LAEVA UJUVUS

Ibrus, Rainu

LAEVA UJUVUS (1)

5 VÄGA HEA

2. Laeva ujuvus
2. LAEVA UJUVUS
Archimedese seadus laevale
Igale vedelikus või gaasis asetsevale laevale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle laeva poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. See on laeva ujuvuse hüdro- ja aerostaatika seadus.

Laeva mõjujõud
z
XG z
W
G G G
B KG
KB KB KG
XB K x K  y
Joon. 3. Ujuva laeva mõjujõud
Staatilises olukorras, s.t. häirimata veepinnal liikumatult püsivale laevale mõjuvad laeva raskusjõud ja ujuvusjõud.
Laeva raskusjõud või kaal W = mg,
kus m – laeva mass tonnides; g – raskuskiirendus m/s2.
Tehnikas kasutatakse siiani laevade kaalu puhul raskusjõu ühikuna masstonni, mis on võrdne 9,81 kN.
Laeva raskusjõud on rakendatud laeva raskuskeskmesse G ja suunatud alla mööda püstsirget, mis on veeliini tasandi normaal .
Väljatõrjutud vedeliku kaal määrab ujuvuse e. ujuvusjõu, mis on vedeliku mahu ja tiheduse korrutis. Vedeliku tihedus on ühtlase vedeliku mass ruumala ühiku kohta. Tiheduse ühikuks rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) on kg/m3, kuid merenduses kasutatakse kordset ühikut Mg/m3 = t/m3 . Tähiseks on . Ujuvusjõud mõjub püstsihis üles ja on
rakendunud laeva veealuse osa ujuvuskeskmesse B (i.k. buoyancy , vene-keelses kirjanduses siiani C, mis on IMO poolt nüüd kohustuslik tegurite tähis, kuigi lühendina on kasutusel sobiv ЦВ – центр величины).
Raskuskeskme G ja ujuvuskeskme B koordinaate iseloomus-tavad:
– abstsissid, s.t. XG ja XB väärtused enamikel juhtudel on negatiivsed;
– ordinaadid, s.t. YG ja YB 0 väärtuse ligidased;
– aplikaadid, s.t. KG = (0,5…0,8)D ja KB = (0,5…0,6)T;
– kaubalaevade KG  KB – vastasel juhul tekib ülipüstuvus.
2.2. Laeva tasakaalutingimused
Laeva tasakaal määratakse kahel tingimusel:
– laeva raskusjõud peab olema võrdne ujuvusjõuga , mass aga võrdne laeva poolt väljatõrjutud vee massiga;
W =  =
See on ujuvusvõrrand.
m =  GZ
W
WL
G Z
B

Joon. 4. Laeva trimmi moment
– raskuskese ja ujuvuskese on ühel püstsirgel.
YG = YB = 0
XG =XB
See on tasakaaluvõrrand.
Kui W on suurem  , siis laev suurendab süvist. Kui W on väiksem  , siis laev vähendab süvist. Kui W =  =  , aga ei ole täidetud teine tingimus, siis laev momendiga m = WGZ = GZ teostab trimmi muutuse kuni keskmed G ja B on ühel vertikaalil. GZ on püstuvuse õlg.
2.3. Pindalad , mahud, momendid ja inertsimomendid
2.3.1. Veeliinitasandi elementide arvutus
Veeliinitasandi pindala AWP (area of waterp lane – aegunud venekeelsetes õpikutes tähistati ka S, mis on nüüd IMO poolt määratud tähistama veealust välispindala) arvutatakse teoreetiliselt jooniselt või ordinaatide tabelist (offset table) saadud ordinaatide integreerimisel. Mida enam on ordinaate, seda täpsem on arvutus. Peamine põhjus, miks ei kasutatud suurt ordinaatide hulka, oli ületamatu arvutusmaht. Meie laevaehituse praktikas kasutati peamiselt pindalade integreerimisel trapetsvalemit e. Bezout’ teoreemi ja harvem Tšebõševi arvutusvalemeid, läänes oli levinenum Simpsoni arvutusvalemite komplekt. Trapetsvalemiga võrreldes on teised täpsemad, kuid nõuavad täiendavaid või keerukaid ordinaate ja kordustegureid. Raalide ajastul on lihtordinaatide hulk trapetsvalemi puhul olematu ja täpsus igati rahuldav, kui kasutada näiteks MS Excelit. Kas sisestada 150 m pikkuse laeva veeliinitasand 11 ordinaadiga (näiteks õppetöös) või 151 ordinaadiga projekteerimisel, ei ole MS Excelile oluline – ainult algandmete sisestamise aeg vähe pikeneb. Loomulik, et 11 ordinaadiga arvutatud pindala on umbes 0,8 % väiksem tegelikust.
Eeldades, et laeva mistahes veeliinitasand on määratud 11 ordinaadiga, s.t. laev on joonisel 10 võrdseks osaks jaotatud, seega n = 10 ja kaarte vahesamm on δL = LPP/n
saame koostada arvutuseks trapetsvalemi
või Simpsoni 1. reegli arvutusvalemi, mis on täpsem
Laeva ahtri ja vööri ordinaatide muutus on suurem ja seetõttu täpsema tulemuse saavutamiseks kasutatakse lisaks poolordinaate või ka harvem veerandordinaate, s.t. abstsissteljel on lisaks punktid δL/2 või δL/4. Trapetsteguri väärtused näiteks ühe poolordinaadi puhul ahtris ja vööris on järgnevas valemis
Nii arvutatakse kõigi veeliinide tasandite pindalad baasliinist kuni ülemise tekini. Saadud pindalade väärtustest koostatakse epüür, kus ordinaadiks on süvis, mis võimaldab arvutada mahulist veeväljasurvet  ja ujuvuskeskme aplikaati KB mistahes süvisel.
Ujuvustasandi kese F tegelikul veeliinil on alati laeva kalde puhul pöördetelje määraja – trimmi arvutuste alus.
Ujuvustasandi keskme F abstsiss XF arvutatakse tabelis. Kasutades ordinaatide momentide (inglise keeles first moment) arvutamisel õla kordajaid 1…5 , kusjuures ahtrisuunas on kordajad negatiivsed ja miidlis 0, saame valemi vahede summana. Äärmiste ordinaatide puhul tuleb ka trapetsreegli (või Simpsoni reegli) kordajat mitte unustada. Kasutades momentide arvutamisel f(A) osakomponente, kus on trapetsreegel (või Simpsoni reegel) juba olemas – on kordajateks 5…1;0;-1…-5. Füüsikast on teada, et osapindalade momentide summa jagamisel pindalaga või vastavate funktsioonide summade jagamisel ja δL-ga korrutamisel saame raskuskeskme kauguse teljest – tavaliselt laeva miidlist (või ka AP-st, kuid siis on õla kordajad 0; 1; 2 … 10)
Veeliinitasandi põikinertsimoment Jx on tähtsamaid elemente laeva-geomeetrias, sest metatsentri BM raadius arvutatakse Jx abil. Arvutusvalem on
Veeliinitasandi piki-inertsimomenti JF läbi pinna raskuskeskme F on vajalik teada laeva trimmi arvutamisel. Arvutus toimub kahes osas – algul leitakse piki- inertsimoment Jy keskkaare lõikejoonel ja seejärel lahutatakse parand, mis tuleneb XF -st – saadakse JF. Arvutusvalemid on:
Näidis 1 – Example 1
Arvuta veeliinitasandi pindala, selle raskuskese ja inertsimomendid läbi abstsiss- ja ordinaattelje ning läbi raskuskeskme. Veeliini-tasand on määratud järgmiste poolordinaatidega alates ahtrist. Laeva pikkus on LPP = 220m , s.t. δL = 220/10 = 22 m.
Calculate the area, position of the flotation and the second moments of area about the two principal axes of the waterplane defined by the following ordinates, numbered from aft. It is 220 m long.
Ordinaadi nr. 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
½ ordinaat m 0,0 6,3 8,6 9,2 9,4 9,0 8,1 6,7 4,6 2,4 0,2
Ord.
y
TM
f(A)
23
Õlg
f(M)
45
Õlg
f(Jy)
67
y3
[2]3
f(Jx)
93
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
0
0
0,5
0
-5
0
-5
0
0
0
1
6,3
1
6,3
-4
-25,2
-4
100,8
250,0
250,0
2
8,6
1
8,6
-3
-25,8
-3
77,4
636,1
636,1
3
9,2
1
9,2
-2
-18,4
-2
36,8
778,7
778,7
4
9,4
1
9,4
-1
-9,4
-1
9,4
830,6
830,6
5
9,0
1
9,0
0
0
0
0
729,0
729,0
6
8,1
1
8,1
1
8,1
1
8,1
531,4
531,4
7
6,7
1
6,7
2
13,4
2
26,8
300,8
300,8
8
4,6
1
4,6
3
13,8
3
41,4
97,3
97,3
9
2,4
1
2,4
4
9,6
4
38,4
13,8
13,8
10
0,2
0,5
0,1
5
0,5
5
2,5
0,008
0,0
64,4
-33,4
341,6
4167
y
x
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Näidis 1 lahendused Microsoft Excelis trapets- ja Simpsoni reeglitega
Kaar
y
TM
f(A)
23
Õlg
f(M
45
Õlg
f(Jy)
67
y3
[2]3
f(Jx)
93
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
0
0
0,5
0
-5
0
-5
0
0
0
1
6,3
1
6,3
-4
-25,2
-4
100,8
250
250
2
8,6
1
8,6
-3
-25,8
-3
77,4
636,1
636,1
3
9,2
1
9,2
-2
-18,4
-2
36,8
778,7
778,7
4
9,4
1
9,4
-1
-9,4
-1
9,4
830,6
830,6
5
9
1
9
0
0
0
0
729
729
6
8,1
1
8,1
1
8,1
1
8,1
531,4
531,4
7
6,7
1
6,7
2
13,4
2
26,8
300,8
300,8
8
4,6
1
4,6
3
13,8
3
41,4
97,3
97,3
9
2,4
1
2,4
4
9,6
4
38,4
13,8
13,8
10
0,2
0,5
0,1
5
0,5
5
2,5
0
0
f(Sum)
64,4
-33,4
341,6
4167,7
delta L
22
Konstant
A
44
2833,6
m2
XF
22
-11,41
m
Jy
21296
7274714
Jx
14,66667
61126
m4
Jf
368897
6905817
m4
Kaar
y
SM
f(A)
Õlg
f(M)
Õlg
f(Jy)
y3
f(Jx)
0
0
1
0
-5
0
-5
0
0
0
1
6,3
4
25,2
-4
-100,8
-4
403,2
250,047
1000,188
2
8,6
2
17,2
-3
-51,6
-3
154,8
636,056
1272,112
3
9,2
4
36,8
-2
-73,6
-2
147,2
778,688
3114,752
4
9,4
2
18,8
-1
-18,8
-1
18,8
830,584
1661,168
5
9
4
36
0
0
0
0
729
2916
6
8,1
2
16,2
1
16,2
1
16,2
531,441
1062,882
7
6,7
4
26,8
2
53,6
2
107,2
300,763
1203 ,052
8
4,6
2
9,2
3
27,6
3
82,8
97,336
194,672
9
2,4
4
9,6
4
38,4
4
153,6
13,824
55,296
10
0,2
1
0,2
5
1
5
5
0,008
0,008
f(Sum)
196
-108
1088,8
12480,13
Konstant

A

14,66667
2874,66
m2
XF
22
-12,12
m
Jy
7098,667
7729028
Jx
4,888889
61014
m4
Jf
422443,1
7306585
m4
Simpsoni reeglite järgi inertsimomentide arvutusvalemid:
ja .
2.3.2. Teoreetiliste kaarte pindalade arvutus e. Bonjean’i mastaap
Laeva mahulise veeväljasurve  ja selle keskme pikipaiknevuse XB arvutamisel tunduva trimmi korral peab arvutama kõigi teoreetiliste kaarte pindalad tegeliku süviseni ja nende integreerimisel saame mahulise vee-väljasurve ning lõpuks kaarte pindalade epüürilt arvutame tegeliku XB. Vajalike andmete kiireks leidmiseks soovitas 19. sajandi algul prantsuse insener Bonjean kolme mõõtkavaga diagrammi – Bonjean’i mastaapi. See mastaap koostatakse teoreetiliselt jooniselt saadud mõõtmete alusel, ta kujutab endast pikitasandile projekteeritud laevakere skemaatilise joonise taustal olevaid kõveraid.
2.3.3. Laeva mahuliste elementide arvutus
Laeva süvismaht ehk mahuline veeväljasurve  on laeva kõige enam iseloomustav geomeetriline suurus. Teades kõigi veeliinitasandite pindalasid, nende integreerimisel süvissammuga – T = T/n – saab mahulise veeväljasurve  ( DISV )
DISV = .
Trapetsreeglil on lisaks lihtsusele ka tabelarvutustes võimalus kasutada nn. ringsummerimist e. noolsummat – int . Saadud integraalsumma on kahekordne trapetsreegli funktsioon, mille korrutamisel süvissammuga tuleb rakendada – 0,5T – saamaks tõese mahulise veeväljasurve . Heaks omaduseks on, et sellist summeerimist tunnustab ka Microsoft Excel.
Võrdlusnäide: Olgu väikelaeva T = 0,2 m ning veeliinitasandite 0 … 5 pindalad
0 1 2 3 4 5 WL
15 23 24 25 26 26 AWP . Arvuta  igal WL-l, kui  = Tf()
f()  WL
7,5 23 24 25 26 13 18,5 23,7 5 Võrdlustabel MS Excelis
7,5 23 24 25 13 92,5 18,5 4
7,5 23 24 12,5 67 13,4 3
7,5 23 12 42,5 8,5 2
7,5 11,5 19 3,8 1
15 0 0 0
Märkuseks – 0-veeliinitasandil on pindala, kuid mahuline väärtus puudub
Laeva ujuvuskeskme abstsiss xB (IMO kasutab tähist XB) asukoht piki laeva koos raskuskeskme abstsissiga xG (või XG) määravad laeva trimmi. Arvutuseks peavad eelnevalt olema teada veeliinitasandite pindalad AWP ja nende raskuskeskmete abstsissid xF (või XF). Pinnamomentide integreerimisel püstkesktasandi ehk miidlitasandi suhtes kuni laeva süviseni, mida on korrutatud T-ga ja jagamisel mahulise veeväljasurvega arvutatakse XB:
.
Laeva ujuvuskeskme aplikaat zB – laevapraktikas nimetatakse ujuvuse keskme B kauguseks kiilupunktist K ehk vahemaa KB, on oluline laeva püstuvuse arvutustes. Pinnamomentide integreerimisel kiilupinnast kuni veeliinitasandini, mis on mahuliseks muudetud T korrutades, jagades mahulise veeväljasurvega, arvutatakse KB :
2.3.4. Täiendavate hüdrostaatiliste elementide arvutusvalemid
1. Metatsentriraadius e. põik metatsentriraadius on BM
[m] ;
2. Piki metatsentriraadius on BML
[m] ;
3. Mass-veeväljasurve on  (ookeanis  = 1,025 t/m3 )
 =  =  1,025 [t] ;
4. Tonniühik 1 cm süvise kohta e.
5. Moment, mis trimmib 1 cm võrra e. MTC
[tm/cm] ;

Laeva veeväljasurve klassifikatsioon
2.4.1. Mahuline veeväljasurve
 – laeva mahuline veeväljasurve – mõõtühikuks m3 .
Laevade klassifikatsiooni ühingud määravad laevade iseloomustamiseks ja maksustamiseks lisaks tingliku mahulise mõõtühiku – varem registermahu ehk registertonnaaži nüüd kogumahutavuse e. GT ja puhasmahutavuse NT.
Praktikas on kasutusel järgmised tonnaažid:
BRT – kogumahutavus ehk brutomahutavus BRT. Ühikuks on BRT  2,83 m3 . Nii määrati kogumahutavust kuni 1969.a. nn. Moorsomi süsteemi järgi.
GT – kogumahutavuse GT (Gross Tonnage), mis arvutatakse valemiga ,
kus kr – kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehituste täielik ruumala kuupmeetrites.
Rahvusvahelise laevade tonnaažimõõdukirja konventsiooni – 1969 ( Inter -national Convention on Tonnage Measurement of Ships – ITCM, 1969) järgi toimub tänapäeval kogumahutavuse GT määramine.
NT – puhasmahutavus NT arvutatakse vastavalt konventsiooni sätetele valemiga
kus VC – lastiruumide üldmaht m3-tes;
K2 = 0,2 + 0,02logVC ;
D – parda kõrgus;
T – laeva süvis;
N1 – reisijate arv kuni 8 kohalistes kajutites;
N2 – reisijate üldarv vastavalt ohutuse tunnistusele.
Nii GT kui NT on ühikuta suurused ja NT ei tohi olla väiksem kui 0,30GT, kui on väiksem siis võetakse 0,30GT.
Eelnimetatud andmed laeva kohta kantakse mõõdukirja (tonnage certificate) ning väljastatakse laevale mereadministratsiooni või volitatud klassi-fikatsiooniühingu poolt. Mõõdukirja tunnustavad kõik riigid, kes on ühinenud vastava rahvusvahelise lepinguga – IMO konventsiooniga.
Laevade läbimiseks Suessi ja Panama kanalist on erinõuded ning sel juhul peab klassifikatsiooniühingult saama vastava mõõdukirja.
Eesti Vabariigi lipu all olevatele laevadele on volitatud andma klassifikatsiooni tunnistusi ja mõõdukirju järgmised klassifikatsiooni-ühingud:
– Russian Maritime Register of Shipping - St. Petersburg ehk Российский Морской Регистр Судоходства – Peterburi;
– Lloyd’s Register of Shipping - London;
– Det Norske Veritas - Høvik - Norra;
– Bureau Veritas - Pariis;
– Germanischer Lloyd - Hamburg ;
– American Bureau of Shipping - Houston;
– Registro Italiano Navale - Rooma .
2.4.2. Laeva mass-veeväljasurve
 – mass-veeväljasurve tonnides.
Laeva mass-veeväljasurve on võrdne laeva poolt väljasurutud vee massiga  =  , kus  - vee tihedus.
Praktikas eristatakse kolme mass-veeväljasurvet:
 light – tühilastis veeväljasurve, s.o. summaarne mass:
tühi laev + varustus + kättesaamatud vedellasti jäägid;
 full – täislastis veeväljasurve ja 100% varusid:
light + last + 100% varusid + meeskond ja reisijad . Laev on lastitud lastimärgini (Plimsolli ketas ) lubatud süvisel;
full – täislastis veeväljasurve ja 10% varusid:
light + last + 10% varusid + meeskond ja reisijad. Laev on sihtkohta jõudmas.
W – dedveit e. lasti kandevõime. Puhtale lastile lisanduvad kütuse, toitevee, õlide, meeskonna ja tema varude mass. Lihtsustatud moodus dedveidi arvutamiseks
W = full – light .

Laeva teoreetilised elemendid
Laeva teoreetiliselt jooniselt mõõdetud poolordinaatidest koostatakse tabel. Nende andmete alusel arvutatakse laevakere teoreetilised elemendid, olenevalt laeva süvisest, eeldades, et laev on õiges trimmis, s.t. t = 0. Arvutustulemuste põhjal koostatakse tabel, mille põhjal ehitatakse kõverad. Kõik kõverad, mis graafiliselt väljendavad laeva teoreetiliste elementide sõltuvust laeva süvisest, kantakse ühele ja samale joonisele ja seda nimetatakse teoreetilise joonise elementide kõverateks. Koordinaatide mõõtkavad näidatakse vahetult kõveratel, eeldusel , et abstsisstelg on skaalaks. Näiteks : 1cm = 100m3 või TPC: 1cm = 1,0 t/cm. Abstsiss peab alguses olema ka negatiivne osa, sest XF ja XB omavad ka negatiivseid
väärtusi. Selline laevakere teoreetiliste andmete kasutamine on taandunud tänapäeval laeva ekspluatatsioonis tabelitele – GHS (General Hydrostatics) .
Laeva projekteerimisel tänapäeval – CAD (computer-aided design) – antakse kaasa juba enne ehitamist täielik dokumentatsioon. Kõigepealt GHS tabelid , mis algavad laevale trimmiga t = 0 ja süviste reasamm on T = 0,05m. Järgnevad tabelid on erinevate trimmidega nii ahtrisse, kui ka vööri – see võimalus klassikalisel elementide kõveratel puudus. Teades laeva keskmist süvist on õige GHS tabeli õigelt realt loetud teoreetilised andmed tõesed.
Lisaks on eeltoodutele on laeva dokumentatsioonis ja reeglina laeva roolikambris lastiskaala. IMO soovitab näidisskaalat, millel on alljärgnevad veerud: T; ; W; TPC; MTC; KM; FW; W FW; T.
Laeva küllalt suure trimmi korral on usaldusväärsete andmete saamiseks otstarbekas kasutada Bonjeani mastaapi, mille 11 skaalalt, s.t. iga teoreetilise kaare kohalt, loeme süvispindalad:
– pindalade integreerimisel L-ga saame laeva mahulise veeväljasurve  ;
– pindalade pikimomentide miidlist e. MS-st summa ja mahulise veeväljasurve  jagatis on XB.

Joon. 5. Bonjean’i mastaap

1 – laev laine harjal; 2 – laev laine nõos
Ka laeva tugevuse arvutustes, näiteks lainele asetamisel, peab kasutama Bonjean’i mastaapi.
GHS tabelites on Bonjean’i tabel, kuid täpsuse tagamiseks peab olema T =
0,1m või veel vähem.
Näidis 2
Kasutades joonis 5 mastaabilt WL 12 tasandini kaarte pidalasid arvutada mahuline veeväljasurve  ja ujuvuskeskme abstsiss XB miidlist.
 = DISV = f(DISV)L = 1417,895 14,94 = 21 183,35m3
(miidlist vööri poole)
21

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 72 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rainu Ibrus Õppematerjali autor

Konspekt

laeva teoreetilised elemendid laeva veeväljasurve klassifikatsioon pindalad mahud momendid ja inertsimomendid laeva tasakaalutingimused laeva mõjujõud veeliinitasandi elementide arvutus

Sarnased õppematerjalid

doc

Laeva Püstuvus

3. Laeva püstuvus 3. LAEVA PÜSTUVUS 3.1. Üldmõisted Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaaluasendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. Laevateoorias vaadeldakse eraldi: algpüstuvus (i.k. initial stability) püstuvus suurtel kreeninurkadel (i.k. stability at great angles of heel) Eraldamine on tingitud asjaoludest, et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid, aga suurtel

Laevandus

doc

Laevateooria

LAEVATEOORIA LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ujuvuse, püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid püstuvus püstuvus Püstuvus lainetuses 1. Laevageomeetria Käikuvus

Laevandus

docx

Laeva teooria

Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused P=(kolmnurgamärk) XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) p kui magevesi siis (valem) Kolmnurk = P korda Tagurpidi kolmnurk Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud p=1.025tonni/kuupmeetrit Püstuvus ehk stabiilsus Püstuvus on laeva võime pöörduda taagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral kallet mõõdetakse kreeninurgaga (ring mille sees on täpp) Eristame algpüstuvust ( väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Uppumatus Uppumatus on laeva võime säilitada ujuvust ja püsivust ja saada ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. laeva ruumidesse sattunud vesi on laevale täiendavaks lastiks

Laevade ehitus

docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur  omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest;  oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel;  omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest;  saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest;

Ametijuhend

doc

Laeva elektriseadmed lisaküsimused

Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17

Laeva elektriseadmed

doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste-

Laevaehitus

docx

Laevade ehitus eksam

Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdjatel) Bulbous bow PIRN(BULB) VÖÖR (selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu) · Ahtri kuju RISTLEJAAHTER kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel ELLIPTILINE AHTER aeglasekäigulistel laevadel PEEGELAHTER uuematel laevadel, kujutab endast ,,lõigatud" ristlejaahtrit · Masinaruumi paiknemine MR keskel parim koht eluruumideks Vahepealne seda asutust kasutatakse enamikul kaasaegsetel

Laevade ehitus

doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e

Laevaehitus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

BRABUS ROCKET: Korralik materjal

21:58 12-03-2013

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk