a) sy + k b) sy - k 3. Eeldades, et tasakaalulises situatsioonis ei toimu elanikkonna juurdekasvu ja tehnoloogilist progressi, on majanduse kohta õige järgmine: a) kapitali hulk töötaja kohta ei muutu b) investeeringud töötaja kohta võrduvad amortisatsiooniga töötaja kohta c) säästud töötaja kohta võrduvad amortisatsiooniga töötaja kohta d) kõik ülaltoodud 4. Elanikkonna kasvumäära tõus, ceteris paribus, a) suurendab tasakaalulise situatsiooni kapitali hulka töötaja kohta b) vähendab tasakaalulise situatsiooni kapitali hulka töötaja kohta c) ei mõjuta tasakaalulise situatsiooni kapitali hulka ühe töötaja kohta d) alandab tasakaalulise situatsiooni kapitali hulka ühe töötaja kohta, kui kapitali amortisatsioonimäär on väiksem kui elanikkonna kasvumäär ja suurendab seda kui kapitali amortisatsioonimäär on suurem kui elanikkonna kasvumäär 5
- preemiaga (At a premium to par), on tootlus kupongimäärast väiksem - diskontoga (At a discount to par), on tootlus kupongimäärast suurem Meie näites müüdi võlakirja turul diskontoga. Nullkupongiga (zero-coupon) võlakirjad ostetakse nimiväärtusest madalama hinnaga (ehk diskontoga). Aegumistähtajal tagastatakse nimiväärtus. Investori tootluseks jääb ostu-ja lunastamishinna vahe. Aegumistähtaja lähenedes Ceteris Paribus võlakirja hind kasvab. Tootlus aegumiseni (Yield to Maturity). Kuna hetketootlus ei arvesta aegumistähtaega, siis kasutatakse laialdaselt tootlus kustutamiseni või tootlus lõpuni. See tootluse valem võtab arvesse kupongimäära, aegumiseni jäänud aja ja turuhinna. Tootlus kustutamiseni saavutatakse, kui võlakiri ostetakse pakutava hinnaga võlakiri hoitakse aegumiseni
TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 1 Rahvamajandus on õpetus majanduse üldistest seaduspärasustest. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 2 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil Not yet answered rohkem osta. Marked out of 1.0 Select one: True False Question 3 Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 4 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioo...
Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg Millega kaubeldakse erinevatel turgudel? 6 1.Nõudmine. Nõudlus ( nõudmine) on seos hüviste (kauba ja teenuste) hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. / ceteris paribus / Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Nõudmise kauba või teenuse järele kujundavad: · kauba hind · tarbija individuaalne maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase · tulevikuootused · teiste kaupade hinnad Mikroökonoomikas käsitletakse hinda kui peamist nõudmist mõjutavat tegurit. Olulised on ka teised tegurid
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarb...
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
Mingi nähtuse uurimisel kasutatavat reeglite ja protseduuride kogumit nimetatakse meetodiks. Majandusprobleemide uurimiseks kasutatavat teaduslikku meetodit võib vaadelda 4 üksteisele järgneva sammuna. Esimene samm seisneb muutujate kindlaksmääramises ja nende defineerimises. Muutuja (näiteks hind või kogus) on mõõt, millel võib olla erinevaid võimalikke väärtusi. Teine samm seisneb oletuste (eelduste) tegemises tingimuste kohta, milles antud teooria kehtib. Kõige tähtsamad on ceteris paribuse eeldus (st muude tingimuste samaks jäämist) ja ratsionaalse käitumise oletus. Kolmandaks sammuks on hüpoteesi e prognoosi formuleerimine Hüpotees on teaduslik oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. kohta; need on kontrollimata, oletatavad teadmised. Hüpoteesil on tavaliselt järgmine kuju: kui on A, siis on ka B (ceteris paribus). Prognoos on teadusliku ettenägemise erivorm, mingi nähtuse perspektiivide spetsiaalne uurimine Ta ei pruugi viidata tulevikule ja tema puhul
Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast fir...
(wages foregone by owner, interest rates loss through purchases) QX = f (L, K, R, technology . . .) QX = quantity of output L = labour input K = Kapital input R = natural resources [land] Decisions about alternative ways to produce good X require that we have information about how each variable influences QX. One method used to identify the effects of each variable on output is to vary one input at a time. The use of the ceteris paribus convention allows this analysis. The time period used for analysis also provides a way to determine the effects of various changes of inputs on the output. Long Run The long run is a period that: - Is short enough that technology is unchanged. - All other inputs (labour, kapital, land . . .) are variable, i.e. can be altered. - These inputs may be altered in fixed or variable proportions. This may be important in
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Erinevad võimalused turu toimimiseks RESSURSSE PAIGUTAB Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib täiendavat kasumit) ülenõudlus/defitsiit; tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist, (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkreetsele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga) ...
Alfred Marshall, Cambridge koolkonna esindaja, väidab oma peateoses ,,Majandusteaduse printsiibid", et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning, et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad, et lähtuda vaid ühest metodoloogiast. Ta väitis, et majandusteadlased ei suuda kogu süsteemi elemente hoia konstantsena, aga peaksid seda tegema teoreetilises arutelus ning uurima vaid üht asja korraga. Selline meetod on tuntud kui ceteris paribus. /1, lk 332-333/ 9 Kaasaegse mikro- ja makroökonoomika kujunemine. Tänaseks on mikroökonoomika arenenud kahes suunas: Marshalli käsitlusele baseerudes ja matemaatika kasutamise suunas. Majandusteaduse õpetamise probleemile pakkus lahenduse Paul Samuelson, kes kirjutas majandusteooria õpiku, kus ta püüdis selgitada majandusprotsesse vaid graafiliste vahendite abil, jäädes Marshallilt tuntud
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 33. Kui riigi eelarve on defitsiidiga, siis hakkab see kindlasti põhjustama SKP suurenemist. a)) õige g a) b) vale Eelarve defitsiit võib põhjustada SKP tõusu ainult sel juhul, kui valitsuse laen vale. selle defitsiidi katmiseks ületab eelarve kogulanguse. g g Tuleb märkida, et eelarve defitsiidi suuruse kasvamisel, ceteris paribus, on kalduvus laieneda. Märkus. Eelarve defitsiit või ülejääk on seotud avaliku sektori raha vajaduste saldo suurusega. 34 Avaliku sektori raha nõudmiste saldot defineeritakse: a)) k k lit keskvalitsuse jjooksava k aasta t llaenuna; b) rahvusliku võlana; c) valitsuse väärtpaberite portfelli suurenemisena jooksval aastal; d) avaliku lik sektori kt i k kulutused
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa I. MIS ON TURUMAJANDUS? I ? .Misks on majandusteadus tähtis? Whay is economics so important ? 1.Majandusteadus - teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada 1. , tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi M AJANDUSTEADUS UURIB RATSIONAALSET MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS ...
Tsitaatsõnu ja väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles. exclusive - välja arvatud inclusive kaasa arvatud de iure õiguslikult de facto tegelikult pro peaks olema pro et contra poolt ja vastu a la peaks olema a priori iseenesest, juba ette ceteris paribus muidu võrdseil tingimustel sic! või nii! vice versa vastupidi Anno Domini issanda aastal ad hoc meelevaldne bona fide heas tujus et al. ja teised ca. ligikaudu i.e. see tähendab heureka olen leidnud lahenduse sic transit gloria mundi nii möödub maailm noblesse oblige seisus non plus ultra viimane piir
Majandus, mis võimeline tootma ühte toodet rohkem, ilma, et vähendaks teise toote tootmist, omab : a. Täishõivet vale b. töötust c. kasvavaid alternatiivkulusid d. stabiilset hinnataset e. tehnilist efektiivsust vale Majanduse langusest töötuks muutunu liigitatakse: a. kõik valed b. pidevaks töötuseks c. struktuurseks töötuseks d. siirdetöötuseks e. tsükliliseks töötuseks Maksude suurenemine, ceteris paribus : a. suurendab multiplikaatorieffekti b. vähendab multiplikaatorieffekti c. suurendab tarbimiskulutusi d. suurendab avaliku sektori kulutusi Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: a. nõudlus on täielikult elastne vale b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine vale c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
näiteks võib küll muude tingimuste samaks jäädes hinna tõus põhjustada nõudluse vähenemist, kuid samal ajal sissetulekud suurenevad ning üsna olulisel määral, siis võib juhtuda, et hind küll tõuseb kuid inimeste ostuvõime on suurenenud veel rohkem ning seetõttu kauba nõudlus hoopis suureneb. Sellepärast andmete kirjeldamisel on oluline meeles pidada et need kehtivad vaid muude tingimuste samaks jäädes. Sellist lähenemist nimetatakse ceteris paribus.(31) Optimaalsusprintsiip- püüab erinevate käitumisvõimaluste seast valida sellise, mis rahuldab tema vajadusi parimal viisil. Selle rakendamiseks on kaks võimalust. 1) Püüda saavutada max tulemus fikseeritud ressursside juures. 2) püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus minimaalsete ressurssidega. Majanduses mõistetakse tasakaalu all süsteemi rahulikku seisundit- süsteemi hõlmatud majandusnähtusi kirjeldavatel näitajatel ei ole muutumistendentsi
Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel Ühiskonna majanduseesmärgid: · Majanduskasv · Täistööhõive · Hindade stabiilsus (kolm ajalooliselt säilinud eesmärki) · Majanduslik efektiivsus (sisendite ja väljundite suhe) · Majandusvabadus (turumajanduslik väärtus) · Tulude võrdne ümberjaotamine
kogusest saadav ,,kasu" ning korduval tarbimisel iga hüveühiku ,,kasu" väheneb, võrreldes eelnevast tarbimisest saadud ,,kasuga". Lusikatäis haaval suhkrut kohvi sisse. Vertikaalsuunas vähenemine. Teine tass kohvi, kolmas tass jne. Horisontaalsuunas vähenemine. Teine seadus: tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed. Kauba hinna tõusuga, ceteris paribus, nõutav kaubakogus väheneb ning tarbija nõudluskõver langeb. LOENG2 - TARBIJATEOORIA - Ükskõiksuskõver, eelarvejoon Määra, mille võrra üht kaupa saab teisega asendada üldist kasulikkust muutmata, nimetatakse piirasendusnormiks e. marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga. PANc = Qx / Qy = Py / Px
Kui muutub b (elastsuskoefitsient) muutub kaldenurk Keerulisem nõudmisfunktsioon: Qd = f ( Pg , T , Ps1 , Ps2 ... Psn , Pc1 , Pc2 ,... Pcm , Y , B, Pe g ( t + 1) ) 11 majapidamiste poolt nõutava kaubakoguse (funktsioon) sõltuvus hinnast (argument - P); Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel). Teised tegurid, faktorid peale hinna, mis mõjutavad nõudlust (nihutavad nõudluskõverat): · maitse (taste -T), mood · asenduskaupade (substitude) arv ja nende hind (Ps) · täiendavate (complements) kaupade arv ja nende hind (Pc) · tulu (normaalsed kaubad, rämpskaup inferior goods) (Y) · tulude jaotus (B), tarbijate struktuur · ootused tulevaste hindade suhtes (Pe) Ostujõuline nõudmine 12
Vali üks: a. 341 b. 341 c. 354 d. 367 Küsimus 18 3 Vastavalt Keynese tarbimiskulutuste kontseptsioonile: Vali üks: a. tarbimiskulud on otseses seoses kasutatava tuluga b. kui kasutatav tulu kasvab, tarbimiskulutused alanevad c. õiged ainult a) ja c) d. kui kasutatav tulu kasvab, siis osa, mis läheb tabimisele, väheneb e. kõik vastused õiged Küsimus 19 3 Maksude suurenemine, ceteris paribus : Vali üks: a. suurendab multiplikaatorieffekti b. suurendab tarbimiskulutusi c. vähendab multiplikaatorieffekti d. suurendab avaliku sektori kulutusi Küsimus 20 3 Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: Vali üks: a. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel b. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust c. kõik vastused valed d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel
Pure Competition Competition The word "competition" may be used in two ways: rivalry (synonym; opposition, antagonism) structural competition or "pure competition" The main characteristics of competition: 1. Number of firms 2. Type of product 3. Control over price 4. Conditions of entry 5. Nonprice competition 6. Information flow Pure Competition · Involves very large numbers of sellers and buyers. · Firms producing identical or homogeneous products. · Standardized product (a product identical to that of other producers). (ex. corn or cucumbers). · Free Entry and Exit: no significant legal, technological, financial, or other obstacles prohibiting new firms from selling their output in any competitive market N...
11. Eestis on turumajandus! 12. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis. 13. Piiratud hüvised saab tootmisprotsessi tulemusest. 14. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. 15. Kui pakkumise hinnaelastsuse koefitsient on 3, siis hinna ühe protsendiline tõus suurendab pakutavat kogust 3% võrra. 16. Kui kauba nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus, on puudujääk. 17. Rahvamajanduslike säästude kasv, ceteris paribus, põhjustab netovälisinvesteeringute ja kaubandusbilansi ülejäägi suurenemist. 18. Töötus on olukord, kus inimesed, kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda --- 19. Kogutulu väheneb kui nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 1,6 ja kauba hind tõuseb. 20. Nõudluse suurenedes sissetulek ja kogus suureneb, hind tõuseb. 21. Tootmistegureid on 3. 22. Muutuvkuluks on töötasu. 23
Sissejuhatus Uurimistöö olulisi osasid on kasutatav strateegia. Strateegia valitakse pärast uurimisküsimuse tõstatamist ning kõige olulisem selle juures, nagu ka iga teise uurimistöö osa juures, on töö aluseks oleva küsimuse toetamine. Flyvbjerg (2004, 428) sõnul põhineb hea töö uurimisküsimusel, mitte meetodil, ning koosneb meetoditest, mis on antud uurimise analüüsimiseks kõige sobilikumad. Strateegia on töö selgroog, millega pannakse paika ülesehitus ja edasine kulg. Saunders et al (2009, 136) toovad sisse plaani mõiste ning väidavad, et strateegia on plaan, mis määrab viisi, kuidas uurimisküsimusele kavatsetakse vastata. Valitud lähenemis- ja mõtteviis peab seega oleme läbimõeldud ning suunatud. 1 Uurimisprotsess Uurimisprotsess koosneb mitmetest eraldi käsitletavatest osadest. Enne strateegia valimist on vaja välja selgitada lähenemisviis. Saunders et al (2009, 138) kirjeldavad kogu protsessi uurimissibula abil. Nad nimetavad olul...
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned ee...
väljapoole ja paremale. o Norra näide (nafta on leitud 1969 aastal) o Eesti näide (põlevkivi ja elektritootmine) Majandusteooria ja majandusmudel · Majandusmudel on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalikke muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid (näiteks TVK mudel). o Mudelite koostamisel tihti kasutatakse ceteris paribus`e (muudel võrdsetel tingimustel) eeldust. Vastavalt sellele oletusele eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a) uuritav muutuja on konstantsed. · Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit. · Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. o Analüüsi keeled: Verbaalne (definitsioonid - seisukohad aruanded)
Analüüsi ettevõtte ajaloolist ja praegust finantsolukorda Omakapitali rahavoogusid analüüsides vaata puhaskasumit Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta üleliigne sularaha ja likviidsed väärtpaberid, sest need ei ole otseselt ettevõtte põhitegevusega seotud. ...
5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: a) Eesti majanduse kogutoodang c) Eesti töötajate koguarv b) Piima hind Eestis d) hindade üldine tase Eestis 6. Makroökonoomika uurimisobjektiks on: c) Eesti majanduse kogutoodang c) Eesti töötajate koguarv d) Piima hind Eestis d) hindade üldine tase Eestis 7. Ceteris paribus´e all mõeldakse, et : a) Inimene peab osakama ladina keelt, et majandust õppida b) Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad (v.a uuritav muutuja) samaks 8. Mikroökonoomika ... a) Kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib b) Ei oma mingit seost makroökonoomikaga c) Uurib individuaaltarbijate ja firmade majanduskäitumist 9. Makroökonoomika ...
Tasakaalu korral on ettekavatsemata varud võrdsed nulliga Nagu teada nimetatakse potentsiaalse ja tasakaalu (tegeliku) SKP vahet SKP lõheks. Selda tühikut on kõige lihtsam kaotada: autonoomsete kulutuste suurendamisega Indutseeritud muutujad on sellised, mille arvväärtus sõltub rahvatulu tasemest Majandustasakaal eksisteerib siis, kui kui kõik, mis toodetakse ka ära ostetakse Kas madalam reaalse intressi määr tingib suuremaid tarbimiskulusid ja väiksemaid säästmisi, ceteris paribus? Nii see tõenäoliselt on! Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks: reaalne intressi määr Netoinvesteeringuteks nimetatakse: koguinvesteeringu ja amortisatsiooni vahet. Kas majapidamiste puhul põhjustab loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist? Tavaliselt küll! Investeerimisotsuseid mõjutab: loodetav kasumi määr ja reaalne intress Kas loodetava kasumimäära langus: Vähendab investeeringute nõudlust Kuidas leitakse kapitali kasutamiskulu
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba ...
VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingu...
tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste lisamisele, siis mastaabiefekti ei ole, aga kui see suureneb vähem, siis on tegu negatiivse mastaabiefektiga; samatoodangukõver saame, kui ühendame sellised tegurikomplektid, mis annavad sama toodangumahu; neoklassikaline tootmisfunktsioon ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, aga järjest väiksemal määral; samakulujoone tõus - kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks; samatoodangukõvera tõus kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht, asendamise vahekorra määrab ära samatoodangukõvera tõus;
tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste lisamisele, siis mastaabiefekti ei ole, aga kui see suureneb vähem, siis on tegu negatiivse mastaabiefektiga; samatoodangukõver – saame, kui ühendame sellised tegurikomplektid, mis annavad sama toodangumahu; neoklassikaline tootmisfunktsioon – ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, aga järjest väiksemal määral; samakulujoone tõus - kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks; samatoodangukõvera tõus – kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht, asendamise vahekorra määrab ära samatoodangukõvera tõus;
Järelikult: a. mõlemad pooled pidasid nõudlust elastseks, kuigi erinevatel põhjustel b. mõlemad pooled pidasid nõudlust mitteelastseks, kuigi erinevatel põhjustel c. raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks ja oponendid pidasid seda elastseks d. raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks ja oponendid pidasid seda mitteelastseks Investeeringud Kas madalam reaalse intressi määr tingib suuremaid tarbimiskulusid ja väiksemaid säästmisi, ceteris paribus? a. Mitte mingil juhul! b. Nii see tõenäoliselt on! Kas suurem netovara põhjustab suuremaid tarbimiskulutusi, ceteris paribus? a. Jah, sellepärast, et siis on inimestel aega rohkem kulutuste tegemeiseks. b. Jah, omanikel tekib suure netovara olemasolul tahtmine teha suuremaid kulutusi. c. Ei, kuna suure netovara hankimine võib põhjustada laostumise ning pole võimalik midagi enam kulutada! d
prognoosida. 1.4. Riigirahanduse ja arenguökonoomika sarnasused mõlemad on kitsamalt suunitletud majandusteoreetilised distsipliinid, mis uurivad majanduselu konkreetseid valdkondi ja seovad mikro- ja makroökonoomilise käsitluse. 2 1.5. Majandusteoreetilise mudeli tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et tulemused kehtivad vaid teiste tingimuste samaks jäädes ceteris paribus printsiip. 1.6. Mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll on keerulisem, sest lihtsustatud mudel ei vasta tegelikkusele teoorias tehtud eeldused ei ole tegelikkused täiel määral täidetud, andmed on raskesti kättesaadavad. (makroökonoomikas on vajalikud andmed majanduse koondnäitajate kohtastatistikaasutuste abil kerge leida inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik...
publicanis uectigalium publicorum populi Romani aduersus eos, qui aliqua lege uectigalia deberent. 4.29. Ex omnibus autem istis causis certis uerbis pignus capiebatur, et ob id plerisque placebat hanc quoque actionem legis actionem esse; quibusdam autem placebat legis actionem non esse, primum quod pignoris capio extra ius peragebatur, id est non apud praetorem, plerumque etiam absente aduersario, cum alioquin ceteris actionibus non aliter uti quis posset quam apud praetorem praesente aduersario; praeterea quod nefasto quoque die, id est, quo non licebat lege agere, pignus capi poterat.31 (G.4. 26- 29) Legisaktsioonilisel protsessil on kaks suurt puudust: 1) menetlus in iure oli seotud keerukate vorminõuetega, milles eksimine muutis terve menetluse kehtetuks. 32 2) Menetluses tarvitatavad vormelid olid lahutamatult seotud seaduse sõnastusega
Ökonomeetria-BA. Harjutusülesande koos lahendustega Koostanud: Tiiu Paas Ülesanne 1. Analüüsime regressioonimudelit Yi 800 0.93 X i 50 Di 0.01Di X i uˆ i , i 1,2,..,100 , (t ) (22.54) (2.34) (0.56) R 2 0.82, F 15.342 ( p 0.001) kus Y – küsitletu tarbimine eurodes, X – küsitletu sissetulek eurodesning D – küsitletu sugu (D = 1, kui mees ning D = 0, kui naine); t – statistiku kriitiliseks väärtuseks on t 0.025,96 1.99 . Vastake järgmistele küsimustele ning põhjendage vastuseid a) kas mudel on statistiliselt oluline olulisuse nivool 0.05; mida saate öelda mudeli kirjeldatuse taseme kohta. b) millised muutujad on statistilised olulised olulisuse nivool 0.05; c) Leida muut...
tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste lisamisele, siis mastaabiefekti ei ole, aga kui see suureneb vähem, siis on tegu negatiivse mastaabiefektiga; samatoodangukõver – saame, kui ühendame sellised tegurikomplektid, mis annavad sama toodangumahu; neoklassikaline tootmisfunktsioon – ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, aga järjest väiksemal määral; samakulujoone tõus - kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks; samatoodangukõvera tõus – kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht, asendamise vahekorra määrab ära samatoodangukõvera tõus;
0 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 T 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 S 9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ootused e. loodetav puhastulu tulevikus. rr , % 10 Majapidamiste puhul põhjustab loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist, ceteris paribus,. 8 6 4 2 D1 D0 0 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 T 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz rr , % 10 Suurem netovara põhjustab
elastsuskordaja on konstantne. ln yt=b+alnx + u Log-lin: Sõltuva tunnuse logaritmimine teisendab eksponentsiaalse kõvera lineaarseks. Parameeter r on kasvumäär. Ln yt=b+rt+u 33. Mitmese lineaarse regressioonmudeli parameetrite tõlgendamine. · Reaalses elus võib tunnusele Y mõjuda aga mitmeid erinevaid tegureid. Parameetrite arv on k. Regressorite arv on k-1. Kui x2 suureneb ühiku võrra ja ülejäänud seletavad tunnused x3 , ... xk jäävaks samaks, siis y muutub b2 võrra. · Ceteris paribus: kõik muu jääb samaks. 34. ANOVA tabel, F-statistiku arvutamine. 35. Regressioonmudeli statistilise olulisuse kontrollimine F-testiga. Mudeli statistilise olulisuse kontrollimiseks kasutatakse F - testi H0 kõik seletavate tunnuste kordajad on nullid, b2=b3=... =bk =0 H1 vähemalt üks kordaja b2 , b3 ...., bk on nullist erinev. Nullhüpotees: Y on määratud oma keskväärtusega.
1. Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteli...
Maksimum ja miinimum Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus 1.11. Majanduse alusmõisted Eesti keeles Inglise keeles Vene keeles Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. ökonoomika economics Ceteris paribus ,,Other things-equal" assumption, « » ,,Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes" põhimõtted Principles Teaduslik meetod Scientific method seos tradeoffs piiranalüüs Marginal analysis kompositsiooniviga Fallacy of composition Positiivne tõus Positive slope Verikaalne ja horisontaalne Infinite and zero slopes
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korpora...
keemiale ja füüsikale, vajame me suurt hulka lihtsustusi ja abstraktsiooni. Uurimise lihtsustamise eesmärgil jätame me tihti palju väheolulisi mõjureid vaatluse alt välja, üritades teha katseid sarnaselt füüsikale või keemiale. Üheks selliseks lihtsustamise viisiks oleks lähtumine osalisest tasakaalust, kus analüüsides mingi majandusnäitaja muutumise mõju, eeldame et kõik teised majandusnäitajad samal ajal ei muutu. Selline lähenemine on tuntud kui ceteris paribus printsiip. Ceteris paribus tähendab ladina keeles, et kõik muu jääb samaks. Meie kasutame siinkohal tavapäraselt väljendit ,,muude tingimuste samaks jäädes". Me küll ei suuda kogu keeruka süsteemi elemente hoida konstantsetena, aga peaksime seda tegema teoreetilises arutelus ning uurima vaid üht asja korraga. Näiteks võime me öelda, et hinna langedes nõutav kogus suureneb ceteris paribus ehk muude tingimuste samaks jäädes hinna langedes nõutav kogus suureneb. Majanduslik ringkäik
füüsikale, vajame me suurt hulka lihtsustusi ja abstraktsiooni. Uurimise lihtsustamise eesmärgil jätame me tihti palju väheolulisi mõjureid vaatluse alt välja, üritades teha katseid sarnaselt füüsikale või keemiale. Üheks selliseks lihtsustamise viisiks oleks lähtumine osalisest tasakaalust, kus analüüsides mingi majandusnäitaja muutumise mõju, eeldame et kõik teised majandusnäitajad samal ajal ei muutu. Selline lähenemine on tuntud kui ceteris paribus printsiip. Ceteris paribus tähendab ladina keeles, et kõik muu jääb samaks. Meie kasutame siinkohal tavapäraselt väljendit muude tingimuste samaks jäädes. Me küll ei suuda kogu keeruka süsteemi elemente hoida konstantsetena, aga peaksime seda tegema teoreetilises arutelus ning uurima vaid üht asja korraga. Näiteks võime me öelda, et hinna langedes nõutav kogus suureneb ceteris paribus ehk muude tingimuste samaks jäädes hinna langedes nõutav kogus suureneb. 1.4 Majanduslik ringkäik
nk nk yi b1 b2 x2i b3 x3i ... bk xki ui summaarne TSS=ESS+RSS n-1 · Kui x2 suureneb ühiku võrra ja ülejäänud seletavad tunnused x3, ... xk jäävaks samaks, siis y muutub b2 võrra. · Ceteris paribus: kõik muu jääb samaks · bj on y marginaalväärtus xj suhtes, matemaatiliselt osatuletis F statistik allub Fisheri ehk F- jaotusele y bj x j 2
ta kirjutada nii, et sellest saaksid aru lisaks majandusteadlastele ka tavalised lugejad. Keerulisem matemaatiline käsitlus oli paigutatud raamatu lisadesse ja tekstis püüdis ta jääda äärmiselt lihtsaks ja selgeks. Marshall väitis, et majandusteadlased ei suuda kogu keeruka süsteemi elemente hoida konstantsetena, aga peaksid seda tegema teoreetilises arutelus ning uurima vaid üht asja korraga. Selline meetod on tuntud kui ceteris paribus, ehk kõigi muude tingimuste samaks jäädes. Ceteris paribus meetodi kõige olulisemaks rakenduseks oli osalise tasakaalu mudeli välja arendamine. Sellisel juhul uurime me vaid ühe majandusnäitaja muutumist arvestades, et kõik muud tingimused ei muutu. Kaasaegse mikro- ja makroökonoomika kujunemine Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent
arvust ja toodetavast kaubast. TURUD jaotatakse lähtudes konkurentsitüüpidest: 1)Täieliku konkurentsi turg 2)Mittetäieliku konkurentsi turg: *hüviste turg, sinna kuuluvad monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol. *tootmistegurite turg, sinna kuuluvad monopolistlik konkurents, monopson ja oligopson. 2.Nõudlusseadus Nõudlusseadus – väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil ( ceteris paribus). Nõudlusseaduse iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi põhimõisteid: 1)Nõutav kogus – on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt kujutades on see kindel punkt nõudluskõveral. Liikumist piki nõudluskõverat põhjustab sellesama kauba hinna muutus kõikide teiste tegurite samaks jäädes. 2)Hind – väärtuse rahaline väljendus.
Ettevõtja ja juhi tüüpiliste omaduste ning käitumise võrdlus ETTEVÕTLUS MIKROTASANDIL Ettevõtja Tegur Juht Makrokäsitluses räägitakse väike- ja keskettevõtetest, mikrokäsitluses aga valdavalt Juhitud tajutud võimaluste poolt. Strateegiline Juhitud jooksvalt kontrollitavate väikeettevõtetest, keskettevõtetest ka, enamasti vaid viimaste erisuste väljatoomisel. orientatsioon ressursside poolt. Põhjus: enamik väikeettevõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
