Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervishoidu - 40%-50% avalikest tuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi eesmärgid ja funktsioonid: - parandada inimeste toimetulekut - kaitsta neid tururiskide eest - kaitsta neid välisohtude eest - leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse) - solidaarsuse ja sotsiaalne õigus majandusliku efektiivsuse korral. Heaoluühiskond heaoluriigi nüüdisaegne arengustaadium, kus peale riigi osalevad pakkumises ka era- ja mittetulundussektor. Siirdeühiskond ühiskonna arengutapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale
näljutamine. Toitumisprobleemid: · Bulimia nervosa · Anorexia nervosa · Liigsöömine · Häiritud kehataju · Kontrollivajadus Põhjused: psüühhiline või füüsiline häire. Perekonnasisesed probleemid, liialt kontrollitakse, tekib arusaam, et keha üle ega söömist ei saa keegi teine kontrollida. 13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon enesele suunatud - Uudishimu - Kontrollitunne - Saavutusvajadus - Tunnetuslik ebakõla · Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon teiste inimestega suhete loomisele ja säilitamisele suunatud - Armastuse... - Hoolitsemise... - Kiindumuse.. - Inimkooslusse kuulumise vajadus Sotsiaalsed vajadused:
tulemus(saab toitu) 12. ÕPPIMISTEOORIATE RAKENDUSI. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. Konstrueerige üks näide fikseeritud intervallkava kasutamisest klassiruumis. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? Tsirkuses operantne tingimine. Trikke õpetatakse mehaaniliselt. Kiituse-karistuse süsteem. järjepidev 13. ÕPPIMISE BIOLOOGILISED PIIRID. Tooge näiteid aju bioloogilistest piirangutest õppimisel. Millised piirid seab dopamiinisüsteemi funktsioneerimine operantse tingimise korral positiivse sarrustamise kasutamisele? Piirangud õppimisel:Vanus, Füsioloogiline seisund, Keskkond,Ülesande keerukus Närvisüsteemi toimimine, õpitud maitse vältimine. 14. ÕPPIMINE JA PSÜHHOPATOLOOGIA. Milles võiksid seisneda õpetaja õpetamisraskused koolis õpilase dopamiini-süsteemi alatalitluse korral? Kuidas
eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestada ohuteguri nakatamisvõimet. Tööandja peab vältima tervisele ohtliku bioloogilise ohuteguri kasutamist, kui see on võimalik asendada nüüdisaegsete teadmiste kohaselt tervisele ohutu või ohutuma bioloogilise teguriga. [1, lk 69] Tööhügieen Tööandja peab töötajate võimaliku nakatumise vältimiseks võtma tarvitusele tööhügieeni abinõud: keelama söömise ja joomise bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas; andma töötajatele asjakohase tööriietuse, 3. ja 4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohutegurite mõjupiirkonnas töötavatele töötajatele ka kaitseriietuse; andma töötajate kasutusse duššidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid ning vajadusel paigaldama silmadušid; tagama, et kõiki kasutatavaid isikukaitsevahendeid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse ja kontrollitakse ning need pannakse hoiule
käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-, seksuaalsus.) 30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid(ravimid)? Toime aluseks on rakumembraanide ja meeleolu stabiliseerimine 31. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemine tõenäosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga väiksem 32. Tooge näiteid bioloogilistest piirangutest õppimisel. närvisüsteemi toimimine. Õpitud maitse vältimine (learned taste aversion), Garcia and Koelling (1966) toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon (CR) Ühe kogemuse põhjal õppimine (onetrial learning) ja ülipikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel (CS ja US) Reaktsioonid kuuluvad teatud kokku sarrustasudega (tuvil nokalöök toidu ja vee, üleshüppamine ja tiibadega vehkimine valuärrituse puhul)
evolutsioonilisele teadvustamata, kui staadiumite, Areng on kontekstis. Räägib lähenemisele. teadvustatud, ID, EGO, võrdselt mõjutatud esimesena Ontogeneesi-fülogeneesi SUPEREGO. bioloogilistest ja alaväärsustundest, kohta ütles: ’’sarnasus ei Psühhoseksuaalsed keskkondlikest perre sündimise ole mitte aiunlt füüsiline, arenguastmed- areng seotud teguritest. järjekord mõjutab
niikuinii ei saa, viib on mõlemad ajalimiidil on oluline suurema riskini probleemide teraapia aktiivsed tähtsus, kuna see väljakujunemisel. osalised, koos ergutab klienti endaga Biopsühhosotsiaalne mudel arutatakse läbi rohkem tööd tegema. väidab, et kombinatsioon probleemid ja interpersonaalsetest ja võimalikud bioloogilistest faktoritest on lahendused. psühholoogiliste ja interperosnaalsete probleemide põhjuseks. Geneetilise eelsoodumusega inimesed võivad keeruliste inimsuhete korral ka kergemini puntrasse sattuda. GESTALT- Loodi 1940-ndatel Gestaltteraapia Eesmärgiks on Sobib kõigile Klient peab olema
lapsendatud laste uuringud kipuvad keskkonna mõju alahindama. Järgmine tendents kaldub näitama, nagu oleks lapsendatud lastel psühhopatoloogilisi häireid rohkem kui elanikkonnas tervikuna, kuigi see varieerub suuresti nii vanuselt kui ka häireliigiti. Põhjused ei ole täielikult arusaadavad ning järeldused geneetiliste ja keskkonnamõjude kohta sõltuvad selgitustest. Näiteks võib kõrge psühhopatoloogiliste häirete tase lapsendatud laste seas olla põhjustatud bioloogilistest vanematest, sealhulgas ka ebatavaliselt kõrgest pärilike tegurite riskiest. Teisalt võib kõrgem tase olla tingitud ka stressist, mis on seotud kasulapse staatusega. Kuigi üldiselt võib anda (ja ilmselt annabki) lapsendamine riskirühma lastele kaitset, võib see ikkagi tekitada ka pingeid ja suuremaid katsumusi. Asjaolu, et psühhopatoloogiliste häirete arv kipub lapsendatud laste, nagu ka üksikute laste, seas teismeeas kasvama (võrreldes varase lapsepõlvega), lubab oletada, et
Mikroorganismide paljunemist mõjutavad tegurid · Tööruumide üldine puhtus/hügieen · Tööolmeruumide hügieen · Puhastamise sagedus · Puhastusvahendi keemiline aktiivsus · Lemmikloomad/koduloomad · Temperatuur · Niiskus · Hallitus · Valed jäätmekäitluse põhimõtted Tööhügieen Bioloogilise ohuteguri puhul: 1) Tuleb keelata söömine ja joomine bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas; 2) Anda töötajatele asjakohane tööriietus, kaitseriietus; 3) Anda töötajate kasutusse dussidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid; 4) Tagada, et kõiki kasutatud isikukaitsevahendeid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse ja kontrollitakse, pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta ning defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutamist;
plii ja selle ühendid. 3.3 Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid; rakukultuurid ja inimese endoparasiidid; muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nimetatud ohutegurid võivad reaalselt mõjutada tervist juhul, kui nad kuuluvad 2., 3. või 4. ohurühma vastavalt määrusele Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. 3.4 Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sealhulgas raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt määrusele Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös; muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. 3
jututa kvaliteeditunnistus lihtsalt sellepärast, et ta on Läänest, valge ja mitte moslem.“ 11 Selles mõttes pole maailm ikka edasi arenenud – pigem just on orientalismi kriis süvenenud tänu 9/11 sündmustele ja selle tagajärgedele. Stephen Jay Gould kirjutab oma raamatus „Vääriti mõõdetud inimene“, et läbi ajaloo on kehtinud vana hea tõdemus, mille järgi mõned on teistest paremad, sest nii lihtsalt peab olema – seda on põhjendatud nii bioloogilistest eripäradest lähtudes kui ka väljakujunenud kultuurimiljöö rolliga. 12 Selle saab laiendada ka tsivilisatsioonide võrdlemiseks. Ilmselt seda loogikat kasutas ka Huntington oma raamatus aga põhjused ja järeldused pole praeguses maailmas enam nii adekvaatsed, kui nad kohe pärast külma sõda võisid tunduda. Maailma pole vaja kogu aeg lahterdada kahepoolseks ja leida selles konflikti.. Kokkuvõtteks võib öelda, et selle 15 aastaga, mis on möödunud Huntingtoni raamatust
S toimib laengut akumuleeriva kompleksina - vee oksüdeerimiseks peab eelpool kirjeldatud oksüdeerimiste ahel toimuma neli korda, kuni produtseeritakse S 4+. S4+ reageerib kahe veemolekuliga: S4+ + 2H2O → S + 4H+ + O2 Vabanenud 4H+ kasutatakse edaspidi ATP sünteesis. Fotosüsteem I (PSI) ergastub samuti valgusenergia mõjul, seal vabaneb elektron ning selle tulemusena toimub PSI-ga seotud ferredoksiini redutseerimine. Redutseeritud ferredoksiin võtab elektrondoonorina osa mitmetest bioloogilistest protsessidest, näiteks NADP+ taandamine ferredoksiin NADP+ oksüdoreduktaasi mõjul edasise fotosünteesi käigus: NADP+ + H+ + 2 ferredoksiin- → NADPH + ferredoksiin NADPH-d kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. P680-lt vabanenud elektron liigub edasi läbi keerukate reaktsioonide ning komplekside fotosüsteem I (PSI), taastades seal klorofülli neutraalse seisundi. 2. ATP SÜNTEES
Kui käitun nii nagu soovitakse saan head näiteks küpsist vms. · Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. · Konstrueerige üks näide fikseeritud intervallkava kasutamisest klassiruumis. Kui õpilased teavad, et õpetaja võib suvalisel ajal teha tunnikontrolli siis kindlustab õpetaja selle, et õpilased õpivad pidevalt. · Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? 13. ÕPPIMISE BIOLOOGILISED PIIRID. · Tooge näiteid aju bioloogilistest piirangutest õppimisel. Millised piirid seab dopamiinisüsteemi funktsioneerimine operantse tingimise korral positiivse sarrustamise kasutamisele? 14. ÕPPIMINE JA PSÜHHOPATOLOOGIA. · Milles võiksid seisneda õpetaja õpetamisraskused koolis õpilase dopamiini-süsteemi alatalitluse korral? Kuidas (millistes tingimustes) võiks õpetada aktiivsus-tähelepanuhäirega (ADHD) last? (ADHD lühikirjeldus: vähenenud keskendusmisvõime,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRÕ 1 Natalja Assejeva TOILA KODUÕDEDE TÖÖKOHTA RISKIANALÜÜS Iseseisev töö Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2015 SISUKORD 1.KODUÕDEDE TÖÖKORRALDUS.......................................................................................3 1.1Töökohta vaatlus ja iseloomustus.......................................................................................4 2.TERVISERISKIDE VÄLJASELGITAMINE JA KASUTANUD METOODIKA..................6 2.1Ohustatute väljaselgitamine, kirjeldamine ja hindamine....................................................6 Tabel 1......................................................................................................................... 6 Tabel 2........................
Joonis 5. Alkoholi detoksikatsioon Alkoholi käärimine-alkoholi detoksikatsioon Alkoholi suurannused põhjustavad Laktatsidoosi Hüpoglükeemiat Anaeroobse glükolüüsiga seonduvad labormarkerid Glükoos Laktaat LDH Insuliin C-peptiid Glükoos Määramise näidustus Diabetes mellituse diagnostika ja ravi jälgimine Hüpo- ja hüperglükeemia diagnostika Glükoos Määratakse erinevatest bioloogilistest vedelikest Glükoos veres fB-Gluc ja glükoos plasmas fP-Gluc Glükoos liikvoris CSF-Gluc Glükoos uriinis CSF-Gluc Glükoos- määramismeetodid Glükoosi määramise meetodid (jagunemine keemilise printsiibi alusel) Redutseerimis- Füüsikalistel omadustel Ensümaatilised
hea tervislik seisukord ka aasta või isegi aastakümnete pärast alates päevast, mil ta tööle asus. Millised on aga minu eriala, ärijuhtimise, ohutegurid? Töökeskkonnas hinnatakse füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja füsioloogilis-psühholoogilisi ohutegureid. Füüsikaliste ohutegurite grupp on enim levinud, kuna iga tööline puutub kokku nende ohuteguritega tahtes seda või mitte. Bioloogilistest ohuteguritest ohtlikuimad on bakterid, viirused, seened, endoparasiidid. Tihtipeale ongi märgata esimesena vaid nende kahe grupi ohutegureid, sest need puudutavad kõiki töötajaid, kas eraettevõttes üksi töötades või siis suures firmas mitmekümnekesi töötades. Tihtipeale aga jäävad märkamatuks ühed mitte kindlasti vähem olulisemad ohud, mis on seotud füsioloogilis-psühholoogiliste probleemidega. See grupp puudutab pigem väiksemat osa inimesi
omadused · Neofoobilisus - võõraste maitsete vältimine Kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud, siis toimub rasvumine. Ei tea millal söömist lõpetada. Söömishäired · Liigsöömine · Anorexia nervosa 1% arenenud maade inimestest põeb, 90% naissoost o Häiritud kehataju o kontrollivajadus · Bulimia nervosa võivad olla normaalse kehakaaluga, 19% naistest ja 5% meestest 13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele
Kirjelda võimalikke mäluhäireid.· Mäluhäireid võivad tekitada · peatrauma, vereringe häired, · närvisüsteemi infektsioonid, · mürgid, hormoonid. Võimatus uut infot omastada häired info primaarsest sekundaarsesse mälusse ülekandel ·Mälukaotus kustub primaarse mälu sisu, kaob võime sekundaarsest infot välja tuua ·Täielik mälukaotus kaob tertsiaarne mälu, uut infot säilitatakse hästi Too näiteid inimese bioloogilistest rütmidest. Miks need on vajalikud? Kõikidel loomsetel organismidel toimuvad organite seisundis ja funktsioonides rütmilised muutused ja need on enamasti seotud maakera pöörlemise 24 tunnise intervalliga Rütmide põhjuseks ei ole väliskeskonnas toimuvad muutused Need tekivad organismisiseste protsesside mõjul Perioodiliselt toimuvaid organismi talitluste rütme n im biloogiliseks kellaks Tuntuim on ööpäeva rütm Une ja ärkveloleku tsükkel:itta lennates ööpäeva tsükkel lühene
Senimaani on ainus ümberlükkamatu üldistus kõikide keelte kohta on definitsioon ise: keelt kasutatakse suhtlemiseks ja info edastamiseks. Ka see on kindel, et keeles toimuvad aja jooksul muutused: nii keelte arvus üle maailma kui ka iga keele siseselt. Keelde süvitsi minna ja täpsemaid järeldusi teha on keeruline, kui kõikide maailma keelte kohta ei jõuta kunagi infot koguda. Viipekeelt emakeelena kasutajate erinevused tavainimestest tulenevad inimeste bioloogilistest eripäradest ja puudujääkidest ega sõltu ajus paikneva väidetava ,,keeleorgani" olemasolust. Kuna keelte uurimisel ilmnevad pidevalt nn erandid, mis kalduvad tavalisest ja universaalsest kaugele kõrvale, ei saa viipekeelt ja häälikulist keelt võrreldes ühtsest foneetikast rääkida. Samas sisu ja otstarve on mõlemal keeletüübil samasugune, kui lähtuda semantilisest poolest, mõttekeelest (mentalese), kust saavad mõtted endale kuju, mida suhtluses väljendatakse.
asendada virgatsaineid, nende retseptoreid ise stimuleerides (oopium ja kanep), või suurendada virgatsainete vabanemist ja sellega tugevdada vastavat närviülekandeahelat (amfet, ecstasy). 32. Seleta lahti ,,tagajärje seadus" Edward Lee Thorndike: Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemise tõenäosus suurem, negatiivse tulemuse korral väiksem. 33. Tooge näiteid bioloogilistest piirangutest õppimisel. · Vanus · füsioloogiline seisund · keskkond · ülesande keerukus 34. Milliste tingimuste puhul tekib stiimulite vahel seos? 35. Tooge näide varieeruva intervallkava kohta. 36. Kas loomad on võimelised a) loovalt probleeme lahendama ja b) aru saama abstraktsetest kategooriatest? Millised katsed on seda tõestanud või ümber lükanud?
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Tööinspektsioon Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helen Kant Tööinspektsioon SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1.TÖÖINSPEKTSIOON........................................................................4 1.1.Tööinspektsiooni ajalugu................................................................4-6 2.TÖÖTAJAD..................................................................................6 2.1 Töökeskkonnaspetsialist..................................................................6 2.2 Töökeskkonnavolinik......................................................................6-7 2.3 Töökeskkonnanõukogu..........................
Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. Kindla aru tööde eest saab hinde, töid tehakse juhuslikul ajal. Konstrueerige üks näide fikseeritud intervallkava kasutamisest klassiruumis. Lepitakse õpilastega kokku, millise ajavahemiku järel töid tehakse. Näiteks iga kahe nädala järel. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? Tegevuse karistamine või positiivse stiimuli äravõtmine. 13. ÕPPIMISE BIOLOOGILISED PIIRID. Tooge näiteid aju bioloogilistest piirangutest õppimisel. Õpitud maitse vältimine (learned taste aversion). Toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon (CR). Ühe kogemuse põhjal õppimine (onetrial learning) ja ülipikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel (CS ja US). Reaktsioonid kuuluvad teatud kokku sarrustasudega (tuvil nokalöök toidu ja vee, üleshüppamine ja tiibadega vehkimine valuärrituse puhul). Liigiomased kaitsereaktsioonid vs. suvaline vastusohule ja valule.
Nt kui ühiskond ütleb, et pubekal on lained üle pea, siis ongi. Noorukiea arenguetapid: Noorukiiga kestab murdeea algusest kuni täiskasvanuks saamiseni. Murdeiga hakkab 2 aastat enne sekundaarsete sugutunnuste ilmnemist. Otsese efekti hüpotees: bioloogilised muutused toovad kaasa tormilise ajajärgu, puberteedi (ehk hakkab pihta bioloogiast). Kaudse efekti hüpotees: Puberteediga kaasuvad muutused on tingitud keskkondlikest, psühholoogilistest ja bioloogilistest muutustest organismis. (e hakkab pihta koosmõjust). Eelteismeline: Suurenenud rahutus, Ärritus, Kohanemisraskused, Täiskasvanutest sõltuvus väheneb, Vanemate mõju väheneb, Suhted eakaaslastega, Suhted omasoolistega on ülekaalus, Moraalinõuete küsitavaks muutumine (õige/vale). Helsen, Vollenberg, Meeus 2000 uurimus noortest ja vanemlikust hoolitsusest.
(1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. (3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. 9
Maa perspektiivboniteet pärast maaparandustööde läbiviimist Olemasoleva seisundi boniteet (hindepunktides) 100 punktilises süsteemis. 10 boniteediltklassi, igaühes 10 hindepunkti Mulla viljakus on mulla spetsiifiline tunnus ja omadus, mille poolest ta erineb viljatust kivimist, mullaviljakus hõlmab lisaks taimede toitainetele ka kõiki teisi mullaomadusi, mis soodustavad või ka pidurdavad taime kasvu. Viljakus on kvalitatiivne näitaja, mis oleneb ka taimede bioloogilistest iseärasustest. Eristatakse kahte liiki viljakust:1.Looduslik viljakus: millist saaki looduslikult mullalt mingi kultuur annab. Koos väliskeskkonnatingimustega sõltub saagikus keemilistest, füüsikalistest, bioloogilistest tingimustest. 2. Looduslik viljakus jaguneb:efektiivne see mille tegelikult kätte saame; potensiaalne viljakus, millist saagikust on suuteline andma; tehisviljakus inimene on looduslikku viljakust suurendanudMõlemat jaot. veel 1. efektiivseks e
demokraatia (aktiivne kodanikkond pluss autoriteetne liider). Strukturaal-funktsionalistlik teooria oluline on ühiskonna kui terviku säilimine, selleks on vajalikud teatud struktuurid, milles iga indiviid täidab oma funktsiooni (nt Talcott Parsons). 3.tund - HEAOLURIIK JA HEAOLUÜHISKOND Heaoluriik on riigikorraldus, mis tungib majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidesse, et: 1) parandada inimeste toimetulekut; 2) kaitsta neid tururiskide eest; 3) leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske seega on tegu riigi klassikaliste funktsioonide (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) põhimõttelise laienemisega, sh keskklassile (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse), eesmärgiks solidaarsus ja sotsiaalne õiglus majandusliku efektiivsuse kõrval. Heaoluriigi tunnused: 1) ressursside ülekandmine 2) sotsiaalsfäärile 40-50% avalikest kuludest. Heaoluriigi põhimudelid: 1) konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia)
alati ka teiste tegurite koosmõjust. Nii näiteks peab valguse mõju uurimisel arvestama, et selle efektiivsus oleneb suurel määral õhu temperatuurist, õhu CO2 sisaldusest, veereziimist jne. Samasugune vastastikune sõltuvus kehtib ka kõigi teiste fotosünteesi mõjutavate väliskeskkonna tingimuste osas. Lisaks väliskeskkonna tingimustele sõltub fotosünteesi käik suurel määral ka taime sisemistest, bioloogilistest omadustest, sest taimed reageerivad väliskeskkonna tingimuste muutusetele erinevalt. /.../ (Saar 1967) 5 2. Fotosünteesi toimumise protsess Oma põhiolemuselt on fotosüntees siis süsiniku omastamise protsess. Süsiniku peamised omadused: hapnikuga ühinedes moodustub kergesti süsihappegaas CO2, samuti on süsinikul võime vesinikuga ühinedes kergesti taanduda. Nii võib tekkida suur hulk
Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine Algtihedus peab olema optimaalne et tagada kultuuri õigeaegne liitumie, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikus, kuid ka jälgima et rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laastumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustes, kasvukohatingimustets, maapinna ettevalmistamise viisidest ja kvaliteedist, istutusmaterjali vanusest, loodusliku uuenduse olemasolust. Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuendamisele kaasaaitamiseks. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühestpuuliigist või mitmest puuliigist. Segakultuurid on tootlikumad, kuna segus olevad puuliigidd on enamasti erineva juurestiku,
antakse ülevaade inmese erinevatest elukaareetappidest ja arengutest. 2 1. INIMESE ARENG Looduse üldise seaduspärasuse järgi on isiksuse võimed, eeldused või häired mitmesuguste arenguprotsesside tulemus. Inimese elu arenguetapid on lapse, - nooruki- ja täiskasvanuiga, millest igaüks omakorda koosneb veel arenguperioodidest. Inimese psüühiline küpsemine ja areng sõltub bioloogilistest, psühholoogilistest kui sotsiaalsetest teguritest, mistõttu tuleb inimest käsitleda biopsühhosotsiaalne olevusena. See tähendab, et iga konkreetne inimene on tervik, millel võib eristada kolme omavahel seotud, kuid samal ajal kvalitatiivselt erinevat tasandit ja/või funktsionaalset süsteemi(Inimese areng 2014): bioloogilis-somaatiline, ennekõike meie füüsilis-keemilis-bioloogilise kehaga seonduv, sellest tingitud ja / või tulenev ning ennekõike keha kaudu mõjutatav;
tegutsemisvalmiks, ning tähelepanu koondub hädaohule, et oleks võimalik paremini hinnatakuidas reageerida. · Peamiseks õnnetundest põhjustatud bioloogiliseks muutuseks on suurenenud aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses ning muremõtteid tekitavate keskuste rahustamine. Kuid füsioloogias ei teki mingeid erilisi muutusi peale rahu, mis laseb kehal häirivatest emotsioonidest põhjustatud bioloogilistest erutustest kiiremini taastuda. Selline konfiguratsioon laseb kogu kehal puhata, kuid seab selle ka valmis ja meelestab innustavalt ükskõik millise käsil oleva ülesande suhtes või erinevate eesmärkide poole püüdlemiseks. · Armastus, õrnad tunded ja seksuaalne rahuldatus toovad kaasa parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsiooni vastandi füsioloogilistele enesemobilisatsioonidele "rünnak-või-põgenemine" reaktsiooni korral, mis on
2. Korduvkasutusega puhastuslappe Korduvkasutusega lappe kasutatakse kõikide pindade puhastamiseks. Nendega saab teha nii kuiv-, poolniisket- kui niisket pühkimist. Korduvkasutusega lappidega saab eemaldada lahtist ja vähesel määral kinnitunud mustust. Hea korduvkasutusega puhastuslapi omadusteks on: · suur imavus · vastupidavus · kergesti puhastatav · paras suurus · ei eralda ebemeid · laguneb looduses Kasutusotstarbe järgi jaotatakse puhastuslapid: · põrandalapid · mööblilapid · aknalapid Puhastuslappe toodetakse värvikoodidega. Erinevat värve puhastuslappe kasutatakse erinevate pindade puhastamiseks. Puhastuslappe valmistatakse erinevatest tekstiilkiududest. 2.1 Puuvillased puhastuslapid Puuvillased puhastuslapid on hea puhastusvõimega, vastupidavad, taluvad keetmist. Halvaks omaduseks on nende raskus ja halb kuivamisvõime. 2.2 Tehiskiust puhastuslapid Tehiskiust puhastuslapid imavad niiskust halvasti, k...
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad)
Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-5/1995. Sm määrus nr 66, 28.12.1995. Keemilised ohutegurid: · Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. VV määrus nr 105, 20.03.2001, RT I 2001,30,166; VV määrus nr 107, 15.05.2006, RT I 2006,20,158. · Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid. VV määrus nr 293, 18.09.2001. Bioloogilised ohutegurid: · Bioloogilistest ohuteguristest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. VV määrus nr 144, 05.2000, RTI 2000,38,234; VV määrus nr 105, 28.04.2006, RT I 2006,19,155. Füsioloogilised ohutegurid: · Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. VV määrus nr 362, 15.11.2000. 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine
looduslikud ökosüsteemid sellega kohaneda jõuaksid, tuues seega kaasa laiaulatuslikke kahju kahjustusi. Kindlasti mõjutab kõiki ökosüsteeme inimtekkeline saaste, kuid selle täpset mõju me ette ennustada ei oska. Seega on globaalne soojenemine esmakordselt ülemaailmse ulatusega näide elutähtsate ökoloogiaseaduste ignoreerimissest, mida paiksed ühiskonnad on teinud kogu oma ajaloo valet. Tagajärjed elule ja inimkonnall Maal on rasked *Mille poolest erineb inimene teistest bioloogilistest liikidest? ...Vaieldamatult on kõige olulisemaks kõrvalekaldeks inimeste arvu kasv kaugelt üle looduslike ökosüsteemide taluvusvõime. Selle esmaseks väljenduseks oli inimeste järk-järguline levimine üle kogu maakera ning selliset strateegiate kasutuselevõtt, mis võimaldas inimesel tõusta maismaa ökosüsteemides domineerivaks.Insigne areng oli võimalik tänu suuremast ajumahust johtunud
Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks toota antud tingimustes 4tonni õlleotra tavatootmises. Lähtudes kultuuri botaanilistest ja bioloogilistest iseärasustest ning kasutades vastavaid agrotehnilisi võtteid. Minule ette antud kriteeriumid õlleodra kasvatamiseks antud kursuseprojektis: · Tavatootmine · Kerge lõimisega muld · Eelvili: oder · Muld: Fosforitarve- väga suur, kaaliumitarve- suur · Planeeritav saak 4 t/ha 2 Bioloogilised iseärasused Terade lõhn ja värvus
pärast prügila sulgemist. (Kilingi Nõmme prügila sulgemise keskkonnamõjude hindamine. 2004 lk. 1- 4). 5 3. Stabilisatsiooniprotsessid prügilas Prügilaid on kontrollitud ja seal on monitooringut teostatud umbes 30 aastat. Selle perioodi jooksul on kasvanud arusaamine keerukatest keemilistest ja bioloogilistest reaktsioonidest, mis kaasnevad jäätmete matmisega. Jäätmete lagunemine prügilas hõlmab ühtekokku nelja faasi. Esimesed neli faasi joonisel on aeroobses faasis, anaeroobses happelises faasis, varajase metaankäärimise faasis ja stabiliseerunud metaankäärimise faasis. Sellised lagunemisfaasid, milles jäätmete sees hakkab tekkima aeroobne keskkond, põhinevad ainult teoorial ja on küllaltki spekulatiivsed, kuna pole dokumenteeritud piisavalt tõendusmaterjale.
puhkamast ja seega ajurakkudel taastumast. Kuid ma ei pea magamise ajal õppimist täiesti võimatuks ideeks. Mõtlemistainet pakub 1911. aastal kirjutatud Hugo Gernsbacki romaan12, milles autor toob välja idee erilisest masinast, nn hüpnobioskoobist, mis saadab elektrilisi signaale otse magaja ajju. Põhimõtteliselt poleks selline õppimise meetod und häiriv, kuna kõik protsessid leiaksid aset organismi neurokanalite tasemel ja ei erineks seega keha bioloogilistest protsessidest. Siiski on tegemist vaid ulmega ning arvestades, et und ja õppimist puudutavaid uuringuid tehakse tänapäeval võrdlemisi vähe, on üsnagi kindel, et oma eluajal ma salapärast hüpnobioskoopi kasutada ei saa. On ilmselge, et uni on hädavajalik iga inimese ja iga füüsilise või vaimse protsessi jaoks. Seega peaks iga tudeng ja õpilane arvestama tõsiasjaga, et ilma korraliku magamiseta pole võimalik ka korrastatud mõtlemine ning meeldejätmine
(näiteks jäätmete põletamiseks) sobivaks materjaliks. Tihendamisel (prügipressid) surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes 15. Jäätmete lõppkäitlemise viisid Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid. Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine
tasakaalukus aga kombetäiuse juurde. Targast inimesest rääkides, ei räägi me tema tasakaalukusest ja headusest vaid tema arukusest ja taiplikusest. Aristotelese inimhinge jaotust mõistuslik-arutlevaks (dianoeetiliseks) ja kommetele rajanevaks (eetiliseks) on pannud aluse inimesele iseloomulikule moraalipsühholoogiale,kus loogiliselt arutlev osa inimeses on eraldatud emotsioonidel rajanevast osast ja kehaga seotud bioloogilistest tungidest. V Raamat Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad. Õiglus on siin kasutusel kitsamas ja laiemas mõistes. Viimase puhul saab vaadelda inimestevahelisi suhteid üldises mõttes. Kitsamas mõistes aga inimestevahelised suhted kus tuleb mängu kasusaamine ja kahjukannatamine. Õiglane inimene käitub alati õigaselt ega taha teha midagi ebaõiglast. Sama käib ka
UNESCO «Maailma kultuuri-ja looduspärandi kaitse konventsioon _Vastu võetud 1972, Eesti ühines 1995 _141 riiki ratifitseerinud, 185 liiget. _878 objekti (juuli 2008): _ 679 kultuuripärandi objekti, _ 174 looduspärandi objekti, _ 25 mõlema väärtusega objekti. _Tallinna vanalinn 1997 _Struve geodeetiline kaar 2005 (Soome esitas, 10 riiki) _ Looduspärand: looduslik mälestis, mis koosneb füüsilistest ja bioloogilistest moodustistest või nende moodustiste rühmadest, millel on väljapaistev ülemaailmne väärtus esteetilisest või teaduslikust seisukohast; geoloogiline ja füsiograafiline moodustis ja täpselt piiritletud ala, mis kujutab endast ohustatud looma- ja taimeliikide areaale, millel on väljapaistev ülemaailmne väärtus teaduse või konserveerimise seisukohast;
Linn sai ametlikult Darwini nime aastal 1911, sellest tuli Austraalia Põhjaterritooriumi pealinn ning sinna asutati Charles Darwini ülikool ja Charles Darwini rahvuspark. Cambridge’i ülikooli kraadiõppe kolledžist sai Darwini järgi Darwin College aastal 1964. See oli suur auavaldus kogu Darwini suguvõsale, kuigi teisest küljest, osa territooriumist kuulus Darwini teisele pojale George Darwinile . (Charles...) 5 Bioloogilistest liikide rühmadest kõige tuntuim Darwini järgi nime saanud on Darwinivindid, kelle esindajaid Darwin kohtas Galápagose saartel. Inglise Keskpank Bank of England vahetas 2000. aastal kümnenaelase (£10) paberraha illustratsioonina olnud Charles Dickensi portree Darwini omaga. (Charles...) Londonis asuv Royal Society jagab Darwini medaleid. Selle medaliga tunnustatakse inimesi, kes on teinud silmapaistvat tööd bioloogia valdkondades, kus Darwin töötas, seal
Metsade uunemine ja uuendamine Uut põlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Metsauuendamine e. Metsakultiveerimine Seemneliselt ehk generatiivselt Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemnete idanemine sõltub: o Seemne kvaliteedist o Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb: o Bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusenõudlikus, külmakindel) o Keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla niiskus ja toitainete sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne). Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid: o Kliima o Kasvukohatingimused o Ilmastik o Kahjurite ja haiguste esinemisest o Kahekojaliste taimede (nt haab) puhul on oluline mõlemast soost
1. Töökaitse korraldus Eesti Vabariigis Töökaitse on õiguslike, majanduslike, tehniliste, ergonoomiliste, organisatsiooniliste, töökorralduslike, tervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. 2. Töökaitse korraldus ettevõtetes Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspets...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud Kaie Kranich MA Mõdriku 2016 SISUKORD 1ÜLDANDMED............................................................................................................4 2RISKIANALÜÜSI METOODIKA..............................................................................4 3TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS....................................................6 3.1Töökoha kirjeldus..................................................................................................6 3.2Töötaja tööülesannete lühikirjeldus.......................................................................6 4TÖÖKOHA RISKITEGURID..............................................................
ning nn «uued» töötajad Lisa 4. Kasutatud seadusandlikud aktid 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 2000, 55, 362; …; RT I 2010, 31, 158) 2. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 4, 30) 3. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468) 4. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 86, 556) 5. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 38, 234) 6. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord (RTI 2002, 15, 83) 7. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord 1 (RTI 2007, 34, 215) 8
Füüsiliselt pole õpilase töö küll raske, kuid pikalt paigal istuda võib vale asendi tõttu olla kurnav ning teha seljale või muudele liigestele/lihastele liiga. Antud juhul on õpilane istunud pisut halvasti ning päeva lõpuks on tal selg pisut valus. Kui istumisasendit muuta ning pauside ajal teha võimlemisharjutsi, peaks seljavalud päeva lõpus leidma leevendust. Tööruum on piisavalt suur, et seal saaks teha tööksvajalikke protseduure ning jagub ka hingamisruumi. Bioloogilistest ohuteguritest võib koduse õppija jaoks välja tuua vaid bakterite/viiruste leviku, mis võivad levida kaaselanikega kokkupuutudes või nendega samas ruumis olles, seda ohutegurit on hinnatud vatuvõetava riskitasemega (2). Õpilane ei tööta küll pikaajaliselt üksinda, kuid mõnda tööd tehes, mis vajab rohkem aega ning keskendumis ja mida oleks parem üksinda teha, võib ta viibida ajutiselt pikemat aega üksinda ruumis. Üksinda töötamine on psühholoogiline ohutegur, kuid
org. struktuut, selle kujundamine, ingo kogumise, töötlemise ja kasutamis võtted b) org. kui kultuuri ja sümbolite kogu org. väärtused, eelistused c) org. kui inimeste koostegemiste süsteem inim. Vahelised suhted, motivatsioon, teg. hindamine, ettevõtte sisene psühhokliima d) org. kui poliit. Süsteem võimu allikad ja selle kasutamine Tootmisettevõte, kui avatud süsteem ja selle juhtimine (17.09.98) Lihtsustatult võib tootmise. vaadata avatud süsteemina, mis koosneb bioloogilistest süsteemidest (inimene) tehnoloogilistest süsteemidest. Madalaimaks allsüsteeemiks on töökoht, kus bioloogiline süsteem, kus selle allsüsteemi element on ühendatud mehanilise süsteemiga ja selliselt tekkib uus, kuid juba kõrgemat järku allsüsteem. Selliseid süsteeme nim. sotsiaaltehnilisteks. Töökohtadest moodustuvad ettev. allüksused ehk uued kõrgemat järku allsüsteemid ja nendest moodust. ettev. Kui lähtuda ühiskonnast tervikuna, siis ka ettev
Profiili iseloomustavad makromorfolooglised tunnused: Horisontide tüsedus Värvus Lõimis Ülemineku iseloom Struktuur Niiskus Juurestatus Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised Lisandid Suletised Muldade makromorfoloogilisi tunnuseid uuritakse spetsiaalselt valmistatud mikroskoopilistel õhikutel, tunnuseid kirjeldatakse sellekohaste erimetoodikate põhjal. Mullaprofiil kujuneb järk-järgult ning sõltuvalt bioloogilistest, klimaatilistest, litoloogilistest jt tingimustest. Mulla arenemise staadiumid on püsivad ning iseloomuliku järjestusega. VT JOONISEID! Mulla omadused Koostisest ja ehitusest sõltuvad mulla omadused, mis määravad mulla võime varustada taimi vee ja toitainetega ning mulla seisundi kultuurtaimede kasvukeskkonnana ja tootmisvahendina põllu-ja metsamajanduses. Keemiliste omaduste all mõistetakse toitainete üldvarusid ja nende omastatavate vormide
ajast. Näiteks fütoplanktoni õitsemine, mille tagajärjel satuvad vette mürgised ained kalade suremus; kolloidide moodustumine vesi vahutab (NB! Vee pindpinevuse vähendamine) Merevees lahustunud gaasid: Lämmastik (N2) Hapnik (O2) Süsinikdioksiid (CO2) Argoon Nende kontsentratsioonid merevees väga varieeruvad ja sõltuvad erinevatest füüsikalistest parameetritest: Temperatuurist Soolsusest Hüdrodünaamikast Kui ka bioloogilistest protsessidest (assimilatsioon ja hingamine); Hapniku defitsiidi korral, näiteks suurtes sügavustes (mõjutab vähene veevahetus) tekib anaeroobsete bioloogiliste protsesside tagajärje H2S (mädamunalõhnaline, toksiline gaas) Päikesevalgus Valgus levib vees kiirusega 225 000 km/s (õhus 300 000 km/s). Valguse intensiivsus langeb sügavuse kasvades järsult. Valguskiirguse nõrgenemise vees tingivad: 1. neeldumine ja hajumine
sportlikust võidust; o tagada järelvalve, mis hoiaks ära laste igasuguse ekspluateerimise, iseäranis nende puhul, kes ilmutavad erilisi andeid ja võimeid; o tagada, et kõik, kes tegelevad või on seotud laste ja noorte spordiga ning vastutavad selle eest, oleksid ka vastava kvalifikatsiooniga, et organiseerida, õpetada ja treenida noori. Eriti tähtis on, et nad oleksid teadlikud laste arenguga seotud bioloogilistest ja psüholoogilistest muutustest. o seada esiplaanile lapse või noore sportlase tervis, ohutus ning heaolu ja hoolitseda, et see põhimõte oleks tähtsam kui sportlik saavutus või saavutusega seondatav kooli, klubi, treeneri või lapsevanema maine; o anda lastele selliseid sportlikke kogemusi, mis seoksid neid kogu eluks tervisliku kehalise tegevusega; o vältida laste kohtlemist lihtsalt väikseste täiskasvanutena, olles samas teadlik noorte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
