tegemiseks palgati ametnikud. Rahvakoosolek enam koos ei käinud. Senat jäi alles. Provintsid jagati ära senati ja keisri vahel. Senat haldas vähemtähtsaid provintse, neid kuhu sõjaväge ei paigutatud. Teised provintsid, kus paiknes sõjavägi, allusid keisrile. Sõjavägi ei paiknenud enam Roomas. Pretoriaanid – keisri ihukaitseväelased. Kuni aastani 117 keisririik pidevalt laienes. Sel aastal oli keisririik kõige suurem, edaspidi tuli hakata piire kaitsma. 211 a pKr – keiser Caracalla andis välja seaduse, mille kohaselt kõik Rooma riigi vabad elanikud olid ka Rooma riigi kodanikud. 23 ja 24 lugeda. Rooma religioon: Riik ja religioon olid väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Rooma riigis kehtis põhimõte – do ut des – annan, et sa annaksid.
Artemis = Diana 7. Milliseid mälestisi on endast Rooma linna jätnud keiser Augustus? Uhkeim neist oli Trajanuse forum.Suurhoone, raamatukoguna kasuatud Basilica Ulpia. Monumentaarne Rahu altas(Ara Pacis) 8. Mis on Panteon? Mille poolest oli ta omal ajal tähelepanuväärne? Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas.Kõigi planeedinimedega jumalate tempel. 9. Täienda: a) Constantinuse triumfikaar Roomas 4 saj algus b) Marcus Aureliuse ratsakuju Roomas 2. sajandil c) Caracalla pea 3. sajandil 10. Nimeta Rooma tähtsaim amfiteater Colosseum 11. Nimeta Rooma tähtsaim võiduajamiste koht Circus Maximus. 12. Millised olid peamised rooma skulptuuriliigid? Mis põhjustas nende esilekerkimise? Portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Maalikunst-vähem säilinud Tahvelmaalikunst-väga populaarsed olid maalitud portreed 13. Mida saad öelda rooma skulptuuri tõetruuduse kohta? Portreeed kujutati realistlikud.Enamasti olid ka keisrite portreed
Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste taga asub siseruum e naos, puuduvad aknad. Seal oli jumala kuju. Naose lagi oli puidust (kasetlagi). Dooria, joonia ja korintose orderid templitel. Nimetused on saadud samba ülemise osa järgi. Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase...
SISSEJUHATUS KUNSTI Mis on kunst? Kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. VISUAALNE KUNST on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. KUJUTAV KUNST on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. KAUNID KUNSTID ja VABAD KUNSTID on traitsioonilised visuaalse kunsti alaliigid (maal, skulptuur, graafika) KUNSTITEOS on idée teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. KUNSTNIKU ROLLID Antiikaeg Roomas olid kunstnikeks orjad, kuid siiski hinnati ka nende käsitööoskust, kunstikel oli käsitöölise status Renessanss endiselt staatuselt käsitööline, kuid neid peeti geeniusteks, tekkis metseenlus e. kunsti toetamine. Klassitsism tekivad kunstiakadeemiad, väljub käsitöölise staatusest 20. sajand boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu. KUNSTILIIGID on vi...
Kmme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel heks aastaks. Nemad olid sjave ja laevastiku lemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis vlja ka seadusi. 22) Riigivalitsemine-Rooma keisririik Varase Keisririigi ajal jagati vim seati ja riigi esimese kodaniku princepsi vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi igusriik, kus kik kodanikud olid seaduse ees vrdsed. Caracalla seadusega said kik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured lestusud ning kodusjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sdurkeisrid, kellel oli nd taas piiramatu vim. Loodi uusi reforme (sjave reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a. eraldusid teineteisest Lne- ja Ida-Rooma. 23)Valitsemine Itaalias, provintsides "jaga ja valitse" Vabariigi ajal tegid roomlased selget vahet Itaalia ja sellest vljapoole
Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tunt...
VARAKESKAEG Rooma rahu lõpp lääne-rooma riigi languse ja geodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana- Roma rahu lagunemine. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
12. Soovides sellistele väidetele vastu vaielda, vaatlen mõne keisri omadusi osutades nende huku põhjustele, mis ei erine minu poolt viidatuist; põimin osalt oma arutlusse ka muud tähelepanuväärset sellele, kes loeb toonaste aegade tegemistest. Tahan piirduda kõigi nende keisritega, kes tõusid võimule filosoof Marcusest kuni Maximinuseni - need olid Marcus, tema poeg Commodus, Pertinax, Julianus, Severus, tema poeg Antoninus Caracalla, Macrinus, Elagabalus, Alexander ja Maximinus. 13. Kõigepealt tuleb märkida, et kui teistel tuleb valitsejaametis rinda pista üksnes nobiilide auahnuse ja kodanike jultumusega, siis Rooma keisritel oli veel kolmas raskus: neil tuli taluda sõdurite julmust ja saamahimu. Nimetatud asjaolu oli sedavõrd ebamugav, et sai paljude keisrite huku põhjuseks, sest on keeruline olla ühtaegu meele järele nii sõduritele kui kodanikele: kodanikud tunnevad rõõmu rahulikust
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikele Keisrite rohkus ja Konstantinoopoli saamine impeeriumi pealinnaks 330 Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik
lubjamört. Kaarte ehitamine, võlvid. Kreeklastelt eeskujuks võetud tasakaalukus, harmoonia. Tuntumad ehitised: *Amfiteatritest Colosseum (50 000 pealtvaatajat) hea kaarte kasutamise näide. Kaaristu-arkaad. *Kõikide jumalate tempel Panteon (kuppel 43,5m, seest üleni marmorist.* Hipodroom Circus Maximus *Akveduktid- puhta vee Roomasse viimise trassid, mis varustasid linna veega. Tuntuim Pont Du Gard (sild üle Gardi jõe). * Termid- spa, meelelahutuseks. Tuntuim Caracalla termid. *Triumfikaared *Aatrium (bassein)- lahtise laeavaga ruum*Teedeehitus. 2. Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3
lubjamört. Kaarte ehitamine, võlvid. Kreeklastelt eeskujuks võetud tasakaalukus, harmoonia. Tuntumad ehitised: *Amfiteatritest Colosseum (50 000 pealtvaatajat) hea kaarte kasutamise näide. Kaaristu-arkaad. *Kõikide jumalate tempel Panteon (kuppel 43,5m, seest üleni marmorist.* Hipodroom Circus Maximus *Akveduktid- puhta vee Roomasse viimise trassid, mis varustasid linna veega. Tuntuim Pont Du Gard (sild üle Gardi jõe). * Termid- spa, meelelahutuseks. Tuntuim Caracalla termid. *Triumfikaared *Aatrium (bassein)- lahtise laeavaga ruum*Teedeehitus. 2. Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3
mille jätsid teised antiikrahvad. Mitmetes kultuurivaldkondades jõudsid nad ka ise ületamatule tasemele. Rooma monumentaalsete ehituste jäänused on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Akvedukt Pont du Gard 1. saj. eKr Coloseum 1. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfkaar 4. saj Caracalla termid 4. saj Pompeji amfiteater 1. saj. eKr Via Appia 1.saj eKr Trajanuse Maxentiuse basiilika 4. saj (vaade) sammas 2. saj. Fortuna Virilise tempel 1. saj. eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj. eKr Tituse triumfikaar 1. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, akveduktid, triumfkaared ja sambad, teedeehitus.
heaolu kõrghetkeks. Marcus Aurelius (161 180): stoitsistlik filosoof, kes püüdis valitseda jäägitu kohusetundega kogu ühiskonna hüvanguks. Doonaul puhkesid sõjad markomannidega (germaani rahvas), kelle vastu keiser lõpuks Viini lähedal võidu savutas. Commodus (180 192): ebapädev ja julm valitseja; läks tülli senatiaristokraatiaga ja kukutati. Severuste dünastia 193 235 Septimius Severus (193 211) taastas kodusõdade järel riigi ühtsuse. 212 andis Caracalla (211 217) oma ediktiga kodakondsuse kõigile keisririigi vabadele meestele legaalne erinevus Itaalia ja provintside elanike vahel kadus. Rajati Caracalla termid Roomas. 235 Alexander Severuse tapmine armee ülestõusu tagajärjel vallandas kodusõdade perioodi. Sõdurkeisrite ajajärk 235 284 Lakkamatud kodusõjad eri provintside vägede poolt esile tõstetud keisrite vahel (kokku valitses antud perioodil üle 40 keisri). Sisemist kriisi süvandasid välisvaenlased:
Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. Kirikuid on kokku umbes 500. Roomat läbival Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Rooma Panteon ehk "kõigi jumalate tempel", Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar, Aemiliuse sild ja palju palju muud... Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume - Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud freskodega, Pinakoteek
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
Tõeline dominium ex iure Quiritium-kviriitlik omandiõigus käis ainult maade kohta, mis kuulusdi Rooma territooriumi hulka, Itaalias asuavate maade kohta. Kujunes provitsiaalne omand, eri normistikuga ja eri kaitsevahenditega. Diocletianus võrdsustas Itaalia ja provintsi maatükid selles suhtes, et maksustas provintsides asuvatte maatükkide eeskujul ka Itaalias asuvad maatükid. Impeeriumi ajal püütakse ühtlustada kõiki omandi vorme. Kaob peregriinide omand, sest Caracalla seadusega kõigile impeeriumi elanikele kodakondsuse andmisega kadus erilise peregriinide omandi mõiste.Diocletianuse ajal kui muudeti Rooma administratiivset jaotust, kadusid provintsid endisel kujul ja ka provitsiaalne omand. Impeeriumi perioodil säilis vahe kviriitliku ja bonitaarse omandi vahel:Nende kaitsevahendid on erinevad-hagid 1. Kviriitliku omandijaooks on rei vindicatio-vidikatsioonihagi 2. Bonitaarse omandi jaoks actio Publiciana- Publiciuse hagi
saabumiseni. Naised käisid termides hommikuti ja mehed õhtuti. 10 Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Rooma hiilgeaegadel oli linnas ligi 1000 termi. Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale. Tänaseks hävinud Vana-Rooma suurimad ja kaunimad Caracalla termide varemed. imperaatorlikud Agrippa privaat-termid (olid mõeldud kitsamale ja rikkamale kasutajaskonnale. Kunstniku nägemus. 11 Arkaad (kaaristu) Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. Vanaroomlaste leiutatud ja kasutusele võetud kaari loetakse arhitektuuri suurimaks leiutiseks/ saavutuseks
· See on ehitatud sillakujulisena Gardi jõe kohale · Akvedukte on hiljem parandatud ja täiendatud · Veega olid varustatud ainult majade esimesed korrused · Rooma ülikute majad olidki ühekorruselised · Lihtrahva jaoks ehitati hiljem mitmekorruselisi maju · Roomlased tundsid ka keskkütet · See lähtus keldrist ja küttis ainult esimest korrust · 3. saj alguses on kerkinud veel mõned suuremad ehitised, neist kõige tuntumad on Caracalla termid · Termid olid roomlaste saunad · Rooma linnas olevat olnud keisririigi ajal umbes tuhat sauna (1,5 miljonit elanikku) · Caracalla termid mahutasid umbes 2000 inimest · Saunad tegi populaarseks see, et seal oli lisaks pesemisvõimalusele ka muid asutusi: raamatukogu, võimla (palestra), kõrts jne · Termi ümbritses väike park · Saunad olid vaba aja veetmise kohaks · Kodanikele oli saun tasuta · Saunad olid aga ka väga kärarikkad asutused
käes uus tekkinud aristokraatia nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist (kolm Puunia sõda) ning vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule. Keisririigi ajal Varase Keisririigi ajal jagati võim senati ja riigi esimese kodaniku princeps'i vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma 5 1.2 Perekond ja kasvatus Roomas
-3. saj eKr õ) capuas 49. Antiik-aeg on ajajärkKreeka ja 16.antiikaja suurim amfiteater oli: Rooma kultuuris v) circus maximus õ) colosseum 50. keiser kelle nime kannavad kuulsaimad v) kapitoolius Rooma termid(ehit 212-216.a) Constantinus 17. rooma impeerium jagunes Lääne- Caracalla Roomaks ja Ida-Roomaks : Caligula v) 330.a. m.a.j õ) 395 a.m.a.j. 51.oülmpias asunud Leonidaion oli v) 476.a.m.a.j Tempel Külalistemaja Vabaõhubassein 18. kes on sentensi ,,Orandum est, ut sit 52.olümpias asunud zeusi kuju looja oli: mens sana in corpore sano" (..
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d....
*Hakatakse maad rendile andma ka talupoegadele ja neid renditalupoegasid kutsutakse koloonideks. · Kolonaad majandamisviis, kus maa on rendile antud talupoegadele ning ta peab ühe osa saagist andma peremehele. *Esialgu koloonid olid vabad( kui teatud renditingimused ei sobinud, siis võis ta lahkuda. Hiljem kinnistati koloonid oma maa juurde siit tulenevad pärisorjuse juured) · Aastal 211 pKr saavad kõik vabad inimesed Rooma kodanikeks. · Keiser Caracalla edikt kõik vabad inimesed(mehed) kuulutati Rooma kodanikuks *naised kodanikud ei olnud Millega tegelesid: Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega Roomas, kus nad olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisus sinna kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid tegeles kaubanduse ja finantsasjadega
läheduses. Piirialadel lubas Severus sõdureil ka maad harida. Sõdureile anti võimalus teenistusredelil tõusta kõrgeimate juhtivate auastmeteni. Ametnikeks hakkas Septimius Severus määrama endisi sõdureid. Ta püüdis valitseda üksnes sõdurite ja ametnike toel. Senat ja rahvakoosolek kaotasid igasuguse tähtsuse riigiasjade juhtimisel. Tema järeltulija Marcus Aurelius Severus Antoninus, hüüdnimega Caracalla sai 212. a ainuvalitsejaks. Võimule saades andis ta Rooma kodaniku õigused impeeriumi kõigile vabadele elanikele. 3. sajandiks olid need õigused oma kunagise kaalu ja eelised kaotanud. Kuueaastase valitsemise järel tappis julma, õgardliku ja joodikust keisri tema ihukaitseülem. Segadused võimuvõitluses süvenesid veelgi. Mässud sõjaväes ja keisritevahelised sõjad nõrgestasid impeeriumi. Keisririigi kahe esimese sajandi
Nero · Flaviuste dünastia 69 96 pKr · Antoniuse dünastia 96 192 pKr · Severuste dünastia 193 235 pKr (Caracella) · Sõdurkeisrite ajajärk Muudatused riigi ja ühiskonna korralduses · Rahvakoosoleku võim vähenes ja peale Augustuste surma ei kutsutud isegi enam kokku. · Senat säilis, aga senaatoriteks said ainult provintside ülikud. · 212. pKr Caracalla edikt kõik vabad elanikud said kodakondsuse, kaasaarvatud provintsides. See tähendab, et kodakondsuse mõiste Roomas kaotas oma sisulise tähtsuse. · Augustuse ajast peale moodustati sõjavägi 21 leegioniga ja see asetati piiridele, riigi põhjapiiriks sai Reini - Doonau joon. Piirile ehitati kindlustussüsteemid, kuhu paigutati leegionid ja neid nimetati limesiteks. Kindlustatud piiril oli teatud vahemaade tagant valvetornid ehk kastrellid
Suur ümarehitis ehk rotund, seinad on lihtsad, ilma akendeta, siseruumi kõrgus 42.7m, kupli läbimõõt 43,5m, kuppel on täpne poolkera. Ehitatud tellistest ja betoonist, seinte paksus 6m, siseseinad kaetud kallihinnalise marmoriga, ruumi valgustab kuplitipus olev ava, mille läbimõõt on 9m. o Termid nagu tänapäeva veepargid, mõeldud pesemiseks, puhkamiseks, lõdvestumiseks, ujumiseks jne. Saunas pidid alati olema marmorpink, kuulsamad termid olid Caracalla termid(12ha). Tavaliselt asus ruudukujulisel maa-alal. See oli park, mille keskel oli peahoone, mida ümbritsesid kahekorruselised hooned. Peahoones oli külm, soe ja kuum saun, peahoonet ümbritsesid lilleaed, ühes küljes oli staadion. Kõrvalhoonetes olid ujumisbasseinid, muusikatoad, raamatukogud. Korraga mahutas üks term 1600 inimest, neid köeti põranda alt ja kõndimiseks olid inimestel jalas puust kotad. o Skulptuur ja maalikunst:
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
Rooma linnas on säilinud ka mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantiniusele. Fortuna Virilise tempel see paikneb kõrgel alusel, sammaste paigutus on sama mis kreeka peripteeril Panteon ümara põhiplaaniga ehitis, täiuslikum kuppelehitis, see oli kõigi planeedinimega jumalate tempel. Roomlaste ehitustehnikat ja suurejoonelisust näitavad arvukad varemed- Caracalla termid, lossid Pantiniuse mäel. Teine suur vaatemängude paik oli Circus Maximus, kus korraldati kaarikute võiduajamisi. Muidu ei kaitsud rooma linna kaitsemüür, kuid keiser Aurelianuse ajal hakati müüre ehitama 15. Vana Rooma skulptuur. (konspekt) On mõjutatud kreeka skuptuurist. Roomlased on teinud arvukalt kreeka skuptuuride koopiaid. Roomas on skuptuur realistlik, kreeklastel rohkem idealiseeritud.
Panteon on siiani kõige paremini säilinud tempel ning vanaaja suurim kuppelehitis. Välissein on küll lage, kuid siseseinu kattis värviline marmor ning jumalakujudega orvad. Laeks on 43,2 m läbimõõduga kuppel. Termid phiskondlikud saunad, olid väga funktsionaalsed (meeste- ja naisteosakonnad, erineva kuumusega pesemisruumid, massazi- ja aurukambrid, basseinig, spordiväljakud, raamatukogud). Neid kaunistasid skulptuurid ja seinamaalid, olid rikkalikult marmoriga kaetud. Keiser Caracalla termid laiusid 12 hektaril, kompleksi kuulusid: peahoone, park, raamatukogud, muusikatoad, staadion, kauplused jne. Ruumid olid värvikad ning skulptuuridega kaunistatud. Roomlased püstitasid esimesena väejuhtidele triumfikaari (võidukaar, austavat isikut kujutavate reljeefidega auvärav, Tituse võidukaar), võidusambaid ja ratsafiguure. Skulptuurides esines palju Kreeka koopiaid. Kreeklaste mõju avaldus figuurikäsitluses ja reljeefis
Rooma vare: rooma kaarehitis on ühendatud Kreeka sambaarhitektuuriga, alumise korruse sambad dooria, teise korruse omad joonia ja kolmanda korruse sambad korintose stiilis. Keiser Traianus rajas kuulsa omanimelise foorumi suurim ja toredaim kõigist seesugustest kavatistest. Hadrianuse ajal ehitati Pantheon, mis on tänapäevani säilinud kõikidele jumalatele pühitsetud tempel. On ümmargune ehitis, kaetud kupliga. Hilisrooma arhitektuuri suurejoonelisusest annavad tunnistust kuulsad Caracalla termid (saunad), millest on säilinud varemete mass Via Appia ääres, sisaldas palju ruume, mis kõik olid kaetud vägevate silinder- ja ristvõlvidega või kuplitega, imetlusväärne oli ruumide avarus, ejitatud telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja kullatud pronksilustustega. Termide ehitusviis viidi üle ka basiilikale Constantinse basiilika. Constantinuse triumfikaar oli üldkompositsioonilt rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised. Ehitismälestisi
Suur rahvasterändamine algas 370 aastal hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Nad purustasid gootide väe, mis omakorda põhjustas gootide liikumise. Gootid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikusid hunnid Kesk-Euroopasse pannes liikuma ka teised rahvad. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulised rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid ning germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma lagunemine, Caracalla edikt 212- > kodakondsuse laienemine kõigile vabadele, Konstantinoopoli nim. Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe ja tungisid Balkani poolsaarele. GERMAANI, TÜRGI JA IRAANI HÕIMUD EUROOPAS II-IV SAJAND. Rooma aladele tunginud germaani hõimud:
Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika. Dokumentide kasutamine muutus üldiseks ja lepinguõigus viidi vastavusse majanduselu vajadustega. ius gentium ja formulaarprotsess (eelnes edictum perpetuum) 212 pKr keiser Caracalla andis rooma kodaniku õigused kõigile vabadele. Hilisklassikaline periood: cognitio ectra ordinem, keiser Alexander Severuse surmast 235 pKr – kuni rooma kokkuvarisemiseni. 1 aste, sama ametnik uuris ja otsustas. Õiguselu allakäik, vulgariseerumine. Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud instituudid ja võim läks keisrile, kellest sai jumalkuningas. Õppeasutused ja
Tihti ka segati ühes hoones eri stiile. Roo ma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal: Colosseum Roo mas, 1. saj. p. Kr. A mfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümber m õõt 524 m. Mahutas 50 000 ini mest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis. Panteon Roo mas. Kõikide ju malate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117138) ajal. Üm margune ehitis, Caracalla termid Roo mas. Keiser Caracalla valitses 211217. S äilinud on vare m ed. Oli või mas ko mpleks kül m ja soe saun, riietus ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruu mid kaetud v õlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka mar mor, m osaiigid, kullatud pronksilustused. Diocletianuse termid Roo mas. Keiser Diocletianus valitses 284305. Mahutas 3000 ini mest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. Sajandil ümber kirikuks. Constantinuse triumfikaar Roo mas. Keiser C onstantinus valitses 306337
HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja ...
väikefeodaalide vahel ja tema omakorda annab selle talupojale, maatükki ehk feoodi saajat nimetati feodaaliks ehk läänimeheks · senjöör maatükki omanik · vasall - maatüki saaja Keskajal kehtis põhimõte ehk senjöör saab käsutada ainult oma vasalli. Minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Feoodi eest pidid vasallid käima senjööri sõjaväes. Varakeskaeg Rooma rahu lõpp 212. Caracalla edikt ja selle järgi kõik Rooma territooriumil elavad inimesed said kodaniku õigused. See andis võimaluse provintside elanikele kodakondsus hankida. Kriis Roomas süvenes ja ainuke võimalus riik päästa oli jagada riik kaheks. Aastal 395. jagati Rooma riik Ida- ja LääneRoomaks. Ristiusu kujunemine eelkõige rõhutute ja vaeste hulgas. 313 Milaano edikt, mille tulemusena ristiusk muudetakse riigiusuks nii Bütsantsis kui ka LääneRoomas
· Rahu lõpp: impeeriumi kaitsepiiride varisemist impeeriumisisene kriis. Keskset rolli mängisid barbarid, kellega Rooma pidi kokku puutuma. Esile tõusid keldid ja germaanlased. Keldid: Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias ja Iirimaal. Germaanlased: Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Peamine kaitsepiir roomlastel oli Reini keskjooksult Doonau ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. · 212. aastal Caracalla edikt tagas vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused; pidi leevendama majandusraskusi. Avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile esindasid roomlaste seisukohalt võõrast, vastuvõtmatut maailmavaadet. · Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Keiser Diocletianuse tõi ajutise stabiilsuse ei kestnud kaua. Impeeriumi päästmisek: Konstantinoopoli nimetamisega pealinnaks 330. aastal.
Sisepoliitikas olid suhted Roomaga samuti väga mõjukad. Tekkis roomasõbralike partei, kui valitsuskohtadele said need, kes olid roomas õppinud. Seejärel leidis aset Rooma mõjudest vabanemise periood. II sõda 114-117: Rooma oli oma võimsuse tipul, kuid keiser Traianus suri Mesopotaamia karmis kliimas. III sõda 161-164: Sõda toimus mingi Rooma vasallriigiga Mesopotaamias, kuid edasi vallutada ei suudetud. IV sõda: Asjaolud segased. V sõda 216-217: Caracalla püüdis kodusõjas olevat Partiat vallutada, kuid ei õnnestunud. Partia aga oli juba langemas: Phraates IV Parsas tuli ülestõus ja algas sassaniidide aeg. Siseriiklik korraldus: 18 provintsi ehk straapiat, millest osad olid tähtsamad kui teised. Uue kuninga võimuletulek oli alati valuline (järgnevus polnud määratletud). Partiat võib tinglikult feodaalseks lugeda, kuna sõdalased
surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika. Dokumentide kasutamine muutus üldiseks ja lepinguõigus viidi vastavusse majanduselu vajadustega. ius gentium ja formulaarprotsess (eelnes edictum perpetuum) 212 pKr keiser Caracalla andis rooma kodaniku õigused kõigile vabadele. Hilisklassikaline periood: cognitio ectra ordinem, keiser Alexander Severuse surmast 235 pKr – kuni rooma kokkuvarisemiseni. 1 aste, sama ametnik uuris ja otsustas. Õiguselu allakäik, vulgariseerumine. Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud
Ajastu ehitusmälestisi: Fortuna Virilise tempel 1. saj eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj eKr Akvedukt Pont du Gard 1. saj eKr Pompeji amfiteater 1. saj. eKr. Colosseum 1. saj Tituse triumfikaar 1. saj Trajanuse sammas 2. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfikaar 4. saj Maxentiuse basiilika 4. saj Caracalla termid 4. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Kuna Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad
Tiitlite pärandumine. Rooma: Caesar dictator perpetuus Octavianus 27 eKr Imperaator Augustus Saksa-Rooma kesririik 962-1806 Otto I 982 võitmatu Caesar ja imperaator Augustus. Ideede pärandumine au Rooma kodanikud võitlesid impeeriumi ja au eest. Cicero ütles, et see peaks olema vähem vägivaldne , sest eesmärgiks valitsemine mitte enesekaitse. Inimkond kui üks kogukond võiks ideaalis olla terviklikult valitsetud. Cicero jaoks olid kõik rahvad võrdsed. 212- Caracalla andis oma ediktiga kõikidele rahvastele Rooma kodakondsuse (va orjad). Rooma imperaator nägi end kogu maailma valitsejana. Keisri tiitel : ,,dominus totius orbis" - Kogu Maailma Valitseja (levinud idee ka : Akkadi kuningad, Mogulid, Hiina keisrid, Euroopa impeeriumid). Seotud valgustuse, tsivilisatsiooniga. Rooma ideoloogiad Rooma keisririik. Militariseeritus- suur rõhk kodanike armeele, kodanikud orienteeritud sõjale. Ideoloogia alustalad pax romana Rooma rahu , kui
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajal...
mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Keiser Traianus rajas kuulsa omanimelise foorumi – suurim ja toredaim kõigist seesugustest kavatistest. Hadrianuse ajal ehitati Pantheon, mis on tänapäevani säilinud – kõikidele jumalatele pühitsetud tempel. On ümmargune ehitis, kaetud kupliga. Hilisrooma arhitektuuri suurejoonelisusest annavad tunnistust kuulsad Caracalla termid (saunad), millest on säilinud varemete mass Via Appia ääres, sisaldas palju ruume, mis kõik olid kaetud vägevate silinder- ja ristvõlvidega või kuplitega, imetlusväärne oli ruumide avarus, ehitatud telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja kullatud pronksilustustega. Termide ehitusviis viidi üle ka basiilikale – Constantinse basiilika. Constantinuse triumfikaar oli üldkompositsioonilt rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised
Mõiste lingua Romana TÜ PEAHOONE kasutuselevõtt 10 1. 1. saj eKr epigramm Cicero 200-500 hilisladina keel (Tsi:tsero mälestuseks pro Kikero (väärtushinnanguline aspekt) Cicero; Tsä:sar pro Kaesar Caesar) 2. 1.-2. saj. poliitilis-ajalooline aspekt 3. 212 pKr keiser Caracalla edikt 3.Ladina keele leviala suurim imperium ulatus 2. saj pKr Romanum'i vabad kodanikud on romani; Imperium Kirikuladina keel Romanum=Romania (poliitiline Ladina keele elavana säilimise aspekt) garantii 3.-5. sajandil 4. 476 pKr romanus=inimene, kes 311-313 kuulutas keiser kõneleb ladina Konstantinus kristluse
* Varase keisririigi alguses Rooma riik veel laienes, aga aastast 117, Rooma edaspidi kahanes. * Sõjakäigud vähenesid, sõjasaak (orjad) vähenes. -) Orjanduslik tootmisviis sattub ohtu, sest enam pole orju saada. Orjadele antakse maad, et ta saaks iseseisvalt majandada, kuid enamuse saagist annab ta ära. * Hakatakse andma orju rendiks. * 211 aastal saavad kõik vabad inimesed Rooma riigis Rooma kodanikeks Caracalla edikt. * Millega tegelesid: -) Senaatorid: suurmaavaldajad, olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad. -) Ratsanikuseisus: paljud olid suurmaavaldajad, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega, nende seast määrati kohtunikke. -) Käsitöölised: tegid käsitsi asju. -) Talupojad: põlluharimisega. -) Proletaarid: neil polnud midagi ja nad ei teinud midagi (vahel juhutöid), kuid neile jagati riigi kulul tasuta vilja.
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
Ainsad, kelle portreeskulptuure saatis ideaalsustaotlus, olid keisrid Kõige õnnestunumaks paraadportreeks on Augustuse kuju. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks. Silmapaistvad kunstiteosed on Caracalla portree. Altkulmu vaatav Caracalla on tark, kuid valvel, kättemaksuhimuline ja ohtlik 4. sajandil käis Rooma kunst alla. See on näha keiser Constaninuse portreest - puudub elav inimene, on skemaatilised jooned, ebaloomulikud ja stiliseeritud näojooned nagu tulevases Bütsantsi kunstis. Maalikunst. Maalikunsti vallas olid roomlased tunduvalt originaalsemad. Tänu Pompeij katastroofile tunneme hästi nende seinamaale (aastal 79 mattus Pompeji Vesuuvi tuha alla. Alates 18. saj keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri
võitlesid impeeriumi ja au eest. Cicero ütles, et see peaks olema vähem vägivaldne kui kaitsesõda, sest eesmärgiks on valitsemine mitte ellujäämine. Üllas tahe oma head valitsemist, tsivilisatsiooni teistele laiendada. (Selle mõtte taustal oli tema idee inimkonnast kui ühtsest kogukonnast. Kui inimkond on ühtne kogukond, siis võiks ideaalis olla ka ühtne valitseja. Impeerium on selle ideaali teostamine. Tõestuseks, näiteks 212- Caracalla andis oma ediktiga kodakondsuse Rooma vabadele alamatele). Rooma riigi kasvades hakkas keiser end nägema kogu maailma valitsejana (2. saj pKr). Selleks, et sellist impeeriumi luua, selleks pidi olema ka ise mingil kõrgemal vooruslikkuse tasemel (igasugune lodev, ainult majanduslikele hüvedele keskenduv tsivilisitsioon ei suuda impeeriumi luua ning on parem kui teda juhitakse missioonitundega vooruslike rahvaste poolt).
Arvan, et igaüks, kes sõidab laevaga mööda Niilust ühe templi juurest teiseni, kogeb midagi kirjeldamatut ning ta ei jää selliseks, nagu ta oli enne. Itaalia Roomas viibides kogeb Kahn linna, mis on üles ehitatud kui kirik altari, pealöövi ja külglöövide, kabelite, krüptide, sammaskäikude ja kuplitega. Sellise plaaniga linn on kui geomeetriaga puhastatud. Deemonid põgenevad siit, pühitsetud territooriumil ei ole neile kohta. Muistse Rooma ehitised, nagu Colosseum, Caracalla termid ning Pantheon, näitavad oma igavest energiat. Me ei tea, millistesse linnadesse ja küladesse korraldas Kahn Roomast väljasõite. Võib-olla jäid nende hulka ka inimtühi Parma oma metafüüsilise lossi ja toomkiriku ümber oleva harmoonilise linnaruumiga, Mantua, mis on kui mingi teise planeedi kauge kaja. Või hoopis Pisa, mis seisab keset lauskmaad kui lummav elektrijaam; Bagno Vignoni, kus linna peaväljaku asemel on aurav kuumaveebassein ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
