Lapsendatud laste meetod (0)

Sarnased õppematerjalid

15

docx

Psüühikahäired

ebaolulisi stiimuleid ignoreerida. Skisofreeniahaigetel ei ole leitud ühe kindla ajukoha kahjustust, vaid muutusi väga erinevates ajuosades. See tähendab, et tegemist on ajuosade koostöö häirega. Skisofreenia pärilikkuse kohta on teada, et skisofreeniahaige lastest ning õdedest- vendadest on skisofreeniat umber 8-12% -l, Üldine esinemissagedus on 1%. Lapsendamise uurimused näitavad, et skisofreeniaga ema lastest,kes on esimese elunädala jooksul lapsendatud tervesse peresse, haigestub 8-10%, aga nendest, kes on lapsendatud ebasoodsate kasvutingimustega peredesse, on haigestmise sagedus kuskil kolmandik. (Allik jt, 2002: 247-249). Skisofreenia põhjus Kuidas seda on uuritud Tulemused Geneetiline eelsoodumus kaksikute meetod, lapsendamised Tõestatud Viirushaigused raseduse ajal Epidemioloogilised uurimused Vajab uurimist Rahvastiku-uuringud,

Psühholoogia alused

3

rtf

Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele

Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt samasugused oleksid. On uuritud kahte täielikku võõrast ning järeldatud, et nende iseloomus ega käitumises pole midagi sarnast, sest nad pole ühes keskkonnas kasvanud ja neil pole ka ühiseid geene(peale nende geenide mis meist kõigist inimesed teevad). Kuid uurides õde ja venda on märgatud palju sarnasusi, sest nemad on pärit ühest keskkonnast ning omavad ka peaaegu 50% ulatuses samu geene. Individuaalsete erinevuste poliitika

Isiksusepsühholoogia

32

doc

õiguspsühholoogia

Selle kõige levinumaks eelarvamuseks on olnud uskumus,et kena välimusega inimesed(atraktiivsed)on niisugused ka sisemiselt ja vastupidi.Probleemiks on olnud atraktiivsuse kui omaduste objektiivne kirjeldamine,sest inimnägude tajumisel mängivad suurt rolli lisaks sünnipärastele morfoloogilistele tunnustele ka niisugused tunnused,mida tajutakse intuitiivselt. Mõnedes uuringutes on näidatud,et atraktiivseid lapsi eelistatakse täiskasvanute ja teiste laste poolt juhul,kui nad on toime pannud mitte-atraktiivsete lastega identseid antisotsiaalseid akte.Füüsiliselt atraktiivsed lapsed võivad seetõttu noorena saada rohkem positiivset tähelepanu ja toetust,mistõttu neil arenevad paremad sotsiaalsed oskused ja suurem eneseusk. Vanglate kontingendi hulgas kohtab oluliselt sagedamini ebameeldiva välimusega indiviide kui üldpopulatsiooni hulgas

Psühholoogia

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

nõrgamõistuslikkus, alkoholism, prostitutsioon ja kuritegelik käitumine. Pärast sõjalõppu 20 abiellus suguvõsa esiisa Martin Kallikak tüdrukuga korralikust perekonnast, kelle järeltulijate hulgas pärandusid põlvest põlve head isiksusomadused ning selles oli palju väljapaistvaid isikuid. Niisugused resultaadid ei pea aga ilmtingimata tõestama, et kuritegevus pärandub ühest põlvkonnast teise geneetiliselt. Vanemate eeskuju, laste jälgimine ja kasvatusstiil on mõistagi erakordselt tähtsad. Lisaks sellele võib kuritegevuse ülekandumisel põlvkonniti olla roll nn valival paariminekul, mille puhul indiviidid kalduvad leidma ühis keelt ja saama järeltulijaid endaga sarnaste indiviididega. Niisugune seaduspärasus, et antisotsiaalsed indiviidid kalduvad leidma endale antisotsiaalseid partnereid, suurendab ilmselt sotsiaalsete mõjude kaudu nende järeltulijatel kriminaalsuse esinemise tõenäosust

Käitumine ja etikett

27

doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

kanda. Alati ei pruugi lapsepõlv aga kerge olla (Toren 1996). Kodus elavad inimesed moodustavad kokku perekonna ja M,Tuulik ning A,Tuulik defineerivad perekonda kui suhteliselt püsivat inimeste rühma, mille liikmed on omavahelistes vere,-abielu või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku ühtsuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seaduslik vastutus (M. Tuulik, A. Tuulik 1999). Paljudes õigussüsteemides on vanemad oma laste hooldajad. Väikeste laste puhul on vanemad kohustatud vastutama nende hooldamise, julgeoleku ja kontrollimise eest, kusjuures vanem või personaalselt langetada otsusi lapse eest (Uord 1995). Vanematel on sageli raske sõnastada eesmärke, mida nad oma lapsi kasvatades taotlevad. Ometi on iga lapsevanem sunnitud pidevalt tegema valikuid, langetama otsuseid koduse elu korralduses, suhetes lastega ja valides, mida lastele lubada, mida keelata.

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

16

doc

Inteligentsus

loojate järgi Binet-Simon'i intelligentsustestiks ning, mis hiljem (1916) sai testi inglise keelde adapteerinud Ameerika psühholoogi Lewis Termani koduülikooli järgi nime Stanford-Binet skaala. See skaala leidis laialdast kasutust ning on sama nimetuse all tuntud ka tänapäeval, viimati revideeriti seda 1985. aastal (5). Testi loojate ülesandeks ei olnud uurida terviklikku nähtust, mida võiks kutsuda intelligentsuseks, vaid ennustada laste edasijõudmist koolis ja selleks see test kõlbas. Madalamad skoorid ennustasid halba edasijõudmist paremini, kui kõrged head. Algselt mõõtis see test laste vaimset iga ehk selle testiga sama tulemuse saanud laste keskmist vanust. Vaimne iga on küll väga hea kriteerium mõistmaks piltlikult lapse võimekust, sest on ilmselge, et 6-aastane laps, kelle vaimne iga on 8 on andekas ning tingimata on ta tublim sama vanast lapsest, kelle vaimne iga on 5, kuid see ei võimalda võrrelda erineva

Psühholoogia

52

docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel- analoogia masinale, osad funktsioneerivad eraldi, masin töötab välise faktori mõjul, väline- operantne tingimine ja stiimul Pere indiviidide kogum kellel kõigil on sõltumatu mõju märklaua indiviidile peres mida nad vormivad on väärtuste ja normide järgi. Pere kontekst on eraldi indiviidist. Õppimine )oper tingitus) toimub iga pereliikme vahel loomulikus keskkonnas pere liikmel õpetavad ja kinnitavad laste kasvatamisel teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste.... Kontekstuaalne mudel- persooni ja konteksti saab eristada, persooni ja konteksti mõju on vastastikune, mõju on dünaamiline (vastastikmõju) , pidevalt muutuv, hierarhiline, mitmetasandiline, erinevate muutujatega Vastastikune interaktsioon pereliikmete vahel

Perekonnaõpetus

13

docx

ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED

aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise. Seepärast on õpilaste sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskoolis üks tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine

Sotsioloogia

Kommentaarid (0)