Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides Biotehnoloogia Tegeleb elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamisega inimesele vajalike ainete tootmiseks. ELU TUNNUSED: 1. rakuline ehitus rakk on väikseim üksus, millel on elu tunnused. 2. aine- ja energiavahetus fotosüntees, hingamine, assimilatsioon (süntees), dissimilatsioon (lagundamine). Kõigusoojased ja püsisoojased organismid. 3. sisekeskkonna stabiilsus püsiv pH, keemiline koostis püsiv. 4. paljunemine: a) suguline isas- ja emassugurakud b) mittesuguline *pooldumine (ainuraksetel) *vegetatiivne paljunemine risoomiga, mugulaga jne *eostega (seened) 2 5. areng: a) otsene b) moondega
kahe ühesuguse foneemi järjendiks. Pikad konsonantfoneemid on samadel põhjustel jagatud kaheks osaks (geninaatkonsonant). - Prosoodia: rõhkude ja silbikvantiteedi seos kas üks nähtus (nn aktsent) või kaks nähtust (rõhk + silbikvantiteet). Häälikuvälte ja silbivälte teooriate ühendamatus. Koartikulatsioon foneetika osa, mille ülesandeks on selgitada, kuidas häälikud pidevas kõnes üksteist mõjutavad. Koartikulatsiooni tähtsamad ilmingud: assimilatsioon, dissimilatsioon, siirdehäälikud ja metatees. Assimilatsioon üks häälik lähendab teise hääliku laadi oma laadile. Püüdlus ökonoomsusele st kaht eri sõna püütakse hääldada võimalikul vähe häälduselundite asendit muutes. Assimilatsioonitüübid (foneetilise omaduse järgi): 1) häälduskoha-assimilatsioon tulen(m) pellolta (n hääldub m-na, kuna järgmine on p) 2) moodustusviisi-assimilatsioon vokaalid avardavad kitsust konsonandi hääldamisel
Helitu klusiil > heliline klusiil > heliline frikatiiv > kadu - helitustumine – heliliste häälikute helituks muutumine. - Assimilatsioon 2 sõna piiril: 1) Sandhi – helitu hääliku muutumine heliliseks ja vastupidi 2) Liesoon – eelmise sõna lõpp läheb järgmise sõna algusesse (nt mes amis, kus amis algul hääldub z). 3) Elisioon – vokaalide kadu 2 sõna piiril Dissimilatsioon – sarnased häälikud muutuvad üksteisest erinevaks hääldamise hõlbustamiseks Dissimilatsioon ehk eristumine – 1 häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks Haploloogia – lühendamine, nt eesti keeles topelt-la puhul jäetakse üks ära, nt lihulalane. Metatees – häälikud vahetavad kohti, nt r ja l vahetavad tihti kohti. Siirdehäälikud – tekivad hääldamise hõlbustamiseks
organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, rakkudevaheline vedelik, rakusisene vedelik Sisekeskkonna näitajad, mis peavad olema stabiilsed: Keha sisemuse temperatuur (u. 37°C) Vererõhk (max ehk süstoolne 120 mmHg, min ehk distoolne 60-70 mmHg) Ca sisaldus veres (2,3-2,5 mmol) Glükoosi sisaldus veres (3,3-6,1 mmol/l)
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
läind, apokoop: lõpukadu matala madal. 29. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul (lõunaeesti naine naanõ) 30. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Ehk peenendus. Hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. 31. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid! Ehk eristumine: üks silp või häälik muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest või sarnanevast ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks (rüüter rüütel). Haploloogia: dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp ( tuhandendik tuhandik; karjalalainen karjalainen)
väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon on organismis toimuv keerulisemate ainete lagunemine lihtsamateks, mille juures vabaneb neis sisalduv keemiline energia. Taimefusioloogias sageli samastatav hingamisprotsessiga. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused. Taimed Loomad Raku ehitus rakukest puudub plastiidid puuduvad
ADP+P -> ATP + 30 kJ/mol energiat 1) Glükoosi lagundamine toimub tsütoplasma võrgustikus. a) C6 H12 O6 - > vabaneb 2 molekuli püroviinamarihapet ja eraldub 4 vesiniku aatomit ja lisaks sellele sünteesitakse 2 ATP molekuli. 2) 4 vesiniku molekuli seostuvad niisuguse molekuliga mida nimetatakse vesiniku kandjaks, 4H + 2NAD = 2 NADH2. Kui hapnniku napib hakkab toimuma anaeroobne glükolüüs 3) Metabolism Assimilatsioon Dissimilatsioon Sünteesi protsessid, Selle käigus sadakse : Organismis toimuvad lagunamisportsessid. Sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhutakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekuldeks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. 16 Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina k. katabol 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni(näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside
Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sünteesiprotsessid. · Lagundamine e dissimilatsioon · Sünteesimine e assimilatsioon Ükski organism ei saa otse väliskeskkonnast rakkude ülesehitamiseks sobilikke valke, lipiide ega süsivesikuid, need tuleb organismil endal sünteesida. · Väliskeskkonnast saadavad ained Anorgaanilised (taimed), orgaanilised (loomad toiduga) · Väliskeskkonda eritatavad jääkained Jääkained tekivad lagundamis ja sünteesiprotsesside käigus. · Elutegevuseks vajalik energia
Bioloogia Page 33 Aine- ja energiavahetus 25. november 2009. a. 17:48 · Autotroofsed Organismid, kes kasuttavad oma elustagavuseks valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist ainet · Heterotroofsed Organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidud sisalduva org aine oksüdeerimisel Assimilatsioon e anabolism - kõik biosünteesi protsessid Dissimilatsioon e kotabolism - kõik lagunemisprotsessid Assimilatsioon + Dissimilatsioon = Metabolism Organismile vajalik energia vabastamine toimub rakuhingamisel. Glükoos on rakkude põhiline energiaallikas. Glükoosi lagundamine - glükolüüs. 1. Toitained sisaldavad keemilist sideenergiat. Põhilised energiaallikad on spsivesikud ja rasvad. Mõnikord kasutatakse energiaallikatena ka proteiine ehk valke. 2
Tüvirakud tagavad organismi arengu, uuenemise ja kahjustuste parandamise. Kasutatakse rakuteraapias. Embrüonaalsed, nabaväädiverest, täiskasvanu organites. Transgeensed organismid - geneetiliselt muundatud organismid ehk GMO-d on organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis nende s organismides avalduvad ja järglastele päranduvad. Neil ilmneb mõni uus, mõnele teisele liigile omane tunnus. Metabolism. Assimilatsioon ja dissimilatsioon. Katabolism ja anabolism. Autotroofid. Heterotroofid. Termodünaamika I seadus. Eksotermiline ja endotermiline reaktsioon. Redoksreaktsioonid. Energia saamine ja kasutamine rakkudes. Metabolism - kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku. Tagab organismi aine- ja energiavahetuse keskkonnaga. Assimilatsioon - kõik sünteesireaktsioonid. Dissimilatsioon - kõik lagundamisreaktsioonid. Metabolismil 2 poolt:
fotosünteesi käigus. Öine CO2 talletamine nõuab energiat sp aeglane kasv taimedel. 10. Fotosünteesi saaduste liikumine taimes, erinevad võimalused. Assimilatsioonivool. IIc HINGAMINE 1. Dissimilatsiooni võimalused. Rakuhingamine ja välishingamine. Rakuhingamise olemus ja tähtsus. Hingamissubstraat. Hingamisel vabanenud energia kasutamine. Bioloogilise oksüdatsiooni eripärad. Dissimilatsioon Hüdrolüüs, käärimine (tulemusena org. aine täielikult ei hävine), hingamine (kõige efektiivsem, põhiline energia saadakse siit. Osa salvestub ATPna ja osa hajub soojusena) Rakuhingamine Välishingamine - Rakuhingamise olemus bioloogiline oksüdatsioon. Osalevad paljud ensüümid ja on suhteliselt aeglane, mitmeastmeline ja mitme vaheühendiga. Hingamise tähtsus: 1 vabaneb energiat, mis muudetakse kättesaadavaks
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on v...
tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Vastavalt energia saamise viisile jaotatakse organismid: 1)Autotroofid- kes sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud ained 2)Heterotroofid- saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduvast orgaanilise aine oksüdatsioonilt(loomad,seened) Metabolism Assimilatsioon dissimilatsioon 1)sünteesiprotsessid 1)Lagundamisprotsessid 2)Vajalik täiendav energia 2)Kaasneb energia vabanemine Näited: fotosünttes, DNA süntees, Näited: toiduainete seedimine Valgu süntees Energia talletatakse kuni 40%, 60% eraldub soojusena Kasutatavate ainete energiaks tegemise järjekord: 1)Süsivesikud(1g-4,3 kcal) 2)Rasvad 3)Valgud(1g-4,3 kcal) ATP
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
Fotosüntees ja hingamine a. Ainevahetuse mõiste ehk metabolismi peetakse elusa mateeria keskseks funktsiooniks, sest selle käigus toodetakse kõik raku eluks vajalikud aine- ja energiavarud. Organismide ainevahetus koosneb kahest omavahel tihedalt seotud protsessist rakkudes: assimilatsioon ehk anabolism – lihtsatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid, vajatakse energiat, millest tähtsaim fotosüntees dissimilatsioon ehk katabolism - keerulisemate ainete lagundamisel tekivad lihtsamad, vabaneb energiat, millest olulisim hingamine. Nendes kahes protsessist saavad alguse taimes kõik tema eluks vajalikud orgaanilised ühendid. See on oluline erinevus võrreldes loomsete organismidega, sest loomad peavad suure osa orgaanilistest ainetest saama toiduga. b. Fotosünteesi tähtsus taimele anorgaanilistest ainetest moodustatakse esmane orgaaniline aine taimes;
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur
· Sisend käib läbi helilaine ja teeb iga teatud sammu tagant teatud ajahetke spektri (st. Mis sagedusel on intensiivsus) spekter · Spektrist teeb ta veelkord spektri, seda nim. Kepstriks · Lõpuks kirjeldab tuvastaja seda kepstrit teatud hulga vektoritega. Maailma keelte häälikud, vt. WALSi andmeid. *vokaalid http://wals.info/feature/2 *konsonandid http://wals.info/feature/1 Aiismilatsioon ja Dissimilatsioon Pretseptiivne foneetika. Uurib häälelainega edastavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise probleemi (äratundmine) Eesmärgiks on erinevate kõneüksuste tajumisekd oluliste tunnuste väljaselgitamine,
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
kvantiteedi muutus: lühenemine • Vältevahelduse teke (*laulua > laúlu : *laulun > laulu) kvantiteedi muutus • Klusiilide ja s-i nõrgenemine (*sapa > saBa) (osaline progressiivne lähiassimilatsioon? 1600 spontaanne muutus?) Eesti keele häälikumuutused (4) 1600 • Sõna lõpul *n > Ø (*jalan > *jala) häälikukadu: konsonandi kadu sõna lõpust 1700 • Vokaalharmoonia kadu (*metsäst > metsast) dissimilatsioon 1800 • Järgsilbis *o > u (*talo > talu) spontaanne muutus 1900 Võrdlus: vaheldused tänapäeval ja minevikus (rõhulise silbi järel) (1) Nüüdne eesti keel Lms aluskeel D : Ø, D : j t:δ lD : ll, nD : nn, ht : h lt : lδ, nt : nδ, ht : hδ s:Ø:t s:δ:t B : Ø, B : v p:β mB : mm mp : mβ G : Ø, G : j k:γ hk: h hk : hγ
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METAB...
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
ja teiste lõhustamine. Metabolism koosneb kahest protsessist: *assimilatsioon sellekäigus sünteesitakse vajalikke ühendeid nt. valke, nukleiinhappeid, süsivesikuid jne. *dissimilatsioon ehk lagundamine. Vabaneb energia nt. tärklises tekib glükoos ja vabaneb energia. Organismi arengu käigus dissimilatsiooni ja assimilatsiooni vahekord muutub. Noortel organismidel on ülekaalus assimilatsioon. Keskeas on protsessid tasakaalus. Vananedes on ülekaalus dissimilatsioon. Adenosiintrifosfaat ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõikide rakkude metabolismis. Selleks et, dissimilatsiooniprotsessides vabanevat energiat saaks hiljem ära kasutada, salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. Pilet 15 1.Pärilik muutlikkus. Geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid. Mutageenid. Pärilikkuse tõttu on iga isend oma liigikaaslastega sarnasem kui teist liiki organismidega
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavo...
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
* Varusüsivesik glükogeen (looma- ja seenerakus) & tärklis (taimerakus). * Paljutuumsus looma- ja taimerakus on harva, seenerakus on sageli. * Rakkude jagunemisvõime loomarakus on piiratud, taime- ja seenerakus on piiramatu. * Ainevahetus tüüp looma ja seenerakk on heterotroof, taimerakk on autotroof. Metabolism * Metabolism elu omadus ehk organismis toimuv ainevahetus kokku. * Dissimilatsioon lagunemis protsessid. * Assimilatsioon sünteesi protsessid. * Ökoloogiline efektiivsus Energia kogus, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele. -) Ökoloogiline efektiivsus on alati 10% Organismide varustamine energiaga * Kõige esmaseks ja kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on glükoos. -) 1g lipiide annab 2 korda rohkem energiat kui glükoos. * Kogu energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse.
Paljud universaalid sisaldavad alati ka mingit tingimust, näiteks ,,Kui keeles on olemas X, siis on selles keeles olemas ka Y". Selliseid universaale nimetatakse implikatiivseteks. 26. Koartikulatsiooninähtused: assimilatsioon ja dissimilatsioon- Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane) 27. Tajufoneetika - Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate
t.Samuti toimivad metabolismis, lisaks keemilise energia protsessidele ka teised energiaprotsessid nagu:Soojusenergia,Elektriline energia,Mehaaniline energia jpt.Keskseks mudeliks bioloogias leotakse ka taimerakk ja tema metaboolsed protsessid, tuntum neist fotosüntees (avastati sajandeid tagasi). Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest
• Häälikute kombinatsioonid o diftong ehk täishäälikuühend o konsonantühend o geminaat • Veel foneetilisi nähtusi o palatalisatsioon kass’, pall’, loll’, vann’ o vokaalharmoonia soome kysymys, isällä, pojalla o Positsioonilised muutused: assimilatsioon ehk sarnastumine, nt eesti tulnud, olnud; soome tullut, ollut dissimilatsioon - alamsaksa rover; eesti röövel • Prosoodia (suprasegmentaalsed nähtused) o rõhk o intonatsioon o kvantiteet (välde) o sõnaintonatsioon (toon) Foneetiline transkriptsioon: • süsteem suulise kõne häälduslikult võimalikult täpseks ülesmärkimiseks • Keeleteaduses on loodud mitmeid foneetilise transkriptsiooni süsteeme. Üks levinumaid on Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni ehk IPA transkriptsioon
ainete keemilist energiat. Heterotoroofide hulka kuuluvad eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet. Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Metabolism jaguneb kaheks: 1) dissimilatsioon, 2) assimilatsioon. Dissimilatsioon on organismi kõik lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks. Enamiku dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine. See talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse (ATP, GTP, CTP, UTP). Assimilatsioon on organismis kõik sünteesiprotsessid. Saadakse sahhariide, lipiide, valke nukleiinhappeid jt
AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Antigeen-selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, ...
Peaaegu kõikidel siseelunditel on kahekordne vegetatiivne innervatsioon. Seejuures sümpaatilise ja parasümpaatilise osa innervatsioon on elundeile vastupidise toimega. Sümpaatilise osa erutumisel laienevad silmaavad, väheneb sülje- ja pisaranäärmete sekretsioon, suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb vererõhk, aeglustub sooleperistaltika, lõõgastuvad bronhilihased, intensiivistub ainevahetus, suureneb dissimilatsioon (energiat kulutav süsteem). Parasümpaatilise osa erutumisel silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika kiireneb, toimub bronhilihaste kokkutõmbumine, ta ergutab assimilatsiooniprotsessi (talletab ja säilitab). Mõlema osa üheaegne koostöö pole antagonistlik, sellega kohandatakse pidevalt elundite talitlusi ümber vastavalt kujunenud vajadustele aktiveerides või pidurdades vastavate elundite talitlusi. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
ulatuse alusel: täielik (häälik muutub naaberhäälikutega identseks) / osaline (häälik omandab mõningaid naaberhäälikute omadusi); suuna alusel: progressiivne (eelnev häälik mõjutab järgnevat) / regressiivne (järgnev häälik mõjutab eelnevat); kauguse alusel: lähiassimilatsioon (mõjutatav häälik ja mõjutaja on kõrvuti) / kaugassimilatsioon (mõjutatav häälik asetseb mõjutajast kaugemal). Assimilatsiooni vastand on dissimilatsioon: häälikud muutuvad erinevaks. 14. Peamised vokaalimuutused eesti keele ajaloos. Enne 1000 AD tekkis õ häälik ja lühenes vokaal h ees. Lõpukadu ehk sõnalõpulise vokaali kadu kahesilbilistes pika esisilbiga vormides ja kõigis enamasilbilistes vormides. Nt jalka > jalg, metsästä > metsäst. Kirjalike keelemälestiste andmeil toimus lõpukadu 13.-15. saj kestel. 6
> *leütä- > *löütä- >> leida-, *janša >>[š > h; n > u] *jauha- > jahva- – osaline progressiivne lähiassimilatsioon. j. *ti > si (*käte > *käti > käsi; *tinä > *sinä; *tilta > *silta; *arvati- > *arvasi-) – osaline regressiivne lähiassimilatsioon. k. Mõne diftongi järelkomponendi madaldumine: *ai > ae; *äi > äe; *oi > oe (*aika >> aeg, *päivä >> päev, *poika >> poeg) – osaline progressiivne lähiassimilatsioon. Dissimilatsioon – assimilatsiooni vastand (häälikud muutuvad erinevaks) Nt kui sõnas on kaks r-i, siis laenamisel üks asendatud l-ga või n-ga: *rööver > röövel, *rüüter > rüütel, *rööre > lõõr, *rekrut > nekrut. 14. Peamised vokaalimuutused eesti keele ajaloos. 15. Peamised konsonantide muutused eesti keele ajaloos. 16. Eesti keele kvantiteedi- ja rõhusüsteemi muutumine. 1. Asepikendus (Veske-Collinderi teooria). Seotud järgsilpide vokaalide kaoga.
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
Orgaanilist ainet lagundatakse kahel eesmärgil: elutegevuseks vajaliku energia saamiseks ja sünteesiprotsesside lähteaine saamiseks. Metabolism – organismides toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga: 1) Assimilatsioon – kõik biosünteesivad protsessid. Nt: fotosüntees, DNA ja RNA ning valgu süntees. Saadused: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Vaja: lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (ATP). 2) Dissimilatsioon – kõik lagundamisprotsessid. Toiduga saadud või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse (nt. ATP, 40%) ning eraldub soojusena (60%). Organismides kasutatakse energiat biosünteesireaktsioonides, ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil ning mitmesugustes liikumisprotsessides.
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
· palatalisatsioon (kass', pall', loll', vann') · vokaalharmoonia ühed vokaalid esinevad ühtedes, teised teistes ühendites. Ees- ja tagavokaalid esinevad sõnades gruppidena. I ja E võivad esineda nii ees- kui tagavokaalidega. · konsonantharmoonia · assimilatsioon häälikute sarnastumine, kui nad satuvad üksteise kõrvale (nt tulnud on murdes tullud) · dissimilatsioon häälikute eristumine (nt soome k mees mies) 4) prosoodia seotud suurema üksusega, nähtused ületavad ühe hääliku piiri: · rõhk hääldusenergia kontsentratsioon (eesti k 1. silp), rõhulist silpi hääldatakse kõige selgemalt. · intonatsioon terve lause meloodiline kõikumine · kvantiteet (välde) · sõnaintonatsioon (toon) Fonoloogia uurib häälikuid keelesüsteemi seisukohalt.
Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli? Kõige rohkem on elavaid loomulikke keeli Aasias 2165. Keelte paljususe üks põhjusi võib olla näiteks maastiku eripära. Igas orus ja künkas elavad inimesed, kes kasutavad suhtlemisel oma keelt, neil pole tarvis enda elukohast kaugele rännata, sest kõik eluks vajalik on olemas. Miks on maailma keelte arvu kohta nii palju erinevaid andmeid? Maailm...
Rasva ja selle koostises leiduvaid asendamatuid rasvhappeid. 14 vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12 vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin). 24 mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium) vesi ja õhuhapnik Katabolism e dissimilatsioon on organismis toimuv protsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja mille käigus vabaneb energia. Ainete lagunemise ja sünteesiprotsesse kokku nimetatakse ainevahetuseks e metabolismiks. Toitainete saamist söötadest, ettevalmistamist organismi pääsemiseks ja nende omastamist nimetatakse toitumiseks. Toitumise all mõistetakse seda, mis toimub loomadele antud söödaga loomorganismis. Loomade söötmine on inimese praktiline tegevus, mis on seotud loomade söötmise
vitamiinid jt.). paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, Bioom on ühe taimekattevööndi elustik. mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46). Biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär). DNA (desoksüribonukleiinhape) biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Biotehnoloogia rakendusbioloogia haru, mis Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
