Turumehanism (2)

Majanduse alused
Teema 2: Turumehhanism.
Nõudlus ja pakkumine. Elastsus
1
Eesmärk:
Selgitada:
· kuidas toimib konkurentsiturg
· nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni
· nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid
· tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist
· defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi
· nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid
elastsuse liike
nõudluse hinna elastsust
nõudluse tuluelastsust
2
nõudluse ristelastsust
Hüviste turg T.tegurite turg
Tööturg Maaturg Kapitaliturg
Füüsilise Finants-
kapitali turg kapitali turg
3
Turumehhanism ­ see on peamiste
turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna
ja konkurentsi seos ja koostoime.
Turumehhanismi omapäraks on see, et iga
tema element on tihedalt seotud hinnaga, mis
on peamiseks elemendiks, mis mõjub
nõudlusele, pakkumisele ja konkurentsile.
4
Konkurents (lad. konkurro ­ põrkuma) - on
turumajanduse osapoolte vaheline rivaliteet kaupade
soodsamate tootmise, ostmise ja müümise tingimuste
pärast. Konkurents oleneb oluliselt tootjate ­ müüjate ja
ostjate arvust.
Konkurentsi funktsioonid:
· Tootjate sihituse tagamine ostjate nõudlusele,
ilma milleta ei ole võimalik saada kasumit
· Tootmise effektiivsuse kasvu stimuleerimine, mis
tagab tootjate "ellujäämise"
· Tootjate differentseerumine (ühed võidavad,
teised jäävad enda juurde, kolmandad ­ laostuvad)
· Surve tootmisele, ressursside jaotusele vastavalt
nõudluse ja kasuminormile
· Mittekonkurentsivõimeliste ettevõtete
5
likvideerumine.
Konkureeriv turg
(hind on madalaim ja Invisible
kogus suurim võimalik: Hand
tarbija saab max lisakasu)
Tavaline monopol Hinnakontroll
(müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab
gema H eest: teenib hinnalae: tekib üle-
supernormaalset nõudlus/defitsiit;
kasumit) tasakaaluhind tekib
niikuinii)
Diskrimineeriv monopolist
(müüb iga ühiku oksjoni kor-
ras konkretesele tarbijale
kõrgeima võimaliku H-ga:
omastab kogu lisakasu) 6
Konkurents ja ressursside paigutus
X
?
Suhtelised hinnad
Px
­
/P
y
kajastavad
tarbija eelistusi ja
tootmiskulusid
Y
7
Igale kaubale tekib:
tasakaaluhind ja
tasakaalukogus
NÕUDMISE & PAKKUMISE koostöö tulemusel
Nõudmine ja
Nõudmise Pakkumise
pakkumine
üldine üldine
kohtuvad
seadus seadus
turul
Nõudmise Pakkumise
kõver kõver 8
Tavaliselt
hindade alanemine suurendab nõutavat
hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda
Seaduse paikapidavus on seletatav:
Asendusefekt:
suhtelise hinna tõustes lülitub tarbija ümber
analoogilist kasulikkust pakkuvatele asendus-
kaupadele. Oluline on asenduskaupade hind
ja juurdepääs neile (olemasolu) ­ tarbimise
struktuur muutub.
Tuluefekt:
kui mingi kaup hõlmab tarbija eelarvest olulise
osa, võib lisaks tõusnud hinnaga kauba tarbimi-
sele väheneda ka teiste kaupade tarbimine ­ 9
tarbija reaaltulu kahaneb.
Nõudmine banaanide
järele sõltuvalt hinnast: HIND NÕUDM.
(kr./kg.) (tuh. t.)
--------------------
price
A 4 700
B 8 500
C 12 350
HIND (kr./kg.)p,
E D 16 200
20 E 20 100
D
16
C
12
B
8
A DEMAND
4
0
100 200 300 400 500 600 700 800
KOGUS (tuh. t.)q,quantity
10
Lihtne nõudmisfunktsioon: Qd = a - b × P
KOGUS HIND
Kui muutub a (konstant) paralleelne nihe
Kui muutub b (elastsuskoefitsient)
muutub kaldenurk
Keerulisem nõudmisfunktsioon:
Qd = f ( Pg , T , Ps1 , Ps2 ... Psn , Pc1 , Pc2 ,... Pcm , Y , B, Pe
g ( t + 1) )
11
majapidamiste poolt nõutava kaubakoguse
(funktsioon) sõltuvus hinnast (argument - P);
Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel).
Teised tegurid, faktorid peale hinna, mis
mõjutavad nõudlust (nihutavad nõudluskõverat):
· maitse (taste -T), mood
· asenduskaupade (substitude) arv ja nende hind (Ps)
· täiendavate (complements) kaupade arv ja nende hind (Pc)
· tulu (normaalsed kaubad, rämpskaup
­ inferior goods) (Y)
· tulude jaotus (B), tarbijate struktuur
· ootused tulevaste hindade suhtes (Pe)
Ostujõuline nõudmine ­ 12
nõudmine, mis on rahaga tagatud
Hind Kõrgeim hind, millega tekib esimene
nõudlus
Primaarkaubal esineb
D küllastuspunkt,
Lukskaubal ei esine.
Küllastuspunkt
0 Nõudlus võib
Kogus jätkuda kui
peale makstakse
13
Inimesed tarbivad hüviseid selleks, et rahul-
dada mingeid vajadusi vajaduste hierarhia
ÜMBERMAAILMAREIS LUKSKAUBAD
KÜLLASTUSPUNKTI EI ESINE
KABRIOLETT
MUUSIKA CD või DVD
NORMAALKAUBAD
BANAAN
PRIMAARSED VAJADUSED: PRIMAARKAUBAD
LIHTNE SÖÖK JA JOOK ESINEB KÜLLASTUSPUNKT
14
Primaarkauba
nõudlus on
väheelastne hinna
madalamas sektoris
p
Luksuskauba
nõudlus on
Dprimaarkaup väheelastne hinna
ülemises sektoris
ning
Ülielastne hinna
Dlukskaup madalamas sektoris
15
q
Täiendkaup ­
hüvis, mille nõudmine tingitud mingi teise hüvise
nõudmisest
Asenduskaup ­
hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust
sarnasel, analoogilisel moel
Viinamarjade hinna tõustes
asendab tarbija seda suhteliselt
odavamaks osutunud õuntega
Asendusefekt
tingibki nõudmiskõvera negatiivse kalde
16
Tavaliselt
hüvise hinnatõus suurendab ja langus
kahandab selle pakkumist
Pakkumise kõver ­
pakutava ostukoguse ja hüvise hinna
vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus
17
Banaanide pak-
kumine sõltu-
valt hinnast
pakutava ostukoguse ja HIND PAKK.
(kr./kg.) (tuh. t.)
hüvise hinna vahelise sõltu- --------------­­­­
vuse graafiline kirjeldus A 4 100
B 8 200
C 12 350
D 16 530
HIND, p (kr./kg.)
E E 20 700
20
D S, supply
16
C
12
B
8
A
4
0
100 200 300 400 500 600 700 800
KOGUS, q (tuh. t.) 18
Banaanide suhteline hinna tõus meelitab ressursse ära teiste kaupade
tootmiselt ja tootmine kasvab
PAKKUMISKÕVER KUI ALTERNATIIVKULU KÕVER
TÄIENDAVATE S
RESSURSIÜHIKUTE
P (AK)
TÕMBAMISEKS KAUBA
TOOTMISSE PEAB HIND
TÕUSMA, ET MAKSTA KINNI
JUURDETOODAVATE P1
RESSURSSIDE
ALTERNATIIVKULU p0
ESIMESE KAUBAÜHIKU TURULE
ILMUMISEKS VAJALIK HIND
PEAB OLEMA KÕRGEM KUI
SELLE KAUBAÜHIKU 1 5 20 q
TOOTMISEKS VAJAMINEVATE
RESSURSIÜHIKUTE
ALTERNATIIVKULU 19
Lihtne pakkumise funktsioon: Qs = c + d × P
KOGUS HIND
Kui muutub c (konstant) paralleelne nihe
Kui muutub d (elastsuskoefitsient)
muutub kaldenurk
Keerulisem pakkumise funktsioon:
Qs = f ( Pg , Cg , a1 , a2 ... an , j1 , j2 ... jm , R, A, Pe
g ( t + 1) )
20
Teised tegurid, faktorid, peale hinna,
millest oleneb pakkumine (pakkumiskõvera nihke
põhjustajad):
· tootmiskulu
­ muutus tootmisteguri hinnas
­ muutus tehnoloogias
­ organisatsioonilised muutused
· valitsuse poliitika
· alternatiivsete toodete tootmise efektiivsus
(nende hind, tootmiskulu)
· ühiselt pakutavate kaupade tootmise
efektiivsus
· looduslikud sokid jt. ettenägematud
sündmused
· tootjate eesmärgid 21
· ootused tulevaste hinnamuutuste suhtes
Pakkumiskõvera nihe
P
S0 S1
Kasv
O Q22
Pakkumiskõvera nihe
P
S2 S0 S1
kahanemine kasv
O Q23
tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse
võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil
Tasakaaluhind ­
turul hüviste nõudmist ja pakkumist
võrdsustav hind
Tasakaalukogus ­
turul teatud konkreetse hinna juures tekkiv
nõudmisele ja pakkumisele vastav hüviste
kogus
24
TURU TASAKAAL
Price (pence per kg) (potatoes: monthly)
E e
Supply
D d
Cc
b B
a A
a A
Demand
25
Quantity (tonnes: 000s)
Defitsiit ­ tasakaaluhinnast madalama hinna juures
tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus
Ülepakkumine ­ olukord turul, kus hüvise pakku-
mine ületab nõudmise; põhjuseks on tasakaalu
hinnast madalam hind
26
TURU EBATASAKAAL
Price (pence per kg) (potatoes: monthly)
E e
Supply
DÜLEJÄÄK,SURPLUS d
(330 000)
Cc
b B
a A
Demand
27
Quantity (tonnes: 000s)
TURU EBATASAKAAL
Price (pence per kg) (potatoes: monthly)
E e
Supply
D d
Cc
bDEFITSIIT, SHORTAGEB
(300 000)
a A
Demand
28
Quantity (tonnes: 000s)
Ülejäägi tekkimisel peab valitsus:
· ostma ülejäägi ära,
· doteerima tootjat,
· doteerima tarbijat
Miks peaks valitsus tahtma kehtestada
tasakaaluhinnast kõrgema hinna?
Et doteerida tootjat
29
Nõudmine & pakkumine ei ole staatilised:
NÕUDMINE PAKKUMINE
Võib muutuda Reageerib aeglase-
väga kiiresti malt, kuna on seotud
ressursside ümberpai-
tamise vajadusega
30
Effect of a shift in the demand curve
P
S
g
Pe1
D1
O Qe1 Q31
Nõudluskõvera nihe
P
S
g
Pe1
D1
O Qe1 Q32
Nõudluskõvera nihe
P
S
g
Pe1
D2
D1
O Qe1 Q33
Nõudluskõvera nihe
P
S
i
Pe2
g h
Pe1
D2
D1
O Qe1 Qe2 Q34
Pakkumiskõvera nihe
P
S1
g
Pe1
D
O Qe1 Q35
Pakkumiskõvera nihe
P
S1
g
Pe1
D
O Qe1 Q36
Pakkumiskõvera nihe
P
S2
S1
g
Pe1
D
O Qe1 Q37
Pakkumiskõvera nihe
P
S2
S1
k
Pe3
j g
Pe1
D
O Qe3 Qe1 Q38
Pakkumine Nõudlus Nõudlus
TASAKAALUHIND VÕIB TASAKAALUHIND
KASVADA, KAHANEDA LANGEB
VÕI SAMAKS JÄÄDA
TASAKAALUKOGUS TASAKAALUKOGUS VÕIB
KASVAB KASVADA, KAHANEDA
VÕI SAMAKS JÄÄDA
TASAKAALUHIND TASAKAALUHIND VÕIB
TÕUSEB KASVADA, KAHANEDA
Pakkumine
VÕI SAMAKS JÄÄDA
TASAKAALUKOGUS VÕIB TASAKAALUKOGUS
KASVADA, KAHANEDA VÄHENEB
VÕI SAMAKS JÄÄDA
39
Nõudluse muutus
Kui näiteks mingi hüvise
D1 S asendushüvise hind
P
D0 suureneb ...
P1 E1 Hüvise nõudlus kasvab
P0 E0
Nõudluskõver nihkub
D0D0 -st D1D1 - le
S D0 D1
Turg saavutab uue
Q0 Q1 Q tasakaalutaseme E1.
40
Pakkumise muutus
S1 Ohutusnõuete rangemaks
S0 muutmine suurendab tootjate
D kulusid
P
E2 Pakkumiskõver nihkub
P1 S1S1
P0 E0
Kui hind jääks tasemele P0 ,
S1 Siis nõudlus ületaks pakkumise
S0 D Turg saavutab uue
Q1 Q0 Q
tasakaalutaseme E2.
41
S
p
Tasakaalu ei teki:
esimese tooteühiku
turule toomiseks
vajalike ressursside
alternatiivkulu on
suurem kui selle
tootmise hind D
q
42
Y Px/Py
X hinna kasv tõi
Y tootmise kahanemine
n0
n1 Px1/Py1 ära ressursse Y
tootmiselt
X tootmine
suurenes, Y
m0 m 1 tootmine kahanes
X tootmise
suurenemine
43
Lühiajaliselt on hind paindlik
ja kogus konstantne
S S
p
Ressursid DY1
kolivad
Dx
DY
Dx1
Q Q
Pikaajaliselt on kogus paindlik:
Y tootmine suureneb, X tootmine kahaneb 44
Tarbijale vastuvõe- Pakkujale vastuvõe-
tavad hinna ja koguse tavad hinna ja koguse
kombinatsioonid kombinatsioonid
p SELLESPUNKTIS ON
S TURG EFEKTIIVNE:
RESSURSID ON PAI-
GUTATUD EFEKTIIV-
SELT
p1
KÕIGIST
pE VASTUVÕE-
TAVATEST KOMBI-
p2 NATSIOONIDEST
JÕUAB TURG KO-
GUSE qT JA
D HINNA hT
JUURDE
q qE Q 45
Tootja ei maksimeeri hinda ega kogust,
vaid kogutulu.
Ristelastsus
Nõudmise hinnaelastsus ­
näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust,
mis sõltub hinna suhtelisest muutusest
Pakkumise hinnaelastsus ­
näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust,
mis sõltub hinna suhtelisest muutusest 46
Iseloomustab koguse muutust hinna
suhtelisel muutumisel
Annab vastuse 2 küsimusele:
1. Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus
hinnamuutusele?
2. Kas kogutulu suureneb või kahaneb?
3 võimalikku varianti:
1) kogus 2) kogus muutub 3) kogus muutub
muutub samapalju kui olulisel määral
vähesel määral hind
· tulu muutub ·tulu jääb · tulu muutub hin-
koos hinnaga, samaks nale vastupidises
kui hind langeb, suunas: kui hind
väheneb ka tulu langeb, tulu kasvab
47
ja vastupidi ja vastupidi
NÕUTAVA KOGUSE %- ne MUUTUS
[%q] (q0 - q1)/q0 *100
D,p =
[%p]
HINNA % MUUTUS, (P01 - p1)/p0 *100
Näide: p0 p1
D,p = (100 -105)/100*100/(10-
10 9 9)/10*100= 5/10 = 0,5 q0 q1 Tegemist mitteelastse nõudlusega
100 105
R 1000 945 48
p
D,p = 0 - absoluutselt m.e.
D,p =
lõpmatult e.
D,p > 1 elastne
nõudlus
D,p mitteelastne
q
49
=0 = =1
D
p1 p0
pc D
p0 p1
D
qc q0 q1 q0 q1
ABSOLUUTSELT ABSOLUUTSELT ÜHIKELASTNE
MITTEELASTNE ELASTNE
NÕUDLUS
NÕUDLUS normaalkaup
täeliku
südamerohi
konkurentsi turg
50
insuliin
Miks on vaja teada
nõudmise 8
hinnaelastsust? =1
6
Ettevõte ei 4
maksimeeri hinda ega
2 D, AR
kogust, ta
maksimeerib tulu, R 0
(kasumit) 1 2 3 4 5 6 7 8 q
20
R = pxq >1 15
Kogutulu on 10 TR
maksimaalne punktis, 5
kus elastsus = 1 0 q
1 2 3 4 5 6 7 8 51
Pakkumise üldine reegel:
HINDA TASUB ALANDADA NIIKAUA, KUNI
KOGUSE %-MUUT ÜLETAB HINNA %-MUUDU
(NIIKAUA SUURENEB TULU):
Alaneva nõudluskõvera alla tuleb
mahutada võimaliku suurima pind-
alaga ristkü
See asub seal, kus nõudluskõvera
elastsus = 1
52<
P
10
>1
8 =1
p q TR 6
8 10 80 4
2
6 20 120
0
4 30 120 10 20 30 40 50 q
5 25 125
Hinda allapoole 5 ei tasunud alandada
53
54
Punktelastsus Kaarelastsus
P
p 10 p q
8 a 8 10
50 6 20
6 b 4 30
A
30 4
D 2
40 100 q
10 20 30 40 q
%q/q:%p
q/keskm q: p/keskm p
Modif: Modif:
q/p*p/q q/ keskm q x keskm p: p
-100/50 * 30/40 = -1,5 - 10/15*7/2 = -7/3 = - 2,33
55 -
Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus
teise kauba hinna muutusele?
HÜVISE X NÕUTAVA KOGUSE % - ne
%qX MUUTUS q0 - q1
X,Z =
%pZ
HÜVISE Z HINNA MUUTUS,
P01 - p1
Näide: pZ qX
X,Z = (100 -105)/100*100/(10-
10 100 9)/10*100= 5/10 = 0,5
9 105 Tegemist mitteelastse nõudlusega,
56
57
Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus
tarbija tulu muutusele?
HÜVISE X NÕUTAVA KOGUSE
%qX MUUTUS (q0 - q1)/q0 *100
D,Y =
%Y
TARBIJA TULU MUUTUS,
(Y01 - Y1)/ Y01 *100
Kui D,Y >1, tegemist luksuskaubaga
Kui D,Y >0 Kui D,Y =1, normaalkaubaga
Kui D,Y 58
59
Price elasticities in the UK
with respect to a 1%
Percentage change in
price change in:
the quantity demanded of
Food Clothing Transport
Food ­0.4 0 0.1
Clothing and footwear 0.1 ­0.5 ­0.1
Travel and
communications 0.3 ­0.1 ­0.5
60
näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust,
mis sõltub hinna suhtelisest muutusest
Sõltub 2 asjaolust:
1. Ajategur ­ mida pikaajalisem on ajaperiood,
seda rohkem jõuab pakkumine kohaneda,
seda elastsem on p-kõver;
2. Kasutatava ressursi iseloom ­
mida haruldasemast ressursist konkreetset
hüvist valmistatakse, seda vähem on
pakkumine võimeline kohanema, seda
mitteelastsem on p-kõver.
61
p ES,p = 0 - absoluutselt m.e.
P,p = 8
lõpmatult e.
ES,p 1, lühiaja
hetkeperioodi
pakkumine
pakkumine
ED,p > 3, pikaajaline
pakkumine
q
62
=0 = =1
S S
p1
pc S p1
p0 p0
qc q0 q1 q0 q1
ABSOLUUTSELT ABSOLUUTSELT ÜHIKELASTNE
MITTEELASTNE ELASTNE
PAKKUMINE
PAKKUMINE PAKKUMINE
lumelabidad
"Mona Lisa" vähekvalifitseeritud
63
tööjõud
maa
Y
NB!
Y tootmise kahanemine
n0
n1 Kuivõrd mobiilsed
on ressursid?
Sõltub:
· ajaperioodist
m0 m 1 · ressursi
X tootmise iseloomust
suurenemine
64
Turu uurimise dünaamiline mudel
3 SAMAAEGSET TURUHÄIRET:
1) INFOPUUDUS,
2) RESSURSSIDE JÄIKUS,
3) ÜHE AJAPERIOODI TEISEGA SEOSTATUS.
EELDUSED:
TOOTJAD EI KOORDINEERI OMA TEGEVUST,
TOOTJAD EI ÕPI OMA VIGADEST.
65
ALATI TEKIB VIIVITUS, KUI TOOTMISOTSUSE TEGEMINE
JA TOOTE TURULE TOOMINE EI LANGE AJALISELT KOKKU:
1) KULLA KAEVANDAMINE JA TOOTMINE VÕTAB
AEGA,
2) ET TOOTMIST SUURENDADA, PEAVAD TOOTJAD
OLEMA VEENDUNUD, ET KULLA KÕRGEM HIND
JÄÄB PÜSIMA.
· TARBIJAD LÄHTUVAD OMA OTSUSTES JOOKSVAST HINNAST,
· TOOTMISE PLANEERIJAD LÄHTUVAD MÖÖDUNUD PERIOODI
HINNAST.
66
67
68
69