ja teine milano ajajärk ning tema viimased kuus aastatmil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne
Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik venemaast oli saanud vaenlane maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud · Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa on lagunenud · Isegi võitjariigid olid võimetud sõjakulusid kokku arvutama 2. Muudatused Euroopa poliitilisel kaardil · Venemaa Impeeriumist eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Kõigil viiel riigil tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (nt Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik) · Austria-Ungari Austria, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia (moodustati Serbia- Horvaatia-Sloveenia riikidest) · Türgi kaotas valdused Lähis-Idas 3. Pariisi rahukonverents ja Versailles'i rahuleping
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,, Kasvatus ja kool Vana-Roomas", ning valisin selle teema sellepärast, et mulle endale meeldib väga ajalugu, ja see pakkus mulle huvi, et kuidas kasvatati ja koolitati lapsi vanasti. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõigepealt õpiti tähti, siis õpiti neid lugema ja alles siis hakati kirjutama. Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada
mol mol Seega on otsitav molekulivalem C2H6. 139 139 18.3. Aine massi, hulga, osakeste arvu ja gaasi ruumala seosed l. Loe labi ülesande tekst. 2. Tee endale selgeks (ühikute abil), mis on antudja mida otsitakse, ning kirjuta need vâlja. 3. Leia sobiv valem ja arvuta vastus. 4. Kui antud ja otsitav suurus on erinevates valemites, siis pead kôigepealt arvutama n ja tema kaudu otsitava. l. Kui suur mass on 4 mol veel? n = 4 mol m = n • M = 4 mol • 18 g/mol = 72 g 2. Mitu mooli sisaldub 24,5 g vââvelhappes? m 24,5 g m = 24,5 g = 0 25 mol M g 98 mol 3
Kergemini haigestuvad need imikud, kes ei saa rinnapiima. Teine elujärk- lapseiga Lapseiga- teise eluaasta algusest kuni sugulise küpsemise alguseni 1)jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng 2)algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema 3)piimahambad asenduvad jäävhammastega 4)koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe, vaimsed võimed 5)enne kooliminekut õpib enamik lapsi lugema, kirjutama, arvutama Kolmas elujärk- murdeiga Murdeiga- suguküpsuse saabumisest kuni 17.-18. eluaastani 1)inimese areng väga kiire, hüppeliselt kiire kasvamine 2)hormoonide toimel kujunevad välja ka teised sugutunnused 3)võib tekkida mõnikord hormonaalsed häired ja enesevalitsemisraskused; hellatundelisus 4)kasvab eneseteadvus, iseseisvustung 5)suurem huvi vastassugugupoole vastu Neljas elujärk- noorukiiga Noorukiiga- 17.-18. eluaastast kuni 21.-22. eluaastani
10 900 000 0 1 000 000 6 a) Leia kogutulu, kogukulu ja kasum. Missuguse koguse valiks kasumit maksimeeriv kirjastaja. Missugune oleks sellisel juhul raamatu hind. Selgita! Kogukulu on arvutatav püsikulu ja muutuvkulu summana. Püsikulud on ülesandes öeldud ja moodustavad 2 miljonit eurot ja see ei sõltu tootmise tasemest. Nüüd peab arvutama muutuvkulud. Ülesandes on aga öeldud, et piirkulu on konstantne võrdudes 10 euroga. Mida see tähendab? See tähendab seda, et iga järgmine ühik läheb maksma 10 eurot. Aga kui iga täiendav ühik, mis sa toodad, läheb kogu aeg maksma kümme eurot, siis missugune on sellisel juhul keskmine muutuvkulu - keskmine muutuvkulu on samuti ju 10 eurot. Seega kui piirkulu on konstantne, siis on ka seda keskmine muutuvkulu ja nad on võrdsed.
Promotheus 1.Inimese loomine- Promotheus segas savi vihmaveega ja vormis inimese, kes oli jumalatega sarnane. Atena puhus kujule hinge sisse, inimesed ei osanud seda algul kasutada. 2. Promotheus läks inimeste sekka ja õpetas neid. (lugema, kirjutama, arvutama, loodust mõistma jne) 3. Jumalad Olümpose mäel polnud rahul, et Promotheus ei õpetanud inimesi jumalaid austama ja ohvreid tooma, neid kummardama. 4. Promotheus nõustus, lasi Zeusil otsustada, mida ohvriks tuua, kavaldas Zeusi (kes sai küll aru, kuid läks mänguga kaasa) üle. (Zeus valis härjast selle poole, kus olid kondid mis olid kaetud rasvaga, liha jäi inimestele) 5. Zeusi karistus oli inimestelt tule võtmine, kuid Promotheus varastas Olümpuse mäelt
Uue silla projekteerimise ja ehitamise näol oli tegemist linna toonase juhtkonna kinnismõttega, mis suudeti oskuslikult vajalikes instantsides ära kaitsta. Ka linnarahvas hakkas uut silda seostama toonase linna täitevkomitee esimehe Nikolai Preimaniga. Rahvasuus ristiti sild Preimani purdeks. Silla projekti lõplik maht sõltus tellija s.o. linna poolt antavatest algandmetest, mida Leningradi projekteerijad perspektiivselt välja arvutama asusid. Kahe eraldatud sõidusuunaga silla ööpäevaseks läbilaskevõimeks projekteeriti 20 000 autot, mis tolleaegsete arvestuste kohaselt pidi vastama 1990. aastate liikluskoormusele. Tegelikult ei olnuks Emajõe pärast sellises mahus silda, suurt rahasummat ja hiigelkogust ehitusmaterjale vaja olnud. Projekti kohaselt rajati Emajõkke neli sambapaari. Kokku oli sillal sambapaare aga 20. Projekteerijate arvutuste kohaselt oli selline lahendus odavam kui teine
Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud ülestõusmise ega taevassemineku võimalikkusesse. Seepärast kutsuti teda ka Uskmatuks Toomaks. Teda peetakse puuseppade, ehitajate, arhitektide ja pimedate kaitsepühakuks, tema tunnuseks on oda. Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp. Skandinaavlastel oli see omaette püha - pööripäev ehk uusaasta. Jõulude alguseks muutus pööripäev seepärast, et toomapäevast hakati arvutama päikese- ja kuukalendri kaheteistkümne päeva pikkust vahet. Rahvasuu on seostanud toomapäeva ka toomisega, sest jõuluajaks tuli kõik võõrad asjad tagasi viia, laenud ja võlad ära maksta. Sel päeval astus ametisse uus linnavalitsus ehk Tallinna raad. Võib- olla kannab raekoja torni tuulelipp ja linnavalvur just seepärast Vana Tooma nime. Ühtlasi kuulutas vastvalitud raad välja jõulurahu, mis kestis kolmekuningapäevani. Rahu-ajal ei töötanud kohtud ega timukad
korrusele.Esialgu tutvustati meile terve hoonet kus nende peakontor asub. Kõik töötajad olid väga sõbralikud, abivalmid ja jutukad. Olid ka venelased , mis mulle meeldis ja oli lihtsam arusaada tööst.Esimesel 2 päeval ma vaatasin ainult pealt ,kuna minu jaoks oli kõik uus ja väga palju uut, ning esitasin küsimusi ja koguaeg panin endale kirja kõik mis minu jaoks oli arusaamatu. See aitas mind edaspidi. Kõige esimene valdkond mis ma hakkasin uurima ja arvutama oli üldine majandusareng ja keskkond. Statistikaameti andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2016. aastal eelmise aastaga võrreldes 1,6% (2015: 1,1%).Kasvu vedajateks olid eelkõige kaubandus, info ja side ning transport. Kaubanduse kasvu mõjutas positiivselt jae- ja hulgikaubanduse stabiilne kasv. Eelneval kolmel aastal üheks suurimaks majanduse arengu pidurdajaks olnud transpordi tegevusala panustas alates 2016. aasta teisest kvartalist majanduse kasvu
(VCQFX1700-PCIE-PB) draiver Kuidas adapterile seletada, mida ta joonistama peab? Selleks on olemas programmijupp nimega draiver. Kui rakendus teatab operatsioonisüsteemi 10 vahendusel, et aken A on tarvis viia punktist B punkti C, siis kuvaadapterile arusaadavasse keelde tõlgib selle just draiver. Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Helikaart Helikaart on arvuti lisakaart, mille ülesandeks on programmis leiduva digitaalse informatsiooni alusel madalsageduslike elektriliste võnkumiste tekitamine. Need edastatakse kõlaritesse või kõrvaklappidesse, kus tekitatakse õhuvõnkumised. Inimese kõrv tajub neid helina
· valimi maht n (lugeja jaoks vajalik, kui soovib t-testi läbi viia). y = b^ + a^ x + u R 2 = ... ( se(b)) ( se( a )) n = ... VARIANT 2: Mõnikord esitatakse parameetrite all sulgudes standardvigade asemel vastavad t-statistiku väärtused. See võimaldab lugejal neid kohe võrrelda vastava kriitilise väärtusega. VARIANT 3: Mõnikord esitatakse sulgudes vastavad olulisuse tõenäosused. Sellisel juhul ei pea lugeja arvutama kriitilist väärtust, võib kohe võrrelda olulisuse nivooga ja hinnata, kui võimsalt on mingi tunnuse mõju tõestatud. y = 274 + 1,68 x + ut R 2 = 0,588 Variandid 2 ja 3 on vastuvõetavad vaid siis, kui huvi pakub vaid (147) (0,22) n = 42 koefitsientide erinevus nullist.
polaarkaugus ja -polaarnurk. Ristkoordinaadid avalduvad polaarkoordinaatide kaudu järgmiste seostega: x=a + cos , y=b + sin Kahekordse integraali teisendamine polaarkoordinaatidesse: Vaatleme ristkoordinaatides x ja y antud kahekordse integraali D (x,y)dxdy teisendamist polaarkoordinaatidesse ja . Olgu hulgas D paiknevatele punktidele (x,y) vastavate polaarkoodniaatide (,) hulk D`. Muutuja vahetuse teostamiseks peame arvutama jakobiaani J(, ). Kasutades ülaltooduid avaldisi x ja y jaoks saame: J(,)= x '(, ) x '(, ) = cos - sin = cos2 + sin2 = y '(, ) y '(, ) sin cos Muutuja vahetuse esimeses valemis esineb jakobiaani (J) absoluutväärtus. Kuna polaarkaugus on mittenegatiivne , siis J(, )== . Järelikult (x,y)dxdy= (a + cos , b + sin ) d d D D 10
Umbes 230 a. pKr toimus lõunas Ilopango vulkaani võimas purse, mis mattis suure maa-ala tuha alla. Lõunapoolsed linnad jäeti maha. See tähistas ühtlasi maiade tsivilisatsiooni 'eelklassikalise' ajastu lõppu. Maiad olid osavad käsitöölised, kes valmistasid kiviskulptuure, nefriitkujukesi, kaunistatud keraamikat, häid tööriistu ning kuld- ja vaskesemeid. Nad olid agarad kaupmehed nii maal kui merel. Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised. Nende matemaatilise süsteemi aluseks 15 oli arv 20 ning nad kasutasid arvude väljendamiseks kolme sümbolit: kriips tähistas viit, punkt ühte ja merikarp nulli. Ka maiad ohverdasid inimesi. Nad pidasid maist ja surmajärgset elu võrdseks
Fourth level Fifth level Kui liigute maastikul koos kaardi ja kompassiga, siis peate arvestama suunaparandiga, sest nagu eespool nägite, on magnetiline põhjasuund ja kilomeetervõrgu põhjasuund kaks täiesti erinevat suunda. Kilomeetervõrgu põhjasuuna ja magnetilise põhjasuuna erinevust nimetatakse suunaparandiks. Enne, kui saate magnetasimuuti oma kaardil kasutada, peate selle ümber arvutama direktsiooninurgaks ja direktsiooninurga kasutamiseks kompassil tegema selle magnet-asimuudiks. Suunaparandi leiate oma kaardil alt vasakust servast ja see näeb välja järgmine. Teie kaartidel on kolm põhjasuunda ning need on tähistatud järgmiselt 1. Kilomeetervõrgu põhjasuund GN. 2. Magnetiline põhjasuund M. 3. Tõeline põhjasuund T. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Teostab järelvalvet riikide maj poliitika üle, pakub vajadusel abi maj probleemide lahendamisel EL ÜHTNE MAJ RUUM- Eesmärgiks ühtsetel reeglitel toimiva EL siseturuloomine. 4 vabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine EURO- Al 2002 sularahana. Eurotsoon: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, SM, Slovakkia, Sloveenia, Soome. Hea: ei pea valuutat vahetama ega pidevalt ümber arvutama, väiksem inflatsioon, madalamad intressimäärad, suurem stabiilsus, mahukamad investeeringud, paremad kaubandusnäitajad, läbipaistvamad hinnad, selgem konkurents. MAASTRICHTI KRITEERIUMID- 1) tarbijahinna inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5% kolme parima hinnastabiilsusega liikmesriigi keskmist 2) eelarvepuudujääk kuni 3% SKT-st 3) valitsussektori võlakoormus kuni 60% SKT-st 3) pikaajaline inflmäär ei tohi ületada 2%... 4) osalemine Euroopa vahetuskursimehhanismis 2 a
Kui suured on selle vektori x- ja y-komponendid? 3. Kolm võistlejat on lagedal väljal. Igaühele antakse mõõdulint, kompass, kalkulaator ja labidas ning järgmised andmed: Kui minna 32.0° põhjast itta arvestatud suunas 72.4 m, siis 36.0° läänest lõunasse arvestatud suunas 57.3 m ja lõpuks otse lõunasse 17.8 m, siis leiate paiga, kuhu on maetud Porsche võtmed. Kaks võistlejat asuvad kohe mõõtma, kolmas aga arvutama. Mida ta arvutab ja mis tulemuse ta saab? 4. Lennuk lendab 10.4 km läände, 8.7 km põhja ja 2.1 km üles. Kui kaugel on ta lähtepunktist? D = 6i + 3 j - k 5. Antud on kaks vektorit: . Leida vektori F = 2 D - E pikkus. E = 4i - 5 j + 8k 6. Antud on kaks vektorit. Esimese vektori pikkus on 4.00 ja ta on suunatud 53.0° x- teljest vastupäeva. Teise vektori pikkus on 5.00 ja ta on suunatud 130
3 L 9 - 2 L 2 J y = 2 yx 2 dx 2 3 (L) 3 f ( J y ) ja J F = J y - AWP ( XF ) 2 . - L2 2.3.2. Teoreetiliste kaarte pindalade arvutus e. Bonjean'i mastaap Laeva mahulise veeväljasurve ja selle keskme pikipaiknevuse XB arvutamisel tunduva trimmi korral peab arvutama kõigi teoreetiliste kaarte pindalad tegeliku süviseni ja nende integreerimisel saame mahulise vee- väljasurve ning lõpuks kaarte pindalade epüürilt arvutame tegeliku XB. Vajalike andmete kiireks leidmiseks soovitas 19. sajandi algul prantsuse insener Bonjean kolme mõõtkavaga diagrammi Bonjean'i mastaapi. See mastaap koostatakse teoreetiliselt jooniselt saadud mõõtmete alusel, ta kujutab endast pikitasandile projekteeritud laevakere skemaatilise joonise taustal olevaid kõveraid. 2
kindlale ettekujutusele inimesest. Rudolf Steiner oli arvamusel, et kui tahta inimesi ja maailma mõista, tuleb välja kujundada võime katsetada pidevalt täiesti uusi vaatenurki. 3.4 Tundlikkuse arendamine hingeliste omaduste suhtes Ka emotsionaalse intelligentsuse eluterve arendamine on waldorfkoolis olulisel kohal. Seepärast peaks õpetaja arendama laste erinevate hingelaadide suhtes tunnetusvõimet ja oskama neid ka õppetöösse kaasata. Nii muutub isegi näiteks arvutama õppimine tunduvalt vaheldusrikkamaks ja mängulisemaks, kui õppetunnis arvestatakse ka laste temperamenditüüpe. Neli klassikalist temperamenditüüpi - koleerik, sangviinik, melanhoolik ja flegmaatik - on sealjuuures ainult pidepunktideks. 3.5 Antroposoofia ei ole õpetus Hea õppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga õppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja ...
tervemad. Olles ise tervisliku eluviisiga paned sa teisigi tervislikult käituma. Tervislikkust saab tagada igatipidi, kuid eelkooli ealistega oleks kõige edukam tervislikkust edendada just laulu ja muusika teel. Lasteaed Vesiroos muusikaõpetajad, Janne Kivi ja Iivi Meeksa, on öelnud, et muusikaline tegevus on täiuslikem tegevus lasteaias, ta on kogu arendustegevuse raam. Muusika kaudu õpime eneselegi märkamata arvutama, lugema, teistega arvestama. Saame tugevamaks, osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks, julgemaks. Areneb keel ja sõnavara. Tutvume ümbritseva maailmaga. Eelkõige hoiame aga oma kodu ja säilitame rahvuskultuuri. Seepärast ajendas mind õpimapi teemaks valima just tervislike eluviiside kujundamine lastelaulude kaudu. Käesolev tervisemapp on koostatud just teile armsad lasteaiaõpetajad. Mapp on koostatud just
Viis, kuidas kuningas alamaid kohtles, viitas kuidagi võrdusele. Narva oli uhke linn. Kuid eestlased muutusid jälle paganlikuks. 1629 Altmargi vaherahu, millega kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuuluvust Rootsile. Gustaf Adolf ja Johann Skytte otsustasid Tartusse teha luterikeskuse. Konsistoorium piiskop Eestis ja kindralsuperintendent Liivimaal, mõlemad olid kirikupead. 1684. aastal B.G Forselius, korraldas õpetajate seminari praktilist osa. Õpetas paljusid lugema ja arvutama. Eesti rahvahariduseisa. Toimusid ka piiblikonverentsid.1686. esimene eestikeelne piibel Wastne Testament, selle aitasid tõlkida ja toimetada Virgilius ja ta poeg. Stahl on esimese eesti keele grammatika koostaja. 1632 aitas Skytte avad Tartu Ülikooli. Põhjasõda (1700-1721): Eestis kestis see vähem, kuni 1710. Rootsil pmst liitlasi polnud. Sõda hakkas 1700 Riia linna all. Rootslased Saksid (vene väed) Sügisel vedas Vene
Seega läheneb ka lõikaja tõus p puutuja tõusule p. Järelikult tuletise definitsiooni põhjal Avaldame puutuja võrrandi Viimane valem kehtib juhul, kui puutuja tõus p ehk tuletis f'(a) on määratud. Def. Joone y=f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub jone y=f(x) puutujaga selles punktis. Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu p = tan . Kuna =+ ja tan =f'(a), siis Seega punkti A=(a,f(a)) läbiva normaalsirge võrrand on Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. Geomeetriliselt funktsiooni diferentsiaal tähendab punktis x võetud puutuja muutu, so lõigu AB pikkust.
Seega läheneb ka lõikaja tõus p puutuja tõusule p. Järelikult tuletise definitsiooni põhjal Avaldame puutuja võrrandi Viimane valem kehtib juhul, kui puutuja tõus p ehk tuletis f'(a) on määratud. Def. Joone y=f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub jone y=f(x) puutujaga selles punktis. Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu p = tan . Kuna =+ ja tan =f'(a), siis Seega punkti A=(a,f(a)) läbiva normaalsirge võrrand on Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. Geomeetriliselt funktsiooni diferentsiaal tähendab punktis x võetud puutuja muutu, so lõigu AB pikkust.
Kirjelduse leiate siit: http://www.sciencebuddies.org/science-fair- projects/project_ideas/HumBio_p011.shtml#procedure Teie ülesandeks on 1.) kokku lugeda iga helifaili (40 Hz 15000 Hz) kuulates ,,piiksude" arv ning kirjutada see tabelisse. Igat faili peate kuulama vähemalt 5 korda sisestage arvud tabelisse (printige tabel välja või kirjutage paberile). 3500 Hz ei pea tabelisse sisetama. 2.) Seejärel peate arvutama iga helisageduse taseme aritmeetilise keskmise ning selle keskmise tabelisse kandma. 3) Lõpuks, kasutades iga sagedustaseme keskmist arvutage enda helide valjuse absoluutne tajumislävi (hearing threshold) iga helikõrguse jaoks, selleks lahutage 3500 Hz keskmisest ,,piiksude" arvust vastava sagedustaseme ,,piiksude" keskmine arv, korrutage see 3-ga ja tulemusest lahutage 4. See on vastava sagedusega heli valjuse tajumise absoluutväärtuseks
Kap.adek= norm. omavah./ liisimisfirmale kõik kulud tasutud. Omand läheb üle ja liisitaval asjal on jääkväärtus, siis LM=(PV-PVn):a, (riskiga kaalutud varad+ riskiga kaalutud bil. välised rentnikule. Üldjuhul lepingut ei lõpetata enne tähtaega. kus PVn-jääkväärtus. Me peame arvutama jääkväärtuse kohust.+ 2% om.vah. taset ületav ANVVP ) ANVVP- Finantsliising on liisingutehing, mille tähtaja lõppedes nüüdisväärtuse PVn=FV*vn , kus vn-diskon- avatud neto välisvaluuta positsioon avatud valuuta- vara omandiõigus läheb üle rentnikule
William Shakespeare William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596. Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit,...
Raskeveoki kasutaja on maksumaksjaks, kui ta kasutab raskeveokit mingi võlaõigusliku lepingu alusel ja tema isikuandmed on kantud liiklusregistrisse. Kande puudumisel maksab maksu veoki omanik. Kui raskeveoki omanik ei ole algselt nimetatud isik (3 eelnevat) või asutus, siis maksab maksu liiklusregistrisse kantud valdaja. Laekub 100% riigieelarvesse. Kõik toimub liiklusregistri alusel. Maksu tasumine Maksukohuslane on kohustatud arvutama ja tasuma maksu: · Raskeveokid hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu esimeseks 15ndaks kuupäevaks. · Maksustamisperioodil registrisse registreeritud veoautod hiljemalt 15 päeva jooksul. · 15 päeva reegel laienab ka autorongile. Veoautolt ja autorongilt makstakse maksu proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis jääb peale nende registreerimist liiklusregistris.
õppimise tulemusena, mitte reegleid õppides. 5) eksemplari mudelid (Skousen 1989, Lonsdale, Parkinson 2002) toimivad konnektsionistlikest täiesti erinevalt. Kui tulevad uued sisendüksused (novel), siis neid võrreldakse juba salvestatud eksemplaridega sarnasuse alusel. Eksemplari mudelid õpivad ka, aga käituvad teisiti: iga eksemplar säilitatakse. Mälukomponent: kõik, mis sisendatakse, läheb mällu töötlemata kujul. Seal hakatakse arvutama selle kaalu, olulisust. Mudel kaalub sisendüksuse igat tunnust ja vastavalt neile klassifitseerib uue üksuse. Nt ingl regulaarsed ja ebaregulaarsed verbid: tal on sisendatud enne juba neid sõnu ja siis ta tunneb ära, kas on regulaarne või mitte. Nii konnektsionistlikud kui ka eksemplari mudelid on üldistusvõimelised, kuid tee üldistuseni on erinev. Konnektsionistlik loob seoseid: sisend läheb läbi kaalutud seoste võrgustiku ja selle tulemusel
ka sellistel detailidel, mida kasutatakse moodsates arvutites, näiteks järjestikune kontroll ja hargnevus ning see oleks olnud esimene mehaaniline seade, mis oleks olnud Turingi masinale vastavate võimalustega. Ada Lovelace, imetlusväärne matemaatik ja üks väheseid inimesi, kes täismahus mõistis Babbage'i ideesid, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Oleks täisautomaatne arvutusmasin valmis ehitatud, siis tema programm oleks oleks olnud võimeline arvutama Bernoulli numbrite järjestust/jada. Tänu sellele tööle on Lovelace'le kingitud esimese arvutiprogrammeerija tiitel. 1979ndal aastal anti kaasaegsele programmkeelele tema auks nimi Ada. Morse 1837: elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra:1*A = A, 0*A = 0, A+0 = A, A+1 = 1,A+B = B+A, A*B = B*A, A*A = A Enimkasutatud tehted on: & (ja e
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool RENESSANSS referaat Koostaja: Juhendaja: 2013 Sisukord Perioodid............................................................................................................................................4 Renessansi suurkujusid.......................................................................................................................4 Arhitektuur (Eesti)..................................................................................................................................5 Renessanssmuusika................................................................................................................................6 Tähtsamad muusikateoreetilised jooned.....................................
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast puhtusearmastust järgida. Ainult korrast...
- 1975 Kodak tegi CCD-sensoriga digikaamera prototüübi - 1981 Sony reaalselt käes hoitav tarbijale suunatud digi - 1986 leiutati esimene digisensor - 1988 FUJI DS-1P Photokina festivalil - tegelt alles 90-aastatel muutus see massiliselt kasutatavaks 6) Mida tähendab interpoleerima? - "interpoleerima" pildile antud pikslite järgi infot (teisi piksleid) juurde arvutama - ehk siis kaamera arvutab kahe piksli vahele ise ühe piksli juurde teiste pisklite värviinfo järgi, kujutades ette, milline see välja peaks nägema -> tekitab kvaliteedikadusid - seepärast on oluline teada, kui palju on efektiivseid piksleid (neid, mille järgi arvutatakse ehk millest otseselt kujutis moodustub) - mitteaktiivseid piksleid kasutatakse töötluses, nt müraeemalduses
Kuhu tõmmata piir? (valesti käitunud lapse karistamine.) miks inimene ei tea tulevikku, kui jumalad. Tunnetuslik probl. Me ei näe inimeste sisse; teeseldus. 3. Moraaliprintsiipide avalikkus Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud, et nendele vastavalt toimida. On vaja inimestest varjata, sest tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest. Inimesed hakkaksid pidevalt oma “kasu” arvutama (ja mõned arvutaksid paremini kui teised!). 4. Õigustab ebamoraalseid tegusid!Organid 5 elu päästmiseks 5. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? kr katēgorikos – ‘tingimusteta kehtiv’ ld imperātivus – ‘käskiv’ “Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada.” (“Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal aja soovida, et sellest saaks universaalne seadus
FIFO meetod (pidevsüsteem) (3) Kahe eelneva slaidi põhjal on oktoobris 20x1 müüdud kauba kulud: 12 750 eurot + 17 050 eurot = 29 800 eurot Oktoobrikuu varude lõppjääk on: 19 000 eurot LIFO- meetod Esimesena müüakse ära viimasena sisse tulnud kaup. Varu lõppjäägi maksumuse arvutamisel lähtutakse esimesena soetatud kaupade maksumusest. Lõppjäägi maksumus arvutatakse esimeste ostude hindadest lähtudes. Esimeseks maksumuseks, millest lõppjääki arvutama hakatakse, on algjäägi maksumus. LIFO meetod (pidevsüsteem) (3) Kahe eelneva slaidi põhjal on oktoobris 20x1 müüdud kauba kulud: 13 750 eurot + 17 350 eurot = 31 100 eurot Oktoobrikuu varude lõppjääk on: 17 700 eurot Kaalutud keskmise meetod Perioodi jooksul müüdud kaupade maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus. Varu lõppjäägi maksumus on samuti kaalutud keskmine soetusmaksumus.
KOOLIEELIK Koolieelik on teadmiste himuline, mis tähendab, et Teadmised; mängu lapsevanem peaks üritama vastata kõigile tema olulisus; küsimustele. Lapsel areneb tahtejõud ja fantaasia uudishimulikkus ning mänguhimulisus. Lapsevanem võiks julgustada last mängima ja oma fantaasiat kasutama. KAINIK Kainikueas areneb vastutustunne, õpitakse lugema, Töökuse, kirjutama, arvutama ning oluliseks muutuvad kohusetunde, sõbrad. Lapsevanema ülesandeks on arendada ka vastutustunde koduses keskkonnas kohusetundlikkust andes lapsele areng; iseseisvus; majapidamisülesandeid vms. sõprade olulisus MURDEEALINE Murdeiga on sisemiste konfliktide aeg saadakse Identiteedi aru, et vanemad pole täiuslikud, sõbrad vahetuvad, otsimine; toimuvad bioloogilised muutused jms. Lapsevanem
Kui see võrduks ühega, siis oleksid kõik eksponentkeskmise väärtused võrdsed neile vastava rea liikmega ning tasandamist tegelikult ei toimugi. Kui võrduks nulliga, siis võrduksid kõik eksponentkeskmised kõige esimese eksponentkeskmise hinnatud väärtusega ning rida tasanduks horisontaalseks sirgeks. ÜL on valikvastustega aga vastused on väga sarnased INDEKSID Tuleb kindlasti ülesanne (vaja teada valemeid ja ise arvutama tulemuse) VALIMIVAATLUS Hüpoteesid on kindlasti igas variandis olemas Keskmine esindusviga 6. on vale keskmise valiku tulemus (me ei pea alguses valima, millist keskmist kasutame) 7. on väljavõtukeskmiste lineaarhälve (standardhälve) 8. vahe ühe valimi keskmise ja üldkogumi keskmise vahel (see on lihtsalt esindusviga, mitte ühe, vaid kõigi) 9. on ruutjuur valimite keskmiste dispersioonist (ÕIGE) 10. ei ükski
näidata. Tekstipõhise ekraani puhul sellest piisas. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu - suurem osa tema ajast kuluski Windowsi akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga graafikakaarte. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada - protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama, vaid võib piirduda sobiva akna "tellimisega" graafikakaardilt ning ise tähtsamate ülesannete kallal tööd jätkata. Praktiliselt kõik praegu müügilolevad kuvaadapterid on kiirendiga varustatud. Kuvafunktsioonide delegeerimine on võtnud sellise ulatuse, et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D- kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: professor Matti Raudjärv Pärnu 2007 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1.Käibemaksuajalugu.......................................................................................................5 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna......................................................5 1.2. Mittekumuleeruva käibemaksu teke..............................................................8 1.3. Erinevad käibemaksusüsteemid Eestis..........................................................9 2. Käibemaksu olemus...................................................................................................
nagu ta oleks tahtnud selle valla kiskuda. Iga uuria, kes on süvenenud Leonardo mälestustesse ründavast kullist, on avanud seda mõtet erinevalt. Ühed on arvanud, et see on kutseks, et Leonardo järgneks talle kõrgustesse, teised aga et lind andis Leonardole idee: meisterdada endale kunstlikud tiivad ja tõusta esimese inimesena taevalaotusesse. Kolmandad jällegi, et millist lindu silmas on peetud. Leonardo käis Vincis koolis. Ta õppis seal lugema, kirjutama, arvutama korrutustabeli järgi ja samuti ka natuke ladina keelt. Mitte keegi ei tea, millal ja kus avastas Leonardo endas võime joonistada liivale, teetolmu sisse või puukoorele esemete kujutisi. Vasari kirjelduse põhjal teame vaid seda, kuidas sündis maalikunstnik Giotto, keda Leonardo kõige rohkem imetles, kui oma eelkäiat. Nad olid mõlemad olnud toskaana külapoisid. Leonardo esimene maal oli jube ning kohutav peletis, kes sülitas mürki ning puhus sõõrmedtest tuld
A. Seega l¨aheneb ka l~oikaja t~ous ¯ p puutuja t~ousule p. J¨arelikult, tuletise definitsiooni p~ohjal p = lim xa ¯ p = lim xa f(x) - f(a) /x a = f'(a) saamegi puutuja v~orrandi y - f(a) = f'(a)(x - a). Joone normaalsirge definitsioon. Joone y = f(x) norxmaalsirgeks punk- tis A nimetatakse sirget, mis l¨abib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. Tuletada joone y = f (x) normaalsirge võrrand punktis A = (a, f (a)) . Normaalsirge v~orrandi tuletamiseks peame arvutama tema t~ousu p = tan. Kuna = + /2 ja tan = f'(a), siis p = tan = tan( +/2)= -1/tan= -1/f'(a) y - f(a) = -1/f'(a) * (x - a) Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. argumendi v¨a¨artusel x = a diferentseeruva funktsiooni graafik on punktis A = (a,f(a)) sile joon, mille puutuja t~ousunurk ei ole 2.
Järelikult, tuletise definitsiooni põhjal p = p = = f ` (a) Valemitest y f (a) = p(x - a) ja p = limp = = f (a) Lõpp võetud vanast konspektist ja lim p õige kirjapilt jäi mulle arusaamatuks. Normaalsirge. Joone y = f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub funktsiooni y = f(x) graafiku puutujaga selles punktis. Punkti A = (x0 ,y0) läbiva normaalsirge võrrand: y y0 = - Võrrandi tuletamine: Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu p = tan . Kuna = + ja tan = f (a), siis p = tan = tan( +) = - = - Punkti A = (a, f(a)) läbiva normaalsirge võrrand on järgmine: y - f(a) = - · (x - a) 5. Diferentsiaal kui funktsiooni muudu peaosa. Näidata, et kehtib ligikaudne valem y dy, kui x Peaosa. Diferentsiaal dy on sama järku lõpmatult kahanev suurus kui x, on kõrgemat järku lõpmatult kahanev suurus x suhtes. Järelikult väikese x korral hakkab diferentsiaal
FIE tööandjana peab: töötajale tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensionimakse (kui töötaja on liitnud pensioni II sambaga; 2010. aastal - juhul kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamisest 1. jaanuarist 2010, arvestama ja maksma sotsiaalmaksu ning tööandja töötuskindlustusmakset; arvutama ja maksma tulu- ja sotsiaalmaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. Erisoodustuse maksumuse, sellelt makstud tulu- ja sotsiaalmaksu võib ettevõtluse kuludesse kanda peale maksukohustuse täitmist; esitama väljamaksete või erisoodustuse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni vorm TSD (koos lisaga 1, 2, 4) kandma tulu- ja sotsiaalmaksu, ning kohustusliku kogumispensioni- ja
Kirjelduse leiate siit: http://www.sciencebuddies.org/science-fair-projects/project_ideas/HumBio_p011.shtml#procedure Teie ülesandeks on 1.) kokku lugeda iga helifaili (40 Hz 15000 Hz) kuulates ,,piiksude" arv ning kirjutada see tabelisse. Igat faili peate kuulama vähemalt 5 korda sisestage arvud tabelisse (printige tabel välja või kirjutage paberile). 3500 Hz ei pea tabelisse sisetama. 2.) Seejärel peate arvutama iga helisageduse taseme aritmeetilise keskmise ning selle keskmise tabelisse kandma. 3) Lõpuks, kasutades iga sagedustaseme keskmist arvutage enda helide valjuse absoluutne tajumislävi (hearing threshold) iga helikõrguse jaoks, selleks lahutage 3500 Hz keskmisest ,,piiksude" arvust vastava sagedustaseme ,,piiksude" keskmine arv, korrutage see 3-ga ja tulemusest lahutage 4. See on vastava sagedusega heli valjuse tajumise absoluutväärtuseks. Kirjutage see tabelisse. 4.) Kui
Vastus: Selle vektori x-komponent on 2,12 m ja y-komponent -2,12 m 3. Kolm võistlejat on lagedal väljal. Igaühele antakse mõõdulint, kompass, kalkulaator ja labidas ning järgmised andmed: Kui minna 32.0˚ põhjast itta arvestatud suunas 72.4 m, siis 36.0˚ läänest lõunasse arvestatud suunas 57.3 m ja lõpuks 17,8 m otse lõunasse, siis leiate paiga, kuhu on maetud Porsche võtmed. Kaks võistlejat asuvad kohe mõõtma, kolmas aga arvutama. Mida ta arvutab ja mis tulemuse ta saab? Lahendus: Meil on vaja leida nende kolme vektori summa ⃗ Selleks leiame nende vektorite x- ja y- Skeem: komponenedid, mis aga on võimalik kui me teame nende vektorite nurka x- ja y- koordinaatteljestikus .
70 300 000 60 400 000 50 500 000 40 600 000 30 700 000 20 800 000 10 900 000 0 1 000 000 a) Leia kogutulu, kogukulu ja kasum. Missuguse koguse valiks kasumit maksimeeriv kirjastaja. Missugune oleks sellisel juhul raamatu hind. Selgita! Kogukulu on arvutatav püsikulu ja muutuvkulu summana. Püsikulud on ülesandes öeldud ja moodustavad 2 miljonit eurot ja see ei sõltu tootmise tasemest. Nüüd peab arvutama muutuvkulud. Ülesandes on aga öeldud, et piirkulu on konstantne võrdudes 10 euroga. Mida see tähendab? See tähendab seda, et iga järgmine ühik läheb maksma 10 eurot. Aga kui iga täiendav ühik, mis sa toodad, läheb kogu aeg maksma kümme eurot, siis missugune on sellisel juhul keskmine muutuvkulu - keskmine muutuvkulu on samuti ju 10 eurot. Seega kui piirkulu on konstantne, siis on ka seda keskmine muutuvkulu ja nad on võrdsed.
39) Kui puutuja t~ousunurk on siis ei ole f (a) m¨a¨aratud ja puutuja v~orrand on x = a. c) Joone normaalsirge definitsioon Joone y=f(x) normaalsirgeks punktis A nim. sirget, mis läbib punkti A ning ristub joone y=f(x) puutujaga selles punktis. Võrrand: d) Tuletada joone y=f(x) normaalsirge võrrand punktis A=(a,f(a)) 40) Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu p = tan . Kuna = + 0 ja tan = f (a), siis p = tan = tan( + )= 1/tan = 1/f 0(a). Selle p~ohjal on punkti A=(a, f (a)) 0 l¨abiva normaalsirge võrrand j¨argmine: y - f (a) = (x - a) . Selline v~orrand kehtib juhul, kui f (a) = 0. 0
39) Kui puutuja t~ousunurk on siis ei ole f (a) m¨a¨aratud ja puutuja v~orrand on x = a. c) Joone normaalsirge definitsioon Joone y=f(x) normaalsirgeks punktis A nim. sirget, mis läbib punkti A ning ristub joone y=f(x) puutujaga selles punktis. Võrrand: d) Tuletada joone y=f(x) normaalsirge võrrand punktis A=(a,f(a)) 40) Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu p = tan . Kuna = + 0 ja tan = f (a), siis p = tan = tan( + )= 1/tan = 1/f 0(a). Selle p~ohjal on punkti A=(a, f (a)) 0 l¨abiva normaalsirge võrrand j¨argmine: y - f (a) = (x - a) . Selline v~orrand kehtib juhul, kui f (a) = 0. 0
,,Tervislik Iseseisevtöö toitumine" slaidid 1-7, töölehed 13 Jagab õpilased rühmadesse (Palub õpilased Võtavad lehe, leiavad oma grupi. Õpikus leiavad A3 paberit, Õpik min arvutama ,,esimene, teine..., viies" 5 inimest oma teema peatükke (Lisa 3) ja teevad plakatti 2.3, markerid, Loovtöö rühmas ja pärast palub istuda rühmas ,,esimesed, (Võib teha ka mõistekaardi) A3 lehel. Pärast värvipliiatsid. teised jne") Õpetaja annab lehe kus on kirjutatud esitavad oma teema klassile, õpilased kuulavad
varusid kasutab, kui kiiresti keskmiselt oma varud ära müüb, kui palju käibevarast ja käibekapitalist on paigutatud laovarudesse ning kui pikk on keskmine laoseis päevades. 4.1 Varude käibekordaja Varude käibekordaja iseloomustab varude käibekiirust. See näitab, mitu eurot müügikäivet produtseeris vara all kinni olev iga euro. Kuna antud ettevõtte puhul kasutatakse kasumiaruande skeemi 1, siis peab varude käibekordaja arvutama lähtudes müügitulust, mitte müüdud kaupade kulust. Varude käibekordaja puhul peetakse heaks näitajat 6. Varude käibekordaja kõrge näitaja viitab materiaalsete varude kiirele kasutamisele ja see omakorda viib maksevõime ning tasuvuse tõusule, sest vähendab investeeringuid tootmisvarudesse. Varude käibekordaja liiga madal näitaja aga viitab sellele, et varusid on ehk liiga palju või neid ei jõuta aegsalt realiseerida, mis võib viia likviidsusriskini. · 2010
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
