Lääne-Euroopas. 962. a Otto I lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, pannes aluse Püha Rooma keisririigile. 988. a vürst Vladimir valitsusajal (978-1015) võeti Venemaal vastu ristiusu. Frangi riik V-Vll sajandil V sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. 495. a lai Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka enda rahvale. 687. a oli kuningate võim vaid nimeline ning valitsesid Majordoomused, kelle võim suurenes Karl Martell valitsemisajal. Poitiers´lahingus 732.a said lüüa araablased, kes tungisid hispaania riiki. Kuna sissetungi oht säilis tugevdas ta ratsaväe. Paavstid ja langobardid Itaalias Vl Vll sajandil 560 a vallutas Itaalia germaani hõim langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud kaitsta
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus a...
Ladina keel jäi püsima kogu keskaja vältel. Ladina keelt kasutati kirikutes, kloostrites, kohtutes, diplomaatias. Ka suur osa raamatuid ja käsikirju pandi kirja ladina keeles. FRANGI RIIGI TEKE 496.a Algselt tekkis keltide Gallia (esimesena vallutas selle Caesar ja muutis selle Rooma provintsiks). Merovingide Gallia (5.-8.saj) Karolingide Gallia (8.-10.saj) Frangid elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. Kui 5.saj sai frankide kuningaks Merovingide soost Chlodovech, haarati enda alla kogu Gallia. Ta võttis vastu ristiusu (katoliikluse vormis) , mis kindlustas märkimisväärselt tema võimu. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodoveckile hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude vastu. Chlodovech muutis võimu päritavaks ja lasi kirja panna Saali õiguse. Frangi riigis polnud pealinna. Kuningas rändas riigis ringi. 7.saj koondus võim majordoomuste kätte (algas nn laiskade kuningate ajajärk) 687
rahandus varises kokku, langesid Rooma-aegsed maanteed, linnakultuuri tähtsus langes ja agraarühiskonna osakaal suurenes ning paljud antiiksed linnad hüljati. Postiivne on see, et tänu Lääne-Rooma langemisele said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Germaanlased taaskasutasid Rooma pärandit. Frangi riigi kujunemine kuni keisririigi loomiseni- Esimese suurriigi lõid endise Lääne-Rooma impeeriumi aladel frangid. Riigi rajajaks oli Chlodovech I, kes pani aluse Merovingide dünastiale. Ta oli samuti esimene barbarist valitseja, kes võttis vastu ristiusu katolikuse vormis. Pärast Chlodovechi surma jagunes ta riik poegade vahel ning hakkasid toimuma pidevad võimuvõitlused. Lõpuks valiti riigi tegelikuks valitsejaks Pippin Lühike. Kuid Frangi riigi kõrgaeg saabus 751. a, kui Lühikese poeg Karl Suur sai ametisse ning tänu temadele headele vallutusoskustele krooniti ta 800. a paavsti poolt keisriks.
ideoloogia muudatustega. rekonkista-Pürenee poolsaare tagasivõtmine muhamedlaste käest. maurid- on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu muhamediusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti muhamedi usku rahvad mujal maailmas. Frontera-kahe tsivilisatsiooni rajamaa,mis tähendas ühtlasisajanditepikkust sõjategevust. ARUTLE! 1.Merovingide valitsemine Frangi riigis- Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. 2.Frangi riik Karolingide ajal Esimene valitseja Pippin Lühike Karl Martelli poeg. Ametlikult valitsevad veel Merovingid. Ta pühitsetakse ametisse ja
paikades üemineku araabia keelele. 9) Frangi riik ja selle valitsejad Alguses oli Geltide Gallia- ühiskonda valitsesid druiidide preestrid, loodususk. Rooma Gallia Ceaser vallutas Gallia 52eKr- Rooma sõjalaagritest said Prantsuse linnad. Merovingide Gallia- frangid imbuvad galliasse 5 saj pKr. Esimese suurriigi lõid endise Lääne-Rooma impeeriumi aladel frangid. Riigi rajajaks oli kuningas Chlodovech 1(valitses 481-511), kes pani aluse Marovingide dünastiale. Chlodowech 1- frankide kuningas 481511 ja Frangi impeeriumi rajaja. Chladovechi võimu aitas tugevdada astumine ristiusku ja liit katoliku kirikuga. Ta lasi kirja panna esimese frangi seaduste kogu. 511 suri Pariisis. Tema poegade vahel kodusõjad- valitsevad majordoomased. Karl Martell- Karolingide Gallia- 714 saab franfi riigi
kirjaoskamatud. Vadlavaks loodususund ja suguharude juhid olid druiidid, kesu preestrid. II saj hakkas keltide ala kahanema kuni lõpuks on neid jäänud vaid Suurbritanniasse. Keltide kohta on Caesar kirjutanud raamatu "Märkmeid Gallia sõjast". 1.-3. saj on Gallia ruttu romaniseerunud Rooma provints ja siis vallutavad ala frangid, kes on germaani hõimud. Frangid jõuavad Galliasse seoses Suure Rahvasterändamisega ning suruvad keldid äärealadele. - Frankide esimene kuningas on Chlodovech Merovechi sugukonnast, kellest algab ka Merovingide dünastia. Clodovechi võimu kindlustas katoliiklikus vormis ristiusu vastuvõtmine 5. saj lõpus. Katoliikluse ettekääne lubas Clodovechil rünnata ariaanlastest burgunde ja läänegoote. Samal ajal pani ta aluse Frangi kuningriigile ja muutis Merovingide võimu päritavaks. Germaanlaste kombe tõttu (mille kohaselt oli riik kui kuninga suur eravaldus) tuli jagada riik kuninga järeltulijate vahel
Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. See oli tark samm ja nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur
Näit läänegootide kuningas Alarich II (VI saj) • Lex Visigothorum • Lex Romana visigothorum • NB! Personaalsuse printsiip Mõjutegurid • Kuningad hakkasid Rooma eeskujul seadusandjaks • Rooma vulgaarõiguse mõju • Ristiusu mõju • Germaanlaste tavaõigus • Kirjutatud õigus Frangi riigi teke: roomlaste linnaõigused ja germaanlaste karjakasvatusrahvas • Chlodovech I, Lex Salica Kuningas nimetas ennast nii • Germaanlaste tavaõigus • Meesliinis pärimine, hiljem Frangi riigi jaotamise alus • Algab õhtumaise õiguse ristiusustamine Imperialistlik ja kristlik müüt • Maailma keskpunkt on Rooma • Maailmariik, administratiiv- ja õigusriik, ametnike hierarhia ja tsentralismiga. • Kujunev kristlik kirik oli ameti- ja piiskopikirik. Jeesus oli Peetruse ametisse
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik | Rahvasterändamise tagajärjed. Frangi riigi kujunemine, ristiusu vastuvõtmine; merovingid; Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur; riigi lagunemine Rahvasteränne sai alguse 4. sajandi alguses seoses hunnide liikumisega. Hunnid panid liikvele Euroopas elavad germaani hõimud. Selle tagajärjel tungisid germaani võimud Lääne-Rooma aladele ning rajasid sinna omad väikeriigid. 495. aasta paiku lasi Chlodovech koos oma saatkonnaga ennast ristida ning seejärel sundis ristiusku peale ka oma rahvale. Chlodovech ühines katoliku kirikuga, see lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. 7. ja 8.ndal sajandil Frangi riigi ühtsus ja kuningavõim seal kahanes. Merovingideks nimetatakse 5-8 sajandil Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Karl Martell peatas araablaste pealetungi 732. a Poitiers [puatje:] lahingus. Araablaste sissetungi oht siiski püsis, kuid Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks
3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8. saj 8.-10.saj Keldi-Gallia killustatud 80 (civitas) piirkonda belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid ... hõimu juhtisid druiidid (keldi usu preestrid) Merovingid Chlodovech Merovechi sugukonnast 481-511 Ristiusu vastuvõtmine 496 katoliikluse vormis (= paavsti heakskiit) maadevallutused: põhjus ristiusustamine; võimu tugevdamisel vahendeid ei valitud suurriik la France ... Saali õigus frankide tavaõigus 6.saj piirkonnad: Neustria, Akvitaania, Burgundia, Austraasia, Alemannia kuninga valdused jagati poegade vahel 7
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
- romaniseerumine ROOMA GALLIA - 1-3.sajand pKr; kuni frankide vallutuseni. MEROVINGIDE GALLIA 5.-8.SAJAND Chlodovech(481-511) Merovech, Merovingide dünastia. Ta ühendas frangid, vallutas Gallia. Rahvakoosolekuid ei peetud, pandi kirja inimeste tavaõigused. 496.aastal- Ristiusk sai riigiusuks, C. naine oli kristlane, saades sellega Rooma paavsti täieliku toetuse; Frankide Liit. Chlodovech lasi ripuaaride kuninga pojal, Chlodorichil, oma isa ära tappa, tappes ta ise lõpuks. Seejärel pälvis ta ripuaaride toetuse saades ripuaaride valitsejaks. 6.sajandi- kujunevad välja neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. Hiljem jaotati Chlodovechi maa tema poegade vahel, hiljem ainuke ellujäänud poed ühendas aas valdused. 7.sajand- laiskade kuningate ajastu, mil tegelik võim koondus majordoomuste e. (algselt) majaülem kätte. 687
Lisaks sellele tuli talupoegadel tasuda loonusrenti, s.o anda feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, heinast, küttepuudest ja kodus valmistatud käsitöötöödetest. Pilet nr. 13 a) euroopa varakeskajal(frangi riik, linnaeklu allakäik,feodaalkorra kujunemine) Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast.Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas milles tehti
Hunnid jäid elama tänapäeva Ungari aladele (vanasti Pannoonia). Nende pealik oli Attila. Aastal 410 rüüstasid vandaalid Rooma linna ning aastal 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Odoaker'i poolt. Põhja-Aafrikasse rajasid oma riigi vandaalid, Hispaaniasse tungisid läänegoodid ning Itaalias asus idagootide riik. Nendele riikidele tekkis germaani ja ladina keele segunemisel Momaani keel. Kõige püsivamaks riigiks sai nendest Frangi riik. Frangi riigile pani aluse Chlodovech. Ta võttis üle ristiusu ning selle võttis ta üle ilma muutusteta. Aastal 496 toimus ristiusu ülevõtmine. Lääne-Euroopas toimus üldine kultuuri allakäik. Paljud tekstid säilisid tänu kirikule. 2) Kirik varakeskajal Kristlus oli põranda alune religioon. Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega
Metallide kasutuselevõtt ja üleminek viljelusmajandusele- suurendasid erinevusi inimese arengutasemes: kiiremini hakkasid arenema põlluharimiseks soodsad ja metallirohked alad, kus kujunesid välja varased/primaarsed tsivilisatsioonid. Mõju ühiskonna arengule: 1) Pronks hakkas kivi tööriistamaterjalina kõrvale tõrjuma. 2) Leiutati ader. 3) Käsitöö eraldus põlluharimisest. 4) Mehe kui põlluharija osatähtsuse kasv ühiskonnas. Frangi riik 5.-8. sajandil Chlodovech. Majordoomused. Karl Martell. Pippin Lühike. Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit. Chlodovech- (481-511) rajas Frangi riigi, sundis ristiusku rahvale peale, tegi riigi pealinnaks Pariisi, muutis kuningavõimu päritavaks. Majordoomused- kuninga majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Karl Martelli- (714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732
germaanlaste riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. 439. a. vandaalid rajasid Põhja-Aafrikas oma riigi. 476. a. kukutas goodi päritolu keiser Romulus Augustuluse ihukaitseväe ülem Odoaker oma keisri troonilt ning saates keisrivõimu tunnused Konstantinoopoli kuulutas end Itaalia kuningaks. 493. a. vallutasid idagoodid Itaalia ning tapsid Odoakeri. Nende juht Theoderich kuulutas end Rooma kuningaks. 486. a. vallutas frankide kuningas Chlodovech Gallia (enam-vähem kaasaegne Prantsusmaa) ning asutas seal Frangi kuningriigi. 568. a. vallutasid langobardid Põhja-Itaalia (langobard - Lombardia) idagootidelt. Järgnevalt jäid Lõuna- ja Põhja-Itaalia erinevate riikide koosseisu pea 1300 aastaks, kuni Itaalia ühendamiseni 1860. a. Feodaalkorra kujunemine Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis,
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Guido Arrezzost oli 10.-11.-nda sajandi muusikateoreetik, kes võttis esimesena kasutusele noodinimed, võttes need ühe religioosse sisuga laulust. Pilet nr. 14- Frangi kultuur Küsimused: Frangi riik ja selle areng. Merovingide ja karolingide kunst. Keskaegsed pillid. Frangi riik ilmus ajalooareenile kolmandal sajandil. Rooma allikad mainivad seda hõimu esmakordselt 238. Esimene tugev riik, mis tekkis lagunenud Rooma alale. 5. sajandi lõpul ja 6.sajandi alguses oli Frangi riigi kuningaks Chlodovech I (481-511) Merovechi sugukonnast(Merovingide dünastia), muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsus ajal haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Clodovech I valitsusajal 496 võeti vastu ristiusk katoliikluse kujul (paljudes Euroopa osades oli kristlus levinud ariaanlusena, mis kuulutati ketserlikuks ja mitmed alad tulid nö uuesti kristianiseerida). Pärast Chlodovech I surma jagati riik tema kolme poja vahel
§4-5 Frangi riigi kujunemine ja riik Karolingide ajal 1. GALLIA tänapäeva Prantsusmaa 4 perioodi: a) kuni I saj keskpaik e.Kr iseseisev keltide ala, DRUIIDID keldi preestrid' b) I saj keskpaik e.Kr III saj p.Kr Rooma Gallia (Caesar) c) V-VII saj Merovingide Gallia d) VIII X saj Karolingide Gallia 2. Frangi riigi algus (Merovingide aeg) - V VI saj. kuningas Chlodovech Merovingide sugukonnast kaval, julm, salalik abiellus Burgundia kuningatütrega, et saada uusi maid võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis laskis kirja panna saali frankide seaduste kogu "saali õigus" tema järeltulijate ajal võimuvõitlus - VII saj. nn Laiskade Kuningate ajastu MAJORDOOMUSED kuningakoja majapidamisjuhid, kes omasid tegelikku võimu majordoomus Karl Martell
(Frangi riik jagunes 4 erinevaks piirkonnaks : Neustria, Austraasia, Burgundia, Allemannia. ) Kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikutest ja ühendas kõik frangid oma võimu alla. Tekkis Frangi riik. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias. Peaaegu kogu Gallia allus nüüd frankidele. Erinevalt suuremast osast germaanlastest olid frangid tol ajal veel säilitanud oma muinasusundi. Aastal 496. otsustas Chlodovech vatsu võtta veel ristiusu. Kuid vastupidiselt teistele germaani hõimudele võttis ta selle roomlastelt muutusteta. See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. 2) Koolikorraldus keskajal ( 23 ) Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene järgis Jumala tahte
ja lad.k mõju, tekkisid romaani keeled: itaalia, hispaania, prantsuse, protugali. Põeurp. Ja Briti saartel olid germ. Tähtsamad, seal tekkisid germaani keeled: saksa, inglise, norra, rootsi ja taani RR tulemusena tuli kult langus, sest germaanlased olid suhteliselt ebakultuursed aga sõjakad. Linnad suuresti lagunesid. RR lõpuks peetakse 568 a. langobardid rajasid siis oma riigi. 3. Frangi riigi teke. Chlodovech ja Karl Martell Elasid alguses Reini jõe paremal kaldad suudmeja keskjooksul. 4. sajandil ületasid nad Reini, asusid elama Rooma riigi aladele Maani ja Schelde jõgede vahelisele alale. Kokkulepe: pidid kaitsma Roomat teiste germaanlaste vastu. M&S on Frangi riigi lähtepunkt. 5. sajandil kerkis kõikide valitsejate seast esile Clodovech. 481 Frangi riigi teke Vallutused: Lägo galliast pürenee poolsaarele
Ajaloo arvestuse kordamisküsimuste vastused 1. VANAAEG 1.1. Vana-Kreeka polis Kreeka linnriik demokraatia riigikord, kus võim on kodanik riigi täieõiguslik elanik, kes koondunud rahva kätte. (Ateena) sai faalanks lahingurivi, kus inimesed osaleda riigi valitsemises ja riigikaitses. (15- seisavad üksteise taga, neil on kilbid ja odad 20% linna rahvast) kaitseks ees. agoraa linna keskväljak, mida kasutati nii hellen kõigi kreeklaste üldnimetus, kes kogunemispaigana kui turuplatsina. elasid emamaal ja kolooniates akropol kindlus kõrgemal künkal (hästi barbar mittekreeklased (võõraste ja säilinud Ateenas) ...
See oli tingitud ühelt poolt nende omavahelistest sõdadest, aga teiselt poolt ka seetõttu, et osad alad vallutati ajutiselt Ida-Rooma ehk Bütsantsi poolt. 3. FRANGI RIIK Chlodovech Frankide algkodu asus Reini jõe paremal kaldal. Sealt liikusid nad üle Reini jõe ja asusid elama Maasi ja Schelde jõgede vahelisele aldele. Seda võibki pidada Frangi riigi tekkekohaks. Frangi riik tekkis 5. sajandil ja selle rajajaks oli Chlodovech. Clodovech võttis vastu ristiusu (lasi ristida enda ja oma kaaskonna). Frangi riigi ühtsus ei püsinud kuigi kaua, sest riik jagati kuninga poegade vahel ära. Võimu ei omanud mitte kuningad, vaid pigem majordoomused ehk kuningate kojaülemad. Ka nende majordoomuste vahel toimus võimuvõitlus ja 7. sajandi lõpul õnnestus ühel majordoomusel Frangi riigi ühtsus taastada. Karl Martell Majordoomustest on väga oluline 8. sajandil elanud Karl Martell. Aastal 711 olid araablased hõivanud
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
neist põhjal isegi riiklikku korda. Benedictuse reeglitest sai norm ja alus õhtumaal, temast sai õhtumaise munkluse isa. 5. Frangi riigi tõus. Kiriku ja riigi suhted. Frangid olid samuti germaani hõim. Nende poolt asutatud riik kujunes keskaja jaoks peamise tähtsusega intstitutsiooniks. 5. kuni 8. sajandini valitses Frangi riiki Merovingide dünastia, 8. kuni 10. sajandini Karolingide dünastia. Frankide riiki peeti kõige arenenumaks varakeskaegsekd riigiks. Kuningas Chlodovech (481 511) oli pärit paganlikust Merovingide dünastiast. Poliitilise edu käigus ja nimel pöördus ta kristlusesse. Esialgselt olid frankide alad vaid Loode-Gallias. 480. aastal moodustati suur hõimuliit frangi hõimude vahel, Chlodovech saab pealikuks ning saavutab Rooma üle võimu. 486. aastal võtab oma võimu alla kogu Gallia. Võitluses alemannidega 497 toimub Chlodovechi pöördumine katoliiklusesse, ta valib tugevama jumala ja temast saab ristiusu kiriku isa
väideti pärinevat otse apostlitelt. Neid juhiseid nimetati kaanoniteks (kr.k karjasekepp), mida peetakse kanooniline õiguse (ius canonicum) kui õigussüsteemi alguseks. Hiljem lisandusid neile veel Uuest ja Vanast testamendist pärit reeglid. Ristiusu tunnistas lubatavaks keiser Constantinus I 313.a Milano tolerantsuse diktiga, Theodosius I valitsemisajal saavutas kristlus 380.a ametlikult riigiusu seisundi. 496.a tunnistas ristiusku ka Frangi riigi kuningas Chlodovech. Algselt koosnes kanooniline õigus põhiliselt pühakirjast tulenevatest ettekirjutustest, siis VIII ja IX sajandil hakkasid tooni andma paavsti normatiivaktid scriptum bullatum - bullad. Kirikutegelased allutati kirikuõigusvõimule ka nende tegude eest mis olid kuriteod riigiseaduste järgi. 614.a alates allutati kirikliku õiguse mõistmisele kõik vaimulike süüasjad Rooma pärandi võtsid Läänes üle kristlik kirik ja germaanlased. Rooma pärandit
1. iseseisva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus 2. Gallia Rooma provintside ehk 1. sajandi teisest poolest eKr 3. sajandini pKr kestunud Rooma-Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus 3. Merovingide Gallia aeg, mis kestis 5.-8. sajandini 4. Karolingide Gallia aeg, mis kestis 8.-10. sajandini Keda petakse fraandi riigi rajajaks? Frangi riik rajati 6. sajandil. Selle esimeseks kuningaks sai Chlodovech Merovechi suguvõsast, kelle järgi sai ka nime Merovingide dünastia, kes haarasid kog Gallia alad enda võimu alla. Iseloomusta laiskade kuningate ajastut, kes olid majorduumused, neist tuntuim? Nii nimetatud laiskade kuningate aeg algas 7. sajandil, kus tegelik võim koondus majorduumuste kätte. Majordumused kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, aga hiljem hakat selle nimetusega kutsuma suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejai
1.1. Codex Euricianus, tuntud ka kui Lex Visigothorum kehtestas kuningas Eurich (466 - 484) kehtis Hispaanias ja Lõuna- Prantsusmaal kui läänegootide õigus; 1.2. Edictum Theodorici kehtestas kuningas Theoderich (493 - 526) kehtis Itaalias kui idagootide õigus 1.3. Lex Burgundionum kehtestas kuningas Gundobad (480 - 501) kehtis kui Lõuna-Prantsusmaal olnud burgundide õigus; 1.4. Lex Salica; kehtestas kuningas Chlodovech (481 - 511). kehtis kui Belgias ja Põhja-Prantsusmaal olnud frankide õigus; 1.5. Lex Ribuaria; kehtestas kuningas Dagobert I (623-639) kehtis kui Kölni piirkonnas olnud ribuaari frankide õigus 1.6. Edictum Rothari; kehtestas kuningas Rothar 643.a. kehtis kui Ülem-Itaalias paiknenud langobardide õigus 2. Varakeskaegsed õiguse üleskirjutused, mille päritolu on ebaselge; eeldatavalt koostatud kloostrites 8. saj. 2.1. Lex Alamannorum;
a. asutatud fond, mis toetab haridust ja kultuuri 2 Marc Chagall (1887-1985) vene päritoluga prantsuse kunstnik (ta oli rahvuselt juut); 20. saj. mõjukamaid kunstnikke; esindab Pariisi koolkonda (Modigliani, Soutine jt.) 3 UNESCO Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon; peakorter asub Pariisis 4 basiilika arhit.: piklik löövideks jaotatud hoone 5 Clovis I [loe: klo´viss] (u. 466 -511) meie õpikuis Chlodovech I; Frangi riigi rajaja; 496. a. võttis Reimsis vastu ristiusu; koos temaga võttis ristiusku vastu ka hulk tema sõjaväelisi 6 Canterbury loe: käntörböri 7 Westminster Abbey loe: uestminstör äbi 8 pseudogooti stiilis võltsitud, mitte ehtsas gooti stiilis 9 sakraalehitisid usukultusliku otstarbega hooned: kirikud, kabelid, kloostrid, moseed jt.; ilmalikud ehitised on profaanehitised: raekojad, kohtuhooned, paleed, teatrid ,muuseumid jt MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1
Palgasõdureiks hakkasid heameelega kreeklastest talupojad. Seetõttu ei pidanud keisrid palkama oma teenistusse väheusaldusväärseid germaanlasi. Bütsantsi õnneks jäi ta kõrvale germaanlaste peamistest rändeteedest, seega oli surve Bütsantsile väiksem. Franki riik. Frangid. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Pippini poja Karl Suure (768-814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri. Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit. Karli järglase Ludwig I Vaga (814-840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni lepinguga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.
Nende sündmuste käigus kukutati viimane Lääne-Rooma riigi keiser, aastal 476. Lääne-Rooma keisririigi territooriumile hakkasid kujunema uued riigid: läänegootide riik Hispaaniasse, idagootide riik Itaaliasse, vandaalide riik Põhja-Aafrikasse, frankide riik tänapäeva Prantsusmaale. Samal ajal jäi püsima Ida-Rooma keisririik ehk Bütsants. Germaanlaste riikidest kõige vägevamaks kujuneb Frangi kuningriik. V sajandil ühendab hõimupealik Chlodovech teised frangi hõimud ja tekib Frangi riik. Chlodevech oli tark ja võttis ristiusu vastu otse paavstilt, mistõttu sai ta endale sõja korral tugeva liitlase. Rooma impeeriumi lagunemise ja germaani riikide tekkega kaasnes kultuuri üldine langus. Linnade arv ja tähtsus vähenesid ja paljud inimesid kolisid maale. Mõni linn jäi täiesti tühjaks ja unarusse jäeti ka vanad templid, veejuhtmed ja saunad. Ristiusu kirik varasel keskajal
Keskaja võimalik periodiseerimine Spolia: ,,Ianuse kaar" 18. saj. Varakeskaeg (5. saj. 11. saj.) Kõrgkeskaeg (11. saj. 14. saj. Spolia: ,,Ianuse kaar" tänapäeval lõpp) Santa Maria in Trastevere Hiliskeskaeg (15. saj. 16. saj. algus) Santa Maria in Trastevere Merovingid (5.-8. saj.) Kunagine väljend ,,Dark Ages" 1) 5. 15. saj. (,,keskaeg") Chlodovech I (u 466-511) 2) 5. saj. 11. saj. (,,varakeskaeg") 3) u 300700 (,,rahvaste Merovingid rändamine") ,,mõrvaga mahendatud despotism" Jacques Le Goff: J. Le Goff ,,mida paganatest tahaks taaselustada roomlased 7. saj. kohta (,,Keskaja polnud teinud kristlastest märtritega, Euroopa kultuur", e.k 2001) seda
GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj keskpaik 1 saj kesk-paik 5. 8. saj 8. 10. saj. eKr eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased 4 Rooma provints Frangi riigi rajaja Heristali Pippini Põhitõed iseseisvat keltide ja ladina keel. Chlodovech. järglane Karl Martell hõimu. Gallia ülikuid Päritava võimuga võttis tiitliks Frangi Juhtideks keldiusu valiti hiljem ka kuningas Merovingide hertsog. e preestrid. Rooma senatisse. dünastiast. Dünastiate vahetus Al. 7. saj. nn laisad Martelli järglane
KELTIDE ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. 8. saj 8. 10. saj. keskpaik eKr paik eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased 4 Rooma Frangi riigi rajaja Heristali Pippini Põhitõed iseseisvat keltide provints ja Chlodovech. järglane Karl hõimu. ladina keel. Päritava võimuga Martell võttis Juhtideks Gallia kuningas tiitliks Frangi keldiusu ülikuid valiti Merovingide hertsog. preestrid. hiljem ka dünastiast. Dünastiate Rooma Al. 7. saj. nn vahetus Martelli
KELTIDE ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. – 8. saj 8. – 10. saj. keskpaik eKr paik eKr – 3. saj pKr Valitsemise Gallialased – 4 Rooma Frangi riigi rajaja Heristali Pippini Põhitõed iseseisvat keltide provints ja Chlodovech. järglane Karl hõimu. ladina keel. Päritava võimuga Martell võttis Juhtideks Gallia kuningas tiitliks Frangi keldiusu ülikuid valiti Merovingide hertsog. preestrid. hiljem ka dünastiast. Dünastiate Rooma Al. 7. saj. nn vahetus Martelli
Ta oli saanud Rooma Kirikuks. 6.Frangid Usu vahetamine oli kasu ja riski kaalutlusel toimunud õigustehing. Goodid ja langopardid ostsisd teed kristlusse ariusluse kaudu ja olid seega Rooma kiriku silmis hukkamõistetavad ketserid. Frangkidega oli teine lugu. Nende pöördumisest Katoliku kiriku usu sai tulevase Euroopa aluspõhi. Frankide jaoks oli tähtis valida endale tugevaim jumal. Nad ei olendu Galliasse tulnud raevukate vallutajatena. Üksikud frangid lasid end juba ristida. Kuningas Chlodovech ei olnud ristitud, kuid tahtis oma usku vahetada, mis oli võimalik ainult oma frankidega rahvakoosolekul. Rahva hääl on jumala hääl. Esimesena ristiti kuningas, seejärel kõik teised frangid. Nii joonistati välja skeem kuidas pöörata Põhja-Euroopa rahvaid.Kirikust sai frankide õpetaja kelle koolis ristiusustati ka õigus. Kapitulaarid-teistlaadi kuningliku õiguse kirjapanekud ,õigusloomelise seadusandluse katsed. Uus õigusmõtlemine. See sisaldus kirikukogu otsustes
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused.
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Merovingid 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. Chlodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Frangi riik Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantsusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. 6.sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: Neustria Lääne- ja Loode-Gallias, keskusega Pariisis
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Kultuur 1. Tähtis osa oli antiik kirjandusel. 2. kirja oskus oli laialt levinud. 3. 425 asustati esimene kõrgkool 4. populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad. 5. kirjutati ka maailma kroonikaid ehk kronograafiaid. 6. misjonäärid kyillor ja methodiuskoostasid 9 saj slaavi tähestiku Frangi riik Esimene tugev riik mis tekkis lagunenud rooma alale. 1. chlodovech pani 5saj aluse frangi riigile ja merovingide dünastiale. Muutis võimu päritavaks ja lasi kinni panna seadused saali õiguse nime all. Tema võimu kindlustas ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis 469a .saavutas sellega kõrgete ristiusu vaimule toetuse ja eelised teiste germaani hõimude eest. Tema surmajärel jagati riik poegade vahel, mis nõrgestas riiki ja tõi kaasa kodusõjad. Kuningate asemel hakkasid valitsema nende pojaülemad majordoomused
869-870 kaheksas oikumeeniline kontsiil Konstantinoopolis käsitles kristluse sisevõitlusi. Paavst kuulutati kogu kiriku peaks õigeusukirik seega seda kontsiili ei tunnista 9. 1123 üheksas oikmeeniline Lateraani kontsiil vahepeal oli kirik liialt nõrk Kristluse levik Germaanlased kaldusid alguses ariaanlusesse, vandaalid kiusasid nt Põhja-Aafrikas laialdaselt katoliiklasi taga. Viimasena loobusid ariaanlusest 7. saj langobardid. 496. a võttis Chlodovech kristluse vastu katoliikluse vormis see ühendas frangid ja galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
