Vanakreeka muistendid ja pärimused (0)

Promotheus
1.Inimese loomine- Promotheus segas savi vihmaveega ja vormis inimese, kes oli jumalatega sarnane. Atena puhus kujule hinge sisse, inimesed ei osanud seda algul kasutada.
2. Promotheus läks inimeste sekka ja õpetas neid. (lugema, kirjutama, arvutama, loodust mõistma jne)
3. Jumalad Olümpose mäel polnud rahul, et Promotheus ei õpetanud inimesi jumalaid austama ja ohvreid tooma , neid kummardama.
4. Promotheus nõustus, lasi Zeusil otsustada, mida ohvriks tuua, kavaldas Zeusi (kes sai küll aru, kuid läks mänguga kaasa) üle. ( Zeus valis härjast selle poole, kus olid kondid mis olid kaetud rasvaga , liha jäi inimestele)
5. Zeusi karistus oli inimestelt tule võtmine, kuid Promotheus varastas Olümpuse mäelt jumalate valitseja kuldpaleest tule ja viis selle inimestele.
6. Zeusi uus karistus- Hephaistos tegi ilusa tüdruku kuju. Aphrodite andis talle üleloomuliku veetluse ja Hermes kinkis ilmeka kõne ja meeldiva hääle. Zeus pani talle nimeks Pandora ja andis talle kätte laeka . Pandora viidi Promotheuse venna Epimetheuse juurde.
7. Epimetheus tahtis, et tüdruk laeka avaks.
8. Laekast lendasid välja haigused, mured ja õnnetused. Pandora lõi kaane kinni, kuid lootus jäi veel laekasse.
9. Zeusi käsul neediti Promotheus kõige raskemate ja tugevamate ahelatega kõrge kalju külge Kaukasuse mägedes.
10. Kuna P. andeks ei palunud , saatis Zeus hiiglasliku kotka teda piinama . Kotkas rebis iga päev ta ihust maksa välja ja sõi seda. (Öösel kasvas maks tagasi)
11. Zeusi poeg märkas teda, tappis kotka ja kinkis Promotheusile vabaduse.
12. Needuse tõttu pidi P. iga päev kandma raudsõrmust, millesse oli kinnitatud kivikild kalju küljest. (mälestuseks kannavad inimesed siiani kiviga sõrmuseid)
Kuldvillak
1. Kreeka kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Neile sündisid poeg Phrixos ja tütar Helle.
2. Kuningas kihutas oma naise majast välja ja võttis uue naise. (lapsed jäid kuningaga)
3. Võõrasema vihkas lapsi. Veel hullemaks läks siis , kui võõrasemale sündisid kaks poega . Võõrasema ihkas P. ja H. surma.
4. Võõrasema soovitas Kreeka naistel viljaterad enne maha külvamist ära praadida, siis pidavat suurem saak tulema , kuid nii see ei läinud.
5. Kuningas käskis saadikul minna Delfi oraaklisse pärima, miks jumalad saatsid ta maale näljahäda.
6. Kuninganna maksis saadikule, et ta ei läheks Delfisse, vaid jääks poole tee peal metsa pidama ja tuleks siis tagasi valetades, et näljahäda lõppeb, kui kuningas toob jumalatele ohvriks Phrioxose ja Helle.
7. Kuninganna käskis naistel sundida kuningat seda tegema. Rahvahulgad kogunesid palee ette ja nõudsid laste surma, kuningas andis järele.
8. Võõrasema pani lapsed ööseks kambrisse luku taha, et nad ära ei põgeneks.
9. Hommikul kogunesid kõik ohverdamispaigale, kuid üks pilv laskus maale ja peitis endasse mõlemad lapsed. Udu seest kargas välja kuldne jäär. Laste ema oli tulnud neid päästma, lapsed istusid jäärale selga ja jäär viis nad minema.
10. Helle vaatas alla maa poole, ta pea hakkas ringi käima, kukkus maha ja lained neelasid ta. (selle järgi sai meri nimeks Helle meri, Hellespontos )
11. Poiss jõudis viljakale ja mägisele maale, kus Aietes ta paleesse kutsus. Jäära ohverdas Phrixos Zeusile ta päästmise eest, kuldvillaku kinkis Aietesile.
12. Meideia kutsus maa sügavusest kuldvillaku valvaja , lohe, kes mähkis end ümber tamme, kuhu oli kuldvillak kinni löödud.
13. Phrixos jäi Aietese juurde ja võttis hiljem ühe ta tütre naiseks . Ennustuses oli kuulutatud, et kui kuldvillakust ilma jäetakse, tabab perekonda õnnetus. Paljud proovisid kuldvillakut kätte saada, kuid kellegil see ei õnnestunud.
Iason ja Medeia
1. Kuningast jäi järgi kaks poega- vanem Aiason ja noorem Pelias . Aiason pidi troonile astuma , kuid Pelias anastas ta trooni ja kihutas venna linnast välja.
2. Aiasoni poeg- Iason. Aiason kartis , et Pelias ihkab ta poja surma ja korraldas pojale matused ning saatis ta salaja mägedesse kentauri juurde. (inimese ülakeha ja hobuse kerega olendid)
3. Iason kasvas suureks ja tugevaks , õppis kentauri tarkust ja 20aasta vanuselt läks Iason Peliaselt trooni nõudma.
4. Poolel teel kandis ta vanaeide läbi jõe. (vanaeit oli tegelikud Hera , Zeusi abikaasa, kes tahtis teada, kas Iasonil on hea süda, kuna poiss ta läbi jõe kandis, kaitses Hera noormeest kõikidel reisidel)
5. Pelias nõustus trooni andma, kui Iason toob talle kuldvillaku. Iason lasi kokku kutsuda kreeka kangelased, et nad talle appi tuleks.
6. Laev sõitis kaua, joogivesi sai otsa, laev randus lähimal rannikul. Pime rauk tuli nende juurde, hoides käes keppi, kukkus pikali. Laevamehed aitasid ta püsti, rauk oli Phineus. Mehed aitasid tal needusest vabaneda ja tänutäheks ennustas neile tulevikku ja andis nõu.
7. Kolchiesesst leidsid nad veel teejuhte, keda nad aitasid. Abivajajad olid Phrixose ja Chalkiope (Aietesi tütar) lapsed. Noorukid võeti laevale.
8. Jõuti kuldvillakut paluma. Aiates käskis neil esmalt vapra teoga saama hakata. (Iason pidi kahe vasksõralise sõnniga, kelle ninasöörmetest lõõskab tuld , põldu kündma. Küntud mulda külvama lõhehambaid ja nendest võrsuvad sõjamehed. Sõjameeste vastu tuleb taplusesse minna.)
9. Abivajajad palusid oma ema Chalkiopet, et ta Medeiaga räägiks. (Nad on õed) Medeia nõustus aitama . (Phineuse ennustus , et kangelasi hakkab aitama armastusjumalanna Aphrodite läks täide). Meideia andis Iasonile võlusalvi, mis teda kaitseb. Võlusalvi kaitsejõud kestab ainult 1 päeva. Samuti andis ta nõu, et kui lohehammastest võrsunud sõjamehed on maapinnale tõusnud, tuleks nende sekka virutada kivi, nad lähevad sellepärast kaklema ja nii on neid hea tappa.
10. Iason tegi nagu kästud ja saavutas võidu. Kuningas Aietes oli vihane ja veendunud, et Medeia oli Iasoni aidanud ning otsustas oma tütart selle eest karistada .
11. Medeia hakkas kartma ja jooksis mererannale, käskis kreeklastel neid ja ennast päästa, lubas kuldvillaku muretseda, kui Iason võtab ta abikaasaks nagu lubatud.
12. Medeia ja Iason said kuldvillaku kätte, Medeia õhutas kangelasi, kes olid kuldvillakut imetlema jäänud, kiirustama.
13. Aiates sai varsti teada, mis oli juhtunud ja tormas koos poja Absyrtose ja sõjameeste jõuguga merekaldale. Nad läksid kreeklastele ja Medeiale järele, tõkestasid neil tee ja nõudsid, et Iason jätaks Madeia maha jumalanna Aremise saarele , kus selle maa kuningas peab otsustama, kas peab Madeia isa juurde tagasi pöörduma või Kreekasse sõitma. Madeia oli nõus.
14. Madeia leppis oma venna Absyrtosega kokku salajase kohtumise Aremise saarel, kus Iason ja ta kaaslased ja ta kaaslased tapsid.
15. Enne Kolchise sõjaväe toibumist, olid kreeklased avamerele põgenenud. Argonaudid pöördusid kreekasse tagasi.
16. Teel koju oleksid nad Sireenide saare juures äärepealt karile sõitnud. Orpheus hakkas aga laulma ja lüürat mängima, kuni oli oma laulu ja mänguga sireenide hääled summutanud. (sümplegaadid lõpetasid kokku põrkamise)
17. Nad saatsid kuningas Peliasele kiirkäskjalaga linna sõnumi, et Iason on kaugelt reisilt tagasi jõudnud+kuldvillak on nende käes. Kuningas käskis selle peale sulgeda linnaväravad ja laskis müürid relvastatud sõjameestel hõivata.
18. Medeia muutis end vanaeideks, kellel korv käsivarrel, et linna sisse pääseda. Teenija tõi Medeia paleesse. Medeia palus tuua vana jäär, et ta peal näidata noorendavat taiga. Jäär muutuski nooreks, seega tahtis ka kuningas oma peal sama proovida. (keev vesi ja vürtsid, sinna pidi sisse hüppama). Kuningas hüppas ka ise katlasse ning suri.
19. Iason unustas oma lubaduse Medeiale ja otsis endale teise mõrsja, kelle Medeia hukatas. Medeia põgenes võluvankriga Iasoni juurest kaugele.
Herakles

Heraklesel oli juba lapsena palju jõudu, kord vihahoos tappis ta oma õpetaja lüüraga.

Karistuseks saadeti ta mägedesse karjaste juurde, kus ta õppis erinevaid tarkusi.

Ta valis oma eluteel suunda näitama Vooruse ja jäi ka Olümpose jumalatele oma hea südamega silma, nad kinkisid talle vibu , nooled, nuuletupe ja mõõga.

Mükeenia valitseja Heraklese sugulane kuningas Erystheus soovis Heraklest alandada, ta tahtis, et H. ta teenistusse astuks.

H. küsis nõu Delfi oraaklit, too ennustas talle, et ta peab 10 vägitööd ära tegema ja siis on ta vaba.

Ta täitis kõik käsku ilma suurema probleemita, kasutas kavalust. Kuid E. käskis tal veel 2 käsku täita, sest väidetavalt polnud ta E-ga päris aus olnud. (kasutas abi jne) Kuid täitis ka need.

Sai vabaks, tahtis Lolet naiseks võtta, kuid kuningas keeldus.

Külastas Admetost, kelle naine oli surnud, mees oli leinas ja Herakles tõi ta naise allilmast tagasi.

Lole vend tuli Heraklesele sõnumit tooma, et ta isa peab teda vargaks, H. vihastas ja tappis Lole venna.

Tema isa, Zeus oli selle teo pärast vihane, Herakles pidi ennast orjaks müüma ja 3 aastat orjana töötama.

H. sai taaskord vabaks ja läks nüüd Deianeira kätt paluma, tema sai ta naiseks. Neile sündis poeg Hyllos.

H. ja ta naine läksid H. vanale sõbrale külla, Deinaneira viis Kentaur (seesama, kes oli Iasoni õpetanud) üle laia jõe, Kentauril tekkis plaan naisega põgeneda, kuid Herakles tappis ta. Deinaneira kogus napakesse Kentauri verd. Kentaur väitis, et kui sellega Heraklese särk värvida, ei jäta viimane naist kunagi.

Herakles läks sõjakäigule Lole isa vastu, vallutas linna ja tütre lole võttis vangi ning saatis koos teiste vangidega koju oma abikaasale.

Deinaneira kartis, et Herkales vahetab ta Lole vastu, seetõttu värvis ta Heraklese särgi Kentauri verega ja saatis selle teenriga võidukale Heraklesele.

Herakles oli aga särgi tõttu surnud, see põletas ta kehas ära nii kondid kui ka vere.

Kui Deianeira seda kuulis , torkas ta end mõõgaga läbi.

Heraklest aga ootas peale kangelaslikku elu surematus , tihe pilv laskus tuleriidale ja kandis kangelase Olümposele.
Daidalos ja Ikaros

Daidalos oli Kreeka suurim meistrimees. Ta õpetas väärikate perekondade lapsi, kuid ta kõige parem õpilane oli ta õepoeg Talos.

Kord kuulis Daidalos pealt tööliste juttu, nad arvasid, et Talosest saab veel kuulsam ja parem meistrimees, kui Daidalos.

Daidalos sai vihaseks ja meelitas Talose Ateena kindlusesse, lükkas poisi tiheneva pimeduse varjus kindlusemüürilt alla.

Atheenale oli Talos meeldima hakanud, seetõttu püüdis ta poisi kinni ja muutis kiivitajaks. (seetõttu kardavad kiivitajad kõrgust, on ettevaatlikud ja hoiatab hädaohu eest ka ümberkaudseid linde)

Daidalos põgenes koos poja Ikarosega Kreeta saarele. Ehitas seal koletis Minotaurose jaoks labürindi.

Daidalos ehitas endale ja pojale tiivad, kuid lennata ei tohtinud kõrgelt- päike sulatab vaha, ega madalalt- tiivad saavad märjaks ja muutuvad raskeks.

Kui isa poega lennates mõnda aega ei kontrollinud, tõusis Ikaros kõrgele, vaha sulas ära ja poeg kukkus merre.

Daidalos mattis oma poja Ikaria (poja järgi nime saanud) saarele, poja hauakünkale lendas kiivitaja, kes meenutas kisades D. kunagist tegu.

D. lendas Sitsiiliasse, kuid ei leidnud surmani õnne ega rahu.
Theseus

Ateena kuninga poeg Aigeus oli läinud laia maailma, ateenlasi ähvardas sõda, kuningas saatis teele käskjalad poega otsima .

Aigeus oli võtnud võõras kuningriigis naiseks kuningatütre ja neili oli sündinud poeg Theseus.

Aigeus pani kivimüra alla oma mõõga ja sandaalid, kui ta poeg kord piisavalt tugev on, et kivimürakas tõsta, peab ta isale järgi tulema.

Theseus läks läbi metsade, tappis röövlid, ümbruskondade inimesed olid õnnelikud

Ateenasse jõudes läks ta oma isa juurde kui võõras ja tahtis ennast saata ühes seitsme noormehe ja seitsme neiu Kreeka koletise Minotaurosele söögiks.

Aigeus oli kurb, et oma pojast taas ilma jääb, käskis võidu korral valge purje heisata, laev läks Kreeka koletise juurde musta purjega.

Ariadne abiga õnnestus koletis tappa ja ka põgeneda, peatuti Naxose saarel, Ariadne jäi magama ja nägi unes, et jumal Dionysos käskis tal saarele jääda ja temaga abielluda .

Ateenalased kurvastasid, et Ariadne ei tule nendega kaasa ja seetõttu unustasid musta purje valge vastu vahetada.

Kui kuningas nägi musta purje sööstis ta kõrgelt rannikult merre ja suri. (Meri, milles kuningas suri, sai nimeks Aigeuse, Egeuse meri)

Theseus astus tühjaks jäänud troonile, valitses nii mõõga kui ka mõistusega, rahvas oli rahul.
Sisyphos

Vanasti kartsid kõik inimesed jumalaid ja surma, kuid mitte kuningas Sisyphos.

Ta rajas rikka Korintose linna ja ehitas Korintose kindluse, kuid kindluses polnud vett.

Jõejumal Asopos läks tülli jumalate valitseja Zeusiga, Zeus peitsi end ära. Sisyphos teadis, kus Zeus on ja lubas saladuse ka Asoposele rääkida, kui viimane ta kindlusesse vee toob.

Asopos läks Zeusi ahistama, kuid sai kõrvetada ja sumatas jõkke (mis kannab sellest saadik vooluga kaasa ka söetükikesi)

Zeus saatis S.-ile järgi surma, kuid S. püüdis surma kinni ja pani tuppa luku taha. Mitte keegi ei surnud enam.

Zeus saatis maale sõjajumal Arese, kes vabastas surma. Surm viis endaga kaasa Sisyphose . Kuid S. oli naisega kokku leppinud, et ta ei tooks jumalale mingeid matuseohvreid.

Allilmas kaebas S. oma naise peale, Persephone lubas tal maale tagasi pöörduda ja naisele kohustusi meelde tuletada.

S. oli õnnelik ja korraldas lõbusa peo, kuid surm viis ta tagasi surnute riiki. Karistuseks peab ta allilmas üha uuesti mäest üles veeretama tohutut marmorimürakat.
„ Eros ja Psyche "

Kolm tütart, noorim oli Psyche ja ta oli neist kõige ilusam. Inimesed pidasid teda Aphroditest ilusamaks ja seetõttu hakkasid jumalanna asemel surelikku tüdrukut kummardama.

Aphrodite käskis Erosel P. südant vibuga sihtida, nool peab talle tooma õnnetust.

Kui Eros P.-d nägi ei suutnud tüdrukule liiga teha.

Kuningas (isa) aimas, et jumalad on ta tütre peale vihased, küsis nõu. Ta pidi tütre matuserüüsse riietama ja ta lossi taga asuvale kalju tipule viima, seal pidavat peigmees talle järele tulema.

Tuul Zephyros kandis ta kaljult alla orgu, kus oli imeilus loss. Ta ei võinud oma abikaasat kunagi näha, nad said rääkida ainult öösiti. Lossis ei olnud ühtegi teist inimolendit, nähtamatud teenrid täitsid kõik ta soovid.

Vanemad õed hakkasid puudust tundma, õde lasi nad lossi, valetas oma mehe kohta (et ta on noor ja jahiretkel). Õed olid kadedad, et kõige nooremal on kõik olemas ja tulid peatselt uuesti (nüüd ütles P, et ta mees on vana ja läks kaubitsema)

Õed said aru, et P pole kunagi oma meest näinud ja valetasid talle, et ta on abielus draakoniga, käskisid ta mehe tappa. (Peidad õlilambi voodi alla ja peida voodisse terav nuga , siis tapa ta)

P. nägi, et ta abikaasa on Eros. Õlilambist langenud õlitilk langes Erose õlale ja põletas teda+sai palaviku.

Aphrodite tahtis teda karistada, kuid ainult siis, kui ta kukub tema antud ülesanded läbi. Psyche lahendas kõik kolm ülesannet, teda aitas loodus (kõrs, kivitorn, kotkas) sest neil oli tüdrukust kahju.

Kui P. allilmast karbiga tagasi tuli, eiras ta kivitorni käsku seda karpi mitte avada, seal sees oli ravisalvi asemel allilma surmauni.

Eros leidis ta ja pühkis surmaune maha. Tüdruk ärkas taas ellu.

Aphrodite andestas P.-le Zeusi ja Erose soovil ja tüdruk muudeti surematuks jumalate joogiga . Peeti pulmad .
Tantalos

Tantalos- kõige rikkam kuningas, Sipylose mägi andis talle kulda, tal olid suured põllud, viljapead nendel kaks korda raskemad , kui teistel põldudel jne.

Jumalad lubasid tal koos endaga Olümpose lauda istuda ja pidusöögist osa võtta.

Tantalos läks liialt uhkeks, arvas , et ka tema on jumal ja et jumalad pole tegelikult kõiketeadjad (varjas jumalate juurest varastatud kuju, varastas ise pidulauast süüa ja lõpuks tappis oma poja ning tahtis ta liha jumalatele sööta, et nende üle naerda)

Jumalad teadsid kõik see aeg ta tegudest, kuid ootasid, et kuningas hakkaks eelistama tõde valele.

Poja tapmine oli viimane piisk, Zeus paiskas ta Tatarosesse ja mõistis ta igavest piina tundma (vesi lähedal, juua ei saa, söök lähedal, süüa ei saa)

Tantalose poeg Pelopsi äratasid jumalad kaunimana kui ta varem oli ellu. (Abaluu tükk asendati elevandiluutükikesega, hiljem oli kõikidel selle suguvõsa liikmetel valge laik abaluul).