri ta ema, kuid tänu tublile imetajale kosus väike tervislikult väga nõrk Rene kiiresti ja jäi ellu. Descartes´i vaimuanded avaldusid juba varakult ja isa saatis oma kaheksa-aastase poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid , kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse hariduse (keeled, matemaatika , filosoofia, teoloogia). Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Tema arvates sarnaneski filosoofia puuga : juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad – ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures.
1618. aastal läks ta Hollandisse ning astus sõjaväeteenistusse, samal aastal kohtus ta Caeni Ülikooli professori Beeckmaniga, kes oli teaduse uue sõnaga hästi kursis ning kellel oli Descartes´ile väga suur mõju. 1622. aastal naasis ta Prantsusmaale, korraldas perekonnaasju ning avastas, et tal on piisavalt sissetulekuid, et tööd tegemata ära elada. Ta hakkas reisima , viibides peaasjalikult Itaalias, ning tuli tagasi Pariisi 1625. aastal. Ta elas mõne aasta õukondlase elu ja suhtles aktiivselt tolleaegsete teadusemeestega. Pärast pikaajalist rändamist peatus Descartes mõnda aega Pariisis. Pariisis leidis oma filosoofilistele ideedele uusi pooldajaid, kuid samas tekkisid ka tal vaenlased jesuiitide ja jumalasulaste hulgast, kes ei sallinud Descartese filosoofiat . Ning teadlane pidigi jälle põgenema Prantsusmaalt Hollandisse, kust ta veetis üksinduses kakskümmend aastat ja elas seal väga rahutut elu. 1629. aastast hakkas Descartes uurima meteoore ja optikat ning lõpetas 1633. aastal "Traktaadi maailmast ja valgusest", milles toetas Galilei avastust maakera pöörlemisest. Kuna samal aastal Galilei seisukohad keelustati, jättis Descartes enda raamatu välja andmata. Ta muutis uurimissuunda ning valmistas ette "Arutlusi meetodist" ja kolme suurt kirjatükki: "Dioptrika", "Meteoorid" ja " Geomeetria ". Need tööd määrasid paljudeks aastateks kindlaks keskaja pimedusest välja rabeleva teaduse teed.
1635. aastal sünnitas sõbratar ja teenijatüdruk Hélène talle tütre Francine´i, kes suri 1640. aastal, kuu hiljem lahkus siit ilmast Descartes’i isa. Need aastad polnud kerged ka teadustöös, kus väitlused Fermat ning tema enda kunagise õpilase Regiusega võtsid palju jõudu ja energiat. 1641. aastal ilmusid "Metafüüsilised mõtsiklused", mida Sorbonne heaks ei kiitnud, mida ründasid jesuiidid ja kõige ägedamalt hollandi ülikoolid. Descartes vastas igale traktaadile traktaadiga ning leidis kõigest hoolimata mahti avaldada 1644 . aastal üks oma põhiteostest – "Filosoofilised printsiibid ".
Välimusel olevat Descartes olnud väike suure peaga morn mees. Peale selle oli ta iseloomult ebameeldiv, kapriisne ja kade. Nii kirjutas ta Galilei kohta: ,,...mind tundvad inimesed oletavad, et pigem tema on minult üle võtnud, mitte aga vastupidi“. Kui Descartes mainiski teiste teadlaste töid, ei viidanud ta neile iialgi. Ta oli väga uhke, kui teda ,, meie ajastu ainukeseks Archimedeseks“ kutsuti, siiski kahtles ta oma jõus ning sellepärast ta sageli piinles.
Descartesilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab “ Cogito ergo sum“ sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda.
Aastatel 1647-1648 viibis Descartes taas Prantsusmaal, kohtus seal ka noore Blaise Pascaliga. Segaduste periood ja kodusõda sundisid Descartes´it minema Hollandisse elama, kus ta oli kirjavahetuses kahe Euroopa harituima naisega – Böömimaa printsessi Elisabethiga, kes õhutas Descartes´i mõtisklema armastuse ja tundemaailma üle (sellest kirjavahetusest tekkis hiljem "Traktaat kirgedest"), ja Rootsi kuninganna Kristiinaga, kes tungivalt palus Descartes´i Stockholmi sõita. Vastumeelsusest hoolimata sõitis Descartes 1649 . aasta oktoobris Rootsi, kus Kristiina sundis teda mingisugusele lustmängule värsse kirjutama. Veebruari alguses jäi Descartes kopsupõletiku, kuid keeldus kuninganna ihuarstist, otsustades ise end ravida. Nädal hiljem taipas ta, et oli eksinud , ja saatis stoilise rahuga pihiisa järele. Nagu väikesele Newtonile , ennustati ka Descratese´ile varajast surma ning ta surigi 11. veebruaril 1650 .aastal Stockholmis.
Kuusteist aastat hiljem otsustas Prantsuse valitsus tuua suure mõtleja põrmu kodumaale , ehkki Descartes´i eluajal teda valitsuse poolt vähe hinnati.
Ilma Descartese suurepärase panuseta matemaatikasse ei oleks võimalik olnud selle edasine kiire areng.
Lisa
Kasutatud kirjandus
,,Väike entsüklopeedia“, Rein Aro, Tallinn 2001
,,Etüüde kuulsatest matemaatikutest“ , Heino Koppel , Tallinn 2000
http://faculty.uml.edu/enelson/images/Descartes.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Descartes
http://www.hot.ee/tancred/descartes/