Pülooni läbimisel satuti rahvale määratud sammasõue (hüpostüülõu). Sellele järgnes mitmelööviline väga kõrge tihedate sambaridadega saal (hüpostüülsaal), millele omakorda järgnes rida väiksemaid ruume varanduse ja pühakujude tarvis. Kesktelje lõpus tagaseinas asus jumala ja vaarao kujuga pühamu, millesse otsene päikesevalgus langes ainult mõni kord aastas. Sisekujundus: Sambad said egiptuse ehituskunstis üheks oluliseks ruumikujunduslikuks elemendiks. Vana riigi nelinurkse ristlõikega sammaste asemele tulevid keskmises ja uues ringis ümmarguse ristlõike ja mitmesuguste kapiteelide ja tüvistega sambad, mis olid tihti kaunistatud värviliste madalreljeefidega või maalingutega, olles jätkuks vastava ruumi kujundamise üldisele kompositsioonile. Sambakapiteelid jäljendasid taimseid vorme – papüürust, lootosõit nii suletuna kui avatuna, palmi. Uue riigi perioodil ilmusid ka jumalanna Hathori näo kujutistega sambakapiteelid.
Kuna A B, siis x B. Sellega tekib vastuolu Järelikult meie vastuväiteline eeldus oli väär ehk hulgad peavad olema võrdsed. 3. Eelduseks on, et A B ja B C. Peame näitama, et A C. Viimase väite tõestamiseks võtame suvalise elemendi x hulgast A ja näitame, et siis x C. Kuna esimesest eelduses A B, siis sellest, et x A järeldub, et x B. Teise eelduse kohaselt B C, seega iga hulga B element on ka hulga C elemendiks. Kuna meil x B, siis järeldame, et ka x C. Olemegi näidanud, et suvalise elemendi x korral hulgast A see element kuulub ka hulka C. Seega A C. 4. Oletame väite vastaselt, et leidub mittetühi hulk A nii, et A. Definitsiooni kohaselt peab siis leiduma element x hulgast , mis ei kuulu hulka A. See on aga võimatu, sest hulgas ei leidu ühtegi elementi. Seega A iga hulga A korral. Lause
15. Tsütoskeleti funktsioonid. Rakkude kuju püsivuses ja muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas olev tsütoskelett. Tsütoskelett koosneb valgulistest fiibritest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgstiku ja enamikku raguorganelle. Tugi ja liikumissüsteem. 16. Rakutuuma osised. ...?! 17. Kromosoomide struktuur. Eukarüoodi DNA on jaotunud mitmeks individuaalseks elemendiks e. kromosoomiks seda tõenäoliselt selleks, et genoom oleks rakus lihtsamini ja efektiivsemalt manipuleeritav. Kromosoomis on DNA püsivalt seotud valkudega, mis pakivad DNA kaksikahela ning loovad rakupõlvkondades säilivaid struktuurseid seisundeid, kus geenid on kas püsivalt inaktiveeritud, püsivalt ekspresseeruvad või saavad alluda jooksvale regulatsioonile. Kromosoomide spetsialiseerunud piirkonnad nagu näiteks tsentromeer, telomeerid, satelliidid
avalikustatakse. Seega peaks isikul olema praktiliselt piiramatu vabadus otsustada, millistel tingimustel (nt tasuta või tasu eest) oma isikuandmete kasutamist lubada. (Tikk 2004: 41-42) Eesti oludes saab informatsioonilise enesemääramise õiguse seaduslikkusest rääkida põhiseaduse kontekstis. Põhiseaduse paragrahv 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, paragrahv 33 lisab kodu puutumatuse sätte (Eesti Vabariigi põhiseadus 2012). Privaatsusõiguste keskseks elemendiks peetavate au ja väärikuse kaitse sätestab põhiseaduse § 17, mille kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada (Tikk 2004: 62). 8. Konfidentsiaalsus. Välised juurdepääsupiirangud: Asutuse sisene teave (AvTS) Isikuandmete kaitse Seadusega kaitstav teave (riigi- ja ärisaladus) Sisemised juurdepääsupiirangud: Asutuse infotöötluse eeskirjad 14 Need-to-know printsiibi alusel piirangud
meestele. Osteoporoosi põhjustab toiduga saadav vähene kaltsiumi hulk või selle imendumine on raskendatud. Haigust soodustab ka liigne kehakaal. Osteoporoosi ennetamine on kõige tõhusam lapseeas. Selleks peab toit sisaldama piisavalt kaltsiumi, D-vitamiini ja valke (piimatooted ja kala) ning kehaline koormus peab olema piisav 12.Kui palju on atmosfääriõhus lämmastikku? Miks on see sageli limiteerivaks elemendiks organismide elus? Millised suhted valitsevad liblikõieliste (nimeta mõni) ja mügarbakterite vahel; seente ja vetikate vahel samblikes? Õhus on lämmastikku 78%. Enamik organisme ei saa seda otse õhust omastada. Seda suudavad mügarbakterid, kes elavad sümbioosis liblikõielistega (hernes, uba) Seente ja vetikate vahel on sümbioos samblikes. Samblik= seeneniit+ vetikas. 13.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja
Hulkade ühend C = {x | x kuulub A && x kuulub B} Hulkade lõige e ühisosa C = {x | x kuulub A OR x kuulub B} Hulkade vahe C = {x | x kuuulub A XOR x kuulub B} Hulga A täiend A* = {x | x kuulub universaalhulka AND x ei kuulu A} A x B hulkade ristkorrutis e otsekorrutis e Descartes' korrutis A x B = {(a,b) | a kuulub A, b kuulub B} Paradoksid: Russelli ehk habemeajaja paradoks (hulga esitamine predikaadi abil): P(X) = true, kui argumendina esitatud hulk pole iseenda elemendiks. P(X) = false, kui argumendina esitet hulk on iseenda elemendiks. Kontrollime hulka Y = {X | P(X)} Eeldades, et Y kuuluks hulka Y, saame P(Y) = false => Y ei kuulu hulka Y Eeldades, et Y ei kuulu hulka Y, saame P(Y) = true => Y kuulub Y Paradokside elimineerimine hulkade hierarhia ja klassifitseerimisega. 2. Relatsioonid. Ekvivalentsi- ja järjestusseosed. Relatsioon ehk seos hulkade A ja B vahel on alamhulk A x B-le. Seos hulgal A on alamhulk A x A-le.
18. saj toimub tähistuslik evolutsioon ja see hakkab tähistama ka keskaja ja renessansi kirjandust. Romantismi keskmeks on keskaeg ja renessanss - romantism hakkab oma aega arvama kristlikust kultuurist, kristlik kultuur, mitte antiikkultuur. Inglise eelromantismis olid romantismi nähtused kõige tugevamad - igast seiklused, tunded ja muud asjaolud, mis on imelised ja romantism muutubki 18. saj teisel poolel poeesia oluliseks elemendiks. Võtmesõnadeks romantiline, maaililine ja gooti - romantismi 3 võtmesõna. Klassitsistliku mõistuspärasuse nõuetega on need vastuolu. Romantismi kirjandusteaduslik kasutus läheb käibele juba 18. sajandi lõpus. 19. saj I poolest läheb see käibele. Eelromantilised nähtused: termin preromantism on ka kirjandusteaduslik termin, tähendab ülemineku aega, kus on juba mingid elemendid olemas. Millal see nähtus annab endast esimest korda märka, kuidas ma selle kumileerumist jälgime
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
Need teosed vastanduvad ladina ja kreeka keeles kirjtuatud teostele. Hiljem hakatakse kasutama seda keskaja ja renessansi kirjanduse kohta. Romantism on teatud tõlgendus antiigist. Tema keskmeks on keskaeg ja renessanss. Romantism hakkab oma aega arvama kristuse sünnist. Antiik hakkab tänapäeval kooliõpetusest taanduma, samas kui varem õpetati vanasid keeli koolides. Inglise eelromantismis on hakatiud romantiliseks nimetama igasuguseid imelisi asju ning ta muutub poeesia oluliseks elemendiks. Samal ajal lisanduvad sõnad maaliline ja gootiline. Need kolm on romantismi võtmesõnad. Kõigil vooludel on juured minevikus ja nad ilmnevad tulevikus. Eelromantism üleminekuaeg kus on juba mingid romantilised elemendid olemas. Valgustuse teist etappi tähistatakse sõnaga sentimentalism, mis on eriti oluline inglise kirjanduses. Kiriromaan romaan kirjandes. ,,Pamela" ja ,,Clarissa". Tundekultus on 18. sajandi teisel poolel leviv. Tunded on
minema kihutasid. 11.sajandi 30-60-ndad aastad olid tähelepänuväärsed aastad Eesti ajaloos, sest suudedi kaitsta oma vabadust ja löödi tagasi venelaste tõsine katse alistada Eesti. "Jutustus möödunud aegadest" on üks tuntud vanem vene kroonika. 7. Muinaseestlaste usund Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et kõik elusolendid omavad erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas(eriti äikese ajal). Vägi võis olla ka sõnades, nendega sa loitsida, nõiduda haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, omasid erilist väge ja neid nimetati tarkadeks või nõidadeks.Targad tundsid hästi loodust ja mingil määral oskasid ennustada. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha
Selle sidemega ainete hulk looduses on valdav. Kristallid supermolekulid. Kui keedusoola lahuses on piisav ioonide kontsentratsioon on tegemist üleküllastatud lahusega on suur tõenäosus ioonide kohtumiseks ja üha uute keemiliste sidemete tekkeks. Hakkab kasvama kristall. Sama protsess tekib ka sulatatud ainesse lastud madalamal temperatuuril oleva nn. Idukristalli korral. Nii kasvatatakse ka laserite töötavaks elemendiks olevate kristallide kasvatamisel. Kristallide omadused. Aatomid/ioonid on paigutunud kindlas korras ja moodustavad ruumvõre. (Vt. Slaidil vasakul olevat joonist.) Võrestruktuuri kinnitavad difraktsioonikatsed lühilaineliste kiirgustega näiteks röntgenikiirgusega. Kaasajal on võimalik tunnelmikroskoopide abil muuta kristallvõre otseselt nähtavaks. Makroskoopiliste katsetena võiks vaadelda murdunud metalli pinda. Murdumine
meiterlikkust, võimekust, oskust. Algul kujutas see teater endast usupühadel korraldatud draamaetendusi, mille sisu oli lüürilis-melodraamaline, esitluslaad aga pantomiimilismuusikaline. Nõ-teatris olid näiteljateks ainult mehed. Peategelased esinesid ilmekates maskides ja luksulikes kostüümides. Tavaliselt oli etenduses kolmkuni kuus näitlejat, jutustaja, koor ja orketer. Laval oli tavaliselt väga vähe dekoratsioone, kuid obligatoorseks elemendiks oli foonile maalitud mänd. See traditsioon on püsinud siiani. Tokugawa sogunaadi aastail (1603-1868) oli nõ-teater täielikult ülikute meelelahutus. Eliidi jaoks kirjutati üha uusi näidendeid kuid seejuures säilisid vanad traditsioonid. Keskajast on pärit ka nukuteater bunraku. Oma nime on see saanud Õsaka näitegrupilt Bunraku-za,kes alustas oma tegevust 18.sajandil. Tegelasteks on puust nukud, mis on üks kuni poolteist meetrit pikad ja kaaluvad kuni kümme kilo
Leonard Meyeri muusikalise ootuse kontseptsioon ning selle seos emotsiooniteooriaga. Muusika esitusega seotud negatiivsed emotsioonid: lavahirm ja sellega võitlemise meetodid. Sümfooniaorkester kui sotsiaalne kooslus. Erinevate pillirühmade (keelpillid,vaskpuhkpillid) psühholoogilised prototüübid.Ooperi aluseks peab olema mingi hoopis teine väärtustesüsteem kui sõnalavastuses. Selle kõige äthtsamaks elemendiks on muusika, mille vajadusele peab olema allutatud kõik muu. Fookuses on alati tegelase emotsioonid. Siit tulebki järeldus, et muusika funktsioonid kultuuris peavad olema mingil moel seotud inimeste emotsioonidega. Kui küsida, et kas muusika otstarbeks on emotsioone edasi anda või neid muusika kuulajas tekitada, siis õigemana tundub teine variant. Puhta muusika teooria pooldajatest on Lääne kultuuris kõige enam tuntud Stravinski ja kriitik Hanslick
Neid isikuid imetlevad tänagi miljonid. (Pojman 263-5) Deontiline vooruseetika: William Frankena: "Iseloomujooned ilma printsiipideta on pimedad, kuid printsiibid ilma iseloomujoonteta on jõuetud." RELIGIOON JA EETIKA: Lühim religiooni def. : suhe kõigekõrgemasse. Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Igas usus esinevad kindlad komponendid, nt rituaal, doktriin, emotsioon. Sallimatus: nii mõnigi kirik on lõhenenud homoabielude keelustamise peestritele tõttu. Kõige enam levinud: kristlus, islam. Eesti elanikest aastal 2007 u 226 007 elanikku kirikutes, kogudustes. Maagia vs loits, loits vs palve, teism, deism, polüteism, monoteism, ateism, agnostsism
— õige päritolu ja sugulased, s.o sotsiaalne kapital, mis on kaasa saadud sünnimomendil, aga ka õiged sõbrad, tuttavad, ja miks mitte ka õige partei või kokteiliõhtud õiges seltskonnas, võivad olla inimese elutrajektoori kujunemisel üsnagi määravaks teguriks. Vastastikune usaldus, kohustused ja normid kehtivad sel juhul peamiselt antud võrgustikku kuuluvate inimeste keskel ehk nn isiklikus kogukonnas. Veelgi enam, usaldus on sageli sellist võrgustikku ehk kogukonda koos hoidvaks elemendiks. Indiviidi sotsiaalse kapitali tegusus sõltub sellest, kui ulatuslik on võrgustik, millesse antud indiviid kuulub, milliseid ressursse seal leidub ja mil määral konkreetne indiviid nendele ressurssidele ligi pääseb. • Kolm viisi kultuuri tõlgendamiseks : 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. “võõraid kultuure”)* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta...
Sellise rea võib ka kirjutamata jätta edaspidi. b) Rea nn juhtelemendiks on võetud rea kõige vasakpoolsem nullist erinev element, millest allpool samas veerus on ainult nullid. c) Mis tahes rea juhtelement asub vasakul pool sellest reast allpool asuvate ridade juhtelementidest. Teises etapis tehakse kindlaks kas süsteem on lahenduv või mitte. a) Kui astmelisele kujule viidud laiendatud maatriksis leidub rida, kus ainsaks nullist erinevaks elemendiks on vabaliige, siis on süsteem vastuoluline. Kui sellist rida ei ole, on süsteem lahenduv. b) Kui lahenduvas süsteemis on n tundmatut ja astmelisele kujule viidud maatriksis on k juhtelementi siis juhul n = k on süsteemil ainult üks lahend, juhul k < n aga lõpmata palju lahendeid. Kolmandas etapis leitakse antud süsteemi lahendid, kui süsteem osutus lahenduvaks. Lahendite leidmiseks kirjutatakse välja esimeses etapis saadud teisendatud maatriksile
e. Funktsiooni kogu määramispiirkonna kujutist nimetatakse funktsiooni väärtuste piirkonnaks ehk muutumispiirkonnaks. 19) a. Hulga A X kujutiseks nimetatakse hulga Y alamhulka, mis koosneb kõikide A elementide kujutistest: f(A) = { f(x) | x A } = { y Y | x[x A & f(x) = y] } b. Hulga B Y originaaliks nimetatakse hulka, mis koosneb kõigist nendest X elementidest, mis kujutavad hulga B elemendiks: f -1 (B) = { x X | f(x) B } c. Funktsioonide f : X Y ja g : Y Z korrutiseks ehk kompositsiooniks nimetatakse funktsiooni gf : X Z, mis määratakse võrdusega (gf)(x) = g(f(x)), x X. Funktsioonide f ja g korrutist tähistakse ka g f. d. **Hulga kujutise omadusi: Olgu f funktsioon X Y ja A, B X. Siis d.i. f() = d.ii. f(X) Y d.iii. Kui A B, siis f(A) f(B) d.iv
kultuuri retseptsiooni ja tähendusloomet, kultuurilist kommunikatsiooni, kuidas identiteete ja kultuuri allsüsteemide arengut. Uuritakse ka seda, millisest kultuuriruumist tehnoloogiad ise tulenevad. 21 55. Mida tähendab posthumanism? [Digitaalkultuuri uuringud, lk 418] Posthumanism paigutab inimese üheks ökosüsteemi elemendiks ja näitab, kuidas inimese loovus allub laiematele teabeloome reeglipäradele. Inimesel ei ole mingit erilist rolli looduses. Inimese kehalisus ning objektide materiaalsus on kaasajal muutumas maailmatajus ja enesetajus teisejärguliseks. Progress määrab primaarseks masinate vahendatud simulatsioonid ja mittemateriaalse informatsiooni. Posthumanismi üheks suunaks on tehnoloogia kriitika, näiteks Martin Heideggeri käsitlus inimese ja tehnika suhetest, kus inimene elab valdavalt
v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga 4. 5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Klassikalise definitsiooni järgi on keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste (varasemas sõnastuses: ja ka füüsikaliste) meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Juba Suure Paugu ajal tekkisid kerged elemendid vesinik (75%) ja heelium (umbes 25%) ning väikeses koguses liitiumi ja berülliumi. Keskmise raskusega elemendid tekivad Universumis tähtedes toimuvate tuumareaktsioonide (enamasti tuumasünteesi) tulemusel. 6. Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega. Keemilist
selle põhjuseks omakorda on transistoride tööpunkt suletud oleku piiril, millega on viidud kolektorvoolu keskväärtus ja toiteallikast tarbitav vool madalaks. On ilmne et taoline lülitus hästi ainult sel juhul kui tema mõlemad pooled on ühesuguste omadustega, selle saavutamiseks tuleb valida võrdse voolu võimendusteguriga transistor (müüakse kaupluses paaristransistoridena) trafot loetakse kaasaja tehnoloogias tülikaks elemendiks, kuna tema valmistamise töömaht on suur. Sisendtrafo asemel kasutatakse faasipöörde lülitust, mis moodustatakse transistoridest ja mis tekitab nii kui trafogi kaks võrdset ja vastasfaasilist pinget. Väljundtrafost saab loobuda juhul kui koormustakistus ja kasutavad transistoride väljundtakistused on lähedused enamikes valjuhääldite takistuseks on 8 ohmi, samas suurus järgus on ka suure võimsusteliste väljundtakistus taolistel juhtudel on levinud ilma
8.1. Üldist Türistorideks ehk neljakihilisteks dioodideks (Thuristors, Four-Layer Devices) nimetatakse üsna suurt gruppi pooljuhtseadiseid, milledel on vähemalt kolm siiret ja mida kasutatakse vooluahelate lülitamiseks. Neid nimetatakse ka mõnikord lülitusdioodideks. Nende tööpinged võivad ulatuda tuhandete voltideni ja voolud kuni tuhande amprini ja rohkemgi. Lülituskaod on neil väga väikesed ja seepärast on nad kujunenud üheks põhilisemaks jõuelektroonika elemendiks. Türistore kasutatakse ka väiksematel pingetel ja vooludel. Türistoride põhiliseks kasutusalaks on reguleeritavad alaldid, stabilisaatorid ja invertorid. 8.2. Dioodtüristor ehk dinistor Dioodtüristor koosneb neljakihilisest ränikristallist, millel on kaks elektroodi joonisel 8.1 toodud struktuuri kohaselt. Äärmise p-osaga ühendatud elektroodi nimetatakse anoodiks ja äärmise n-osaga ühendatud elektroodi katoodiks. Sellise
koormusvool väljundpinget. Väike väljundtakistus võib aga ülekoormuse korral olla 35 stabilisaatorile ohtlik ja seepärast võidakse väljundtakistust mõnikord tahtlikult suurendada. Tööpõhimõttelt jagunevad stabilisaatorid parameetrilisteks ja kompensatsioonilisteks stabilisaatoriteks. Parameetrilised stabilisaatorites kasutatakse stabiliseerimise saamiseks mingi elemendi mitte-lineaarselt tunnusjoont. Selliseks enimkasutatavaks elemendiks on stabilitron (Zener-diood). Kompensatsioonilistes stabilisaatorites toimub pinge pidev reguleerimine reguleerelemendiga , mis töötab muudetava takistina. Reguleerimise tulemusena hoitakse väljundpinget muutumatuna. Selliseks reguleerelemendiks on enamasti transistor. Kompensatsiooniline stabilisaator kujutab endast automaat-reguleerimissüsteemi. Kompensatsioonilised stabilisaatorid jagunevad omakorda analoogstabilisaatoriteks ja impulss-stabilisaatoriteks
Väike väljundtakistus võib aga ülekoormuse korral olla stabilisaatorile ohtlik ja seepärast võidakse väljundtakistust mõnikord tahtlikult suurendada. Tööpõhimõttelt jagunevad stabilisaatorid parameetrilisteks ja kompensatsioonilisteks stabilisaatoriteks. Parameetrilised stabilisaatorites kasutatakse stabiliseerimise saamiseks mingi elemendi mitte- lineaarselt tunnusjoont. Selliseks enimkasutatavaks elemendiks on stabilitron (Zener-diood). Kompensatsioonilistes stabilisaatorites toimub pinge pidev reguleerimine reguleerelemendiga , mis töötab muudetava takistina. Reguleerimise tulemusena hoitakse väljundpinget muutumatuna. Selliseks reguleerelemendiks on enamasti transistor. Kompensatsiooniline stabilisaator kujutab endast automaat-reguleerimissüsteemi. Kompensatsioonilised stabilisaatorid jagunevad omakorda analoogstabilisaatoriteks ja impulss-stabilisaatoriteks
moodustumisega. Teine faas – fiibri selgroo aksiaalne kokkusurumine, moodustub tihedalt pakitud kromosoom 1 0 • FISH metoodikate põhistel uuringute alusel loodud CT-IC mudeli ja 3C metoodikate põhistel uuringute alusel loodud FC-TAD mudeli järelduste kokkulangevus. FISH 3C CT põhiliseks strukturaalseks elemendiks CT põhiliseks strukturaalseks elemendiks on kromatiini domeenid. fraktaalne gloobul. Nii CD kui FG sarnased suuruse poolest. Kromatiini domeenid on ehitatud Kromosoomid koosnevad diskreetsetest mitmetest kromatiini silmustest. dopoloogiliselt seotud domeenidest (TADidest). Ühes gloobulis u 10 TADi.
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Tei...
E kui märke üksteise külge paneme, hakkavad need märgid üksteist mõj tähenduse tasandil · pradigmaatika uurib tähenduse sõltuvust kasutajast ja kasutuskontekstist veel probleemne nähtus Denotatsioon/konnotatsioon · e otsene tähendus ja kaudne tähendus · läbi aja olnud mitmeid katseid nende vastavust mudeldada, sobitada · konnotatsioonist rääkides,kui mei lon Saussire märgimudel,ksu sõna ja idee, siis selle mudeli järgi saam see märk ise väljendusaluse elemendiks uuele tähendusele e PUU konnotatsoon saam olla uus tähendus e konnotatiivne tähendus ei asenda algsest tähendust vaid asub selle kohale e miski algses märgis toob kaasa selle konnotatiivse tähenduse nt on sõna KOER, mis denotatiivses tähenduse täh neljajalgset looma, aga konnotatiivses tähenduses miski koeras ensese genereerib selle kaudse tähenduse. Sageli kaudne tähendus ka kontekstuaalne täh e mingi tähendus, mis tekib mingis kontekstis kasutamise kaudu.
ja Herakles. Hellenism Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on komposiitkapiteel. See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga. Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed ja kreekalikke proportsioone rikuti üha rohkem. Sammas kaotas järk-järgult oma senise funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga. Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele. Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. Varem oli see rahulik ja optimistlik. Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike ja Milose Veenus. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis
iseloomlike olukordadega. Laps matkib mõnda inimest või olendit nii toimingutes kui kõnes, kasutades sealjuures nii reaalseid kui kujutlevaid esemeid. Matkimine on seotud kahe tunnusega. 1. matkimise mudeli käitumist ja tegevust 2. iseloomustab jäljendamist teatud valivus, st matkimine esindab mudeli teatud kindlat käitumist. Mina rolli hakatakse teadvustama eelkooliea lõpus. Rollimängus on kõige tähtsamaks elemendiks roll ja mängu mõte ja tähendus on eri vanuses laste jaoks erinev. Rollimängu põhielemendid on roll ja rolliga orgaaniliselt seotud toimingud. Rollimängus kehtivad omad reeglid, mille täitmine on mängijaile kohustuslik. Rollimängus loovad mängijad ise reeglid ja ise ka jälgivad, et kõik mängus osalejad võtaksid need omaks ja alluksid neile, noorematel lastel on sageli raske täita mängureegleid, kuid vanematel lastel see enam nii raske pole.
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...
Rangifer tarandus REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) 4 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS 9 III PÕHJAPÕDER NEENETSITE MAAILMAPILDIS 15 KOKKUVÕTE 19 KASUTATUD KIRJANDUS 20 LISAD Lisa 1 21 Lisa 2 22 Lisa 3 23 Lisa 4 24 Lisa 5 25 3 SISSEJUHATUS Ta on päike. Tema tee on päikese teekond. Ta on lumivalge, kuldsete sarvedega. Meandash on Koola ja elu algus. Ta on karjamaade algus. Ta lendab maakera seest; ta lendab maa ühest äärest (Imandra kandist) teise. Ta lippab ühest maakohas...
tegevuse (praktika) ja mõttetöö (teooria) abil (Molander 1993). Õppimine sotsokultuurilises keskkonnas tähendab õppimist kontekstis, millel on tähendus just selles kultuuris, kus inimene elab (Säljö 2000, 2005). Meid kõiki iseloomustab kollektiivne mälu ja kultuur, milles elame. Õppimist peaks vaatlema, kui osa sotsiaalsest tegutsemisest. See on pidev kogemuste konstrueerimine, kus õppeprotsessi loovaks elemendiks on ettenägematu kohtumine struktueerimatuga. Õuesõppel põhinevas õppetöös on see element tuntavam, kui klassitoas. Kõige olulisem on teadmiste ja tegevuse vaheline suhe, praktilised oskused. Keskkonna ja liikumise vaatenurk Uurimused on näidanud, et tunneme end paremini keskkonnas, mis stimuleerib positiivseid tundeid, kuid kontakt looduskeskkonnaga, selle taimestiku ja loomastikuga, loob rohkem kui mski muu harmooniat ning edendab meie tervist (Anderson, Rydberg 2005). Sirgete
Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastö...
tähtsamaks liigiks. Tragöödia. Aristoteles ("Poeetikas", 4-ndas peatükis) väidab, et "tragöödia tekkis ditürambide eeslauljaist, komöödia aga falloselaulude eeslauljaist". Ditürambideks, nagu juba mainitud, nimetati Dionysost ülistavaid kiituslaule; nende esitamisel kujunes pikapeale tavaks, et koorist eraldus eeslaulja ning laulu kandsid ette koor ja eeslaulja vaheldumisi. Nii esines juba algelisel kujul dialoog, mis on draama olulisemaks elemendiks. Aristoteles kirjutab, et tragöödia "tegi läbi palju muutusi" enne kui ta omandas lõpliku kuju. Varasemal astmel kandis ta "saatürlikku" laadi, omas lihtsat süzheed, lõbusat stiili ja rohkesti tantsulist elementi. Tõsiseks teoseks muutus ta alles pärastpoole. Tragöödia "saatürlikust" iseloomust kõneleb Aristoteles pisut ebamääraseis väljendeis, kuid mõte on nähtavasti see, et tragöödial oli kunagi saatüridraama vorm.
Tema ühte kohta ümbritseb hargina sadul, mille sees on töösilindrid ja kolvid. Viimased ulatuvad vastu lamedaid klotse, mille kettapoolsel küljel paikneb hõõrdkate. Kui pidurivedelik surub kolbe, siis pigistatakse ketas klotside vahele kinni. Klotse hoiavad kohal nendest läbi ulatuvad sõrmed. Nii ketas- kui trummelpiduri töösilindrite küljes on õhutusventiilid. Valgustus- ja signalisatsiooniseadmed. Põhilaterna ehitus. Põhilaterna saab lahutada kaheks; kereks ja optiliseks elemendiks. Optilist elementi saab kallutada, selleks on olemas kaks sedakruvi või spetsiaalne elektriline ajam. Optilise elemendi osad on : · peegeldi · hajuti · lamp · pide. Ehituslikult jagunevad optilised elemendid lahtivõetavateks ja hermeetilisteks. Peegeldi on vajalik valguse koondamiseks, et suurendada valgustugevust. Peegeldi tagaosas asub pesa, millesse paigaldatakse lamp. Peegeldile võib olla kinnitatud sirm ja koht gabariidilambi kinnitamiseks
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvuti on tarkvarast ja riistvarast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvutisüsteem on täies töökorras arvuti, kuhu kuuluvad arvuti, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti tööks. Arvuti riistvara iseloomustavad näitajad: protsessor – aritmeetika-loogikaüksus (funktsionaalsus; info töötluse kiirus ja täpsus); juhtüksus (paindlikkus; kiirus; keerukus); mälusüsteem – mälusüsteemi hierarhiline korraldus; mälude infomahutavus; mälude kiirus; maksumus; sisend-väljundsüsteem – infoläbilaskevõime (sh reaktsiooniaeg); S/V-süsteemi (SVS) struktuurne korraldus; S/V-süsteemi talitluse korraldus (programselt juhitav SVS; katkestuste süsteemi rakendav SVS; otsemällupöörduse (DMA) rakendamine; kanalite (selektro, multipleks) rakendamine; S/V-protsessorite ehk preprotsessorit...
mõjupiirkonnas, st osavalemit xG või xG moodustavas valemis G. Ülejäänud esinemisi nimetatakse vabadeks. Valemit nimetatakse kinniseks, kui tema kõigi indiviidmuutujate kõik esinemised on seotud Interpretatsioon on paar = (M , I), kus M on mingi mittetühi hulk, mida nimetatakse põhihulgaks ehk interpretatsiooni kandjaks, ja I on interpreteeriv kujutus, mis teisendab: o iga konstantsümboli hulga M mingiks elemendiks o iga n-kohalise funktsionaalsümboli mingiks (kõikjal määratud) n- kohaliseks funktsiooniks hulgal M o iga n-kohalise predikaatsümboli mingiks n-kohaliseks predikaadiks hulgal M Predikaatarvutuse valemi F tõeväärtus F interpretatsioonis vabade muutujate fikseeritud väärtustel leitakse järgmiste reeglite abil: o Kui F = P(t1, t2, ... , tn), kus P on n-kohaline predikaatsümbol ja t 1, t2, ..
Hulka tähistatakse suurtähtedega A B C D. Hulka esitatakse tema elementide täieliku loeteluna { 𝑎 𝑏 𝑐 }, osalise loeteluna { … , −1 , 0 , 1 , … }, üldise avaldise kaudu { 𝑛 |(𝑛 > 1899) ∧ (𝑛 < 2000) }. Hulgad on võrdsed, kui nad koosnevad samadest elementidest { 1 3 5 } = { 5 1 3 }. Elemendi e kuulumist hulka V tähistatakse 𝑒 ∈ 𝑉, mittekuulumist 𝑒 ∉ 𝑉. Hulk A on hulga B osahulk 𝐴 ⊂ 𝐵 kui hulga A iga element on samal ajal ka hulga B elemendiks : ∀𝑥(𝑥 ∈ 𝐴 → 𝑥 ∈ 𝐵). Iga hulk on iseenda osahulgaks 𝐴 ⊂ 𝐴. Kui 2 hulka on teineteise osahulkadeks, siis on nad võrdsed: (𝐴 ⊂ 𝐵 ∧ 𝐵 ⊂ 𝐴) ↔ 𝐴 ≡ 𝐵. Venni diagramme kasutatakse hulkade illustratiivseks graafiliseks esitamiseks, kus hulki esitatakse ringjoontega, mille sees võivad olla näidatud hulgaelemendid. 2 hulka – 4 pk ; 3 hulka – 8 pk ; 4 hulka – 16 pk. Universaalhulga I mood
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
Kolmandaks erinevuseks on et mootoril on ka vastuelektromotoorjõud millega tuleb regulaatori töötamist arvestada. Stabilisaatori skeemides on lülitavaks elemendiks transistor samuti võib olla ka pinge regulaatorides kuid teiseks külllalt levinud võimaluseks on kasutada lülitus elemendina GTO türistore. Stabilisaatori lülituse koormuse ahelas on eraldi elemendina ka veel induktiivsus. Mis toimib energiat koguva elemendina
Tõestus. Valime determinandist D välja i-nda rea ja j-nda veeru elemendi aij . Viime i-nda rea determinandi esimeseks reaks, jättes ülejäänud ridade järjekorra muutmata. Selleks tuleb vahetada i-nda rea asukohta i - 1 eelneva reaga. Saadud determinandi j-nda veeru viime tema esimeseks veeruks. Selleks tuleb vahetada j-nda veeru asukohta j - 1 eelneva veeruga. Tekkinud determinandi D^ esimese rea ja esimese veeru elemendiks on aij : aij ai1 L ai , j -1 ai , j +1 L ain a1 j a11 L a1, j -1 a1, j +1 L a1n M M O M M O M
ebaproportsionaalselt palju kohti parlamendis. Erakonnad, kes ei soovinud kuuluda rahvarindesse, kuulutati rahvavaenulikuks ja fasismimeelseks. Nende tegevus keelustati ja aktivistid arreteeriti 4. Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ning represseeriti. Sama juhtus ka teiste Rahvarindesse kuuluvate erakondadega. Eesmärk oli alles jätta vaid need parteid, mis olid valmis kuuletuma kommunistidele. Kogu seda süsteemi nimetati uueks demokraatiaks või ka rahvademokraatiaks. Riike, kus selline süsteem kanda kinnitas, nimetati rahvademokraatiamaadeks. 5. Saavutanud kogu võimutäiuse, viisid kommunistid lõpule nn sotsialistlikud
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
suusahüpetel ja lumelauasõidul. Lisaks hõõrdesoojusele lisab suusatalla ja lume vaheline surve veekihi kogunemist. Seejuures vee poolt tekitatav lisahõõre aeglustab libisemist. Kitsad suusad ja/või uisustiil tekitavad lume ja suusa vahele suurema surve ja hõõrde kui laiemad suusad ja/või klassikaline sõidustiil. Seepärast võimendubki alusmäärimise tähtsus eriti kitsaid suuski ja uisustiili kasutades. Mäesuusatamisel ja lumelauasõidul on suur kiirus hõõret ja survet tekitavaks elemendiks. Ka siin on alusmäärdel keskne roll, eriti kui libisemist on vaja tagada kogu trassi jooksul. Tasub alati testida, kuidas eri alusmäärded mõjuvad libisemise püsimisele. Ainuüksi enne distantsi või laskumist tehtavad libisemistestid pole rahuloluks piisavad. Suusad ja lumelauad peavad libisema ka distantsi lõpumeetritel. Põhimäärimine ehk ilmastikule määrimine Tõeline põhimääre valitakse vastavalt ilmaoludele. Ilmastikku peab hindama võimalikult täpselt, et
(hooghännalised) * Hemimetaboolne metamorfoos munast koorub pronümf, kellest mõne kestumise tagajärjel saab nümf, kel kõik kehaosad olemas, kuid mitte täielikult arenenud (rohutirtsud) * Holometaboolne metamorfoos täielik metamorfoos, munast koorub vastne, kes ei näe üldse valmiku moodi välja. Vastne nukk (ei toitu, valmistatakse valmiku keha struktuurid) valmik (liblikad) · Imaginaaldiskid- põhiliseks elemendiks, mis on olemas juba vastsel. Uue valmiku organid arenevad nendest diskidest. Enamus vastse keha lagundatakse apoptoosis. Uued valmiku organid arenevad mittediferentseerunud imaginaalrakkudest, mis paiknevad vastsetes kobaratena ja ootavad diferentseerumiseks signaali. Erinevad struktuurid omavad erin imaginaaldiske. Neid on 3 tüüpi: 1) imaginaaldiski rakud, mis mood vamiku kutikulaarse struktuuri (tiivad, jäsemed, pea,
(molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Aktivatsioonienergiat alandavad tunduvalt ensüümid (täpsemalt nende aktiveeritud kompleksid substraadiga - ES*) ning seetõttu toimuvad näiteks metaboolsed protsessid kiiremini. 49.Radioaktiivsus, aatomituumade spontaane lagunemine, radioaktiivse kiirguse liigid. Radioaktiivsus on iseeneslik ebastabiilse isotoobi muutumine teiseks elemendiks millega kaasneb elementaarosakeste, teiste aatomite tuumade või footonite kiirgamine. Tuntakse 288 stabiilset isotoopi ja ~7500 radionukliidi. Stabiilsetes kergemates tuumades on prootonite ja neutronite suhe ~1, raskemates ~ 1:1,5. · Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron)
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
e2 - elemendi deformeerumise põhjustatud teist järku ekstsentrilisus. h - ristlõike kõrgus vaadeldavas suunas. Sümmeetrilise armatuuriga ristlõikel tuleb surve korral minimaalseks üldiseks ekstsentrilisuseks võtta e tot = h / 30, kuid mitte vähem kui 20 mm, kus h on ristlõike kõrgus. Eraldi asetsevat elementi või konstruktsiooni koosseisus olevat elementi, mida arvutuse mõttes võib käsitleda eraldiseisvana, nimetatakse alljärgnevalt eraldiseisvaks elemendiks. 41. Eraldiseisva posti arvutuspikkus ja saledus, piirsaleduse olemus (p 4.1.2). Eraldiseisva posti saledus: =l0/i, kus l0 - elemendi arvutuspikkus; i - elemendi ristlõike inertsiraadius. Arvutuspikkus on elemendi deformeerunud kuju kirjeldamiseks kasutatav pikkus, seda võib määratleda ka nõtkepikkusena, so tegeliku elemendiga sama ristlõiget ja nõtkekoormust omava mõlemas otsas liigendkinnitusega ja konstantse normaaljõuga posti pikkusena.
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
Rsis1 = RsisVT 1 || RB1 Rsis 2 = RsisVT 2 || R1 || R2 Sidestusahel on .. on astmete vaheline (CS1 kuni CS3) RC ahela takistus aga konkreetselt elemendina puudub. Sellena toimel võimendusastme sisendtakistus, mis moodustub võimendus elemendi sisend takistusest ja temaga signaali suhtes paraleelselt jäävatest tööpunkti takistustest. On ilmne et võimendi alumis võimenduspiiri määrab sidestusahela ajakonstant, kuna astme sisendtakistus ei ole vabalt valitav, siis elemendiks, mille valikust sõltub alumine sageduspiir on sidestus kondensaator. Võimendi ülemine võimenduspiir Rakenduselektroonika 6 sõltub põhiliselt kasutatavate transistoride sagedusomadustest so. võimenduse piir sagedus ehk transiitsagedus. Ühendades otseselt esimese astme kollektori teise astme baasiga tekib prakitiliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
