Korea sõda 1950-1953. Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpul makartism (nimetus kontrollkomisjoni juhi vabariiklase J.McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Liikumine vaibus 1950.aastate algul. 2. Rassiline diskrimineerimine. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast Teist maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist. Esines neegrite lintšimisi ja seadustatud oli segregatsioon (e rassieralduspoliitika) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (nt nõuti kirjaoskuse testi). 1950.-1960.aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste
meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada lepingu eesmärkide saavutamist. Ehk kohustus olla solidaarne ja aidata kaasa eesmärkide täitmisele. Ühendusele ei tohi vastu töötada. 1.2. Mittediskrimineerimise põhimõte Ilma, et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu reguleerimisel, hõlmates isikute, tööjõu, kapitali ja teenuste vaba liikumist. 1.3.Subsidiaarsuse ehk lähimuse põhimõte Vajalik pädevuspiiride määratlemiseks erinevate haldustasandite vahel. Näiteks: Ühendus toimib lepinguga talle antud volituste ning temale seatud eesmärkide piires.
I. KÜSIMUSED EESTI RIIGIKORRA PÕHIALUSTE KOHTA, MIS ON SÄTESTATUD EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE I JA III PEATÜKIS AVATUD VASTUSTEGA KÜSIMUSED: 1. Milline on Eesti riigikord? 2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja? 3. Milliste sõnadega iseloomustatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse I peatükis Eesti Vabariiki? 4. Kas Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik või föderatiivne riik? 5. Mis on kõige tähtsam seadus Eesti Vabariigis? 6. Mis seadusega peavad olema kooskõlas kõik Eesti seadused? 7. Millisel põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus? 8. Mis on Eesti rahvuslikud rikkused, mida tuleb kasutada säästlikult? 9. Nimetage Eesti riigikeel. 10. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks. 11. Nimetage kaks moodust, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel. 12. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse? VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED: 13. Ke...
kodakondsuseseaduse nõuetest. Tol hetkel võis saada kodakondsuse naturaliseerimise käigus lihtsa keeleoskuse tundmisega aga kodakondsusseaduste tundmine ei olnud kohustuslik ning seda ei nõutud eksamil, pidi olema vaid alaliselt Eestis olema elanud 2 aastat ning ei tohtinud kuuluda välisriigi jõustruktuuridesse ehk pidi olema Eesti riigile lojaalne. Neil aastatel jaotati kodakondsust kergemini just välisriikide survel, kuna kardeti, et muidu võib Eestis toimuda diskrimineerimine vähemusrahvuste suhtes. Aastatel 1992 - 1996 sai naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse ligi 87 tuhat isikut(tabel (4)), see arv oleks võinud suurem olla aga kõik mitte-eestlased ei uskunud iseseisva Eesti tulevikku ning püsisid ettevaatlikul seisukohal, taotlejate arvule ei aidanud kaasa ka tüüpiline postkommunistlike riikdele sarnane majanduskriis. Kodakondsuse saajate arv vähenes veelgi, kui 1995. aastal jõustus
· Lääne-Euroopa riikide kallis tööjõud püüab võidelda oma suurte töötasude ja töökohtade säilimise eest ning tõrjuda tööjõuturult kõrvale Ida-Euroopa odavat tööjõudu · Töötajate testimine füsioloogiline testimine · Depressiiv-maniakaalsed seisundid, uimasus, otsustusvõimetus ravimid, alkohol, narkootikumid · Testimine kahjustab töötajat ja tema karjääri · Töötajate salajane jälgimine · Diskrimineerimine sooline, rassiline, vanuseline palk · Eraelu privaatsuse rikkumine · Tööl on 3 funktsiooni · anda inimesele arenguvõimalus (töö loovuse funktsioon) · anda võimalus ületada egoismi (meeskonnatöö) · produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid · Schumacher ebaeetiline on organiseerida tööd nii, et see on igav, tüütu ja stressi põhjustav Tarbijasuhete eetika
eesmärke. Liidriks olemise aluseks on teiste taju temast kui liidrist, edukuse tagab aga tema võime mõista ja liita järgijate ootusi ja vajadusi. Järgijate ootused on konteksti spetsiifilised (valdkonnapõhised), mis aga piirab juhi tegevust, juhti tajutakse konteksti-spetsiifilisena. Selleks, et grupp saaks toimida tulemuslikult peab tema liider toimima kooskõlas grupiliikmete vajaduste, tajude ja ootustega. 24. Diskrimineerimine inimsuhetes ja personalipoliitikas DISKRIMINEERIMINE ld. discriminare eraldama, lahutama) õiguste vähendamine (ENE); vahet tegema, erinevalt suhtuma, alavääristama (VSL) DISKRIMINEERIMINE ON... 1. RASSILINE JA RAHVUSLIK 2. SOOLINE 3. AMETIÜHINGU LIIKMELISUS 4. ÜHISKONDLIK AKTIIVSUS-POSITSIOON 5. JULGUS KAITSTA OMA ÕIGUSI 6. KUTSEHAIGUS 7. PUUETEGA INIMESED 8. SEKSUAALSED VÄHEMUSED 9. PERSONAALNE ISIKLIK (`TAVADISKRIMINEERIMINE') 10
Hinduism on India traditsiooniline usund, tänapäeva hinduism tekkis umbes 8.-9. sajandil Maailma mitmekultuurilisus Mitme kultuuri esindajate kooseksisteerimine ühes riigis tähendab, et tegemist on mitmekultuurilise ühiskonnaga ehk kultuuride paljususega, mis peaks olema ühiskonda rikastav tegur. Samal ajal võib mitmekultuuriline ühiskond tähendada vastastikku rikastava läbikäimise asemel täielikku eraldatust. Selliseks näiteks ajaloos on rasside eraldamise poliitika ja rassiline diskrimineerimine Lõuna Aafrikas, kus oli eesmärk säilitada ühe rassi esindajate üleolekut teise rassirühma üle. Selleks jäeti ühe rassi esindajad ilma põhiõigustest ja isikupuutumatuse kaitsest, neid koheldi julmalt ja ebainimlikult, takistati poliitikas ja ühiskonnas osalemast ning keelati segaabielud. Säärast poliitikat nimetatakse apartheidiks. Mitmekultuurilises ühiskonnas võib probleemiks saada erinevate rühmade eristumine teineteisest
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Must Surm Referaat Birgit Nurmela AI-11 Tallinn 2013 Sissejuhatus Oma töös teen ma ülevaate Musta Surma levikust üle kogu maailma ning mida see endaga kaasa tõi. Samuti kirjutan katkubakterist, levikust ning üldisest katku olemusest ning teadlaste vaidlusest sellel alal. Põhirõhk on suunatud inimestele-kannatajatele, kes püüdsid elada oma tavalist elu ajal, mil inimesed ümberringi surid ning sellele ei tundunud lõppu tulevat. Millised olid rahva toimetulekuviisid kui surm oli ukse taga. Oluline on teada, milline oli mõttemaailm ning kuidas tõlgendati sellist kohutavat epideemilist puhangut ning keda oli selles süüdistada. Lõpus toon ära ka positiivsed jooned, mis said alguse katkuleviku taandumisega ning samuti kohutavad tagajärjed, millest ei suudetud toibuda ligi sada aastat. Samuti selle, kuidas on kogu mõtt...
INIMESE ARENG JA ANDED Referaat Sisukord Sissejuhatus Teema valikul tuginesin isiklikele soovidele, teada saada erinevaid põhjuseid arengus, kuidas avastada andeid ning kuidas oma võimeid tugevdada. Meie elukäik on meie idividuaalne elukäik. Igaüks peab käima oma teed ja leidma selle tee mõtte nii iseenda kui teiste jaoks. Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuuri...
KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks 1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõ...
Täiusliku oligopoli puhul on tootedja teenused tarbija silmis homogeennsed, mittetäiusliku oligopoli puhul aga erinevad. Monopolid. Flat rate. (kindel maksumäär vms). Paljus EU riigid kasutavad seda süsteemi oma bussiliikluses. See annab neile võimaluse müüa pileti raamatuid. Postkontorid kasutavad ka seda süsteemi samakaaluga pakkide ja kirjade puhul. See süsteem aga oleks haavatav, kui postkontor poleks turul monopol. Hinna diskriminatsioon. Hinna diskrimineerimine näitab hindade erinevust, mida ei kajastata kulude erinevuses. Hinnadiskriminatsiooni võib kasutada kas kasu maksimeerimises või sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks. Kasumi maksimeerimise eesmärk on vähendada tarbijate ülejääki. Hinnadiskriminieerimist kasutatakse, kui nõudluse hinnaelastsus on erinevatel turgudel, kuid turgude eraldamine peab olema alati võimalik. Piirkulujärgne hinnakujundus. Paljud ökonoomikud on toetunud piirkujujärgsele
Liberaalse majanduse printsiipidest lähtuvalt ei ole õigustatud näiteks: Põllumajanduse subsideerimine. Impordi ja ekspordi tariifid üüripiirmäärad. Miinimum palk Lubatult kõrgeimad hinnad. sotsiaalkindlustusprogrammid litsenseerimine sotsiaalmajad rahvuspargid Kapitalism ja diskrimineerimine Kapitalism on olnud neegrite suurim võimalus ning võimaldanud neile seda, mida nad ise pooleks iial saavutanud. Riik ei tohiks keelata rassilist või muud diskrimineerimist, kuna see on vastuolus indiviidide vabadusega astuda tehingutesse vabatahtlikkuse alusel. Ei ole ka õigustatud „õigus tööle“ seadused kuna see piirab tööandja õigusi vabale valikule. Kuna eksisteerib tööandjate konkurents, siis ei tohiks piirata nende õigust määrata mistahes
1994. aasta arhiivide ülevaates käsitleti juurdepääsu kahes peatükis, kolmandas peatükis vaadeldi praktilisi juurdepääsutingimusi ja neljandas juurdepääsu reguleerivaid seadusi riigiti. Praktiliste tingimuste peamine nõue kõikides rahvusarhiivides võimalikult soodsate eelduste loomine juurdepääsuks, kopeerimisvõimalused, sobivad lahtiolekuajad jms. Samas liigsed formaalsused ei võinud arhiivikülastust häirida ega mittekodanike diskrimineerimine. Liikmesriikidel oli soovitatav teha juurdepääsu tingimuste osas üksteisega koostööd, näiteks tõlkida vastastikku otsivahendeid. (Kibal jt 2005) Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses R(2000)13 2000. aastal, märgiti ära, et liikmesriikide seadusandlus peaks ära määrama avalike arhivaalide avatuse ja tähtajalise suletuse perioodi. Erandina võis käsitleda juurdepääsu piiramist teemadel mis käsitlevad riigikaitset,
l t t alandavalt l d lt jja kui k i neid id arvestada töötuse hindamisel, alandaks see töötuse määra. Kui nad leiavad töö,, siis suurendavad nad töötavat rahvastikku. Töötuse demograafia: Riskigrupid? Puhas diskrimineerimine Ratsionaalne diskrimineerimine (soovituste alusel või nende puudumise tõttu) 28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Töötuse põhjused Kes on töötud? Esmakordsed tööjõuturule sisenejad Töölt lahkunud Töölt vallandatud Tööjõuturule taassisenejad
Traditsiooniliselt kõige tuntumaks saanud agressiivsuse käsitlused - agressiivselt käituvad inimesed on kuidagi «teistsugused». - Eelarvamus - fikseerunud, ettevalmistatud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes, hoolimata selle individuaalsest või loomusest. Etnilise eelarvamuse tased: 1) Vastalised väljendid - vaenulikud ütlemised ja sõnaline mustamine, rassistlik propaganda jms. 2) Vältimine - etnilise vähemusgrupi ühiskonna domineesivast grupist eraldi hoidmine. 3) Diskrimineerimine - vähemusgrupi kodanikuõiguste, töövõimaluste ja teatud eluasemevõimaluste kitsendamine. 4) Füüsiline rünne - vägivald vähemusgrupi isikute ja nende vara vastu. 5) Väljajuurimine - valimatu vägivald terve etnilise grupi suhtes. Inimolevuste «põhiinstinktiks» on oma territooriumi kaitsmine ja see viib nii sõdade kui ka rassiliste konfliktideni (Ardrey). - Bioloogiline teooria - eelarvamus grupiväliste isikute suhtes tekib seetõttu, et inimest
Kohus leidis , et Trojani poolt tehtud palgatöö on tegelik ja tulemuslik. Tuli tuvastada kas Trojani poolt tehtud töö on vaadeldav harilikule tööturule kuuluva tööna? Selleks võttis kohus arvesse varjupaiga põhikirja ja praktikat, sotsiaalse integreerumisprojekti sisu, töö teostamise olemust ja korda. • Sotsiaalne eesmärk ei pruugi seega töö olemuse otsustamiseks olla määravaks. Diskrimineerimine • Otsene diskrimineerimine – nt kodakondsuskvoodid konkreetsetel töökohtadel • Kaudne diskrimineerimine – reeglid, mille rakendamisel eelistatakse pigem kohalikku tööjõudu kui teiste liikmesriikide tööjõudu. Näiteks see kui määratakse konkreetsed nõuded hariduse saamise kohale, residentsusele, päritolule, vms. • Vastupidine diskrimineerimine – diskrimineerimisohus olevat osapoolt tugevdatakse teiste arvel. Näiteks sookvoodid. Töötajate vaba liikumise tagamine ELTL Artikkel 48
Väär 5. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata. Väär 6. Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise. Tõene 7. Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka. Väär 8. Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus. Tõene 9. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema. Tõene 10. Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi. Tõene Test 8 sissejuhatus makroökonoomikasse 1. Teadusliku makromajandusteooria tekkimiseeeldused olid: 1) majandusstatika tekkimine, 2)
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
tuumamonopoli kaotamine 1949 Ida-Euroopa sovjetiseerimine kommunistide võiume pääsemine Hiinas 1949 Korea sõda 1950-1943 Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpus makartism e. hüsteeriline antikommunism, mille käigus toimusid riigiasutustes lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuse või antiamerikanismis. Hakati taga kiusama vasakapoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Rassiline diskrimineerimine - seadustatud oli segregetasioon e. rassieralduspolitiika transpordis, koolides, haiglates jne. Lõunaosa. tehti neegritele takistusi valimistel. Neegrid hakkasid 50.-60. massiliselt siirduma lõunast põhja. 40. lõpus võeti vastu mitmeid seadusi rassisimi vastu Keelati rassiline disk. armees, föderaalametites, haridusasutustes survet avaldas neegriliikumise kasv (Martin Luther King), pooldati vägivallatu võitluse taktikat. Siiski toimus
tuumamonopoli kaotamine 1949 → Ida-Euroopa sovjetiseerimine → kommunistide võiume pääsemine Hiinas 1949 → Korea sõda 1950-1943 Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpus makartism e. hüsteeriline antikommunism, mille käigus toimusid riigiasutustes lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuse või antiamerikanismis. Hakati taga kiusama vasakapoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Rassiline diskrimineerimine - seadustatud oli segregetasioon e. rassieralduspolitiika transpordis, koolides, haiglates jne. Lõunaosa. tehti neegritele takistusi valimistel. Neegrid hakkasid 50.-60. massiliselt siirduma lõunast põhja. 40. lõpus võeti vastu mitmeid seadusi rassisimi vastu → Keelati rassiline disk. armees, föderaalametites, haridusasutustes → survet avaldas neegriliikumise kasv (Martin Luther King), pooldati vägivallatu võitluse taktikat. → Siiski toimus
Väär 5. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata. Väär 6. Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise. Tõene 7. Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka. Väär 8. Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus. Tõene 9. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema. Tõene 10. Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi. Tõene Test 8 – sissejuhatus makroökonoomikasse 1. Teadusliku makromajandusteooria tekkimiseeeldused olid: 1) majandusstatika tekkimine, 2)
· Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata, tegelikult loovad väära pildi. · Skeemid, stereotüübid teooriad iseenda ja teiste kohta lähtuvalt meie kogemustest. Skeemid mõjutavad meie tähelepanu, mõtlemist ja käitumist. Tajumehhanismid · Stereotüübid lihtsustatud arusaamad teise isiku kohta. Uskumused isiku kohta paljalt mingisse gruppi kuulumise kohta. N: Ta on must, ta on homoseksuaal. · Diskrimineerimine negatiivne suhtumine konkreetse grupi liikme suhtes. · Isetäituv prohvetlus suhtumised ja hoiakud kujundavad olukordi. · Sisegrupi - välisgrupi eelarvamus · Ühest tunnusest lähtuv üldistus terviku kohta N:blond · Halo efekt esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. · Teise hindamine enesest lähtuvalt, projektsioon. · Empaatia Arengupsühholoogia põhiküsimus · ´´Kas inimese arengut ja kujunemist mõjutavad pigem
(inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 11. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus jm., ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. - vanuseline ebavõrdsus elatanu varjatud ja avalik diskrimineerimine - rassilisel ebavõrdsusel on isiksusekeskne grupiline või riiklik iseloom, sallimatus - staatuseline eba palk, tulud, jne - kultuuriline elu- ja käitumisstiili erinevused - indiviidi omadustest tulenev eba ilu, mõistus, tahtejõud on parem - religioosne tööalane, hariduslik eelistatus või piiratus - rahvuslik teisest rahvusest iskute mittesallimine ning tagakiusamine
Õigus väärikale elatustasemele; Õigus sotsiaalsele kaitsele; Õigus arstiabile. 4) Kultuuriliste õiguste hulka loetakse: Õigus haridusele ja kultuurile; Õigus rahvuskultuurile ka –keelele; Õigus teabele. 10.3. Võrdõiguslikkus: Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud. Diskrimineerimine tähendab seadusevastast õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel. Eesti põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad. Diskrimineerimine on keelatud rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, uusutunnistuse ja muude veendumuste ning varalise ja sotsiaalse sisundi alusel.
● oluline oli inimestesse suhtumine (ekperiment konveieritöölistega); ● vabas vormis vestlused on efetiivsemad (eksperiment intervjuudega). 1940-1950: Personalijuhtimise kui iseseisva valdkonna kujunemine (juhtimisstiilide uurimused). Personali testimine ja inseneripsühholoogia suurte sõdade ajal: Army A & Army B (töötajate värbamise ja valiku programmid). 1960-1970: Diskrimineerimine problemaatika. Inimõigused, vähemuste diskrimineerimine (1964). Süstemaatiline personalijuhtimine. Konkurentsi suurenemine, töötajate ootused ja enesehinnang (motivatsioon ja rahulolu). Läbirääkimised AÜ-ga (← ametiühingutega). Süsteemide koolkond - organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mida iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu; lisaks saab see süsteem oma sisendid keskkonnast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Süsteem on koos toimivatest osadest tervik. 1980:
· Õigus väärikale elatustasemele; · Õigus sotsiaalsele kaitsele; · Õigus arstiabile. 4) Kultuuriliste õiguste hulka loetakse: · Õigus haridusele ja kultuurile; · Õigus rahvuskultuurile ka keelele; · Õigus teabele. 10.3. Võrdõiguslikkus: Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud. Diskrimineerimine tähendab seadusevastast õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel. Eesti põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad. Diskrimineerimine on keelatud rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, uusutunnistuse ja muude veendumuste ning varalise ja sotsiaalse sisundi alusel.
• Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud abitus. • Tekst: Cialdini, R. – kaks peatükki omal valikul Grupid ja gruppidevahelised suhted • Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja – vastutus. Grupiidentiteet. Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. • Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, massipsühhoos. • Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 Suhtlemine • Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Tõene ja petlik kommunikatsioon. Liider grupis
Samas töölisrahutused :1946.a streikis 4,6 milj-rohkem kui kunagi USA ajaloos) ,,Õiglane plaan" sept 1945(21punkti):tööhõive, miinimumpalga tõus, surem töötu abiraha, eluasemetoetus,tervise-kindlustus jms1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel rasked ajad-Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Teravnes rassiküsimus nii siseriiklikult kui k a välispoliitiliselt.Rassiline diskrimineerimine kodumaal ei võimaldanud USA-l sõpru leida nn Kolmandas maailmas 1946.a lintsimisjuhud lõunaosariikides sundisid asutama kodanike õiguste komiteesid 1948 määrus , mis keelas diskrimineerimise föderaalametites, võrdset kohtlemist armees(piirangud armees kadusid Korea sõja ajal) Lõunaosariikides aga viidi vastukaaluks Jim Crow' seadusega sisse rassieraldus bussides, rongides, hotellides, restoranides, haiglates, puhkeasutustes ja tööhõives.KULTUUR JA ELUOLU: *Sõjajärgne
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Majandusarvestuse eriala KÕ2R2 Tatjana Kartsev ARVUTI- JA INFORMATSIOONIEETIKA Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2010 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval kõik on seotud arvutitega. Inimesed kasutavad arvuteid iga päev tööl, kodus, koolis avalikes kohtades jne. Kuid paljud ei mõtle korralikult mis sellega kaasneb. Indrek Meos oma raamatus antiikfilosoofia väljendab sofistide mõtteviisi sellisena: ,,Mõnele inimesele võib maailm tunduda ühe suure nõmedusena, teine leiab, et ,,nii ilus on ilmas elada!". Tõde on alati tõde kellegi jaoks. Millistena asjad meile näivad, sellised nad ongi meie jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad o...
Sloveenia ja Soome. ELi riigid, kus euro ei ole käibel: Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik. Täiendav teave euro ning Euroopa Liidu majandus- ja rahapoliitika kohta. Võrdsed võimalused Ühiskond on õiglasem ja toimib tõhusamalt kui ühiskonnaliikmeid ei diskrimineerita nende rahvuse, soolise kuuluvuse, puude, rassi või muude tunnuste järgi. Seepärast on diskrimineerimine ELis seadusega keelatud. Juba 1950-ndatel sõlmitud esimeses Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestati selgelt, et mehed ja naised peavad ühesuguse töö eest saama ühesugust tasu. Sellega algas ELi võitlus naiste õiguste eest, mis nüüd on Euroopa Liidu poliitika lahutamatu osa. Täiendav teave Euroopa Liidu tegevuse kohta meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisel ning diskrimineerimise vastu võitlemises . Vabadus, turvalisus ja õigus
vähene koostöö kolleegide vahel; kehv kommunikatsioon juhtkonna ja töötajate vahel; 5 töötajate vähene kaasatus; mõjutusvõimaluste või kontrolli puudumine selle üle, kuidas teha igapäevast tööd; lugupidamise puudumine töötajate ja nende tehtava töö suhtes; premeerimissüsteemi (tunnustuse) puudumine; töökiusamine; vägivald töökohal; diskrimineerimine või ahistamine, sh seksuaalne ahistamine; töö-kodu konflikt, töömurede kojutoomine ja vastupidi; toetuse puudumine töö ja pereelu tasakaalustatusele; šokeerivate sündmuste toimumine tööl (ibid., 2014) 6 RISKIANALÜÜS ÕPPIMISKOHALE Analüüsitavaks kohaks on laud (kuna õppetöö toimub seal) (LISA 1), kuhu, hetkel kui pilt tehti ning õppimisajaks, on paigutatud sülearvuti
muutub otsuse valik väheneb toote/ teenuse kvaliteet Pettus puudulik informatsioon väheneb tarbija rahuldatus muutub otsuse valik Vargus ressursside kadu hindade kasv või toote väljatõrjumine turult Varjatud madalama kvaliteediga toote hindade tõus diskrimineerimine valik nõudluse vähenemine müük allpool turu võimalusi Altkäemaks: annetus, millegi vastuvõtmine või küsimine eesmärgiga mõjutada ametnike tegevust erinevalt nende avalikest või õiguslikest kohustustest. Võib olla rahaline või varaline. Sund: mõjutamine ähvarduse jõuga. Võib olla otsene või vihjatud (varjatud). Pettus: inimese või firma eksiteele viimine valede tegude või sõnadega, tulevikku või minevikku
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, ...
kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33.Mittediskrimineerimise põhimõte Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6) Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks. Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu reguleerimisel, hõlmates lisaks isikute ja tööjõu vabale liikumisele ka kapitali ja teenuste vaba liikumist
Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33.Mittediskrimineerimise põhimõte Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6) 10 Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks. Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu reguleerimisel, hõlmates lisaks isikute ja tööjõu vabale liikumisele ka kapitali ja teenuste vaba liikumist 34
§ 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. 4. Miks ta selle tavaga kaasa läks varem, kui see talle niivõrd ebaõiglane näis. III kaasus Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 1.Tegemist on diskrimineerimisega, see töökuulutus on juba suunatud mehele, ehk soolise eelistusega. § 6. Diskrimineerimine tööelus (1) Diskrimineerivateks loetakse tööelus juhtumeid, kui tööandja valib tööle või ametikohale, võtab tööle või tööpraktikale, edutab, valib väljaõppele või ülesande täitmiseks või saadab koolitusele ühest soost isiku, jättes kõrvale kõrgema kvalifikatsiooniga vastassoost isiku, välja arvatud juhul, kui tema tegevusel on kaalukad põhjused või see tuleneb sooga mitteseotud asjaoludest. 2.Tegemist on soolise diskrimineerimise kaudse vormiga
kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33.Mittediskrimineerimise põhimõte Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6) Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks. Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu reguleerimisel, hõlmates lisaks isikute ja tööjõu vabale liikumisele ka kapitali ja teenuste vaba liikumist
kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33.Mittediskrimineerimise põhimõte Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6) Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks. Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu reguleerimisel, hõlmates lisaks isikute ja tööjõu vabale liikumisele ka kapitali ja teenuste vaba liikumist
viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Võrdse kohtlemise seaduse kohaselt on töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuste, rassi või nahavärvuse, nende usutunnistuste või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimine ( § 3) § 1 lõige 1 15 Võrdse kohtlemise seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse
Isiksusetüübiti ebakindlad ja autoritaarsed isiksused eelarvamuslikumad. Kompensatsioonimehhanism. Sarnasused- erinevused Stereotüüp - Stereotypes - Domineerib - Cognitive component - Generalization in which identical characteristics are assigned to all members Eelarvamus - Prejudice - Domineerib - Affective component - Hostile or negative attitude toward people just because they are a group member Diskrimineerimine - Discrimination - Domineerib - Behavioral component - Unjustified negative or harmful action toward a group member because of their membership Individuaalsed filtrid: empaatia Empaatia: võime asetada ennast teise inimese positsioonile, tajuda maailma teise silmade läbi Empaatia indikaatorid Empaatia kui probleem, empaatia õppimine ja tootmine Miks eurooplane abistab aafriklast, kas vägivaldne naaber on minu probleem. Prosotsiaalsus
Järgmisel päeva teatas ,,New York Mirror": ,,Neegrilinnaosa kujutab endast põlenud majade rägastikku. Tänavad on üle puistatud kivide ja klaasikildudega. Õitsevate magnooliate lõhn seguneb vänge tulekahjuvinguga." Birminghami sündmuste verine kulminatsioon viis Ühendriigid sokiseisundisse. Birminghami plahvatuse kaja veeres üle maailma. ,,Räägitakse, et Ameerika on suur maa. Kuid seni kuni Ühendriigid ei tee lõppu ebainimlikkusele, kuni ta süsteemist ei kao diskrimineerimine ning kõik ta kodanikud mustad, kollased ja valged pole saanud võrdseid õigusi, jääb tema vägevus vaid paberile, omamata ei tähendust ega alust," kirjutas ajaleht ,,Ghanian Times". Presidendi käsul pealinnast Birminghami tulnud Föderaalse Juurdlusbüroo agendid ei leidnud mingeid kindlaid jälgi kurjadegijatest. ,,Pikkade nugade öö" oli rassistidel korda läinud. Kui kukluksklanlaste bande pommiloopijad jäid vabadusse, siis King arreteeriti. Süüdistus:
Ettevõtlusega otseselt seotud huvigrupid on ettevõtete omanikud, kliendid, töötajad, partnerid ja konkurendid, kaudsemad huvilised on ühiskond laiemalt (nii kohalik kui ka rahvusvaheline kogukond) ning looduskeskkond. Ärieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida kõige õigemat käitumisviisi ja seda põhjendada 1.1. Probleemid ettevõttes. Töötaja ja juhi vahekorda puudutavad küsimused, kus võib tekkida probleem ettevõttes on näiteks diskrimineerimine, distsipliin, pealekaebamine, konkurentsikeeld jne. Mitmed eetilised küsimused kerkivad esile ettevõttele vajaliku töötaja ja ettevõtte juhi vahelises usaldussuhtes. Töötajal on kohustus olla lojaalne oma tööandjale hoida ärisaladusi, tagada firmas toimuva konfidentsiaalsus, kaitsta ettevõtte huve. Probleemid võivad tekkida juhul kui töötajale on kehtestatud konkurentsikeeld, mis keelab teatud aja jooksul konkurentide heaks töötamast, kuid ta siiski seda teeb. Samas võivad
kindlal territooriumil ja teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Tunnused: kontroll kindla territooriumi üle, elanikkond, võõrriikide poolne tunnustus, avalikud institutsioonid, otsused vormistatakse õigusnormidena ÕIGUSRIIK seaduste võim on maksimaalne ja inimeste roll minimaalne. Tunnused: võimude lahusus, põhiõiguste garanteerimine, täidesaatva võimu seaduslikkus jt. Näited: USA, (tööohutusseadus, karistustabel, riigihanked, diskrimineerimine (õigused muutunud pealesurumisvahendiks), Eestis kuvariga töötamise eeskirjad jpm. Kaasneb tohutu bürokraatia. HALDUS objekti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine AVALIK SEKTOR põhiülesanne: valitsemine ja haldus (et ellu viia eesmärke, korraldavad vastavad institutsioonid), riigi ülesanded laiaulatuslikud. Riiklikud asutused nt maksuamet, politsei). Avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad tööd iseseisvalt;
Kui inimene käitub sõbralikult, siis on tal eriti kaval plaan mind ära kasutada. Kui inimene hoiab minu lähedale, siis ta püüab mu nõrkusi välja uurida. Kui inimene hoiab eemale, siis tõestab see tema ebasõbralikkust ja halbu kavatsus. Instrumentaal-veendumused (enesejuhendamised): ole valvel, ära usalda kedagi, ära lase end ära kasutada, otsi varjatud motiive. Ohud: salastatus, läbipaistmatud protseduurid, petmist ja manipuleerimist võimaldab informeerimissüsteem, diskrimineerimine, kellegi kontrolli ja järelvalve all olek, endal kontrollivõimaluse puudumine Strateegiad: ülivalvsus, ettevaatlikus, kahtlustamine, ’peidetud motiivide’ ja nende märkide otsimine, lõksude seadmine. Afektid: peamiselt viha oletatava liigategemise pärast. Mõnikord ka ärevus või ängistus ohtude pärast. Ebastabiilne isiksus: emotsionaalne ebastabiilsus, vähene impulsi kontroll, kergesti vallanduvad vägivallapuhangud ja ähvardav käitumine, eriti vastuseks kriitikale
juhul, kui tööandja lõpetab tegevuse või kuulutatakse välja tema pankrot. Töötajate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine koondamisel tähendab seda, et tööandja lähtub töötajate valikul eeskätt tööga seotud kriteeriumidest, mitte aga töötaja soost, rassist, rahvusest, vanusest, puudest, seksuaalsest sattumusest, keeleoskusest, perekonnaseisust, sotsiaalsest seisundist jne. Vaidluse korral, kas koondamisel leidis aset diskrimineerimine või mitte, lasub tõendamiskoormus tööandjal. Koondamine on üks tööandja poolne töölepingu erakorralise ülesütlemise võimalustest. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 reguleerib erakorralist ülesütlemist, kus mõjuv põhjus on seotud tööandja ettevõttega ehk tegemist on majanduslike põhjustel töölepingu erakorralise ülesütlemisega (koondamisega). Tegemist on koondamine puhul töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti
Põhiliseks sotsiaalseks üksuseks on põlvnemisgrupid tunnustatakse ühist esivanemat ja seetõttu grupp püsiv. Koosneb väiksematest üksustest, madalaimal tasandil on üksikmajapidamised. Erinevad sugulaste majapidamised moodustavad liini (suguvõsa). Liinid moodustavad küla ja need omakorda regiooni. Juhiksolemine on karismaatiline, põhineb isiku omadustel (kui on võimeline oma isa tööd jätkama, muidu valitakse keegi teine). Hõimulised kogukonnad on egalitaarsed. Sooline diskrimineerimine: lastetapp (tüdrukud yanomamidel). Mehel võim naise üle. Ja kuna naisi on sp vähe, peavad külad omavahel sõdu naiste hankimiseks. Hõim on suuresti segmentaarne kogukond. Koosneb suurest hulgast sõltumatutest lokaal kogukondadest primaarsed segmendid. Struktuuriline ekvivalents - üksused, mis asuvad samal tasandil, on nagu suure ehitise ehituskivid üksteise vastu vahetatavad. Funktsionaalne ekvivalents - iga primaarne üksus teostab enda sees samu funktsioone mida teine tema kõrval
Suurim hirm oli kommunismi leviku ees,mida üritati pidurdada ka USAs endas. 1940'ndate aastate lõpul algas USAs vasakpoolsete vastu suunatud rünnak,mis piiras paraku ka demokraatlikke vabadusi. Mõne aja pärast said ameeriklased siiski aru,et selline poliitika võib ohustada riiki ning teisitimõtlejate tagakiusamine lõpetati. Üheks vanimaks probleemiks USAs oli mustanahaliste olukord. Kuigi neegrid vabastati orjusest juba 19.sajandi kodusõja ajal,jätkus nende diskrimineerimine ka pärast teist maailmasõda ,eriti lõunaosariikides. Piirati mustanahaliste valimisõigusi,lapsed ei saanud õppida valgete lastega samas koolis,raske oli ka töökohta hankida. Murrang neegrite olukorras toimus 1960'ndail aastail,mil USA seaduseandjad töötasid välja seadused,mis parandasid tunduvalt mustanahaliste elu. Üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte oli pastor Martin Luther King. Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidu ja saavutas edu.
Eestis on uuritud ka koolistressi. Eesti Elukvaliteedi Keskus uuris sotsiaalministeeriumi juhitud "Laste ja noorukite riikliku terviseprogrammi" raames koolistressi. Küsimustik töötati välja koostöös Manchesteri Ülikooli teadlasega C. L. Cooperi juhtimisel 1998 aastal. Küsitleti nelja Tallinna kooli ja Orissaare Keskkooli lõpuklasside õpilasi. Selgus et peamisteks stressorite põhjusteks olid: · ebaõiglane hindamine, · põhjuseta süüdistamine, · varjatud diskrimineerimine ja lemmikute soosimine, · vähene julgustamine õpetajate poolt, · stabiilsuse ja usalduse puudumine koduses elus, · rollikonfliktid: kool, kodu, kaaslased ja sõbrad, · ootamatud tunnikontrollid, · vajadus minna riskile, · liiga palju kodutöid, · tähtsate otsuste tegemine, · ebakindlus tuleviku suhtes, · piiratud võimalused isiksuse arenguks, · ajast ja arust õppevahendid (arvutid, tahvlid jne), · koolisöökla ja toit,
expordis, aga ka impordis eriti Aasia ja KIE riikide osas. Viimaste puhul assotsiatsiooni ja vabakaubanduselepingud, impordikvoodi suurendamine. Aasia arengumaadel on suurem osa EL impordis ja KIE riikidel expordis. 17) EL ühtse väliskaubanduspol mõju EL kaubanduspartneritele(pos ja neg mõjud). 1. CAP neg mõju maailmaturule: kaitstud turg, expordi subsideerimine, eelislepingud mõnede riikidega 2. Eli kaubanpol on mitteliikmesriike diskrimineerimine. 18) Lome konventsioonide sisu ja eesmärk. Koostöö ühenduse ja mitmete Aafrika, Kariibi mere ja Vikse ookeani piirkonna riikide vahel. Arengumaadest paiknevate kaupade tollivaba juurdepääs Eli turule ja keelatud koguselised piirangudpõllumajsaadustele eritingimused. Exporditulude stabiliseerimise süsteem. Mäetööstusetoodangu toetamise süsteem.Subsiidiumid ja laenud, toiduabi. EL import Lome konv riikidest suurem kui export sinna.
suhtlemine (vahel problemaatiliste) klientidega; sage töötamine õhtuti ja nädalavahetustel, mis häirib töötajate töö- ja eraelu tasakaalu; stress; 10 Kutsehaigused ja tööõnnetused monotoonne töö; ahistavad ning mõnikord vägivaldsed kliendid, töökaaslased ja ülemused; naiste ning võõrtöötajate diskrimineerimine. Riskihindamine on esimene samm tööohutuse suunal Enamasti on tööõnnetusi võimalik ennetada tõhusa koolitusega heast juhtimisest ja järelevalvest. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad paljusid tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastades ja kõrvaldades töökoha ohud või minimeerides nende mõju. EU-OSHA korraldatava tervislike töökohtade kampaania üldeesmärk on edendada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
