Kirjanduse arvestus 1. pilet Piibli osad, loomine, põhimõisted, tõlked Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust, Vanas Testamendis on 39 raamatut ja Uues Testamendis 27 raamatut. Need on ajaloolised, õpetlikud, poeetilised ja prohvetite tekstid. Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit, see on umbes 1500 aasta jooksul kirja pandud. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Ülejäänud on apokriivad ehk peidetud tekstid. Testamet tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keel...
Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Bacon: (1561-1626) 19) nelja iidoli lühiiseloomustus ja nende erinevus (tuua iga iidoli kohta vähemalt üks näide, turuiidoli puhul kaks) Iidolite õpetus - mõistuse peab vabastama teda alatasa ähvardavatest eksimustest (iidolitest). Idola tähistab väärkujutusi, eelarvamusi mis segavad maailma. Iidoleid on nelja liiki: sugukonna e. hõimuidolid - Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel (eksiarvamused, mis on omased inimsoole
üksteisest lahutatud ning täidesaatev võim on seadusandliku kontrolli all (sellest sõltuv=valitsusel peab olema parl. enamuse usaldus). 18.saj. alguse Inglismaal Saksamaalt pärit Hannoveri dünastia esimesed kuningad ei vallanud hästi inglise keelt.Tulemuseks oli see,et nad jätsid valitsusasjad parlamendi ja peaministri hoolde ning jäid ise kõrvale. NB! 17saj. Euroopas loodusteaduste revolutsioon! - Inglismaal Empirismi isa Francis Bacon , Isaac Newton. Absolutismi areng Prantsusmaal sisekaosest suurriigiks (1562-1661) Taust: - Peale saja-aastast sõda algab kõrgaadli mõju piiramine Prantsusmaal. (1453) - Kuninga võimu tugevnemine Charles VIII (1483-1498) Itaalia: sõdade algus 1494 burgundia pärandi tõttu. - Francois I (1515-1547) - Sisepol. kat kiriku allutamine: 1516 kuningas paneb ametisse piiskopid. - Välispol. taotleb Habsburgide võimu piiramist.
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on...
subdue them all. Their multiplicity and heterogeneity, plus the volume of traffic in each, bred the specialist. This division of labor is as much a sign of maturity in cryptology as it is in a society. Still another sign of that maturity was the emotional apprehension of the role played by the blunders of inexperienced, indolent, and ignorant cryptographic clerks. Cryptologists had had an intellectual awareness of this danger at least since 1605, when Francis Bacon wrote that "in regards of the rawness and unskillfulnesse of the handes, through which they passe, the greatest Matters, are many times carryed in the weakest Cyphars." But it was not until cipher key after cipher key, and code after code, had been betrayed by needless mistakes or stupidities or outright rule violations that the magnitude of the problem was borne in upon them. The problem had swollen to such proportions because so large a
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
Nende põhiseisukoht oli et, kõik inimesed sünnivad siia ilma võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara. Digerite liikumine oli üks tõeliste levellerite suund. Digerite juht oli Gerrard Winstanley. Digerid rõhutasid igati liikumise rahulikku iseloomu ja püüdsid hoiduda vägivallast ja teiste omandiõiguse rikkumisest. Lõplikult aeti nad laiali 1650. aastal. Hakkas kujunema mitu ilmalikku ideoloogilist suunda. Francis Bacon filosoof ja riigitegelane, inglise materialismi rajaja: ° Ta ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ja leidis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus ja eksperiment. ° Ta rõhutas ettevõtlikuse tähtsust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. ° Kuningas valitsegu koos parlamendiga. ° John Milton parlamendi leeris võidelnud kodanluse ja uusaadli üks kõige silmapaistvam ideoloog, inglise suur luuletaja
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
11.saj Monte Cassino klooster, renovatio imperii idee. Uut õigust vajasid peale linnade ka riigid Studium generale (vähemalt üks kõrgem teaduskond, magistrid) Doktor kui aadlik Juuraproletariaat 25. Loomuõiguse roll ja tähendus õigusajaloos. 15-16 sajand Trükikunst Riigi ja õiguse sekulariseerimine (Macchiavelli “Vürst”). Utoopiad (Thomas More, Campanella, Fr. Bacon jt) Seoses geograafiliste avastustega sünnib rahvusvaheline õigus. Kas indiaanlased on inimesed? Las Casas. Aafrika orjakaubanduse teke. Reformatsioon Kuningavõimu tugevnemine Keiser Karl V Constitutio Criminalis Carolina 1532. Püha Rooma Riigi kuulsaim seadus. Karistus peab hirmutama Nulla poena sine lege Õppinud juristid hakkasid koostama praktilisi rahvakeelseid juhiseid praktikutele.
16. saj II poolel saab suurriigiks protestantlik Inglismaa. Riigi võimsusele paneb aluse Elizabeth I (1558 1603) Inglismaast saab maailmamerede valitseja ning tõrjutakse kõrvale Hispaania. 17. saj II poolel suudetakse kehtestada end maailmamerede valitsejana. Tugevaks saab kodanlus, kes saab jõukaks eelkõige lambakasvatusega (manufaktuurid). Inglise laevastik muutub maailmamerede valitsejaks: rajatakse ka rohkesti kolooniaid. Kultuuri ja teaduse õitseng (Marlowe, Bacon, de Vere). 17. saj-l kujuneb Inglismaast Euroopa võimsaim protestantlik riik. Koloniaalriigi edukusele panevad aluse ärimehed: kompaniide rajamine, transiitkaubandus. Inglismaa on võimsaim koloniaalriik 20. saj-ni. 17. saj-l toimuvad Inglismaal kuninga ja parlamendi vahelised võimuvõitlused. Parlamendi võit tagab Inglismaa maj edukuse. Inglismaast saab konstituts monarhiaga riik. Varauusaja võimsaim Mandri-Euroopa riik on katoliiklik Prantsusmaa. 16. saj II
dense -- vehicle.-- dreadful -- English Meals The English proverb says: every cook praises his own broth. One can not say English cookery is bad, but there is not a lot of variety in it in comparison with European cuisine. The English are very particular about their meals. The usual meals in England are breakfast, lunch, tea and dinner. Breakfast time is between seven and nine a.m. A traditional English breakfast is a very big meal. It consists of juice, porridge, a rasher or two of bacon and eggs, toast, butter, jam or marmalade, tea or coffee. Marmalade is made from oranges and jam is made from other fruit. Many people like to begin with porridge with milk or cream and sugar, but no good Scotsman ever puts sugar on it, because Scotland is the home of porridge. For a change you can have sausages, tomatoes, mushrooms, cold ham or perhaps fish. But nowadays in spite of the fact that the English strictly keep to their meals many
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................
Bruno ja pimedat saatust ajaloos. Leibnitzi juures. · Surematuse asemel hinge surelikkust. · 1263 a. oli paavst Urban IV keelanud Aristotelese tõlkimise ja õppimise. · 1255 a. oli Pariisi Vabade Kunstide Kool · Roger Bacon kuulutanud Aristotelese õppeaineks. · u.1215 - 1292 · Averroes · Koht filosoofias 1126-1198 · Ta seisab Oxfordis rajatud matematiseeriva · Aristoteles ei tulnud puhtalt vaid araabia-juudi loodusuurimise traditsioonis. filosoofide poolt kommeteerituna. · Hüütakse "doctor miramilis'eks"
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
Keskajal hullumeelsust mõisteti kui seda et looduses peituvad deemonlikud jõud said inimese kätte. Linnade ümber olid pühakud, kes kaitsesid linna deemonite eest, kes olid looduses. Ratsionaalsusele toetudes saame selle lõpetada. Ei pea ebausku pöörduma enam, saame loodust valitseda. Loodus kui vaenulik territoorium millega tuleb võidelda, tuleb alistada. Teadlased soovisid muuta looduse loomulikku korda. Neisse suhtuti umbusuga, tahtsid muuta asjade loomulikku käiku. Francis Bacon, ingl teadlane ja filosoof ütles looduse valitsemise kohta – loodust valitsetakse loodust tundes. See on periood mis seob renessanssi valgustusega, viljakas periood teadmiste ja teaduse vallas. Omamoodi loodusest lahti ütlemine, instrumentaalse jõu rakendamine loodusele. Hakati tegema katseid inimese kehaga jne. Üks asi tegi muret – juhuslikkus. Ei saanud looduses kunagi kindel olla. Võis koguaeg üllatada. Juhust on üritatud eemaldada. Keemia ja
2) laused peavad olema kooskõlas omavahel (positiivne ja negatiivne sidusus) - koherentsi teooria 3) laused peavad töötama nagu nad oleksid tõesed – pragmaatiline tõeteooria 4) mõiste peab vastama metakeelsele lausele, metakeel loob loogilise seose – semantiline teooria Õiguspraktikast tuntud probleemid - kuriteo lavastamine, tõendite fabritseerimine, rõõnamine, valetunnistus jne on lihtsalt valetamine. Vundamentism – tõe mõiste on võimalik. Bacon – teatud tõkked teadasaamisel, ehk teadmise künnised. „Tõe kummutajad“: Illusioonid, hallutsinatsioonid, fiktsioonid – väljamõeldised, kõigutamatud eelarvamused, mõistete määratlematus või hägusus (kas õunad moodustavad kuhja või mitte), piirjuhtumid, süstematilised eksimused, raskused „ühise keele“ leidmisel (moslemi fundamentalistid ja juudi usku). 34. Mis on teadmine nn standardkäsitluses (teadmise tarvilikud tingimused)
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
Hakkas pakkima. Kunst väljub galeriist ja muuseumist liigub avalikku ruumi. Selline kunst ei taha pakkuda ilus või edasi anda ideoloogiat, vaid pakkud üllatust, ootamatust (John Dewey kunst kui kogemus) Inglise kunst pärast 2.ms; kolooniate eraldumine suurbritannia senise mudeli varing osad leidsid et see oli õige; osad et vale. Impeeriumi lagunemise trauma. Graham Sutherland Jeesus ristil. Sõjatraumade mõju; deformeeritud keha, kannatus ja piin. Francis Bacon (Paavst!) süngem ja julgem deformatsioon Lucien Freud olemise äng ja räpasus POP-KUNST INGLISMAAL ABSTRAKTSIONISM 1960.NDALTEL Arenes Ameerikas paralleelselt popkunstiga; pakuti välja radikaalsema uuendusena uut abstraktse kunsti versiooni post-painterly abstraction vms. Maaliline versus lineaarne! Kui kaks vastandmõistet (Wölfflin), maalilisus kui mitte ainult maali mõiste vaid graafikas, skulptuuris jne
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
mille [passuum]>vanaingl. mil>mile subtrahere> subtray ja subtract, pondus> pund contraho> caseus> cese > cheese contrahe ja contract. butyrum>butere>butter etc. Inglise keel VI laenukiht: humanismiperiood alates 15. saj IIpool. Oma uusladina II laenukiht 450-650 ladinakeelsest kirjandus (Th. Morus, kloostrikultuurist: Francis Bacon, William Harvey, Isaac castrum>ceastre > castle (Chester, Newton jt.) Manchester), * Rohkem kui 10 000 uut ladina- ja portus>port (Portland, Portsmouth). kreekakeelset sõna * Tervete sõnaperekondade III laenukiht ristiusustamine 7.-11. laenamine: aptus sajand: (lad)> apt (1398), aptness (1538), kristlikust ladina keelest: clerk, ad-aptation
Matemaatika oleks sellise lähenemise tõestuseks. Tuntuim ratsionalistlik filosoof on RENE DESCARTES ( 1596 - 1650) ja kartesianism. Kahelda tuleb olemasoleva olemasolus. Kindel saab vaid olla mina olemaolus, sest see kahtleb. “Cogito ergo sum”. Hinge ja keha eraldatus. Teine uusaja filosoofia suund on EMPIRISM, mille lähtekohaks on, et tõde ja teadmised tulevad inimeseni läbi meeleliste kogemuste, tajude. Kogemusele ei eelne mingit teadmist. Empirismi eelkäija Fr. Bacon, tähtsamad esindajad John Locke, DAVID HUME (1711 - 1776). David Hume oli empiirikute hulgas veidi erandlik - skeptik. Kogu teave tuleb inimeseni küll meelte kaudu, kuid asjade omavaheline seosevõrgustiku pole empiiriliselt võimalik tõestada. Seega ei saa reaalsuses ikkagi kindel olla. Seega pole reaalsus meile meelte kaudu ka kättesaadav. Kogetav on vaid väikene osa. Kindel ei saa olla mis juhtub tulevikus ega ka selles, mis oli. David Hume`i jaoks oli inimene üks loomade seas
1. STYLE The term "style" is polysemantic (has many meanings): a Latin word "stilus" originally meant a writing instrument used by ancient people. Already in classical Latin the meaning was extended to denote the manner of expressing one's ideas in written or oral form. Jonathan Swift defined style as "proper words in proper places". In present day English the word "style" is used in about a dozen of principle meanings: 1. the characteristic manner in which a writer expresses his/her ideas (e.g. style of Byron) 2. the manner of expressing ideas, characteristic of a literary movement or period 3. the use of language typical of a literary genre (e.g. the style of a comedy, drama, novel). 4. the selective use of language that depends on spheres / areas of human activity (e.g. style of fiction, scientific prose, newspapers, business correspondence, etc.). STYLISTICS Stylistics is the study of s...
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja ...
Teadus on objektiivne. See arusaam hakkas levima pärast teaduslikku revolutsiooni, mis leidis aset peamiselt 17. Saj jooksul ja mille põhjustasid eelkõige suured teadlsed Galilei ja Newton. Toonitades,et kui me tahame mõista loodust, tuleb uuridagi loodust mitte Aristotelese teoseid, võtsid tollase suhtumise teadusse kokku filosoof F.Bacon ja paljud ta kaasaegsed.Nad hakkasid teaduslike teadmiste allikaks pidama kogemust. Bacon paneb aluse arusaamale teadusest: teadus on midagi, mida tehakse läbi induktsiooni meetodi (üksikult üldisele). Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Thomas Kuhn: andis teistsuguse vaatekoha teaduslikule teooriale.Ta hakkas
Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama" "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni. Maailmapilt Astronoomia: Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt. Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa. Astroloogia tähtede järgi ennustamine:
Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama" "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni. Maailmapilt Astronoomia: Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt. Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa. Astroloogia tähtede järgi ennustamine:
Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): “Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama” “On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule” Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) – inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni. Maailmapilt Astronoomia: Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt. Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa. Astroloogia – tähtede järgi ennustamine:
Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundad: empirism – kõik, mis on mõistuses, on pärit kogemustest. (John Locke – inimene sünnib puhta lehena). Francis Bacon ratsionalism – mõistuse rõhutamine. Teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine. Rene Descartes, Spinoza. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 3. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia (olemisõpetus, põimunud metafüüsikaga) ja mis valdkonna alla ta kuulub? Ontoloogia ehk olemisõpetus. Metafüüsika haru. Põhiküsimus: „Mis on olemas
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
üldine tuletamisteadus, mille Aristoteles ise peaaegu nullist lähtudes lõi. Aristotelese järgi iseloomustab igat teadusvaldkonda oma mõisteaparaat ja sõnavara + teatud valdkonnale eriomane deduktiivselt organiseeritud väidete hulk + loogiliselt tõeste üldiste väidete hulk, mis on ühised kõigi teaduste jaoks. Etteruttavalt: keskaja skolastika andis Aristotelese tänapäeva vaatepunktist üsna heale metodoloogiale niisuguse ahtra kuju, et uusaja teaduse loojad Galileo Galilei, Francis Bacon, Rene Descartes ja Isaac Newton pidid oma õpetuste loomisel alustama Aristotelese meetodi skolastilise versiooni kriitikast. Tutvunud lühidalt Aristotelese teoreetilise filosoofiaga, pöördume tagasi tema poliitilise õpetuse juurde. Tema sotsiaalpoliitiline õpetus on põhiosas esitatud kolmes teoses: ,,Poliitika", ,,Nikomachose eetika, e.k 1996, ja ,,Kreeka politeia". Praktiline filosoofia hõlmab tal, nagu juba öeldud, eetikat ja poliitikat, s.o praxisè filosoofilist analüüsi
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
üldiselt sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, et riiki koguneks võimalikult suur kogus väärismetalle. Soositi manufaktuure ja laevandust, põllumajandust alahinnati. Usuelus valitsejate eesmärgiks oli usulise ühtsuse saavutamine oma riigis et igas riigis oleks vaid üks ,,riiklik" konfessioon. 17.saj teaduses uus maailmapilt loodusteaduste revolutsioon: matemaatika, füüsika, astronoomia. Oluliseks teerajajaks oli inglane Francis Bacon (1561-1621), tema pani aluse empirismile (kogemus). Tekkis uus teadustöö metodoloogia: vaatlused, faktide kogumine, süstematiseerimine ja võrdlemine. Vanad religioosseid autoriteete usaldava ellusuhtumise vastand. ,,Teadmistes peitub jõud". 17.saj Euroopa riikidesse hakati asutama teaduste akadeemiaid, alguse sai see Prantsusmaal, kui 1635 rajati Prantsuse Akadeemia (Richelieu ajal). Loodusteadlased tõestasid, et maa koos inimkonnaga pole universumi keskus:
Skolastika Ülikoolis viljeletud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika toetus muistsetele autoriteetidele, nende sisukohti püüti loogika abil tõlgendada. Skolastika puhul toetuti ühelt poolt Piiblile ja kirikuisade teostele, teiselt poolt aga antiikautoritele: Palaton, Aristoteles, Hipokrates ja Ptolemaius(geotsentrilise maailmavaate rajaja). Tomism oli Aquino Thomasi õptus ehk katoliiklik filosoofia, s.t mõistus peab seletama usku, mitte vaidlustama. Roger Bacon, kes pidas oluliseks tõetunnetamise aluseks kogemust. Kõige olulisem aine on matemaatika, sest läbi matemaatilise selguse on võimalik maailma seletada. 27. Euroopa hiliskeskajal Eurooasse jõuab katk Aasiast, tänu kaupmeestele , kuna laevadele on katkuga nakatunud rotid, kelle kirpude hammustus nakatas inimesi. 1347 1349 Katku esimene kõrgaeg Lõuna- ja Kesk- Euroopas. Pariis suri väidetavalt kolm neljandikku.
Pariisi ülikool 12.saj. Pariisi piiskopi esindajana pandi ülikooli juhtima kantsler, koolil oli üleeuroopaline tähtsus usuteaduse keskusena Oxfordi ülikool 12.saj. matemaatika ja loodusteadused Cambridge`i ülikool 1209.a. Dekaan õppejõudude juht Teaduskond ülikool jagunes teaduskondadeks, neid oli 4 (Pariisi ülikooli järgi), õpinguid alustati kunstide teaduskonnast (hiljem filosoofiateaduskond), siis võis valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel Roger Bacon Oxfordi ülikooli professor, lähtus vanaaja, ka araabia käsikirjade uurimisest, kuid tegi ka keemia ja füüsika katseid, esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse; esitas ka tulevikukujutlusi, et kunagi tulevad iseliikuvad sõidukid, et valmistatakse seadmeid taevakehade vaatlemiseks, tegi kindlaks, et vikerkaare tekitab päikesekiirte murdumine vihmapiiskades, koostas esimese püssirohuretsepti;
kaotamisega Euroopas. 3.Valgustus · Valgustus oli pärast reformatsiooni kõige olulisem vaimne liikumine · 18.saj valgustussajand · Valgustus kritiseeris ülikuid, kirikut, innustas iseseisvat mõtlemist · Valgustuse juhtmõte- usk mõistusesse, mis võimaldab tunnetada maailma ja mis tagab progressi · Valgustus lähtus 1. Prantsuse ratsionalismist R. Descartes; oluline on mõistus ja kriitiline mõtlemine-2. Inglise empirismist Francis Bacon: oluline on kogemus, mõistus, kriitika, vaimne vabadus ja usuline sallivus- 3. Deismist: Jumal on maailma looja, kuid hiljem ei sekku selle asjadesse · Valgustus lähtus Inglismaast, seal olid vabamad pol.olud ja vaimne vabadus · Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot- 35 kd ,,Entsüklopeedia e teadusi, kunste ja ametioskusi seletav sõnaraamat" · Thomas Hobbes (1588-1679) kuningavõim pole Jumalast vaid rahvast
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
Kujunes välja kakas vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni. Materjalistlik (Demokritos väitis et hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi) ja idealistlik. Eelnenud perioodide tähelepanekud arendasid edasi renessanssiajastu õpetlasi. Alates 15 saj. hakkasid välja kujunema eeldused psüühika teaduse mõistmiseks: R. Descartes kirjeldas teadvuse ja refleksi mõisteid; F. Bacon tööd andisid tõuke loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse; J. Locke arendas meeleliste teadmiste päritolu ideed .G. Leibnitz tõi käsitlusele alateadvuse mõiste. Olulise panuse teaduslikku psühholoogia arengusse on andunud 19 saj psühhofüüsika. (objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine). 19.saj lõpuks sai määravaks suunaks funktsionalism. Esitati küsimus sellest, mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aiatavad inimesel
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
tajumine sõltub sellest, mis arvamus meil nende kohta on." Ei kiida heaks jäljendamist. Liberaalse kasvatuse poolt. Peab saama vastu võtta teadmisi erinevatest allikatest ja ise otsustada. Vankumatust, usk ja siirus on tõeline filosoofia, teised, mis teenivad muid eesmärke on ainult põsepuna. Filosoofia lõppeesmärgiks on voorus. Tasso Itaalia renessanssi viimane suur kirjanik. M ütleb, et mõistus ei ole see, mis määrab in-se väärtust. Francis Bacon. Inglise filosoof. ,,Uus atlantis" 1626. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" 1623. 17. saj alguses on järjest rohkem traktaadilikkust. Rene Descartes ,,Arutlus meetodist" 1637. see filosoofia on kandnud uuemate aegade filosoofiat. Temal juba pealkirjas süna diskursus arutlus. Hakkab tõrjuma loodust, elu, meeli. Tema filosoofias mõistus on tõekriteeriumiks. Ideede elu on tähtsam ja kõrgem kui muu elu. Baruch Spinoza. Portugali-juudi päritolu hollandi filosoof
1. Basic Phrases ¡Buenos días! ¡Buenas tardes! ¡Buenas noches! bway-nohs dee-ahs bway-nahs tard-ays bway-nahs noh-chays Hello! / Good morning! Good afternoon! Good evening! / Good night! ¡Hola! / ¡Chao! Adiós. Por favor. oh-lah / chow ah-dee-ohs por fah-bor Hi! / Bye! Good bye. Please. Hasta la vista / Hasta luego. Hasta pronto. Hasta mañana. ah-stah lah vees-tah / ah-stah ah-stah prohn-toh ah-stah mahn-yahn-ah loo-ay-go See you soon. See you tomorrow. See you / See you later. (Muchas) Gracias. De nada. Bienvenidos (moo-chah...
looked for ways to increase their value to the company. ccc_tracy_4_52-76.qxd 6/23/03 2:47 PM Page 75 Decide to Become Rich ➤ 75 The primary sources of value, the keys to wealth building, are time and knowledge. Your job is to continually increase your knowl- edge so that the value of what you do becomes greater and greater. Over 400 years ago Francis Bacon said that knowledge is power. But this is only partially true. Only when knowledge is applied to some good purpose is it power. Your job is to gather the knowledge that you need so that you can do your job fast and well. There is a saying in Texas that goes, “It’s not the size of the dog in the fight; it’s the size of the fight in the dog.” What is most important is not the hours you put in, but the
C. Üliandekad lapsed. Eksperthinnang IQ-le IQ Francis Galton 200 John Stuart Mill 190 Johann W. von Goethe 185 Voltaire 170 Walter Scott 150 Mozart 150 Victor Hugo 150 Lord Byron 150 Francis Bacon 145 James Watt 140 Alexander Dumas 140 Napoleon Bonaparte 135 Charles Darwin 135 D. Pärilikkuse hindamine 46 kromosoomi, á 20 000 geeni käitumisgeneetika (behavior genetics) 1) Pärilikkuse hindamine sugulussidemete alusel ( Kinship ) Pärilikkuse indeks (Heritability) h2 = Vg / Vt (0 -1)
(temporary empoyees) ja töötajate rentimine (employee leasing). Personali värbamise üheks alternatiiviks on ka allhanked. 212 Raidve, H. Rask, M. Töölepinguseadus 2009. Töölepingu sõlmimine ja varaline vastutus. Tallinn: Äripäev.2009, lk. 60 - 65 213 Carell, M., Elbert, N., Hatfield, R. Human Resource Management. Strategies for Managing a Diverse and Global Workforce. 6th ed. The Driden Press, 2000, lk. 158-161 214 Mondy, R. Noe, R. Human Resource Management. 4th ed. Allyn and Bacon, 1990, lk. 146-161 215 Delphi meetodi puhul on kesksel kohal üksteisest sõltumatute ekspertide, uuritava probleemi spetsialistide arvamuste kogumine ja üldistamine (Lukjanov, A. Otsustamine ja juhtimisdiagnostika. EABC, 2000, lk. 46) 216 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 185-191 217 Carell, M., Elbert, N., Hatfield, R. Human Resource Management. Strategies for Managing a Diverse and Global Workforce. 6th ed. The Driden Press, 2000, lk. 152-154
Gagné, F., St. Pere, F. (2002). When kool.ut.ee/orb.aw/class=file/action= IQ is controlled, does motvation still p re v i e w / i d = 2 3 2 4 / k o l l o k v i u m i + predict achievement? Intelligence, 30, ettekanne_kaia+laidra.pdf, vaadatud 71–100. 23.08.2009. Gallagher, J. J. (1985). Teaching the Laidra, K. (2007). Adolescent persona- gifted child. New York: Allyn & Bacon. lity: Develoment, interrater agreement, and relation to academic achievement. Gardner, H. (2006). Multiple intelli- Dissertationes psychologicae Universitatis gences. New horizons. Basic Books. Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Gottfried, A. E., Gottfried, A. W. Kirjastus. (1996). A longitudial study of aca-
FGI 1081 Stilistika (Irina Ladusseva) Kab. 420 2 AP Ends with an exam; lasts only for 1 semester. At the exam you get 2 questions and an exercise (50 sentences: establish the device used, recognize it, and name it). Care about the pronunciation of the terms. Books: - I. Galperin "Stylistics" - I. Ladusseva "Rhythm and Text" - I. Ladusseva "Vocabulary and Style" - I. Ladusseva "Stylistic practice: Book I, Book II" - I. Ladusseva "A Guide to Punctuation" EXAMINATION TOPICS: 1. Style, stylistics, a survey of stylistic studies ...
Transcript WB 02 have to agree to disagree here ... Anyway, talking about food, what shall Leo Did you watch that documentary we ...? about the latest advances in genetically modified food? They've 3 developed a way of genetically 1 unknown adapting pigs so that they produce 2 consequences low-fat bacon. 3 tolerate extreme Rosie Well, I won't be eating it. 4 disapprove of Leo Why not? What's the big fuss 5 long run about GM food? 6 to disagree Rosie It's unknown territory. We don't know enough about what effects it may have on the human body. You 4
on teosed, kaasaarvatult ka mustandid jne. Foucault, Michel 1996 1983Eetika genealoogiast Vikerkaar 8 10/192 204 ja 92 99 Foucault, Michel 1990 Seksuaalsus ja üksindus Vikerkaar 3/ 63 67 Lipping, Jüri 1999Uus kostmine vanale küsimuseleAkadeemia 4/ 688 710 Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. UUSAJA FILOSOOFIA XVIIXX sajandSaab alguse Inglismaalt seoses tööstusliku pöördega. Algusega on kõige tihedamalt seotud Francis Bacon. Tööstusliku pöördega koos muutusid mõtted ja ühiskond.Inimesesse hakati suhtuma mite kui üksik indiviidi vaid kui ühiskonna realiikmesse. Filosoofia orjentatsioon kaldus inimeselt ühiskonnale.Inimene võrdsustati jumalaga. Loobuti ühtlasi ka jumala autoriteedist. Jõuti arusaamisele, et inimene on ise võimeline seadusi looma.Kõikidele nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi. Mis on hea see on ka kasulik (ja vastupidi).
Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. R.Rolland Häda inimesele, kelle nimi on suurem kui ta tegu. E. Canetti Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. C. Baudelaire Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. A. Schopenhauer Iga inimese mälu on tema erakirjandus. A. Huxley Me mõtleme vastavalt loomusele, räägime reeglite ja tegutseme tavade järgi. F. Bacon Kõik kurdavad oma mälu üle, kuid mitte keegi ei kurda mõistuse üle. F. de la Rochefoucauld Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Tundmatu Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. P.A.de Beaumarcais Kiireim viis sõda lõpetada on see kaotada. G. Orwell Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Inglise vanasõna Raske on kõndida püstipäi, ajamata nina püsti. S.J. Lee Ära ole liiga magus, sest siis söövad teised sind ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
