Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Ve...
Suur mitmekesisus seotud korraga. Täiuslik veatu. Kust tuleb KURI? "Theodizee" põhiküsimus. 3 liiki kurjust 1) metafüüsiline halb. Tekib loodus 2) füüsiline halb. Tuleb funktsioonist, kasulikkusest. Valu, enesekaitse. Karistus, et parandada 3) moraalne halb patt Hea ülekaalus. Kurja küsimus ongi teodiikeküsimus Ateism kitsamas tähenduses on see seisukoht, et jumalat ei ole olemas. Avaramas tähenduses on ateism jumalasse mitteuskumine. Eetika teooria, selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid. Empirism kogemusel põhinev. Epistemioloogia- teadmiste ja tunnetuste filosoofiline uurimine. Metafüüsika filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest
mida leidub rohkesti Karjala metsades. Maitseaineid kasutatakse vähe. Valdavalt piirdutakse soola ja suhkruga. Palju valmistatakse ka kõiksugu erineva täidisega pirukaid. Usk 12. sajandil, kui Karjala sattus sõltuvusse Novgorodi feodaalvabariigist, võtsid karjalased omaks vene õigeusu. Kaugematel ääremaadel (näiteks Viena Karjalas) leidub ka vanausulisi. Kristluse-eelseid uskumusi on säilinud võrdlemisi vähe. 20. sajandil hakkas laialdaselt levima ateism, sajandi lõpul ka uususundid. Tänapäev Rahvusvahelise tähtsuse annab Karjalale raudtee, mis Sorokkast (Belomorskist) põhja pool Valge mere ääres on Murmanski ainsaks ühendusteeks Venemaaga. 11 Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Karjalased · http://et.wikipedia.org/wiki/Karjala_keel · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10529 · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10585 · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10583
Teisi välistavaks.kristlane ei saa olla samal ajal juut ega moslem jne.kristluse domineerimise sajanditel polnudki mingi teine usk mõeldav,valikuvabadust ei olnd.mingi valikuvõimalus tekkis reformatsiooni ajal.tekkisid reformeeritud ja katoliiklikud alad.hiljem võis hakata ka juba valima oma usulist kuuluvust.reformatsioon avab tee ,kujuneb mitu reformeeritud kirikut,hiljem kujunevad mitmed evangeelsed sektid.religioonne kirevus.alates Prantsuse revolutsioonist sai mõeldavaks ateism kui alternatiiv.Kui relig. sotsioloogia tekib tekkis ka huvi uurida neid gruppe. Kiriku-sekti tüpoloogia tunnused kirik sekt universaalsus taotleb Ei taotle liikmed Potsentsiaalselt kõik Vabatahtlik.rajaneb inimesed..rõhk usulisel pöördumisel ja pühendumisel harimisel
lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga. Hinduismil puudub rajaja. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud veeda-usund (1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku, selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj. Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
Mõisted: 1. Religioon ehk usund-inimeste poolt loodud süsteem suhestumaks sellega, mda või keda peetakse Jumalaks. 2. Müüt-seletav osa religiooni komponentide seas, õpetus, pärimus. Tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse. Vastab küsimusele: miks asjad on nii nagu nad on? 3. Riitus-praktiline osa religiooni komponentide seas, taaselustatakse müüdid, elatakse uuesti sündmused läbi, tehakse usulisi toiminguid, rituaale. 4. Šamaan-inimene, kes oskab kasutada maagilisi vahendeid, nn. spetsialist. Ülesandekst tervistamine või tervise toomine, annab diagnoosi kasutades eritehnikat-transs ehk lovesse laskumine, šamaan saavutab teisenenud meeleseisundi trummi, tantsimise või hallutsinogeene sisaldavate taimedega st. viib ennast transsi, tema vaim läheb nähtamatusse maailma ja hakkab haige tervise pärast kauplema. Šamaan peab tagama kog...
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3...
tunnus. Essentsialistid on üksmeelel selles, et religioonile olemuslik ei ole empiiriline (nähtav, katsutav), vaid seda peab isiklikult kogema. Religiooni mõiste on vaieldamatult üks retoorika elemente, mille abil määratletakse rühma identiteeti. RELIGIOONI PÕHITUNNUSED Usk ja uskumused, käitumisnormid, müüdid ja rituaalid, pühad ajad ja paigad, õpetus ja filosoofia, väljendumine kultuuris ja ühiskonnaelu vormides. Järjekindel ateism on samuti religioon usk jumalata olemisse. Usundites on alati arusaam üleloomulikust olendist, -maailmast, või tegevusest, mis mõjutab sündmusi ja tingimusi siin maailmas. Islamistlikus traditsioonis leitakse, et religioon koosneb praktikast, usust ja meelsusest ning need on tugevalt omavahel seotud. Nt millegis osalemise ja millegi tegemisel tekib usk. Religioon on seega: Uskumused ja tavad Filosoofia ja praktika, nt ,,mis on elu eesmärk?"
antikristluses, ei ole see õige. See, et Jeesuse osaks lõpus on valgus, on kooskõlas õigeusu kaanoniga (palves kiidetakse Issandat, kes elab kättesaamatus valguses), samuti usaldas B end haigena Jumala hoolde (käsikirja servadel mitu sellist märkust). Samas oli noorena ateist ja vanana ei tahtnud kiriklikku matust. Nii et tema religioon oli omamoodi. Aga B suhtumist ateismi näitab väga hästi Berliozi saatus (Igaüks on ära teeninud saatuse, mida ta usub). Riigis, kus ateism oli ainuke ametlik religioon, juhatas romaani ilmumine 1960ndatel väga paljud inimesed Piibli juurde. Evangeeliumid moodustavad romaanile pideva allteksti, kuid B ei suhtu neisse kanooniliselt, vaid moonutab teadlikult fakte (Jesual vaid üks jünger, ei tea, kes on ta isa ja ema, Juuda surm, ristisurma üksikasjad). B kontseptsioon ajaloo kordumisest (variatsioonidega, sageli madaldatuna), eri ajatasandite paralleelsusest; jutustus on üles ehitatud nagu kaja, detailide pidev peegeldumine.
VIII Vastasseisu lõpp 43. NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s süvenes 70-ndail veelgi maj arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad, nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupu ning toiduaineid → säilis näilik maj stabiilsus, sisuline mahajäämus suurenes, täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus stagnatsioon ka vaimuelus ja poliitikas – Brežnev enda heaolust huvitatud, tegelik võim armeel ja julgeolekuaparaadil defitsiit muutunud püsivaks, kaupade hankimiseks tutvused → korruptsioon, “letialune kaubandus” dissidendid – ...
administreatiivsed ümberkorraldused, vaimne väljakutse (rahvuslik egoism ja materialistlik kasumijaht olid katastroofi algsed põhjused 20. sajand - masside sajand Sõjajärgne Euroopa - mitmeparteisüsteem, püüdlemine parlamentaarse valitsemisvormi poole Naiste valimisõigus Parteid killustusid Nõukogude liit - kommunism, Lenin; Itaalia - fasism, Mussolini Fasism - rahvuslikult piiratud Kommunism - pürgis rahvusvahelisusele ja üldisele kehtivusele, ateism, kapitalismivastasus Kollektiivse julgeolekus süsteem - kahe- ja mitmepoolsete lepingute süsteem. Tähtsamad - neutraliteedi-, mittekallaletungi-, vastastikuse abistamise, piiri-, sõpruse- ja liiduleping. Alates 1932 - NSVL sõlmis 12 mittekallaletungilepingut Lepituspoliitika - väikeste järeleandmistega poliitika Austria ja Tsehhoslovakkia kaotasid iseseisvuse Genfi desarmeerimiskonverents (1932-1934) - 64 riiki, eesmärgiks
olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Igas usus esinevad kindlad komponendid, nt rituaal, doktriin, emotsioon. Sallimatus: nii mõnigi kirik on lõhenenud homoabielude keelustamise peestritele tõttu. Kõige enam levinud: kristlus, islam. Eesti elanikest aastal 2007 u 226 007 elanikku kirikutes, kogudustes. Maagia vs loits, loits vs palve, teism, deism, polüteism, monoteism, ateism, agnostsism. LOODUSUSUNDID: loodust nähakse vaimsena animism, animatism. Ühtekuuluvustunne loodusega totemism. Läbiv põhimõte on, et võta nii palju kui vajad! Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi. Tolstoi ütles, et ilma usuta ei saa olla tõelist moraali! Valgustusaeg tõi kaasa loobumise Jumala autoriteedist. Hakati tähtsustama inimest. Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud (käsk, keeld, juhis) ja me peame seda täitma.
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspekt...
märtsi 1934 riigipööre ja selle põhjused; Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused; 1938 põhiseadus; välispoliitilised põhiprobleemid 1920.-1930.aastatel (tunnustamine, julgeoleku tagamine, välispoliitilise seisundi halvenemise põhjused). · Mõisted: sõjakommunism, NEP, kolhoos, sovhoos, NKVD, GULAG, käsumajandus, plaanimajandus, kollektiviseerimine, üliindustrialiseerimine, NLKP, isikukultus, ateism, Komitern, Weimari Saksamaa, õlleputs, NSDAP, aaria rass, füürer, ,,Pikkade nugade öö", ,,Kristalliöö", GESTAPO, SS, SD, ,,Mein Kampf", Anschluss, majanduse juhtimise korporatiivne süsteem, devalveerimine, Vabadussõdalaste keskliit (vapsid), Vaikiv ajastu, Riigikogu, Riigivolikogu, Riiginõukogu, ,,juhitav demokraatia".
sajandi keskpaigast ka põhjapõdrakasvatusega. Juba alates 19. sajandist on komidele lisaelatist pakkunud metsatööstus, alates 20. sajandi keskpaigast üha enam ka muud modernse ühiskonna majandusharud. Usund Komid on juba alates 14.-15. sajandist valdavalt õigeusku. Kaugematel ääremaadel (Petsora, Võtsegda ülemjooks, jasvakomid) leidub ka vanausulisi. Kristluse-eelseid uskumusi on komide seas säilinud võrdlemisi vähe. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul nn uususundid. Marid Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent
märtsi 1934 riigipööre ja selle põhjused; Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused; 1938 põhiseadus; välispoliitilised põhiprobleemid 1920.-1930.aastatel (tunnustamine, julgeoleku tagamine, välispoliitilise seisundi halvenemise põhjused). 6) Mõisted: sõjakommunism, NEP, kolhoos, sovhoos, NKVD, GULAG, käsumajandus, plaanimajandus, kollektiviseerimine, üliindustrialiseerimine, NLKP, isikukultus, ateism, Komitern, Weimari Saksamaa, õlleputs, NSDAP, aaria rass, füürer, ,,Pikkade nugade öö", ,,Kristalliöö", GESTAPO, SS, SD, ,,Mein Kampf", Anschluss, majanduse juhtimise korporatiivne süsteem, devalveerimine, Vabadussõdalaste keskliit (vapsid), Vaikiv ajastu, Riigikogu, Riigivolikogu, Riiginõukogu, ,,juhitav demokraatia". Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel
· 10 violetne, Daugava · 20 rohekas-pruun, talu · 50 sinine, purjelaev · 100 punane, Krisjanis Barons · 500 pruun, Läti tüdruk Santiim (1, 2, 5, 10, 20, 50) USK · Luterlus 27,6% · Katolliklus 18,8% (keskus Latgale, Aglona) · Õigeusk 21,8% · Ateism 17,5% 2) LÄTI KEEL: Läti Vabariigi keel, ametlik Euroopa Liidu keel, indo-euroopa keelkonna idabalti keel, leedu keele lähim sugulane Räägib u 1,4 1,5 mijonit emakeelena, 120 000 200 000 inimest välismaal või paguluses (USA, Kanada, Austraalia, Venemaa jne) Dialekts Territoriaalne allkeel, sugulasmurrakute kogum (murre) Izloksne Väiksemal territooriumil kõneldud, murdest piiratum alllkeel (rohkem kui 500
Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Islam on üks maailmareligioonidest. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas, levib arenenud riikidesse. Tunnistab üht ja ainust jumalat Allahi. Kui kristlikus maailmas on riik ja kirik sageli lahutamatud ning levib ateism, siis islamimaades mõjutab usk tugevalt inimeste käitumist, poliitikat ja äri ning ateismi peetakse sageli kristlikuks usulahuks. Muslimitel on riietus, söök ja kombed püsinud põlvkondade vältel peaaegu muutumatuna. Muslimitel on keelatud alkoholi tarvitamine, hasartmängude mängimine, sealiha söömine, abielurikkumine, kohatu riietus jpm. Püharaamat koraan, püha koda mosee, ümbritsetud nelja torni minarettiga, kutsutakse sealt palvetama
Elanikkond: Põhiliselt türklased. Väiksem osa on: kurdid, tserkessid, mustlased, araablased, kreeklased, juudid, armeenlased. Kirjaoskus Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%. Türgi rahvastiku tihedus Religioon Nominaalselt 99% türgi rahvastikust on moslemid, kes kuuluvad Islami usu sunniitide usulahku. Suurim osa vähemususkudest on Alewi usku. Ülejäänud usud on kristlus, judaism ning ateism. Juute on umbes 20,000 ning kristlasi 200,000. Türgis on traditsiooniks ka sekularism. Kuna sellel usulahul pole kindlat piirkonda, siis eksisteerib ta lihtsalt paljude teiste uskude kõrval. Kuigi usuvabadus kõigile isikutele on kirjas Türgi põhiseaduses, on religiooniühendused ikkagi riigi kaitse all. Samuti on põhiseaduses selgesõnaliselt kirjas, et need ühendused ei tohi sekkuda riigi poliitikasse või asutada usulise kallakuga koole. Ükski poliitiline partei ei tohi
kaardistada maailma üks-ühele ,,õigesti". 3 Ei ole teada ühtegi kultuuri, millel oleks puudunud religioosne dimensioon. Inimesed on eelhäälestatud uskuma. Inimesed on ,,by default" religioossed, nad on bioloogliselt born to believe. Väide, et inimesed on ,,vaikimisi eelprogrammeeritud" religiooseiks, võib näida omajagu kummaline ja tekitada tugevat protesti. Tekib nt küsimus, mida siis kujutab endast ateism. Mis on ateism? Ühed ja samad faktid sõltuvad sellest, milline on tasut, kus neid vaadatakse. Religioosset protsessi võib vaadelda ühest küljest vaadata ateistliku nurga alt, kuid usklik inimene võib seda sama protsessi kirjelda hoopis teisiti. Ateismi suhtes tuleb olla ettevaatlik, kuid see ei tähenda, et tuleb hakata kohe maailma religioosselt nägema. Born to believe? Religiooni ja süvapsühholoogia seos. Argumente, mis viitavad religiooni kaasa sündimisele, ei ole küll palju, aga neid siiski on.
Sest liberaalsed õigused on egoistlikud eraldamise õigused: need on õigused, mis Marxi järgi õhutavad iga indiviidi nägema teistes vaid kitsendusi omaenda vabadusele. 9. LOENG: JUMAL JA ÜLELOOMULIK Traditsiooniline teism Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. Igavene isikuline ainujumal. Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism Deism on õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on küll maailma loonud, kuid edasi ta maailma asjadesse ei sekku. Ateism tähendab jumalate ja muude üleloomulike olendite olemasolu eitamist. Panteism on vaade, mille järgi ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed. Jumala omadused Isik, vaba toimija, mittemateriaalne, paratamatult eksisteeriv, igavene (ajatu), muutumatu, lihtne, kõiketeadev (omnistsientne), kõigeväeline (omnipotentne), üleloomulik, teispoolne
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti). Definitsiooni sõnastamine tegevusplaanina, mitte tõena. Religiooni mõisted kui tööriistad, mis uurida võimaldavad. Uurimisstrateegiad et valmistada ette mõttekäigud ja kavandada uurim...
Välja tuuakse mitmeid argumente erinevate jumala olemasolu tõestuste kohta ning Woland kuulutab, peagi esitatakse veel seitsmes tõestus. Bulgakovi enda usutunnistuse kohta pole väga täpselt teada, aga tollest juhtumist Patriarhi tiikide juures ning üldse Saatana tegelaskuju kasutamisest oma töös on, rääkimata sissekandest oma päevikusse, kus ta mõistab hukka ateistliku ajakirja "Bezdozhnik", võimalik teha järeldus, et riiklik ateism, mille käigus mitmeid kirkuid ja kloostreid rüüstati, polnud see, mida Bulgakov õigeks pidas. Seesugust kontrolli, nagu viidi läbi Nõukogude Liidus, ei saanud ilma tugeva dokumendisüsteemita rakendada. Peatükis 13 küsib Ivan, mis on Meistri nimi ning too vastab:"Mul ei ole enam nime." Ta ei tee sedasi mitte ainult seepärast, et ta tahtis loobuda kõigest, mis seondus ajaga, mil ta oli koos Margaritaga, vaid ka sellepärast, et tal polnud
vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakirjeldusega. Teos võetakse hästi vastu, Dostojevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul Dostojevski kaugeneb senistest toetajatest, vb põhjuseks tema loomus, mis on kinnine, teiselt poolt vaated, kuidas ühiskonda parandada. Kuna kirjandusringkondades levisid pigem sotsialism, ateism, materialism, ei kuulunud need tema vaatega kokku. Ühines teiste teisitimõtlejatega, eelkõige Petrasevskiga (ringi kutsuti ,,petrasevskilased"). Teemadeks ikkagi rohkem vabadust, õiglust inimestele, pärisorjuse kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 1849. aasta aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse, mahalaskmise. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele. Hukkamist viidi läbi jaokaupa
inimesed, vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakirjeldusega. Teos võetakse hästi vastu, Dostojevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul Dostojevski kaugeneb senistest toetajatest, vb põhjuseks tema loomus, mis on kinnine, teiselt poolt vaated, kuidas ühiskonda parandada. Kuna kirjandusringkondades levisid pigem sotsialism, ateism, materialism, ei kuulunud need tema vaatega kokku. Ühines teiste teisitimõtlejatega, eelkõige Petrasevskiga (ringi kutsuti ,,petrasevskilased"). Teemadeks ikkagi rohkem vabadust, õiglust inimestele, pärisorjuse kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 1849. aasta aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse, mahalaskmise. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele. Hukkamist viidi läbi jaokaupa
mõtete jaoks? ☼ Luther - kas ta suudab ületada aja vaimseid raame ☼ “vaimne varustus”- kollektiivne hoiak, iga ühiskond varustab oma liikmeid sellega: sündides saab kaasa mingi komplekti, töövahendeid - ei saa nendes pääseda, ignoreerida mõisteid, väärtushoiakud, kategooriad, mis seab piirid inimtegevusele oma ajastul ☼ “Uksumatuse probleem”16. saj – igal kultuuris on oma vaimne varustus, see muutub - ajaloolise roll on seda uurida ☼ ateism ei kuulunud 16. sajandi vaimsuse varustuse, sellist mõistet ei olnud ☼ “Taevane ja maine armastus” 16. sajandil: ühelt poolt on vaimne, teiselt poolt kirjutas rahvalikke tekste - kahepalgelisus kas inimene saab olla maine (naudingud) voi taevane (vaimne) - need võivad olla korraga ☼ tuleb vältida ideelisi eksimusi kronoloogia vastu Marc Bloch (1886-1944) ☼ legend - vabatahtlikult läks armeesse ☼ keskaja uurimused: majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu ajalookäsitlus:
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
13. Usk subjektiivne tõekspidamine, mis ei vaja mingit objektiivset põhjendust. Ka religiooni keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus. 14. Jumala 3 atribuuti on vägi, kõiketeadmine ja majesteetlikkus. 15. Deus otiosus ürgjumal, kes on aktiivselt tegutsemisest loobunud, andnud oma positsiooni uue põlvkonna jumalale ja eemaldunud kättesaamatusse kaugusesse. 16. Uskumuste liigid on: panteism, polüteism, henoteism, monoteism, deism, teism ja ateism. 17. Kultus jumalate või esivanemate usuline austamine ja sellega seostuv usuline kombestik. 18. Riitus usundi loomuliku koostisosana teatud pärimusele vastav korrapärane ja arenguliselt konservatiivne usuline käitumine, mis koosneb sõnalisest (palve) ja talituslikust (nt ohverdamine) osast. Võib olla maagiline, religioosne, realistlik, sümbolistlik. 19. Riitused jagunevad: apotropailised riitused e tõrjeriitused, eliminatoorsed riitused,
·Marksistlik ideoloogia- on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. Eraomandi likvideerimine oli üks marksismi olulisemaid ideid. Praktikas tähendas see kogu majanduse allutamist riigile. Kodanluse kui klassi likvideerimine. Praktikas tähendas see varade konfiskeerimist ja riigistamist; majandusliku ja poliitilise eliidi füüsilist hävitamist ning ulatuslikku terrorit. Ateism -- üks marksismile iseloomulikke aspekte, leidis oma praktilise rakenduse kirikute ja kloostrite varade konfiskeerimisega ning vaimulikkonna hävitamisega. Pühanurgas ( -- punanurk) olnud ikoonid asendati marksistliku sümboolikaga. Töörahva võim pidi marksismi järgi olema uue ühiskonna aluseks. Praktikas võeti kasutusele enne oktoobrirevolutsiooni olemas olnud tööliste, talupoegade ja soldatite nõukogud. Sisuliselt toimus nende võimuorganite juhtimine
ostis purjus sõdur, ja ema põetamine lapsega, kes ütles: "Noh sir, nagu ema rõõmustab, kui ta märkab oma lapse naeratus esimest korda, nii et Jumal rõõmustavad iga kord, kui ta näeb, see näeb kõrgest patune põlvitades enne teda, palvetades kogu oma südamest. " Läbi nende lugusid, oluline idee Kristuse kuvatakse: oluline on usk. In Myshkin sõnad: "Sisuliselt on religioosne tunne on midagi pistmist põhjendusi või üleastumiste või kuritegude või ateism, see on midagi hoopis muud ja jääb alati olema, see on midagi meie ateist alati ilustada ja ärge hakake." Rogozhin ja Myshkin vahetus riste, muutuvad vaimsed vennad. Rogozhin võtab siis Myshkin, et näha oma vana ema, kes läbib prints kolme sõrmega. Myshkin siis lehed ja hajuv hajameelselt, kuni ta leiab end aadressil Nastasya Filippovna maja. Ta ei ole kodus, kuid Myshkin tunnetab, et Rogozhin on jälginud teda kogu aeg. Ta on õige: Rogozhin on tõepoolest järgmised Myshkin
48 gümnasisti (40,7%) on üritanud oma elu ajal kontakti võtta vaimuga ning 70 õpilast (59,3%) ei ole. 6. Kummitused tänapäeval YouGov’i elanike küsitlus üleloomulike tõekspidamiste kohta ajalehe The Sun’i jaoks leidis üllatuseks suurt populaarsust tänapäeva inimeste seas Suurbritannias. Eelmised YouGov’i uurimisaruanded on näidanud, et ainult 23% Briti inimestest on usklikud, aga vaadeldav uurimus teeb kindlaks, et ateism ei pruugi olla täielikult teadusega lahti mõtestatav. Üks igast neljast Briti inimesest (39%)usuvad, et majas võib kummitada mõningane üleloomulik olend ja peaaegu sama palju (34%) usuvad, et kummitused on päriselt olemas. !27 Naistel on märgatavalt suurem soodumus uskuda üleloomulikku, võrreldes meestega, 10% suurema tõenäolisusega usuvad naised kummitustesse, 17% rohkem peab tõeks elu peale surma
Tekib avalik arvamus. Oluline osa oli vestlusringides ja salaseltsides. Tulemuseks on kodanike aktiivsuse tõus. Prantsusmaa sisepol ummiku tõttu kutsutakse 1789 kokku Generaalstaadid. Valgustus on kodanikuühiskonna alusbaas. Valgustuse olulised tähendused: ühiskonna moderniseerumine mõtted ja seisukohad tunduvad praegusele ühiskonnale sarnased Valgustuse suhtumine religiooni Kriitiline suhtumine religiooni. Levib deism, ateism on liiga radikaalne. Saksa kultuuriruumis levib pietism. Valgustatud absolutism Valitsejate hulgas võtab poolehoidu valgustatud absolutism. S.t et valitsejad ei loobunud ainuvõimust, kuid revideerisid oma põhimõtteid, tulemuseks oli parem ja stabiilsem ühiskond. Arvati, et on võimalik ühendada valgustus ja absolutism. Valgustatud absolutismi ideeline arendaja oli Voltaire (1694 1778). Voltaire'il on kirjavahetus Friedrich Suure ja Katariina II-ga.
poliitikateadusest, mis õpetas vähemusele, kuidas valitseda enamust. Religioon, nagu haridus, peab alluma riigi regulatsioonidele ja ülemvõimule ning seejuures tuleb religiooni reguleerida seadustega järgmisel viisil: lubatud on ainult avalik religioon; eraviisilised religioonid vähendavad inimeste riigikuulekust; et teatud uskumused kalduvad ebamoraalsusse, on vaja anda religioonile usutunnistus ka seadustega karistada valesti uskujaid. Selline usutunnistus sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis, ka Sokratest süüdistati noorte moraali õõnestamises ja ka jumalate solvamises).
deus Kas "jumal" või "Jumal"? Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. 89. Traditsiooniline teism - Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. - Igavene isikuline ainujumal. Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. 90. Deism, ateism, panteism Deism (ld. k. deus) on õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on küll maailma loonud, kuid edasi ta maailma asjadesse ei sekku ega ilmuta end. (Pole mõtet palvetada.) Maailm kulgeb omasoodu. Deism ei välista inimese surmajärgset elu. Ateism tähendab jumalate ja muude üleloomulike olendite olemasolu eitamist või arusaama, et meil pole alust neisse uskuda. Üldjuhul eitab või ei usu ateist ka surmajärgset elu. Panteism (kr. k
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. ...
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, ...
14. Nimetage Jumala peamised kolm atribuuti. Vägi, kõikteadmine ja majesteetlikkus 15. Kuidas nimetatakse aktiivsest tegevusest loobunud jumalat? Deus otiosus- ürgjumal, kes on aktiivselt tegutsenud loomisel, siis aga loovutuanud positsiooni uue põlvkonna jumalale ja eemaldunud kättesaamatusse kaugusesse. Teada austatakse kuid kultuslikult kummardatakse harva (lõpuaegadel võib aga tagasi tulla) 16. Loetlege uskumuste liigid. panteism, polüteism, henoteism, monoteism, deism, teism ja ateism. 17. Defineerige mõistet "kultus." Jumalate või esemete usuline austamine 18. Mida tähendab mõiste "riitus?" Usuline käitumine. Sõnaline osa: lituriga, palve Talituslik osa: laulatus, ristlus, ohverdamine 19. Kuidas jagunevad riitused? 1. Apotropailsed riitused ehk tõrje riitused kurja eemalepeletamiseks 2. Eliminatoorsed riitused ehk eksortism kurja vaimu väljaajamine 3. Siirderiitused seotud inimese elu mingi perioodi lõppemisega
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
a) Süsteemi sisemise järjekindluse suhtes Üht laadi etteheiteid, mida ühele filosoofilisele süsteemile võib teha , puudutavad alati selle sisemist järjekindlust. Selline etteheide on Kanti suhtes ka tehtud religioosses plaanis. Mõningaid iseloomulikke hääli: "Nagu võlur kaabust, tõmbab Kant lugejate üllatuseks, kohustuse mõistest välja Jumala, surematuse ja vabaduse." Kanti juures on nagu laadal. Kõike on saada: tahtevabaduse puudumine ja tahtevabadus.... ateism ja armas Jumal." "Kant paljastab põhjendamatu (spekulatiivse teoloogia), jätab aga populaarse puutumata ja esitab seda koguni auväärsemal kujul kui moraalsele tundele vajalikku usku. Selle asjaolu pöörasid hiljem filosoofastrid jumalateadvuseks ... jumaluseks jms. sarnaseks. Samal ajal kui Kant ise, kui ta vanu auväärseid eksitusi näitas ja nende ohtlikust tundis, tahtis oma moraaliteoloogiaga neile
· Protestantism aitas kaasa kapitalismi tekkele · Religioonid 1. Maailmaga kohanevad (islam) 2. Maailmast loobuvad (budism) Inimese suhe religiooniga Religiooni mõõtmine: · Religiooniga seotud käitumine kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse · Religioossed uskumused kui tugev on inimese usk · Religioosne kuuluvus, usulahk islam, katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... · Väline religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud, pole religiooni internaliseerinud. Religiooni väline aspekt · Sisemine religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud Sekulariseerimine · Religiooni tähtsuse vähenemine · 20. Sajandil (ja ilmselt ka varem) toimus lääneriikides sekulariseerumine · Viimastel aastatel tundub see, et see protsess on peatunud Tsiviilreligioon
on saanud kodanikud. Valgustusfilosoofia edendas märkimisväärselt Euroopa moderniseerumist ja andis impulsse meie tänapäeva mõttekonstruktsioonide tekkimisele. Valgustusfilosoofia tõlgendused religioonist (eliidi hulgas): 1) Deism: Jumal on loonud maailma aga seejärel ei sekku sündmustesse (kehtivad loodusseadused) see oli populaarne kompromiss, mis ühendas usu ja uued loodusteaduste saavutused. 2) Ateism (sellel ajal veel haruldane): Tuntud esindajaks on Voltaire, kes võitles usuvabaduse ja usulise sallivuse eest ning kritiseeris kirikut. 3) Pietism (18.saj'l levib protestantlikel aladel) eesmärgiks oli usuelu süvendamine 18saj valgustusfilosoofia riigifilosoofilised tõlgendused 1) Valgustatud absolutism Valgustuse ja absolutismi liit. Tuntud esindaja Franois Voltaire (1694-1778). Valgustatud absolutism on see, mida 18saj hakatakse ellu rakendama.
loogika siiski selline, et sääraseks välistuseks pole mingit head alust. Seega võime Rousseau ettepanekute alusel konstrueerida tõelise võrdsuse mudeli. Niipalju võrdsusest. Kuidas on lood vabadusega? Pole raske avastada olulisi kitsendusi vabadusele Rousseau valitud politeias. Keskseks kitsenduseks on lihtsalt ühiskondliku sideme kujundamise mündi pahupool. Mõttevabadus on tõsiselt piiratud, eriti usu vallas. Esiteks on ateism keelatud. Teiseks ei tule sallida sallimatuid usundeid. Kolmandaks peavad kõik tunnistama kodanikureligiooni. Ning häda silmakirjalikule: "Kui keegi pärast seda, kui on avalikult tunnistanud neid (tsiviilusundi) dogmasid, käitub nii, justnagu ta ei usuks neid, karistatagu teda surmaga: sest ta on sooritanud rängima kõigist kuritegudest valetanud seaduse ees". (Ühiskondlik leping, IV raamat, 8. ptk., lk 307) Kui lisame siia juurde, et on olemas selline ametikoht nagu
Sama kehtis isegi eetika ja moraali suhtes: nad olid kindlad, et kirik on halb, ning moraal neid eriti ei huvitanud. Agiteerimine e kiire ja avalik üleskutsumine. Filosoofid paiskasid võimalikult kiiresti ja võimalikult suurtele massidele oma ideed ette. Seda tehti mõistagi suure vaimustusega. Kui inglased propageerisid deismi (maailma on loonud Jumal, kuid ei sekku enam selle käekäiku), siis prantslastel kujunes sellest välja ateism ja seda eeskätt põhjusel, et Prantsusmaal oli kirik kõige suurem absolutismi toetaja (kirik sekkus poliitikasse). Inimestel oli põhimõtteliselt valida katooliikluse tee või kaotada oma usk. Rousseau tuleb välja kolme uuendusliku, revolutsioonilise mõttega. Esiteks leiab ta, et tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne, vaid selgelt taunitav nähtus, kuna seda juhib mõistus, mitte süda
kõrvale hoidma, tegelema kõrgemate teemadega. Konkreetsetest sotsioloogilistest uurimustest Inimese suhe religiooniga. Religiooni mõõtmine: Religiooniga seotud käitumine - kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse. Religioossed uskumused kui tugev on inimese usk Religioosne kuuluvus, usulahk, islam, katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... Väline (extrinsic) religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseeriunud. Religiooni väline aspekt. 40 Sisemine (intrinsici) religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud. Religioossuse sisemine aspekt. Sekulariseerumine: tähendab religiooni tähtsuse vähenemist. 20.sajandil (ja ka ilmselt varem)
poliitikateadusest, mis õpetas vähemusele, kuidas valitseda enamust. Religioon, nagu haridus, peab alluma riigi regulatsioonidele ja ülemvõimule ning seejuures tuleb religiooni reguleerida seadustega järgmisel viisil: lubatud on ainult avalik religioon; eraviisilised religioonid vähendavad inimeste riigikuulekust; et teatud uskumused kalduvad ebamoraalsusse, on vaja anda religioonile usutunnistus ka seadustega karistada valesti uskujaid. Selline usutunnistus sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis, ka Sokratest süüdistati noorte moraali õõnestamises ja ka jumalate solvamises).
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
- ratsionaalsus ja filosoofia informatsioon - arengu tingimused - ajalugu ühiskonnateadused poliitiline ökonoomia - ühiskondlikud - ajalugu ajalooline materialism suhted - sotsioloogia jne. - ühiskonna struktuur ja ruum - ühiskondlik teaduslik kommunism mõjutamine poliitika ateism -suhte olemus Filosoofid Aristotelesest kuni Wittgensteinini on arvamusel, et teadmisel on kaks poolt: mõtteline ja füüsikaline, kus mõlemad mõjutavad seda, milleks teadmine kujuneb, samaaegselt mõjutades teineteist. Põhimõtteks on siinjuures, et inimene on ratsionaalne olend. 4 1. TEADUSTÖÖ ALUSED
mõnegi kiriku lõhenemisele. Sallivus: põhiliselt hindu keskkonnas töötanud ema Teresat hindasid nii kristlased, hindud, moslemid kui budistid (dalai-laama sõnutsi võiks budismis ema Teresat vaadelda bodhisatvana). Vt .pdf faili 9.religioon ja eetika, igasugused diagrammid ja tabelid! Mõisteid · Maagia vs religioon · Loits vs palve · Teism · Deism · Polüteism · Monoteism · Ateism · Agnostitsism Loodususundid · Loodust nähakse vaimsena o ANIMISM o ANIMATISM · Ühtekuuluvustunne loodusega o TOTEMISM · Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi · Läbiv põhimõte võta nii palju kui sa vajad (jahtimisel, korilusel, maaharimisel jm) "Katsed põhjendada moraali usust lahus on nagu laste katsed istutada ümber neile meeldivat lille, kiskudes ära juured, mis tunduvad ebameeldivad ja ülearused, ning pistes need mulda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
