Immanuel Kanti elulugu (0)

Immanuel Kant
(22. aprill 1724– 12. veebruar 1804)
Immanuel Kant oli saksa filosoof . Kant leidis, et kõigil inimestel on võime ja vabadus näha asju lisaks isiklikule ka "inimkonna" vaatekohalt. Vabadusega kaasneb kohustus seda, mida me mõistlikuks peame ka ellu viia. Miski hea saab aga mõistlik olla ainult siis, kui see on pidada heaks inimkonnale: "Toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada üldise õiguskorra printsiibiks!". Kanti arvates ei tunneta me maailma sellisena, nagu see on omaette , vaid sellisena, nagu see on meie jaoks. Üksnes kunsti imetletakse sellepärast, mis ta on.

Elulugu

Immanuel Kant sündis Ida- Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt.
Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel ; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, pietist, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd.
Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. Terve tema elu, äärmiselt vaene välimiste sündmuste poolest – ainult paar korda lahkus Kant kodulinnast, iialgi ei lahkunud kodulinna kreisi piiridest– on meile säravaks kõikumata tahtmuse ja sihikindla    edasipüüdmise   eeskujuks. 1740 . aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema vaimsed huvid olid väga mitmekesised : puhtfilosoofiliste distipliinide kõrval matemaatika , füüsika, füüsiline geo­graafia, antropoloogia , usu- ja kunsti­filosoofia, poliitika jne.- ja igal alal leiame tema juures uusi tähtsaid, sage­dasti geniaalseid mõtteid, uusi viljakaid vaatekohti ja probleemi seadmisi.
Tsitaat: „Ma ei ole geeniuste jaoks: nemad rajavad endale ise teed, kuid ka mitte lollide jaoks: nende pärast ei maksaks end pingutadagi, vaid nende jaoks, kes on vahepeal ning tahavad ennast ette valmistada tulevaseks elukutseks.“
Kant oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk ja põdur. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Juba 22-aastaselt kirjutas Kant: „Mina olen endale juba ära märkinud tee, mida mööda ma tahan käia, miski ei pea mind takistama minu edasijõud­mises.”

Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. “Tõusmine, kohvijoomine, kirjutamine, loengute pidamine, lõunastamine, jalutamine – kõigil oli oma kindel aeg ja naabrid teadsid päris täpselt, et kell on pool neli, kui Immaanuel Kant oma halli pihtkuuega, hispaania roost kepp käes, oma maja uksest välja astus ja väikese pärnade allee poole jalutas. … Kaheksa korda jalutas ta seal edasi-tagasi, igal aastaajal.” Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Tsitaat: „Siis, kui ma oleksin vajanud naist, ei olnud ma võimeline teda toitma; aga siis, kui ma olin võimeline teda toitma, ei vajanud ma teda enam.“

Kant suri oma kodulinnas 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees".

Tähtsamad tööd

1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria.
1736 Füüsiline monadoloogia.
1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist.
1775 Inimese erinevatest rassidest.
1781 Puhta möistuse kriitika.
1783 Sissejuhatus tulevasse metafüüsikasse, mis võib teadusena esile astuda, /s.o. tema
õpetuse lihtsustatud kokkuvõte/.
.1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast.
1785 Kommete metafüüsika põhjendus.
1788 Praktilise mõistuse kriitika.
1790. Otsustusvõime kriitika.
1793 Religioon puhta mõistuse piirides.
1795. Igaveseks rahuks. Filosoofiline visand .
1797 Kommete metafüüsika kahes osas.
1798. Fakulteetide võitlus.
1793 aastal otsustas ta oma koguteosed ise välja anda, kuid ei jõudnud seda enam teostada.

Preisi Teaduste Akadeemia teeb seda alles 20.sajandil. – 18 köidet.

"Puhta mõistuse kriitika" on Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos. Kant kirjutas selle teose oma kolmest kriitikast esimesena (järgnesid "Praktilise mõistuse kriitika" ja "Otsustusvõime kriitika"). "Puhta mõistuse kriitika" on Immanuel Kanti filosoofias põhjapanev pöördepunkt. Varajane Kant oli oma õppejõudude mõjul ratsionalist. Ta tegeles loodusteaduslike küsimustega ja Isaac Newtoni füüsikaga. Tema varajase perioodi peateos on "Üldine looduslugu ja taevateooria", milles ta töötas välja Kanti-Laplace'i teooriana tuntud teooria Päikesesüsteemi ja kosmose tekkimise kohta, mida tunnustasid ka astronoomid ning mis oli aktuaalne üle saja aasta.