Võlakirjad (0)

Võlakirjad
1. Mis on võlakiri ?
Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma  (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal) võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega.
Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga , kindlast pidevalt laekuvast tulust, mida talle garanteerib iga-aastane intress . Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja tulusus väiksem, kuid isegi ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende osa välja enne aktsionäre. Erinevalt aktsiast ei anna võlakiri selle omanikule õigust emitendi tegevuse üle otsustamiseks.
Võlakirjad emiteeritakse (lastakse välja) seeriatena, kus emissiooni käigus jaotatakse investoritele võlakirjad ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas.
Tavaliselt vastab igale võlakirjale kindel laenusumma, näiteks 10 000 EEK. Tänapäeval esinevad võlakirjad enamasti mittemateriaalsel (dematerialiseeritud) kujul — võlakirja tingimused registreeritakse ning füüsilisi pabereid võlakirjade ostjaile välja ei jaotata. Võlakirjad registreeritakse sissekannetena depositooriumides ning nad kantakse investorite väärtpaberikontodele.
Tavaliselt maksab emitent ehk kupongvõlakirja väljalaskja võlakirjaomanikele kindla aja tagant intressi ehk kupongi, mille garanteeritud protsent nominaalväärtusest on märgitud emissiooniprospektis. Kupongi makstakse harilikult üks või kaks korda aastas. Juhul kui intresside väljamaksmine toimub kaks korda aastas, väljendab antud intressiprotsent ikkagi aastast intressi. Kupongvõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongvõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad.
Diskontovõlakirjade  emitendid kuponge ei maksa, kuid võlakirjad emiteeritakse diskontoga ehk müüakse investoritele nominaalväärtusest odavama hinnaga. Reeglina on diskontovõlakirjad lühemaajalised, alla üheaastase tähtajaga.
Võlakirjade puhul on määravaks võlakirja nimiväärtus , kustutustähtaeg ning kupong.
Nimiväärtus ehk põhiosa (Par Value ) on algsumma, mis kuulub kustutamisele võlakirja tähtaja möödumisel.
Kupongimäär  (Coupon Rate ) on nominaalmäär, mis kehtestab nimiväärtuse alusel makstava intressi suuruse. Võlakirju, millelt intresse ei maksta, nimetatakse kupongideta võlakirjadeks ja nendest saadav kasum moodustub nimiväärtuse allahindamisel.
Lõpptähtpäev, kustutustähtaeg, lunastustähtaeg (Maturity Date ) on võlakirja nimiväärtuse väljamaksmise tähtaeg ehk kuupäev, millal võlakiri ostetakse emitendi poolt tagasi. Üldjuhul toimub võlakirjade tagasiostmine investoritelt nominaalhinnaga ehk nimiväärtusega. Vahel võib ettevõte oma võlakirja “tagasi kutsuda”, mis tähendab, et ta ostab võlakirjad enne tähtaega tagasi. Valitsuse võlakirju ei osteta kunagi enne tähtaega tagasi.
 

2. Võlakirjade liigitamine
Valitsuse võlakirjade (treasuries) aegumistähtaeg vaheldub üldjuhul kolmest kuust kuni kolmekümne aastani. Sellised väärtpaberid garanteerib üldjuhul riigi valitsus, ning nendega seotud riski peetakse olenevalt riigist, suhteliselt madalaks. Valitsuse võlakirju liigitatakse omakorda tähtaja järgi:
Lühiajalised ( treasury bills) – tähtaeg on kuni 1 aasta.
Keskmise pikkusega (treasury notes ) - tähtaeg kuni 7 aastat.
Pikaajalised (treasury bonds) – tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid maksimaalset tähtaega ei ole võimalik nimetada, sest esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju.
Munitsipaalväärtpabereid annavad välja kohalikud omavalitsused . Munitsipaalvõlakirjadelt tasutavad intressimäärad on kõrgemad, kui valitsuse võlakirjadelt makstavad, sest ka nende puhul eksisteerib teoreetiline võimalus, et emitent pankrotistub ja võlakirja ostja kaotab oma raha.
Ettevõtete võlakirjad ( corporate bonds) on tavaliselt kõrgema intressiga, kui valitsuse võlakirjad, sest nendega kaasnev risk on kõrgem. Ka ettevõtte võlakirju võib liigitada mitmeti.
Kommertspaber (commercial paper e. CP). Ettevõtte poolt välja antud lühiajaline võlakiri maksimumkestusega 270 päeva.
Konverteeritav võlakiri (convertible bond ). Sellise väärtpaberi omanik võib teatud tingimustel oma võlakirja vahetada ettevõtte aktsiate vastu. Võlakirja vahetamise suhe aktsiate arvusse on määratud konverteerimissuhtega (conversion ratio ). Konverteerimisaja võib kindlaks määrata näiteks alates mingist tulevasest kuupäevast. Konverteerimissuhe võib väheneda, kui võlakirja lõpptähtaeg hakkab kätte jõudma.
Tagasikutsutav võlakiri (callable bond). Sellise võlakirja emiteerijal on õigus võlakiri ennetähtaegselt nii-öelda tagasi kutsuda (eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga). Tagasikutsumise võimalus hakkab üldjuhul kehtima siis, kui võlakirja emiteerimisest on möödunud teatud ajavahemik (call protection period ). Tagasikutsumishind (call price ) algab üldjuhul hinnast , mis on lähedal nominaalile koos aastase intressisummaga. See hind väheneb võlakirja lõppemistähtaja lähenedes, jõudes üha lähemale nominaalhinnale.
Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond). Selline võlakiri on tagatud mingi kinnisvaraga , mis tähendab, et laen on võetud kindla kinnisvaraobjekti või kinnisvaraobjektide kogumi finantseerimiseks.
 

3. Võlakirja tootlus
Arenenud võlakirjaturgudel ning börsidel kaubeldakse võlakirjadega nn. puhta hinnaga, mis tähendab seda, et võlakirju noteeritakse protsentides nominaalist. Rahasumma , mis tuleb aga võlakirja eest välja käia erineb sellest kogunenud intressi võrra. Kupongiga võlakiri kogub intresse ja seepärast tuleb ostjal ka ostuhetkeni kogunenud intressisumma (accrued interest ) kinni maksta. Hind, mida ostja võlakirja eest peab tasuma ( dirty price), võrdub turuhinna ja arvestamishetkeks kogunenud intressi summaga . Võlakirja hinnast tootluse arvutamine ei pruugi aga olla kõige lihtsam: sõltuvalt tootluse tüübist tuleb sooritada terve rida arvutusi . Lihtsaim võlakirjade hindamise ja võrdlemise suhtarv on võlakirja jooksev tootlus.
Jooksev tootlus (Current Yield ).
Kuna võlakirja intressisumma arvutatakse nimiväärtusest, siis võib tegelik tulu sellest erineda. Võlakirja jooksev tootlus näitab võlakirja tulusust võttes arvesse nimiväärtuse asemel turuhinna. Jooksev tootlus saadakse järgmise valemi abil:
jooksev tootlus = kupongi intressimäär / puhas hind x 100%
Näide: Hüvitusfondi I seeria võlakirja nimiväärtus (Par Value) 100 krooni;
Puhas hind (Clean price) 07.03.00 oli 98,5 krooni
kupong intressimäär (Coupon Rate) on 7%, eeldusel et lisaintresse ei maksta.
Sellisel juhul makstakse võlakirja pealt garanteeritud intressi 7 krooni aastas. Tingituna erinevatest mõjutustest on selle võlakirja puhashind langenud 98,5 kroonile.
Intressimäär, mida arvestatakse nimiväärtusest, ei selgita, kui suur saab olema investori tootlus. Meie näites toodud Hüvitusfondi I seeria võlakirja jooksev tootlus
7/98,5x100 = 7,11.
Selgub , et intressimäär hetkehinnast ehk tootlus on 7,11 %, ehk suurem kui kupongimäär 7%.
Kui võlakirjaga kaubeldakse:
- nimiväärtusega (At par), on tootlus võrdne kupongimääraga
- preemiaga (At a premium to par), on tootlus kupongimäärast väiksem
- diskontoga (At a discount to par), on tootlus kupongimäärast suurem
Meie näites müüdi võlakirja turul diskontoga.
Nullkupongiga ( zero -coupon) võlakirjad ostetakse nimiväärtusest madalama hinnaga (ehk diskontoga). Aegumistähtajal tagastatakse nimiväärtus. Investori tootluseks jääb ostu-ja lunastamishinna vahe. Aegumistähtaja lähenedes  Ceteris Paribus  võlakirja hind kasvab.
Tootlus aegumiseni (Yield to Maturity).
Kuna hetketootlus ei arvesta aegumistähtaega, siis kasutatakse laialdaselt tootlus kustutamiseni või tootlus lõpuni. See tootluse valem võtab arvesse kupongimäära, aegumiseni jäänud aja ja turuhinna.
Tootlus kustutamiseni saavutatakse , kui

• võlakiri ostetakse pakutava hinnaga
  
• võlakiri hoitakse aegumiseni
  
• kõik saadud intressid investeeritakse sama intressimääraga - klausel, mis tegelikult on oluline lihtsustus kogu võlakirjaarvutustes. Sisuliselt tähendab see seda, et kõikide perioodide intressid on võrdsed, mida aga reaalsuses juhtub üliharva.
  

Tootlus kustutamiseni on võlakirja kõikide rahavoogude (sealhulgas põhiosa ) sisemine tasuvuslävi (IRR)
Tootlus aegumiseni (Yield to maturity) on kõige levinum võlakirja tootluse arvutamise viis. Kui võlakirjadega tegelevad inimesed räägivad tootlusest, siis mõtlevad nad tavaliselt tootlust aegumiseni.
Arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
kus:
P - Puhasväärtus
CFi  - rahavoog = N* kupongi intress
N - nominaal
r - investeeringu tootlus (yield) aasta baasil
T - aeg võlakirja lunastamiseni
ti - i-nda intressimakseni jäänud aeg aastates
Näide: 
Põhjamaade investeerimispanga (NIB) võlakiri 15.12.2004 7,5%
 
Nimiväärtus (Par)
10000.00
Väljaandmise kuupäev (Issue date)
15.12.1999
Kupongimäär (Coupon rate)
7.5%
Sulgemishind 07.03.2000 oli 10044,29 . Eelmisest intressimaksest on möödunud 83 päeva.
Rahavood on järgmised:
 
 
15.12.99
15.12.00
15.12.01
15.12.02
15.12.03
15.12.04
Rahavoog
 
750.00
750.00
750.00
750.00
10750.00
Tootlus aegumiseni arvutatakse antud valemi järgi kasutades finantskalkulaatorit, excelit või muud sarnast. NIBi võlakirja rahavoogude nüüdisväärtused diskontomäära 7,82% puhul on järgmised:
 
 
15.12.99
15.12.00
15.12.01
15.12.02
15.12.03
15.12.04
Aeg rahavooni
 
0.77
1.77
2.77
3.77
4.77
PV
 
707.66
656.37
608.79
564.66
7506.81
Puhasväärtusele 10044,29 vastab tootlus 7,82%. Seega on võlakirja tootlus aegumiseni 7,82%.
 

4. Võlakirjade riskid
Kuigi võlakirjad sobivad investeerimisportfellis olevate aktsiahindade järskude muutuste tasakaalustamiseks , leidub nii praktiliselt riskivabasid võlakirju kui ka kõrge riskiga rämpsvõlakirju. Nagu kõikide väärtpaberite puhul, on ka võlakirjade tulusus ja risk omavahelises seoses. Kui võlakirjadega seondub mitmeid riskitegureid, siis peamised riskid on maksevõime risk ja intressimäära risk.
Maksevõimetuse korral tekib oht, et võlakirja emitent satub finantsraskustesse ning ei ole võimeline võlakirjaomanikele õigeaegselt ja lubatud mahus intresse maksta. Samuti võib juhtuda, et võlakirju ei saa õigeaegselt ja lubatud mahus kustutustähtajaks lunastada. Selline risk võib tähendada, et võlakirjaomanikud ehk investorid jäävad oma investeeritud rahast kas osaliselt või täielikult ilma. Seetõttu peab investor enne võlakirjaturule sisenemist tegema emitendi kohta põhjaliku finantsanalüüsi või lugema professionaalsete reitinguagentuuride analüüse, kes hindavad erinevate võlakirjade maksevõime riski ja määravad selle põhjal võlakirjadele reitinguid (võlakirja kvaliteediaste).
Reitingud jaotatakse investeerimisjärgu (AAA/Aaa kuni Baa/BBB) ja spekulatiivseteks reitinguteks (Baa ja BBB madalamal) reitinguteks. Terminid määravad ära, millist riski võlakirjad endas sisaldavad. Spekulatiivse reitinguga võlakirjad ehk rämpsvõlakirjad tähendavad märkimisväärset maksevõime riski. Teatud juhtudel on finantsasutustel rämpsvõlakirjadesse investeerimine rangelt piiratud, kuid suurema riskiga kaasneb tihti suurem tulusus, mis teeb see riskijulgemale investorile atraktiivseks.
Intressimäära riski korral tekib oht, et üldine intressimäärade muutumine finantsturul võib mõjutada võlakirja turuhinda. Reeglina üldiste intressimäärade tõustes fikseeritud tulususega võlakirjade turuhind langeb ning intressimäärade langedes fikseeritud tulususega võlakirjade hind tõuseb. Põhjuseks võlakirja hind ja tulususe liikumine vastupidistes suundades.
Toodud riskid ei kajasta kõiki võlakirjade kauplemisega kaasnevvaid riske ja olulisi momente.
Nimekaimad reitinguagentuurid on Standard&Poors (S&P) ja Moody ’s Investor Service (Moody’s).
 
 
Moody`s
 
S&P
Hinne
Selgitus
Hinne
Selgitus
Aaa
kõrgeim kvaliteet
AAA
kõrgeim kvaliteet, eriti usaldusväärne
Aa
kõrge kvaliteet
AA
kõrge kvaliteet, väga usaldusväärne
A
keskmisest kõrgem kvaliteet
A
usaldusväärne
Baa
keskmine kvaliteet
BBB
harilik usaldusväärsus
Ba
mõningate spekulatiivsete elementidega võlakiri
BB
kergelt spekulatiivne
B
mõõdukalt spekulatiivsete elementidega võlakiri
B
spekulatiivne
Caa
kehv positsioon, võimalik maksevõimetus
CCC;CC
kõrgelt spekulatiivne
Ca
kõrge spekulatiivsus, sagedane maksevõimetus
C
ilma intressita võlakirjad, mille puhul võib loota vaid hinnakõikumistele
C
madalaim reiting , eriti kehvad väljavaated
DDD;D
suure maksevõimetuse riskiga
 

5. Lingid
CNN Money Bonds
Yahoo ! Finance Bonds
Pimco bonds