kultuuri. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Tallinn 5 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks.
kultuuri. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Juuru 5 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks.
Oma sünnimaaga selles faasis oli suur linnade kasv, kiire varasemate keskuste suurenemine ning uute industriaal-ning kommertsmetropolide asutamine. Selles faasis kasvasid kiiresti majandusliku iseloomuga ränded. II rändeülemineku faasis, peale 17 saj Põhjamere riikide loomist, liikudes järjest edasi kuni 20 saj keskpaika, kus ainult paar primitiivset kogukonda jäid rändeüleminekust puutumatuks. Seega Inglismaa vaatepunktist rahutud Eurooplased otsisid alalist või ajutist asetust kaugemates kohtades, eriti just Põha-Ameerikas, kuhu koliti kiiresti üle Euroopa (järgides kultuurilist, majanduslikku ja topograafilisi kallakuid). 20.saj keskpaigas impluss liikuda väljapoole või linna said osaks kesk- Venemaale, Ukrainale ning Ibeeria, Itaalia ning Balkani poolsaarte lõunapoolsetele piirkondadele. Vastupidisel pildil, lend Põhja-Ameerika maapiirkondadesse algas 18. saj lõpus New Englandist,
Weileri (1995) demokraatia defitsiidi „standardversioon“: a) Euroopa integratsioon tähendab rahvusparlamentide rolli vähenemist ja täidesaatve võimu suurenemist; b) Euroopa Parlamendi roll on liiga nõrk; c) valimised ei ole euroopalikud, st ei valita Euroopa tasandil; d) EL on kodaniku jaoks kauge; e) ELi valdavalt parempoolne poliitika ei leia toetust kodanike seas. Äkki üheks põhjuseks on see, et eurooplased käivad Europarlamendi valimistel järjest vähem (1994a – 56.67%, 2014a – 43,09%). Samuti on Euroopa Parlament sisuliselt ainuke Euroopa Liidu institutsioon, mille liikmeid saab rahvas ise valida. Madal toetus EL-i poliitikatele ja vähene aktiivsus EP valimistel; referendumite negatiivsed tulemused. Nõrk ühisidentiteet. Euroopa demose ehk ühtse kodanikkonna puudumine. Otsevalitud institutsiooni (EP) vähene seadusandlik pädevus. Enamik otsuseid teevad
Vanimad tänaseks leitud dingoskeletid on 3000 aastat vanad, kuid siiski arvatakse, et esimesed dingod tulid koos inimesega Austraaliasse juba 8000 aastat tagasi. Dingol on lihaseline ja võimas kehaehitus. Tema karvastik võib olla erinevat värvi - alates kuldkollasest kuni tumepruuni ja mustani. Välimuselt meenutab dingo kodukoera. Dingo toiduks on küülikud, pisikukrulised, kängurud ja koduloomad. (Parish 2005:18) 19.sajandil tõid eurooplased Austraaliasse ka teise kiskjalise rebase, kes sööb pisikukrukisi, küülikuid ja linde. 1.4. Jäneseliste selts 1.4.1. Sugukond: Jäneslased Küülik on pärit Hispaaniast ja Portugalist. 1850-ndatel aastatel Austraalias aklimatiseeritud tosin küülikut paljunesid järk-järgult sealsetes soodsates tingimustes niivõrd aktiivselt, et aastal 1988 hinnati Austraalias elutsevate küülikute arvu 200 miljonile isendile.
Glob. : trükikunsti levik, raamatute massiline trükkimine Suured maadeavastused: Maadeavastused said alguse Aafrika lääneranniku avastamisest, esimesed retked sooritati 14. sajandil. Peamised tuntud meresõitjad olid hispaanlased ja portugallased. Maadeavastuste jooksul õpiti kindlasti palju uusi oskusi, satuti olukordadesse, mis ei olnud võib- olla just igapäevased ja õpiti neis ka käituma. Maadeavastused laiendasid oluliselt inimeste silmaringi, näiteks varauusaja lõpuks tundsid eurooplased juba väga suure osa maakerast 90% maailmamerest ja 60% maismaast. Õpiti tudma seninägematuid taimi ja loomi Ameerikast viidi Euroopasse kartul, tubakas, mais ja kalkun. Kahjuks hakkas levima ka raske haigus süüfilis, mida ei osatud veel ravida. Maadeavastused mõjutasid oluliselt ka riikide majandust. Kuna Hispaania ja Portugal avastasid esimestena teatud maad, siis kasutasid nad seda ära ja kehtestasid kaubandusmonopole. See tagas
Majanduse üldine raamistik · Hoogne rahvastiku juurdekasv, samas pidev tööjõu puudus ! · Sündivus oli kõrge ja väikelaste suremus oli madal + sisseränne · 1775 üle poole ameeriklastest olid nooremad kui 16. aastast · Tavainimeste elatustase oli kõrgem kui Euroopas · Majandus oli agraarne: põhjas perefarmid, lõunad (orjanduslikud) istandused · Produktid: nisu,tubakas,puit,riis (puuvill hil.) Istanduste töökõupuuduse lahendus: orjatöö · Eurooplased ja indiaanlased ei pea vastu lõunapoolsete kolooniate istandustel · Lahenduseks triangelikaubandus: Eurooplased müüsid relvastust, klaaspärle, alkoholi jne. Lääne-Aafrikasse, kust võeti peale orjalaadung, mis viidi Lääne-India saartele. PA viidi Eusse tubakat ja puitu. Emamaa majanduspoliitika · Emamaa merkantilistlikud arusaamad: PA peab tootma tooraineid Inglismaa-SB-le ehk olema toorainete reservuaar ja emamaa väliskaubanduse ergutaja ja PA peab ostma
Alates Lissaboni lepingu allkirjastamisest 2009. aastal on kõik need mõisted koondatud ühtsesse dokumenti - ELi põhiõiguste hartasse. ELi institutsioonid on õiguslikult kohustatud seda järgima. Sama kehtib ka liikmesriikide valitsuste kohta alati, kui nad rakendavad ELi õigust. Ühtne turg on ELi peamine majanduslik eestvedaja, mis võimaldab enamuse kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist. Oluline on arendada seda tohutut ressurssi niimoodi, et eurooplased saaksid sellest maksimaalset kasu. Jätkuva laienemise tingimustes keskendub EL oma haldusinstitutsioonide muutmisele läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks. Otsevalitavale Euroopa Parlamendile on antud rohkem volitusi ning liikmesriikide parlamentidele on antud rohkem ülesandeid koostöös Euroopa institutsioonidega. Euroopa kodanikel on omakorda varasemast rohkem võimalusi osaleda poliitika kujundamises. Euroopa Liidu kaart EL nõukogu ELi Nõukogu
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
Erinevates riikides on maksustatud kõikvõimalikke asju ehteid, tikke, mängukaarte, soola jne. Lisaks on kehtestatud palju erinevaid subjektiivseid makse, mida pidid maksma teatud seisused või mille maksmiseks pidi olema teatud eritingimus. Markantseimaks näiteks võib pidada Peeter I poolt 1699 kehtestatud habememaksu. Selle maksu puhul oli tegemist maksuga, mille puhul oli määravaks tema mõju ehk suunav funktsioon. See maks pidi habemikest bojaaridest eurooplased tegema. Samuti mainitakse mõrvamaksu, mida kirjeldab Suurbritannia kuninga Henry II varahoidja Richard von Ely (1130-1198). Mõrvamaksu maksid isikud foogtile siis, kui viimase poole aasta jooksul oli vastava maafoogti piirkonnas toime pandud avastamata mõrvu. See maks oli ühest küljest trahv selliste 6 kuritegude vältimiseks tulevikus. Teisest küljest pidi see maks aitama kaasa mõrvade avastamisele (Sealsamas : 11).
Brasiilia avastas pedro alvares cabral kes ei teadnud varasematest retkedest midagi ja kuulutas maa portugali valduseks.Esimene ümbermaailma reis: Esimese ümbermaailma reisi tegi läbi fernao de magalhäes. Ta oli portugali kuningaga tülli läinud ja tahtis leida läänepoolset indateed. Teele asuti 1519a. 20 september. Tagasi tuli ainult üks laev 18 inimesega. Maadeavastuste jätkumine: 16 saj teasel poolel hakkasid eurooplased rohkem maid avastama. 16 saj keskel jõudsid portugaallassed jaapanisse. Jaapanlased tajusid eurooplastest tulevat ohtu ja sulgesid oma sadamad kõigile peale hollandlaste.. 17 saj alguses avastasid hollandlased austraalia. Inglased prantslased venelased ja hispaanlased jõudsid põhjaameerikasse 18 saj. Suurte maadeavastuste tulemused: Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Uutele maadeavastustele järgnes maa paljaks röövimine ja põliselanike tapmine ja orjastamine
- Avignoni paavst kaotas mõju - 1417 valiti uus paavst, Martinius 5 - Sellega oli kirikulõhe yletatud - Ida ja läänekiriku lõhe teravnes, 11 saj. Kui leo 9 sai rooma paavstiks, siis lõuna itaalia tuli rooma kiriku alla - Vastutasuks pandi ladinlaste kloostrid ida-aladel kinni - Kolmainsuse kysimus - Pandi yksteist kirikuvande alla - 1054 on symboolne aasta, kus ida ja läänekirik lõplikult lahknesid - 15. Saj kui Bytsants langema hakkas, korraldasid eurooplased ristiretki tyrklaste vastu - Taheti kiriku uniooni luua - Kuulutati välja kirikute yhendamine.. kuid reaalsuseks unioon ei saand. 1441 moskva suurvyrst seda ei aktsekpeerinud - Kontsiil või paavst kumb kiriku ylem? Vaidlused - Kontsiilil tekkis ka lõhe Baseli ja rooma kontsiil - Kontsiili mõjuvõim vähenes - Paavstide autoriteet taastus - 15. Sajandi teine pool ka kui paavstide renessanss - Indulgentsid pärineb ristisõdade ajast. Patukahetsus vahendid
Banaan kuulub banaaniliste sugukonda, kuhu kuulub veel 219 liiki. Banaani perekonna moodustavad umbes 60 liiki, mis kasvavad Vana Mandri troopikas. Kultuurbanaanid on saadud kahe liigi ristamisel. Kokku on aretatud umbes 200 sorti. Pole teada, kui kaugele tagasi ulatub banaanide kultiveerimine, kuid on teada, et banaane kultiveeriti vähemalt 300 aastat enne meie aja arvamist. Ka Ameerikas tunti banaani veel enne seda, kui eurooplased Ameerika avastasid. Banaan on levinud Kagu-Aasiast Austraaliani, Hiinas, Filipiinidel ja Lõuna-Ameerikas. Banaanide aastatoodang on suurim Brasiilias (umbes 6,5 mln tonni). Banaan on üks maailma suurimaid rohttaimi. Tema lehelabad on umbes 0,5 meetrit laiad ja kuni 4 meetrit pikad. Lehevarte alused tuped on üksteise sisse keerdunud, moodustades ebavarre, mis on 20-30 cm läbimõõduga ja kuni 6 meetrit kõrge. Mõne banaaniliigi ebavars võib olla isegi 15 meetrit kõrge
maaviljeluseks. Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurkiht ja vähesed leiud. Kalmistud rajati asulast väljapoole, veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati haudadesse kägarasse külili, sageli käed pea all. Surnuid võidi enne matmist kinni siduda. Arvatavasti surnuid kardeti. Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid Tänapäeva eurooplased räägivad nelja keelkonda kuuluvaid keeli (96% indoeuroopa, 3% soome-ugri, 1% turgi, 0,1% baski). Indoeuroopa rahvaste päritolu teooriad: Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) Indoeurooplaste kultuuri häll asub Kaspia ja Musta mere vahelisel alal. Protoindoeurooplased olid rändkarjakasvatajad, kes tundsid ka põlluharimist. Pärast hobuste kodustamist ja pronksesemete kasutuselevõttu (u. 2220 e.m.a.) toimus nende
sõdades jäid lõpuks peale inglased. 19. sajandi alguseks tõrjuti indiaanlased kaugele läände. Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid, lõunas rajati suuri puuvilla- ja tubakaistandusi ning nende harimiseks hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 18. sajandi teisel poolel tekkisid Inglismaa ja tema Ameerika kolooniate vahel pingeid ning 1776. aastal võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, mille järel puhkes iseseisvussõda ning võitsid ameeriklased. 12. Eurooplased mujal maailmas Tähtsad laevasõidud tegid maailma eurooplastele kättesaadavamaks. Orjakaubanduse tõttu viidi Aafrikasr 200 aasta jooksul minema üle 15 miljoni orja. Mõnesse kohta võeti maailmaavastusi teinud eurooplasi vastu avalisüli, mujal tõrjuti välja. India ookean pakkus oma tulu poolest huvi paljudele. Maad, mis end eurooplaste ees sulgesid, jäid oma arengus mitmesaja aasta vältel maha. 13. Teadus varasel uusajal Uusaja algus tõi kaasa inimese ja maailma avardusmise
Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia ...
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1691 Liideman ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sattusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren- gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lähtekohast. Kus meile otse karjuvad puudused silma hakkavad, see on meie haridus- ja kultuurpolitika, meie vaimse elu ala üldse. Olgugi need ka mõistetavad, seletatavad, kuid neid peab ometi nägema ja nentima. Meie ees on tänapäeval nende õied: n. n. haritlaste üleproduktsioon, haritlase võõrdumine elust, ideoloogiline kriis, erakonnajuhtide aatelagedus, võõraste aadete ähvardaval...
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
selgelt liftis. Enamik põhja-ameeriklasi ja põhja-eurooplasi seisab erinevasse liftinurka, inimesi täis liftis tõmmatakse õlad koomale, et mitte teiste vastu puutuda, ning suunatakse pilk ette üles, et vaadata korrusenumbrite liikumist. Lõunamaarahvad (hispaanlased, itaallased, araablased jne) vajavad tunduvalt väiksemat isiklikku distantsi kui jaapanlased või eestlased. Inimene, kes jääb araablasega suheldes väljapoole haistmisala, tekitab umbusaldust ja tundub salalik. Eurooplased ja ameeriklased peavad distantsi, kus kaasvestleja hingeõhk on tuntav, häirivaks, seda näidatakse välja, tõmbudes kaasvestlejast eemale. Isiklikku kultuuriruumi tungimist peetakse isegi agressiivsuse märgiks. Lõunamaarahvad on suure kontaktivajadusega, nad ei hoia suheldes üldse distantsi, pikema jutuajamise jooksul haaravad nad teil ilmtingimata kinni kas käest, käsivarrest või õlast. Nende jaoks peab distants
Ent looduses kulgeb selline protsess väga aeglaselt ning seetõttu on vaja lisada erilist preparaati tarkade kivi. Peale kõige muu uuris, kirjeldas ja valmistas Dzabir ibn Hajjani vitrole, maarjaid, salpeetrit, väävel-, lämmastik- ja äädikhapet, kasutas destillatsiooni, sublimatsiooni, kristallimist jm. Siit ka põhjus, miks araablased Dzabir ibn Hajjanit "teaduste kuningaks" nimetasid. Ta andis suure panuse araabia alkeemiasse, mille omakorda üle võtsid eurooplased. Euroopas tuntakse Dzabir ibn Hajjanini latiniseeritud nime all Geber. Keskaja suurim alkeemik oli Abu Ali Ibn Sina (980 1037), kes sai Euroopas tuntuks Avicenna nime all. Ibn Sina töötas välja alkeemilise õpetuse metallide loomusest. Ta arvas, et elavhõbe on metalliliste omaduste kandja, väävel aga annab metallidele võime muutuda tule mõjul. Erinevalt teistest alkeemikutest arvas Ibn Sina, et ühte metalli pole võimalik muuta teiseks. Oma töös "Tervekssaamise
korra jaoks- selle tulemus Mercosur. Koostööline hegemoonia- majanduslikud ja julgeoleku elemendid, rohkem kui ideed. Brasiilia kõhkleb, kas aksepteerida üldse mõnda meedet, mis limiteeriks suveräänsust. UNASUR: integreerib Mercosuri ja CANi. Kas Brasiilia saaks võtta omale Saksamaaga sarnase rolli? Kokkuvõte: kas Unasurist saab tulla järgmine EL? Miks või miks mitte? Kui palju oleneb Brasiiliast? AUSTRAALIA VÄLISPOLIITIKA Austraalia ajalugu: 1606 esimesed eurooplased saabuvad. 1788 esimese Euroopa valitsemise struktuuri loomine. 1901 saab iseseisvaks riigiks. Osales I MS ja II MS koos liitlastega. Kolmekorde liitlus USA ja SBga. Keskmise võimuga riigid: “Riigid, mis pole ei väiksed ega suured tingimustel nagu seda on rahvusvaheline võim, mõju, mahutuvus, ja mis demostreerivad stabiilsuse edendamist maailma süsteemis” Jordaan. “Riik, kelle juhid
koormat. Euroopa kogemustest omandati palju kasulikku riigi poliitiliseks juhtimiseks ja maa majanduslikuks ümberkorraldamiseks. Tihenesid kultuurikontaktid Euroopa ja USA-ga. 1931. a. valiti Hiinas parlament - Rahvuskogu, töötati välja konstitutsioon, riigi presidendiks sai Chang Kaishek. Kuigi uued kaubalepingud välisriikidega kindlustasid Hiinale kasulikud tollimäärad, mis aitasid kaitsta Hiina tööstust ja turgu, ei tahtnud eurooplased loobuda oma senistest privileegidest. Hiina kommunistide jätkuv toetamine ja mitteloobumine tsaariaegsetest õigustest Hiina Idaraudteele viisid 1929. a. suhete katkemisele kolmeks aastaks Nõukogude Venemaaga. 1931. a. tungisid Kirde-Hiinasse (Mandzuuriasse) Jaapani väed, 1932. a. ründasid Jaapani sõjalaevad Shanghaid. 1935. a. Loode-Hiinas moodustunud eritsoonis aktiviseerus Hiina kompartei tegevus. Siin pürgis võimule Mao Zedong
Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilist...
Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" Esimene peatükk - Konkreetse teadmine Usk põlisrahvaste intellektuaalsesse piiratusse abstraktsete/spetsiifiliste sõnade hulga järgi nende keeles on vägagi ennatlik. Leidub palju rohkemate abstraktsete sõnadega 'metslaste' keeli kui eurooplased normaalseks peavad. Ja õigupoolest on sõna 'pöök' sama abstraktne kui sõna 'puu' (mis mõnedes pärismaalaste keeltes kokkuvõtva nimetusena puudub, kusjuures see ei tähenda, et puuduksid konkreetseid puid tähistavad sõnad). Ja teatud ala spetsiifiliste sõnade hulk oleneb tugevalt keskkonnast (ja sellest tingitud huvipunktidest), nt observatoorium võrdluses talliga. Iga tsivilisatsioon hindab ennast kui objektiivseimalt mõtlevat.
aasta Kreeka olümpiamänge. Lisaks suvisele turismile arendatakse ka ökoturismi ja spaasid. Mis on paljudele üllatuseks, on see, et Kreekas leidub mitmeid suusakeskusi ning talveturism on täiesti võimalik. Joonis 29: Turistide arv kuude lõikes 2006. aastal Enamik turiste tuleb Kreekasse Euroopast, eriti Euroopa Liidu riikidest, kuid ka USA-st. Teistest maadest pärinevate turistide hulk jääb tagasihoidlikuks. Aastatel 1989-1991 olid umbes 90% turistidest eurooplased, eriti sakslased ja britid. Kuni 1990-ndateni ei ületanud turistide koguarv 8-9 miljonit, kuid 1994 oli otsustav aasta Kreeka turismi jaoks, sest sel aastal valis enam kui 10 miljonit inimest just selle riigi puhkusepaigaks. Turismi kõrghooaeg kestab maist septembrini, sest 3/4 turistidest külastab Kreekat just sel ajal (vt ka joonis 29). Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisihtkoht, kuid viimasel ajal esineb
Paberi pinna silendamiseks kasutati kipsi. Paberit valmistati väikestes töökodades ning paberitootmiseks kasutatavad kiudained ja tootmisviis varieerusid ulatuslikult. Araablased kasutasid paberi toormaterjalina lina, kaltse, kanepit (köied). Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga.. Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased tambiveskid, traadist valamissõelad, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel: Hiinas kasutati paberi toorainena varasemal ajal peamiselt kanepikiude, hiljem lina, duuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi - ja nisuõlgi, ramied, rotangpalmi jm. Pärast 12. sajandit asendas rotangpalmi ja kanepi enamasti bambus. Paberi valmistamine koosnes järgmistest tehnoloogilistest etappidest:
Miks barbarid? - ilmselt unustasid need oskused. Kuidas Ameerikasse said? Kuna nii pikk maa oli minna, siis (üle Alaska) selle rännaku jooksul (aasta sadade jooksul) nad unustasid põlluharimise. Samas osad ka harisid, seega siis osad õppisid selle uuesti Ameerikasse jõudes. Siit võimalus, et Euroopas võisid elada rahvad, kes ei tundnud tsivilisatsioone. Seal tuli maa seest kivikirveid, mille põhjal hakati oletama, et äkki eurooplased elasid nii ehk ei tundnud põlluharimist ja olid selle rännul unustanud ja pidid selle uuesti õppima. Alates 16 saj pandi tähele, et päevavalgele tulnud muistised, pärinevad erinevatest aegadest st kivist, pronskist ja rauast. Võeti üle antiikne seisukoht, et on olnud kolm aega kivi, pronksi ja rauaaueg. Jõuti ka ühiskonna tüüpide süstematiseerimiseni: metsikud kütid, barbaarsed karjakasvatajad, tsiviliseeritud karjakasvatajad ja viimaseks siis kaasaegsed kaupmehed.
· Nad olid edutud · Olid välja kuulutatud ristisõdadega võrdsustatud retked Läänemere äärde. Oli ohutum ja kergem. · Hispaanias toimus relougista- Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt. Rüütlid leidsid ligemal tegevust · Kuningavõim oli hakanud tugevnema. Rüütlid leidsid tegevust õukondadest. · Majandusliku tõusu aeg. Talupoegadel ei olnud vajadust sõdida Tagajärjed: · Vastastikku toimus kultuuride kohtumine o Eurooplased tutvusid Idamaade kõrgema kultuuri ja elustiiliga ning võtsid sealt palju üle o Vürtsid, luksuskaubad o Hakati kasvatamad Idamaade kultuure (apelsine, sidruneid) o Tee joomise komme o Hakati kasutama kahvlit o Saun ja käte pesemine enne sööki o Tuuleveskid o Sokolaad o Paljud sõnad · Hakkas kasvama Lõuna-Prantsusmaa (Vahemereäärsed maad) linnade tähtsus,
kaer), talivili (rukkis), kesa – vaheldub iga aasta). Toimub üleminek raharendile. Naturaalmajanduse asemel tekib rahamajandus. Hakkavad tekkima linnad. Tekivad tugeva keskvõimuga ehk tsentraliseeritud riigid. Peamised sellised riigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Tugeva keskvõimuga riikides tekivad ka seisuste esinduskogud ehk omalaadsed parlamendid. Valitsejad peavad nendega arvestama. 13. FEODAALEKSPANSIOON Kuni 11 sajandini tõrjusid Eurooplased väljast poolt tulevaid rünnakuid, kuid alates sellest ajast hakkasid nad ise peale tungima. See on tingitud rahvastiku- ja agresiivsusekasvust, aga agressiivsus tahetakse suunata Euroopast välja. Feodaaltsivilisatsiooni pealetundi kolm olulisemat suunda on: 1) Edela suund - ristisõjad Pürenee poolsaarele (rekonfista – Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablaste käest) 2) Ida suund – Läänemere lõuna- ja idakalda vallutamine. Ristisõjad lääneslaavlaste, balti
inimesed said toitelise eelise: said tarbida piimatooteid täiendava toiduallikana. 3. Rahvused, kelle seas on rohkelt inimesi, kes täiskasvanuna laktoosi seedivad: a) skandinaaviamaade rahvad (k.a eestlased) b) asiaatide ja aafriklaste puhul on seos tugevalt geograafiline 4. Rahvused, kelle esindajad täiskasvanuna laktoosi ei lagunda: a) austraalia aborigeenid b) eskimod c) Põhja-Ameerika indiaanlased d) vahemereäärsete piirkondade eurooplased e) enamik araablasi Ökogeneetiline tundlikkus bioloogiliste tegurite suhtes - vererühmade konflikt läbi immuunsüsteemi 1. faktori + / - + - Vererühmade konflikt põhineb muutlikkusel Teatud juhtudel järglaste hukkumine ja bioloogilisel mitmekülgsusel Tugev immuunsüsteem Teatud vererühmade kombinatsioonide partneritevaheline sobimatus 2. Reesuskonflikt 1
Antsla Gümnaasium 12.b klass JOSTEIN GAARDER Referaat Juhendaja: õpetaja Antsla 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................5 Elulugu.................................................................................................................................................6 Looming...............................................................................................................................................7 Teosed..............................................................................................................................................7 "Sofie maailm" kokkuvõte...................................................................................................................8 ...
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolk...
Sudaan. Araabia maadeks kutsutakse Araabia poolsaarel asuvad maid. Nende hulka kuuluvad: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Kuveit, samuti ka Pärsia lahe saareriik Bahrein ning osaliselt ka Jordaania ja Iraak (kõrbealad nende lõunaosas). (Araabia... 22.04.2013) Oma olemuselt ja käitumiselt erinevad nad suuresti lääne ja euroopa inimestest. Nad on omavahel sarnasemad kui eurooplased, sest neil on ühine keel ja neid ühendab kindel veendumus, et nad moodustavad kultuuriliselt ühe terviku. (Nydell 2002:146) Araablaseks ei pea olema sündinud, araablaseks võib saada. Piisab sellest, kui kahe muhameedlasest meestunnistaja juuresolekul öeldakse siiralt ,,Pole jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik". (Nydell 2002:113) Gamal Abdel Nasser (Egiptuse president 1954-1970.a): Araablane on ükskõik kes, kelle
vallandas nii esimese ristiretke. Lääne-euroopa rüütliväed vallutasid Jeruusalemma ning tapsid tuhandeid. Pärast esimest ristisõda rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas egiptuse valitseja Saladin jeruusalemma tagasi ( moslemite jaoks) , hiljem võitlesid ( kolmas ristisõda) moslemite vastu Friedrich Barbarossa ja Richard Lõvisüda, kuid Jeruusalemma tagasi võtta. Eurooplased tegid veel 5 katset tagasi võita, kuid need tõid ainult kahju. Neljanda jooksul vallutati Konstantinoopol ja lõpuks ristisõjad hääbusid. Samas tõi see ka kasu, rüütlid said vallutusviha välja elada, see aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Erinevad kultuurid segunesid, pideva ringlemise tõttu Aadel Raskerelvastatud rüütlid sõdisid peamiselt ratsa. Peamised piik ja mõõk. Tuli rõngassärk, oli ka kiiver, mida hiljem sai üles alla lasta, kilp muutus kolmnurkseks
Paberit valmistati väikestes töökodades ning paberitootmiseks kasutatavad kiudained ja tootmisviis varieerusid ulatuslikult. Araablased kasutasid paberi toormaterjalina lina, kaltse, kanepit (köied). Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga. Liimistamiseks kasutati riisitärklist, taimseid liimaineid ning kriidi ja tärklise segu. Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased hüdraulilised tambiveskid, traadist valamissõelad, vildid paberilehtede eraldamiseks pressimisel, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Paberi levikuteed Hiinast Euroopasse 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Hiinast Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Nepaali ja Birma Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu. Araabia kalifaadis valmistati paberit esmakordselt 8
· Kolooniad on ,,vanad ja iseseisvad riigid" USA iseseisvussõda (1775-1781/83) · Sõltuvalt vaatenurgast: 1. Revolutsioon (Vana võimu kummutamine) 2. Vabadussõda (Radikaalide jaoks) 3. Koloniaalmäss (Londoni ja Georg III jaoks) 4. Kodusõda (lojalistide jaoks) · Briti väeosad: Saksa palgasõdurid 32 000 50 000 · Ameeriklaste sõjavägi: 5000 20 000 Iseseisvussõda... · Sõja pöördepunk on Saratoga lahing 1776: eurooplased hakkavad uskuma, et ameeriklased võivad võita · 1776 hakkab Prantsusmaa toetama ameeriklasi (vana rivaali SB nõrgendamiseks) 1. Majanduslik abi (laskemoona,relvi) 2. 1778 sõlmib absolutistlik Prantsusmaa poliitilise liidu vabariikliku USA-ga ... vahendab Benjamin Franklin (USA saadik Prantsusmaal) Sõda ja eurooplased · Prantsusmaa saadab mehi, laevu jne. · SB kuulutab sõja Prantsusmaale · Hispaania ühineb SB vastastega
Territooriumi: 7, 686 850 ruutkilomeetrit Maa: 7, 617, 930 ruutkilomeetrites Vesi: 68, 920 ruutkilomeetrit Rannikuala pikkus: 25, 760 kilomeetrit Riiklik jaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumi: Austraalia Pealinna ala, Lõuna-Austraalia, Lääne-Austraalia, Põhja-Territoorium, Queensland, Uus-Lõuna-Wales, Victoria Looduslik keskkond: rohkem kui 80% taimedest, loomadest, on iseloomulikud riigile 2. AJALUGU Esimesed asunikud Lõuna-Aasiast saabusid 40 000 aastat enne kui esimesed eurooplased alustasid oma avastamisretki 17.sajandil. Ühtegi formaalset nõudmist ei tehtud enne 1770. aastat kui kapten James Cook võttis omamise enda kätte Suubritannia nimel. 6 kolooniat 18. ja 19. sajandi lõpus; nad ühinesid ja nimetasid endid Ühisheaolu Austraalia 1901. aastal. Uus riik võttis kõike oma looduslikest varadest, et kiirelt arendada agrikultuuri ja industraalset manufaktuuri, et toetada britte I ja II maailmasõjas. Viimastel aastakümnetel,
süütu haigus, mis alles siis, kui Kolumbuse madrused selle kaasa tõid, muutus Euroopas kohutavaks taudiks). Samaaegselt oli ta aga ka esimene, kes laskis korraldada õige täpseid uurimisi maa ja inimeste kohta, koguni nii põhjalikult, et Ameerika antropoloog Edward Gaylord Bourne nimetas teda 1906. aastal ühes ettekandes, võib-olla veidi ülepingutatud entusiasmiga, kuid ikkagi "ameerika antropoloogia rajajaks". Peale selle said eurooplased endale tomati, paprika, tubaka, kalkuni, maisi, kartuli ja palju muud. Kolumbus tegi Ameerikasse neli reisi, millest kolm esimest olid edukad, ning sellega saavutas ta endale suure tunnustuse. Esimene reis: 11.oktoober 1492. aasta. Kuskil Bahama saarte (loomulikult siis neid saari veel nii ei nimetatud ja Euroopas üldse ei tuntud) läheduses oli kolm väikest purjelaeva. Laevad olid lahkunud veidi enam kui kaks kuud tagasi (lahkuti 3
Analoogiliselt reageeriti ka esimestele teistest rassidest immigrantidele, kes saabusid USA-sse või siis mõnda koloonia metropoli (näiteks hindud Londonisse). Kuna rass on mõtteliselt loodud kuvand, mis rajaneb inimeste veenmisel, siis määrab suhtumise rassi see, millisena teda kujutavad ühiskonna mõjukamad grupid. Samastumise aluseks võib olla ka rahvusriik või ulatuslikum piirkond maailmas. Näiteks mõistel eurooplased on tänapäeval mitte ainult geograafiline, vaid ka kultuuriline mõõde. Olla eurooplane tähendab sallida ja lugu pidada endast erinevast, tunnustada demokraatia ja kristluse põhiväärtusi. Teadlased väidavad, et moodsal inimesel on tänapäeval mitu identiteeti, mis omakorda elu jooksul muutuvad. Kosmopoliit ehk maailmakodanik elab ühes riigis, töötab teises ja hääletab kolmandas. Tal võib elu jooksul olla mitu abikaasat, kes kuuluvad erinevatesse rahvustesse,
Antropoloogiliselt on eestlastele kõige lähedasemad lätlased ja leedukad, keeleliselt soome-ugrilased. Valma asula oli tüüpilise kammkeraamika esindaja, 50 a hakati seda kutsuma protolakoniidse väljanägemisega inim. Sarnanes väga uuralites elavate soome-ugri rahvastega , kuid samas sarnanes ka laplastega. Ardu mees (asula) oli nöörkeraamika tüüpesindaja. Tüüpiline europiidse rassi esindaja. Valma oli siis algsoomeugri rahvastiku esindaja, teine europiid. Assimileerumise tulemusena eurooplased kaotasid mongoliidse välimuse ja omandasid europiidse välimuse. Etnogeneesi uurimine on muutunud ibterdistsiplinaarseks. Järjest on pakutud välja uusi lahendusi, mis teatud määral erinevad varasematest. Tp ei rõhuta enam laialdasele ümberasumisprotsessile nagu varem, tp ürit erinevaid teadusharusid leida keele ja rahvastiku kujunemislugu interdistsiplinaarselt. Mitmed muutused on toimunud keel vahendusel. Arheoloogid on ka üha enam hakanud muutusi seostama
Edasi asuti otsima võimalust jõuda Indiasse ümber Ameerika. Aastatel 1519-1522 sai teoks esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes, Hispaania teenistuses olnud Portugaallane. Kodumaale Magalhaes tagasi ei jõudnud, sest Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased. Maadeavastuste mõju Euroopale: Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. Maadeavastsute mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadets kalkun. Negatiivne mõju: toodi kaasa uusi haigusi, kurikuulsaimaks sai süüfilis. PILET 5 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Religioon: panteon, surmajärgsus, templid. Kultuurisaavutused: kiri, haridus, teadus, kirjandus, leiutised. Panteon-ühe usundi jumalad. Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740
’73. aastal tõstis OPEC järsult naftahindu ning Araabia maad kuulutasid USAle ja Euroopa riikidele naftablokaadi Iisraeli toetamise eest Jom Kippuri sõjas. Lääneriikides tekkis hüperinflatsioonioht. Selle vältimiseks vähendati majanduspoliitikas poliitilist survet, vastutus viidi ministeeriumitelt pankadele. Uue, N-lib poliitika eestvedajateks olid Reagan, Thatcher, IMF ja Maailmapank, toetajateks individualiseerunud ning kasumiahned eurooplased. Reagan rakendas majanduslikku darwinismi – suurkorporatsioonide võim olevat lõppkokkuvõttes kasulik. N-lib poliitikat rakendades inflatsiooni aeglustati so eesmärk täideti, kuid varanduslik ebavõrdsus süvenes tugevalt. 45.Neoliberalismi võidukäik Ladina-Ameerikas, Ida-Euroopas ja Hiinas. 11 Ladina-Ameerika pmst boikoteeris B-W lepet, pidev inflatsioon
keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ajalooliste kultuuritraditsioonidega ja erinevates riikides ajaloo jooksul kujunenud mõttemallidega. Näiteks see teooria seletab Põhja- Ameerika suuremat vastumeelsust keskkonnaprobleemide lahendamise suhtes sellega, et see on tekkelt nn "kauboiühiskond", kus inimestel oli oma elutegevuse ülejääkidega võimalik võrdlemisi vabalt ringi käia. Samal ajal elasid eurooplased juba sel ajal tiheda asustusega piirkondades, kus nii ressursiprobleemid (maapuudus) kui ka jäätmete ladustamise probleemid ilmnesid juba sajandeid varem. See teooria näeb probleeme varasemate looduskesksete religioonide asendumises kristliku maailmavaatega õhtumaades, samuti liigses demokraatias ja isikuvabaduses, mis viib tihti inimesepoolse tegevuse kõikelubavuseni looduse suhtes.
Kordamisküsimused 1. Keltide tähendus, keldi rahvaste päritolu, levik ja keeled. Keltideks nim inimesi, kes räägivad keldi keeli, Loode-Eurooplased. Sõna Celt (kreeka k keltoi, ladina celtae) kasutasid kreeka autorid esimest korda u 2500 a tagasi. Kreeklased kasutasid ka nime galaadid (galatoi), roomlased sõna gaul (galli). Kreeklased nimetasid keltideks Massaliast (Marseille) sisemaa pool elavaid barbari hõime. Peagi nim nii kõiki Euroopa barbareid, kes elasid Alpidest põhja pool. Muinasaegadel kuulusid keldi keeli rääkivate rahvaste sekka gallid, belgid, keltibeerid, lusitaanid, galaadid, muistsed britid ja iirlased. Galaatiaks nimetati al 8. saj Väike-Aasia ps piirkonda, kuhu keldid rändasid. Galicia keltide piirkond Pürenee ps-l, keltibeerid. 2. Kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kirjalikud allikad: Hekataios Mileetosest kirjutas 6.5. saj keltidest. Herodotos võttis ...
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Gailit TEOSE PEALKIRI: Ekke Moor TEOSE ŽANR: Psüholoogiline rändur romaan ILMUMISAASTA: 1941 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil. Tolleaegsetes tema novellides puudub rööm ja on rohkelt groteskseid visioone inimestest kellel on suured vaevad. Looming saavutas kõrgtaseme 1920 aastal kui ta novellid said realistlikumaks. Peale Eestist pagemist aastal 1945 ei kirjutanud Gailit enam palju kuid see väheke mis ta lõi nagu näiteks ...
saatana sümboliks pidamine. 2. SUURED MAADEAVASTUSED Mõiste ,,suured maadeavastused" lähtub varauusaegse maailma Euroopa-kesksest nägemusest. Eurooplaste avastusretkede peamiseks sihiks olnud Kagu-Aasia mereteed olid nii hiinlastele kui araablastele hästi tuntud, kõnelemata sellest, et uued avastatud kontinendid ei olnud kaugeltki inimtühjad, vaid asustatud sageli märkimisväärselt kõrgele arengutasemele jõudnud tsivilisatsioonidega. Ometi oskasid just eurooplased lõigata maadeavastustest suurimat kasu, allutades järk-järgult suurema osa maailmast oma poliitilise ülemvõimu alla, millele lisandus koos ristiusu levitamisega euroopaliku kultuuri pealesurumine. Mitte ühelgi teisel ajastul pole Euroopa mõju kogu maailma ajaloole olnud nii märkimisväärne kui seda varauusajal. Õigupoolest olid maadeavastused paljuski eksituste jada. Tollaste merereiside sihiks ei olnud uute kontinentide avastamine
kujud sarnanesid nukkudega. Kõige tavalisem ja lühem jumaluse poole pöördumise rituaal oli kuju ees lõhnakepikeste süütamine, põlvitamine ja kolme või üheksa kummarduse tegemine ning oma palve esitamine. Laialdaselt olid levinud nõidade, ennustajate ja maagide teenused. 20 Esmajärgulised kultuurikujundavad faktorid Hiinas olid kahtlemata kolm õpetust- konfutsianism, taoism ja budism. Konfutsianismi kasutasid terminina eurooplased, hiinlaste jaoks tähendas see ,,raamatuinimeste kooli", mis pärines kaugest minevikust. Teine oluline usuvool Hiinas oli taoism. Tao on universiumi Tee. See on alati liikumises, alati sünnib uusi muutusi. Budism on hiinlastele lähedane oma hoole poolest hinge saatuse pärast. Lõpmatult liikuv ümbersündide ratas annab inimhingele üha uusi võimalusi. Seepärast pidi buda munk viibima nii matustel kui ka lapse sünni juures. Mõlemal juhul aitas ta kindlustada paremat seisu
TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult. Koloniaalsüsteem on usundiloo teket mõjutanud tugevalt. Teadusliku distsipliinina tekib religiooniteadus 1870. aastatel. Mõningates ülikoolides
Selliseid perefirmasid pärandatakse isadelt poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega. Kodu Viimase saja aastaga on jaapani kodu tublisti muutunud. Traditsioonilisi õlg- või sindlikatusega puumaju võib kohata veel ainult maapiirkondades, linnades elavad inimesed enamasti samasugustes kortermajades nagu eurooplased. Selliseid suuri kortermaju kutsutakse Jaapanis danchi ja need on ehitatud betoonist ja terasest, siseviimistluses kasutatakse ka puitu. Tüüpiline jaapani korter on aga oluliselt väiksem, kui Euroopas. Tegelikult on iga jaapanlase unistuseks oma maja, aga kuna maa on väga kallis, on ka majad kalllid ja võrdlemisi väikesed. Maapiirkondades, kus maa on odavam, on ka majad suuremad ja neis on piisavalt ruumi, et koos perega saaksid elada nii lapsed kui vanavanemad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
