Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hinduistlik arhitektuur (0)

1 Hindamata
Punktid
Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)
INDIA KUNST
Usulahkude jagunemise kaart I.
Usulahkude jagunemise kaart II.
Hinduistlik arhitektuur
Hinduismi tekkimine ja põhisuunad:
Hinduism on rahvuslik ehk etniline religioon, sest see on
lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga.
Hinduismil puudub rajaja.
Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud veeda-usund
(1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib
teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks
usundiks.
Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see
sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas
usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja
ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism.
Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku,
selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj.
Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas
(ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj.
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level
Third level
Fourth level
Fourth level
Fifth level
Fifth level
Hinduism usub hingede rändamisse: hing rändab üha
korduvate uuestisündide kaudu ühest maapealsest elust
teise.
Inimese eelmise elu tegude summa määrab ära oleku,
millesse ta järgmisena sünnib. Seda põhimõtet
nimetatakse karma seaduseks. Karma seadus välistab
andestuse.
Inimesed teevad ränki pingutusi, et vabaneda hingede
rändamise ringist ja ühineda brahmaniga
(maailmavaimuga). Kolm enamlevinud pääsemisteed:
teadmiste tee, tegude tee ja armastuse tee.
Vabanemine tähendab inimese hinge vabakspääsu
mateeria takistavatest ahelatest. Seda aitavad saavutada
lisaks jumalate austamisele ka jooga ja meditatsioon.
Hinduismis on miljoneid jumalusi, kuid enim austatakse
Brahma´t (jumal-looja, kujutatakse 4-peaga), Visnu´t
(maailma alalhoidja ja armastuse jumal) ja Siva´t
(neljakäeline, tantsiv - hävitav ja loov jumal).
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level Second level
Click to edit Master text styles
Third level
Third level
Second level
Fourth level
Fourth level
Third level
Fifth level
Fifth lev
Fourth level
Fifth level
Rituaalne pesemine Varanasi (Benaresi) kaldapealsel. Usutakse, et püha
jõe Gangese vesi puhastab inimese kõikidest üleastumistest ning iga hindu
sooviks on vähemalt kord elus pääseda palverännakule Benaresi.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level Click to edit Master text styles
Fourth level Second level
Fifth level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles Haridwari linnas toimub
Second level kord 12a jooksul (kui planeet
Third level Jupiter siseneb Veevalajasse)
Fourth level
Fifth level
suur Kumbh Mela festival.
Sel ajal kogunevad
miljonid palverändurid, et
ennast pühas Gangese
jõe vees puhastada.
India ühiskonna kõige silmatorkavam nähtus on
kastisüsteem. Kast on tööjaotuse, elukutse ja ühiskondliku
positsiooni alus. Põhikastid:
Braahmanid moodustavad religioosse ja ühiskondliku
ülemklassi, kelle ülesandeks on tõlgendada pühasid
raamatuid ning sooritada templis ja kodus pühi rituaale
Ksatrijad on ühiskonna administratiivne aristokraatia. Nad
tegutsevad sõjameeste ja ametnikena ning braahmanite
abilistena
Vaisjad tegelevad põllumajanduse, kauplemise ja käsitööga
Suudrad on eelmiste teenijad.
Väljaspoole kastisüsteemi jäävad "puutumatud".
Hinduistlik kunst on lahutamatu osa sellest religioossest
atmosfäärist, milles ta on tekkinud ja mida ta kujutab.
Templite arhitektuur, skulptuurid, maalikunst, muusika ja
lavakunst teenivad kõik koos kultust ja usulisi legende.
Click to edit Master text styles
Tempel on kõiksuse mudel, Meru Second level
mägi, mis kõrgub läbi maa ja
Third level
taeva ning mille tipp küündib
Fourth level
Fifth level
teispoolsusse.
Keskel asuv pühamu (templitorn)
on jumaluse elupaik, seal paiknes
jumaluse kuju.
Templi välisseinu kaunistavad
taevas viibivate jumalate kujud,
keda lõbustavad muusikud ja
tantsijad. Kujutleti, et nende
taevaseid rõõme ümbritsevad
maised ihad.
Kandariya Mahadevi tempel (kõrgus 33,2m).
Click to edit Master text styles
Second level Kesk-Indias
Third level
Fourth level Khajurahos asunud
Fifth level templikompleksi 80-st
ehitisest on tänapäevani
säilinud 24. Templid on
ehitatud u. 900-1050
Tsandella kuningate
poolt ning maha jäetud
võimudünastia
kukutamise järel 12. saj.
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level
Third level
Fourth level
Fourth level
Fifth level
Fifth level
Kõrgreljeefsed kivinikerdused
kujutavad väga ilmekalt
sõdalasi, tantsijannasid,
elevante, akrobaate,
ratsanikke, muusikuid...
... jahimehi ning kirglikus embuses ühtivaid armastajaid.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kujud on enamjaolt 75-90cm
Click to edit Master text styles kõrgused. Kandariya templi
Second level välisseina friisivöös on 646
Third level
Fourth level
jumalikku ja maist olendit,
Fifth level pühamu sisemust kaunistab
veel 226 kuju.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Skulptuuride ja maalide eesmärk
templis on vaataja viimine
Click to edit Master text styleskõrgeimasse emotsionaalsesse
Second level seisundisse rasa`sse ­ õndsasse
Third level liitu taevase brahmaniga.
Fourth level Kogemus, mis inimese kõige
Fifth level tõhusamalt rasa´sse viib, on igat
liiki lihalik armastus.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Üks vanimaid templeid Khajurahos - Lakshmana tempel,
ca 950a, pühendatud Visnule.
Erootilised skulptuurid Lakshama templilt.
Parasurameshvara tempel. Kõige paremini säilinud ja
vanim tempel Põhja-Indias, Orissas (ehit. 7. saj.).
Tempel on põhendatud Sivale.
Brihadisvara tempel (Suur tempel) Lõuna-Indias, Tanjores.
Tempel on rajatud Lõuna-India valitsejate Tsolade poolt.
Külgedele on jäädvustatud Rajaraja Tsola ja tema õe teod
tohutus 107 lõigust koosnevas raidkirjas.
Templi sissekäikude juures valvab 25-tonnine skulptuur,
mis kujutab Nandit, püha härga, kelle seljas ratsutab Siva.
Angkor Vati tempel Kambodzas. Tempel on ehitatud
12. saj. Khmeeri valitsejate käsul, arvatavasti kuningas
Surjavarman II (1113-1150) hauatempliks.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Templit ümbritseb vallikraav, mida varustasid veega jõeni
ulatuvad kanalid. Neil oli oma roll põldude niisutussüsteemis.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Templiterrasside juurde pääseb mööda kiviplaatidega
sillutatud kõrgteed. Seda ääristav balustraad jäljendab
hinduistlikus loomismüüdis sageli esinevat madu.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Tempel asub kolmeastmelisel püramiidjal terrassil, millel kerkivad 5 torni.
Keskmise torni kõrgus maapinnast üle 60m. Tempel oli pühendatud Visnule,
kuid mõeldud ühtlasi ka valitseja Surjavarman II-le hauakambriks.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Nagu India templitelgi jäljendavad Ankor Vati mäekujulised
vormid
püha Meru mäge, Click to edit Master text styles
kus elasid jumalad. Second level
Third level
Click to edit Master text styles
Fourth level
Second level
Fifth level
Third level
Fourth level
Fifth level
Angkor Vat
Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level
Third level
Fourth level
Fourth le
Fifth level
Fif
Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level
Third level
Fourth level
Fourth level
Fifth level
Fifth level
Angkor Vat: reljeefid Click to edit Master text styles
Second level
tantsijatega ning
Third level
võitlus-stseenidega.
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Click to edit Master text styles
Third level
Second level
Fourth level
Third level
Fifth level
Fourth level
Fifth level
Reljeefid lahingu- ja sõjaväeparaadi stseenidega Angkor Vatist. 800m.
raidkunsti kõneleb lugusid legendaarsetest India eepostest "Mahabharatast"
ja "Ramayanast".
Budism
Budism tekkis 6. saj. eKr. Kirde-Indias.
Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India
valitseja poeg Siddharta Gautama.
Gautama tegeles oma elu ajal askeesi,
paastumise ja meditatsiooniga. Ta pääses
uuestisündidest, saavutas nirvaana ning temast
sai valgustatu - Buddha.
Budismis ei austata ainujumalat, vaid inimese
täiustumise teed, mis viib kannatuste kaotamiseni.
Kui inimene suudab oma kannatustest vabaneda,
saab temast buda ning tema edasist seisundit
nimetatakse nirvaanaks.
Budismist on saanud Aasia peamine religioon. Ta levib Sri
Lankas, Birmas, Laoses, Tais, Kambodzas, Vietnamis,
Hiinas ja Jaapanis. Budiste u. 300 milj.
Click to edit Master text styles
Second level
Click to edit Master text styl
Third level Second level
Fourth level
Third level
Fifth level
Fourth level
Fifth level
3. saj. eKr. valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka,
kes levitas budismi. Tema ajal hakati ehitama stuupasid,
poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks.
STUUPA:
Kupli tasandatud
Click to edit Master text styles tipus on nelinurkne
Second level aedik, millest kõrgub
Third level maailmatelge
Fourth level sümboliseeriv varras.
Fifth level Kogu ehitist
ümbritseb
kiviplokkidest aed,
milles on nelja
ilmakaarde
avanevad väravad.
Sanchi stuupa Indias 1. saj. eKr.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Sanchi stuupa (põhja
Third level
ja ida) väravad, mida
Fourth level
Fifth level
kaunistavad reljeefid
Buddha elust.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Viljakushaldjas Salabhanjika, kelle varvaste puudutus paneb
mangopuu õitsema. Tema täidlane painduv figuur seisab
harilikult väravas, see on väljas seisjaile külluse kuulutaja,
samal ajal kehastab ta sisenejaile meelelisuse ilminguid, mis
nad peavad pühamusse sisenedes maha jätma.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Borobuduri tempel Jaava saarel Indoneesias.
Ehit. 8.-9. saj. Sailendra dünastia valitsemise ajal.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Borobuduri tempel on üks budistliku kultuuri paremini säilinud
monumente Kagu-Aasias. Tempel avastati inglaste poolt 19. saj.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kogu kompleks ­ kividega kaetud küngas ehk "püha mägi",
esitab püüdlemist nirvaana poole ja koosneb kolmest eri
osast, mida ühendavad igal neljal küljel trepid
Kompleksi aluseks on ruut
Click to edit Master text styles
küljepikkusega 111m, mis
Second level
sümboliseerib "vormi maailma",
Third level
maist meelte ilma. Aluse reljeefidel
Fourth level
on kujutatud erootilisi stseene, mis
Fifth level
väljendavad karma tsüklit.
Aluselt tõuseb viis vähenevat
terrassi nn. galeriidega, mille
reljeefid kujutavad Buddha elukäiku
ja õpetusi, vaheldumisi avatud
nissidega, milles on Buddha kujud.
Nelinurkse platoo keskosas tõuseb
kolm ringterrassi. Need
sümboliseerivad "vormitut maailma"
(vaimuilma).
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Borobuduri templit võib tõlgendada kui tohutu suurt
diagrammilist esitust sellest teest, mille tõeline usklik peab
läbima kirgastumise otsinguil.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Palverändur liigub aeglaselt
ülespoole ühelt terrassilt
teisele - maise maailma
madalatelt astmetelt
vaimumaailma tasemetele.
Templi galeriirinnatiste osa Click to edit Master text styles
Second level
koos Buddha kujudega.
Third level
Fourth level
Click to edit Master text styles
Fifth level
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Seitsmekümne kahes kellakujulises avadega stuupas istuvad väärikalt
ja rahulikult igavesti naeratavad Buddha kujud. Künka tipus kerkib
kõrge õõnes stuupa, mis tähistab tõelist nirvaanat.
Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level
Third level
Fourth level
Fourth level
Fifth level
Fifth level
Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level
Third level
Fourth level
Fourth level
Fifth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Borobuduri
tempel:
reljeefid
meditatsioonist.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid
Indiast. Paremal Suur bothisatva, 7. saj.
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level
Third level
Fourth level
Fourth level
Fifth level
Fifth level
Budistliku arhitektuuri evolutsioon:
1) Vara-India stuupa (3.-1. saj. eKr.);
2) Hilis-India stuupa (2. saj. pKr.);
3) Hiina pagood (5.-7. saj.);
4) Jaapani pagood (7. saj.).
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Vasakul pagood Yingxianis Click to edit Master text styles
(Shanxi, 1058 a., kõrgus 67m), Second level
paremal vanim Hiina pagood ­
Third level
nn. Valge hobuse tempel. 64
Fourth level
pKr.
Fifth level
lick to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Vasakul nn. Kuue harmoonia pagood Hangzhou´s, 970.a.,
paremal nn. Rauast pagood Kaifeng´s, 11. saj., kõrgus 55m
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level
Third level
Fourth level
Fourth level
Fifth level
Fifth level
Jaapani pagoodid: vasakul Horyuji tempel Naras, 8. saj. kuulub maailma
vanimate puitehitiste hulka, paremal Kofuku-ji tempel Naras.8. saj.
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level
Third level
Fourth level
Fourth level
Fifth level
Fifth level
Shwedagoni pagood Birma pealinnas (Ranguunis) on üks
kõige austatumaid budistide pühapaiku maailmas.
Click to edit Master text styles See on sihtpaigaks buda
Second level
Third level palveränduritele ja
Fourth level munkadele, kes soovivad
Fifth level pagoodi pühas ümbruses
palvetada ja mediteerida.
Shwedagon rajati 6-10. saj. vahel budistliku keskusena, viimane
suurem ümberehitus 1796.a. Suur pagood 98m kõrgune.
Pagood on kaetud Click to edit Master text styles
kuldlehtedega, tipus paiknevalt Second level
"vihmavarjult" ripuvad alla
Third level
Fourth level
kullast ja hõbedast kellukesed
Fifth level
ning tipus kerkib ehtsate
kalliskividega tuulelipp.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Teised pagoodid kujutavad endast kulla ja
mosaiiksammastega kaunistatud palvepaviljone, kus
asuvad budakujud. Click to edit Master text styles
Second level
16. saj. inglasest ränduri Ralph
Third level
Fourth level
Fitchi sõnul on Shwedagoni
Fifth level
pagood "arvatavasti kauneim paik
maailmas".
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Budistlikes pühamutes paiknevad erisugused Buddha kujud, mida on
loodud tuhandeid. Üks erakordne näide on 10. saj. pärinev lamav Buddha
kuju Pegu linnas (Birma). Kuju tuntakse nimetuse all Shwethalyaung.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Hiigelkuju on 55m pikk ja Second level
Third level
õlgadest 16m kõrge. Kuju
Fourth level
avastati 1881.a., 1906.a.
Fifth level
ümbritseti paviljoniga,
1946.a. renoveeriti.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level Click to edit Master text styles
Fourth level Second level
Fifth level
Third level
Fourth level
Fifth leve
Tais Wat Trimitris (Kuldse Buddha
Click to edit Master text styles tempel) pjedestaalil istuv
Second level suurejooneline Buddha kuju on 5m
Third level kõrge. Kuju on valmistatud 5,5
Fourth level tonnist puhtast kullast ning on üks
Fifth level hinnalisemaid kujusid maailmas.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Sri Lankas, üksildases paigas
Polonnaruwa lähedal metsas
paikneb Gal Vihara tempel, Click to edit Master text styles
Second level
kus on 4 suurepärast
Third level
graniidist raiutud Buddha kuju.
Fourth level
Kujud pärinevad 12. saj.
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level Click to edit Master text styles
Fifth level Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Jaapani Todaiji templis (maailma Second level
suurim puitehitis, 8.saj., uuesti
Third level
ehitatud u. 1700) asub maailma
Fourth level
suurim pronkskuju: Vairotsana
Fifth level
Buddha ("Ülim valitseja" või "Suur
Päikese Buddha", 8.saj.).
Click to edit Master text styles Todaiji templi Suure Buddha
Second level autoriks peetakse korea
Third level skulptorit Kimimarot. Istuv
Fourth level
Buddha kuju on 16m kõrgune
Fifth level
ja tema valmistamiseks kulus
u. 450 tonni pronksi.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Maailma pikim kaljumäest välja raiutud Buddha kuju asub Hiinas
Leshani linna lähedal ning on 71 m kõrgune (õlgade laius 28 m).
Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level
Third level
Fourth level
Fourth level
Fifth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Pagoodide kõrval levisid Hiinas Click to edit Master text styles
kaljutemplid. Piltidel kuulsad Second level
kaljuseina raiutud budistlikud
Third level
kujud Longmeni lähedalt,
Fourth level
7. saj.
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Budistlik Potala palee on Tiibeti imposantseim ja tuntuim
ehitis (rajatud viienda dalai-laama poolt 1645-1694).
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Punase mäe (Marpo Ri) tipul asuv Potala palee on ehitatud legendi
järgi jumalate poolt ühe ööga Tiibeti kaitsepühakule bodhisatva
Avalokitesvarale.
Punast paleed on
Click to edit Master text styles kasutatud religioosseks
Second level otstarbeks,
Third level
Fourth level meditatsiooniks.
Fifth level Valges palees paikneb
administratiivne keskus.
Kogu palees on
lõputuna näiv rida
saale, terrasse,
kabeleid, koridore ja
eluruume.
Potala palee templeid Click to edit Master text styles
Second level
nimetatakse Tiibetis
Third level
"Kuldkatusteks" nende
Fourth level
Fifth level
rikkaliku kullatise järgi
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level Click to edit Master text styles
Fifth level Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
http://www.orientalarchitecture.com/agra/tajmahalindex.htm
Vasakule Paremale
Hinduistlik arhitektuur #1 Hinduistlik arhitektuur #2 Hinduistlik arhitektuur #3 Hinduistlik arhitektuur #4 Hinduistlik arhitektuur #5 Hinduistlik arhitektuur #6 Hinduistlik arhitektuur #7 Hinduistlik arhitektuur #8 Hinduistlik arhitektuur #9 Hinduistlik arhitektuur #10 Hinduistlik arhitektuur #11 Hinduistlik arhitektuur #12 Hinduistlik arhitektuur #13 Hinduistlik arhitektuur #14 Hinduistlik arhitektuur #15 Hinduistlik arhitektuur #16 Hinduistlik arhitektuur #17 Hinduistlik arhitektuur #18 Hinduistlik arhitektuur #19 Hinduistlik arhitektuur #20 Hinduistlik arhitektuur #21 Hinduistlik arhitektuur #22 Hinduistlik arhitektuur #23 Hinduistlik arhitektuur #24 Hinduistlik arhitektuur #25 Hinduistlik arhitektuur #26 Hinduistlik arhitektuur #27 Hinduistlik arhitektuur #28 Hinduistlik arhitektuur #29 Hinduistlik arhitektuur #30 Hinduistlik arhitektuur #31 Hinduistlik arhitektuur #32 Hinduistlik arhitektuur #33 Hinduistlik arhitektuur #34 Hinduistlik arhitektuur #35 Hinduistlik arhitektuur #36 Hinduistlik arhitektuur #37 Hinduistlik arhitektuur #38 Hinduistlik arhitektuur #39 Hinduistlik arhitektuur #40 Hinduistlik arhitektuur #41 Hinduistlik arhitektuur #42 Hinduistlik arhitektuur #43 Hinduistlik arhitektuur #44 Hinduistlik arhitektuur #45 Hinduistlik arhitektuur #46 Hinduistlik arhitektuur #47 Hinduistlik arhitektuur #48 Hinduistlik arhitektuur #49 Hinduistlik arhitektuur #50 Hinduistlik arhitektuur #51 Hinduistlik arhitektuur #52 Hinduistlik arhitektuur #53 Hinduistlik arhitektuur #54 Hinduistlik arhitektuur #55 Hinduistlik arhitektuur #56 Hinduistlik arhitektuur #57 Hinduistlik arhitektuur #58 Hinduistlik arhitektuur #59 Hinduistlik arhitektuur #60 Hinduistlik arhitektuur #61 Hinduistlik arhitektuur #62 Hinduistlik arhitektuur #63 Hinduistlik arhitektuur #64 Hinduistlik arhitektuur #65 Hinduistlik arhitektuur #66 Hinduistlik arhitektuur #67 Hinduistlik arhitektuur #68
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 68 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stensten Õppematerjali autor
Hinduism on rahvuslik ehk etniline religioon, sest see on lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga. Hinduismil puudub rajaja.

Hinduismis on miljoneid jumalusi, kuid enim austatakse Brahma´t (jumal-looja, kujutatakse 4-peaga), Višnu´t (maailma alalhoidja ja armastuse jumal) ja Šiva´t (neljakäeline, tantsiv - hävitav ja loov jumal).

India ühiskonna kõige silmatorkavam nähtus on kastisüsteem. Kast on tööjaotuse, elukutse ja ühiskondliku positsiooni alus. Põhikastid:.....

Hinduistlik kunst on lahutamatu osa sellest religioossest atmosfäärist, milles ta on tekkinud ja mida ta kujutab. Templite arhitektuur, skulptuurid, maalikunst, muusika ja lavakunst teenivad kõik koos kultust ja usulisi legende.

Tempel on kõiksuse mudel, Meru mägi, mis kõrgub läbi maa ja taeva ning mille tipp küündib teispoolsusse.
Keskel asuv pühamu (templitorn) on jumaluse elupaik, seal paiknes jumaluse kuju.
Templi välisseinu kaunistavad taevas viibivate jumalate kujud, keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Kujutleti, et nende taevaseid rõõme ümbritsevad maised ihad.
......

Sarnased õppematerjalid

Vanaajakunst
70
docx

Vanaajakunst

plaadikesi.  Kivilõikekunsti esindavad tehniliselt täiuslikud poolvääriskivid süvendatult sisselõigatud kujutistega (loomakujutised ja usulised tseremooniad).  XII saj eKr tungivad Peloponnesose ps-le uued suguharud - doorlased.  Antiikkunst ja Kreeta-Mükeene-Egeuse kunst - mõjutanud kogu järgnevat kunsti ja kultuuri. Uuemal ajal eriti arhitektuur.  Euroopa piir – Uuralid  Pseudovõlv – kivid horisontaalselt väikese nihkega KUJUTAV KUNST: • Suurplastika teoseid pole üldse leitud. • Väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist; stukist reljeefe ja steatiidist lõigatud riistu. o Keskminoilise lõpul suur muutus: kaob värvirikkus ja stiliseerimine taandub

Vanaaeg
IDAMAADE KUNST JA KESK-AMEERIKA
10
docx

IDAMAADE KUNST JA KESK-AMEERIKA

Palju kasutati (liiv)kivi,kuid ka pronksi ning vaske.Suursugusemaid skulptuure võib leida näiteks Shanghaist,templist,kus on kaks nefriidist Buddha kuju(Istuv Buddha on 190 sentimeetrit kõrge, seljas hommikumantel, lamav Buddha on 96 sentimeetrit pikk.) Lamav Buddha. 5. Nimeta kaks kuulsat ehitust. Borobuduri tempel Angor Vat Ruudukujulise põhiplaaniga astmikpüramiid (külje pikkus Angor Vat on hinduistlik Visnu tempel 123 m, kõrgus 31,5 m) ühendab endas India ja Kagu-Aasia muistses Angkori linnas Kambodzas,mis sakraalarhitektuuri elemente, kujutades ühtaegu stuupat, ehitati 12. sajandil. mandalat ja püha mäge. 6. Arhitektuur Hiinas.Nimeta kuulsaid ehitusmälestusi. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukatele värvitud reljeefidega kaunistatud palk konstruktsioonidele.Kivist

Kunst
India arhitektuur
6
docx

India arhitektuur

India arhitektuur Referaat Tallinn 2012 SISUKORD ARHITEKTUUR Indias on arhitektuur, skulptuur ja usk sulandunud omapäraseks tervikuks. Omavahel on segunenud hinduism, budism ja dzainism. Nee on üksteisess põimunud nii, et üksikute religioonide piirjooni on raske eraldada. Kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. Eri usunditega seotud kujutav kunst on samuti väga sarnane. Kõige fantaasiaküllasem neist on hinduismi mütoloogia. Hinduismis on kolm peajumalat-

Kunstiajalugu
Maailma usundid
31
docx

Maailma usundid

geeniuse või siis täiesti nõdrameelse omi- neid kahte märksõna kasutati tema kirjeldamisel ka edaspidi. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Arhitektina mõjutasid Gaudit mitmed asjad. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Need erinevad mõjud kokku moodustasidki Gaudi erilise arhitektuurilise stiili. Gaudi tööd ei ole ainult paljas arhitektuur (vähemalt mitte selle klassikalises mõttes), vaid see on palju enamat. Tema töid ei saa liigitada ühegi kindla arhitektuurivoolu alla ega võrrelda ühegi senituntud arhitekti tööga. Alguses töötas ta koos arhitekt Martorelliga, (näitkeks Sagrada Familia konstrueerimisel), aga hiljem hakkas ta üksi tegutsema. Sagrada Falmiliale pühendas ta oma elust 43 aastat. SAMARKAND ­ linn Kesk-Aasias, Usbekistanis. Iidne nimi Marakanda. Üks maailma vanim linn.

Ajalugu
Hiina arhitektuur
6
docx

Hiina arhitektuur

Tallinna Nõmme Gümnaasium 11B Sander-Ville Võsa Hiina arhitektuur Referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Käesolev Referaat on refereeritud erinevatest Interneti ja kirjalikest allikatest. Referaat räägib Hiina arhitektuuri eripäradest ja üldiselt Hiina arhitektuurist. Hiina arhiteuuri on suuresti mõjutanud relligioosed uskumused. Hiinas eksisteerivad ajaloos kõrvuti 3 usundit, milleks on : taoism, konfutsionism ja budism. Iga uskumus

Kunstiajalugu
Maailmade rahvaste kunst
13
docx

Maailmade rahvaste kunst

) · Ideogrammiline kiri, kirjutati vasakult paremale · Ei tuntud tugevaid metalle INKAD · 12.-15.saj L-Ameerika suurim tsivilisatsioon: Peruu ja Tsiili territooriumil. · Pealinn Cuzco, riiki valitses Sapa Inka · Põllumajanduses terassipõllundus, karjakasvatus (laamad) · Tunti pronksi. · Kirja ei tuntud. Kasutati KIPU-sid. (need nöörid ;)) · 1532 vallutasid Hispaanlased kogu riigi. · Väga kõrgele arenenud tarbekunst ja arhitektuur hävitati hispaanlaste poolt. ASTEEGID · 13.-16.saj Kesk-Ameerikas Mehhiko territooriumil · Pealinn asus Texoco järve tehissaartel · Varasemate kultuuride mõju. · Jumalale ohverdati nädalas ca 1000 inimest (nende südamed). Ohvrite saamiseks tuli lakkamatult sõdida · Väga kõrgelt arenenud arhitektuur, ehtekunst, rituaalsed spordimängud, tarbekunst · Kasutati piltkirja · Ei tuntud tulirelvi, tugevaid metalle, ratast Arhitektuur

Kunst
Budismist üldiselt-budismi sümbolid
50
doc

Budismist üldiselt, budismi sümbolid

BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel ­ see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail

Religioon
Budistlik kunst
14
rtf

Budistlik kunst

1. EELLUGU Pärast nn Induse oru ehk indosumeri tsivilisatsiooni (3000-1500 eKr) lõppu kiratses kujutav kunst üle tuhande aasta, kuna aarjalased (nn veedede periood ­ 1500-500 eKr), kes olid küll religiooselt, filosoofiliselt ja kirjanduslikult väga loovad, olid pärast India vallutamist purustanud sealse kunstitraditiooni, kuid polnud täitnud tekkinud tühimikku enda traditsiooniga, kuna see neil lihtsalt puudus. Ainukesed veedade ajajärgust säilinud esemed on savist ebajumalakujud, mida kasutati usuteenistusel ja rituaalidel, samuti suur hulk keraamikat, mis on tihedasti seotud eelajaloolise Iraani traditsiooniga. 2. INDIA VARANE BUDISTLIK KUNST (250 ekr-50 pKr) Kunsti taassünd toimus Buddhismi mõjul III saj I poolel eKr kuulsa India kuninga Asoka valitsemise all. Asoka oli võimsa Maurja dünastia järeltulija, kes oma valitsemisaja alguses pidas oma lõunanaabritega küllalt veriseid vallutussõdu. Hiljem pöördus ta budausku ning tõotas edaspidi käituda selle põhim

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun