Enzo Mari (0)

Tartu Kõrgem Kunstikool
Enzo Mari
Referaat
Anneli Mänd
Mööbel I
Tartu 2008
Biograafia
Sündis1932 aastal Itaalias, Novaras.
1952 Astus Brera Akadeemiasse Milanos, et õppida klassikalist joonistamist ja kirjandust. Samal ajal töötas ta ka visuaalse kunstnikuna.
1956 Avas disainistuudio Milanos, kus ta viis läbi projekte ka selliste klientide jaoks nagu Danese, Driade ja Zanotta.
1957 Disainib oma esimese puust pusle Danese jaoks.
1963 Pani aluse uuele kunstiliikumisele (Nuova Tendenza) ja alustas tööd õpetajana Scuola Umanitaria koolis, Milanos.
1970 Kirjutab lasteraamatu – „Raamat sõnadeta – Õun, liblikas, kana ja muna”
1971 Disainib valmis Sof Sof tooli (padjad keevitatud alusraamil) Driade jaoks.
1975 Disainib kasttooli Castelli jaoks
1985 saab valmis Tonietta tooli, mille väljatöötamine kestis 5 aastat.
1987 Disainib roostevabast terasest kööginõude sarja Smith e Smith.
2003 Loob seeria toole alumiiniumist, mille hulka kuuluvad ka üksteise peale (kuhja) astetatavad toolid ja kiiktoolid.
Enzo Mari (1932 - ...)
Toote –ja mööbli disainer
Enzo Mari on üks innovatiivsemaid ja intellektuaalselt provokativsemaid 20nenda sajandi disainereid. Ta on mõjutanud paljusid noori disainerite generatsioone. ta on kirjanik, õpetaja kunstnik ja toote- , mööbli- ja puzzle mängude disainer.
Mari kohta käib lugu, kuidas ta disainis tuhatoosi. Ta töötas ühe tuhatoosi kallal üle aasta, eksperementeerides uusi lahendusi. Oli ka teisi projekte, millega ta samal ajal tegeles, kuid tuhatoos oli alati tal mõttes. Kui ta selle lõpuks valmis disainis oli lõpptulemus väga elegantne ja täiesti erinev tavapärastest tuhtoosidest. Kahjuks oli see liiga teitsugune, et see rahvale meeldiks.
Selline lugu pühendumusest karaktiseeribki Enzo Mari karjääri kõige rohkem. Disainerina on ta liiga esoteeriline et saavutada kommertsliku edu, mida naudivad ta 20 sajandi II poole kolleegid nagu Ettore Sottsass ja Joe Colombo. Kuid ta suur pühendumus ja keerukus ta töödes on siiski taganud suurt austust ja imetlust disainerite liidus.
1952 -1956 , kui ta õppid Brera Akadeemias , Milanos, pidi ta elatist teenima visuaalse kunstnikuna. Samal ajal lõi Itaalias õitsele tööstusdisain ja Enzo Mari hakkas huvi tundma disaineri elukutse vastu. Ta lähenes disainile pigem teoreetiliselt, uurides selle rolli hetkelises kultuuris ning inimese kui kasutaja ja disaini vahelist suhet.
Pärast kooli lõpetamist 1956 avas Mari oma stuudio Milanos, kus ta sai jätkata visuaalse psühholoogia, kui disaini metoodika süsteemilise vaatluse õppimist. Need õpingud võtsid füüsilise vormi, kui ta lõi kolmemõõtmelised mudelid lineaarsetest elementidest ja tasanditest. Olles sunnitud elatist teenima, sõlmis Enzo Mari lepingu Itaalia plastiktooteid tootva firmaga Danese, mille jaoks pidi ta välja töötama erinevaid masstoodangu produkte.
Esimene projekt, mida Mari firma jaoks tegi, oli puzzle loomadega, mis märgib Daese ja Enzo Mari koostöö algust, mis kestis veel ka 60ndatel aastatel. Disaineri eesmärk oli luua masstoote esemeid, mis oleksid ilusad vaatada ja mõnusad katsuda ning mis täidaksid täielikult oma funktsiooni. Oma filosoofiat nimetas ta „ratsionaalseks disainiks” ja oma väljatöötatud loomingu kohta ütles ta, et need konstrueeritud ja viimistletud nii, et nad vastavad täielikult eesmärgi funktsionaalsusele.
Mari jätkas oma eksperimentaalset tood ka teistes visuaase kunsti valdkondades luues ka Nuova Tendenza kunstirühmituse 1963 aastal. Samas oli ta ka väga produktiivne disaineri töös. 1962 aastal alustas ta tööd Danese’i firma signatuurmaterjaliga – plastikuga, disainides riidepuu, päikesevarju aluse ja prügikasti. 60ndate lõpus oli ta meister plastiku skulpureerimisel. Ta parimaks plastiktööks on vaas, mis läks masstoodangusse 1969 aastal. See ümberkeeratav vaas, mis oli tehtud läikivast ABS plastikust , oli suureks eeskujuks, et plastmasstooted ei pea alati välja nägema koledad ja odavad.
Mari huvi disaini suhtes oli jätkuvalt analüüsiv suhtlemise süsteemi rollis. Seetõttu jätkas ta erinevate mõisttusmängude disainimist. Ta arvas et nende kaudu saavad inimesed käivitada oma kujutlusvõimet ja läbi mängu tükkide lovad nad oma loo.
Jätkates tööd tootedisainerina, ta hakkas tegema ka mööblit. Kuulsamad neist on SofSof tool , mille ta tegi Driade firma jaoks. See koosneb ühest eemaldaavast padjast ja lihtsast keevitatud metalraamist. Samaväärselt geniaalne on ka kast Castelli firma jaoks. See on kokkupandav tool, mille iste ja raam käivad lahti ja neid saab panna kastiks kokku.
1980ndatel tulid Itaalias moodi Memphi rühmituse post-modernistlikud kurvilised ja pehmed vormid ja kriiskavad värvid. Mari ja tema läbitöötatud ratsionalism oli moest väjas, veelgi enam, oli see täielik vastand Memphi rühmitusele. Kuid juba 1990ndatel tuli huvi Enzo Mari disaini vastu tagasi.
2000ndateks, kui ta on juba 70 aastane, on ta võitnud erinevaid disainiauhindu ja paljusid tema töid loetakse aegumatuteks.