RIISTVARA KAARDID (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Arvutid ja arvutivõrgud
Rannar Jantson
RIISTVARA KAARDID
Referaat
Juhendaja : Silver Silluta
28.09.10

Sisukord

Sisukord 3
3
Sissejuhatus 4
Võrgukaart 5
Võrgukaardi ühendused emaplaadile: 6
Võrgutüübid: 6
Võimalikud kiirused: 6
Tuntuimad tootjad: 6
Hinnad: 8
Graafikakaart ehk ( videokaart ) 8
Mida poes küsida? 9
Hinnad: 10
Helikaart 11
Võrdlus: 12
Milleks helikaarte põhiliselt kasutatakse? 13
Hinnad: 14
Tv-raadiokaart 14
Hinnad: 15
Ageia (füüsika) kaart 16
Kokkuvõte 19
Kasutatud kirjandus 20

Sissejuhatus

Selles referaadis selgitatakse, miks kasutatakse igasuguseid erinevaid kaarte, millised nad on, milleks nad on ja palju need maksavad.
Kasutajale on arvutiriistvara hulka kuuluvad kaartid tähtsad!
Selgeks saab ka see, et arvutikasutus ja eesmärgid, milleks inimene arvutit kasutab, on erinevad. 1981 aastal valmistas IBM esimese personaalarvuti (PC) mida võis kasutada nii kodus, koolis kui ka töökohtades. Tänu sellele suurenes arvutite arv maailmas järsult, mis aastal 1981 oli 2 miljonit ja järgmisel aastal tänu PC'le juba 5,5 miljonit. Juba 10 aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit. Arvutid jätkasid oma mõõtmete vähendamist, tekkisid ka laptop arvutid, mida sai kaasas kanda ja mis töötasid akudega. Järjest kiiremini areneb tarkvara , mis on mõeldut töö lihtsustamiseks ja meelelahutuseks . Seda muidugi neile, kes teavad, kuidas erinevaid võimalusi kasutada.

Võrgukaart

Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on:

• arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse,
  
• andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse ,
  
• andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel,
  
• andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle.
  

Võrgukaartide liigid: Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki:

• 8-bitised,
  
• 16-bitised
  
• 32-bitised.
  

Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile.
Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32) liinist koosnevaid siine, siis tuleb need võrguadapteris muundada jadakujule, et neid bitthaaval võrgukaablisse edasi saata. See protsess lõpeb arvutiandmete teisendamisega transiivris elektrilisteks ja optilisteks signaalideks, mis võrgukaablites saavad edasi kulgeda.
Igal võrgukaardil peab olema tema asukohta näitav number ehk aadress, et teda oleks võimalik teistest plaatidest eristada. Üks IEEE komiteesid tegeleb võrguaadresside määramisega ja kõik võrgukaartide tootjad ,,nõeluvad” need aadressid plaatide sisemistesse elektroonikalülitustesse. Selle tulemusel on igal plaadil ja seega ka igal arvutil võrgus unikaalne aadress.
Kui võrgukaart kasutab otsepöördusviisi (DMA) arvuti mällu, peab arvuti eraldama selleks oma mälus kindla piirkonna. Ka võrgukaardil paikneb tavaliselt eraldi puhvermälu, kuna andmeid saabub arvutist rööpkujul rohkem kui adapter suudab neid korraga edasi saata.
Kahe võrgukaardi omavahelise töö korraldamiseks tuleb eelnevalt elektroonilise
dialoogi korras kokku leppida:

• edastatavate andmeplokkide maksimaalne suurus,
  
• andmehulk, mis saadetakse välja kättesaamiskinnituseta,
  
• andmeplokkide saatmise vahele jäävad ajaintervallid,
  
• ajavahemik , mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata,
  
• maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita,
  
• edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega).
  

On olemas ka traadita võrgukaardid, millega saab arvuti ühendada traadita võrku ( WiFi ). Võrgukaart identifitseeritakse tema MAC-aadressi järgi.

Võrgukaardi ühendused emaplaadile:

• Integreeritud
  
• PCI ühendus
  
• ISA ühendus
  

Võrgutüübid:

• Fast Ethernet
  
• Gigabit Ethernet
  
• Fiiberoptika (Optical fiber )
  
• Lubaringvõrk ( Token ring)
  

Võimalikud kiirused:

• 10 Mbit/s
  
• 100 Mbit/s
  
• 1000 Mbit/s
  
• kuni 160 Gbit/s
  

Tuntuimad tootjad:

• Intel
  
• Realtek
  
• D- link
  
• Linksys
  

Hinnad:

A-Link WIFI võrgukaart Wireless-G USB Adapter (WL54USB)
421 kr
Linksys WIFI Võrgukaart Wireless-G Business PCI Adapter with RangeBooster, WMP200-EU
2172 kr

Graafikakaart ehk (videokaart)

Graafika - ehk videokaart
Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board ) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga ). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu).
Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust.
Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest:

• Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks;
  
• Pildimälu ( frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi;
  

Veel kuuluvad asja juurde draiver - programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor , emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele.

Mida poes küsida?

• Adapter peaks olema ühendatud nii kiire siiniga, kui võimalik: parim praegu AGP, kõlbab ka PCI või VESA LB
  
• Kontrollida draiverite olemasolu soovitava operatsioonisüsteemi ja kuvareziimi jaoks, ning versiooniuuenduse võimalusi.
  
• Mida rohkem bitte adapteril on, seda kiiremini ta töötab. Siiski ei tähenda see seda, et 128- bitine adapter oleks 64- bitisest 2 korda kiirem.
  
• Mitte osta 128 bitist adapterit millel alla 4 MB mälu, ega 64- bitist, millel alla 2 MB.
  
• Et vaadata kõrgema eraldusvõimega pilti või rohkem värvusi või mõlemat korraga, ostke rohkem mälu. (Videomälu suurusest on sõltuv see, kui suuri resolutsioone ja värvussügavusi kasutada saab.)
  
• Ekraani väreluse vältimiseks jälgide, et adapteri (RAMDAC-i) pikslisagedus oleks piisav, ning et mälu oleks kas kiire, kahepordiline või mõlemat korraga: parimad on WRAM ja MDRAM.
  

Videokaardi soetamisel tuleb arvestada ka seda et kaart, mis hea ja kiire Windowsis ja teistes graafilist liidest kasutavates süsteemides (GUI- Graphical User Interface), ei pruugi seda sugugi olla näiteks DOS-i põhistes rakendustes (nt. vanemad mängud), sama kehtib ka vastupidi. Lisaks tuleks tänapäeval müüdavatel videokaartidel jälgida, kas neil on olemas ka 3D kiirenduse toetus. Loomulikult ei saa aga ühest nõuannet hea kaardi soovitamiseks olla, kõik sõltub siiski valdkonnast, kus seda kasutama hakatakse.

Hinnad:

256MB Club 3D 7200GS TC512 PCE
Club 3D nVidia GeForce 7200GS 256MB (TURBO CACHE 512MB) GDDR2 64BIT 450/500 TV+DVI+CRT PCI-Exp ( CGNX -GS726)
465,00 kr
512MB Club3D HD4670 PCI-Exp
Club 3D ATI RADEON HD 4670 (RV730 XT) 512MB 128BIT GDDR3 TV, 2x DVI, HDCP, 750/ 1746 PCI-Exp ( CGAX -4672DD)
1 270,00 kr
512MB Club3D HD3650 GDDR2 Pass
Club 3D ATI RADEON HD 3650 DUAL HEATPIPE 512MB 128BIT GDDR2 TV, 2x DVI, HDCP, HDMI 725/800 PCI-Exp (CGAX-H3652DDY)
920,0 kr
512MB PNY Quadro FX1700 PCI-E
PNY nVidia Quadro FX 1700 512MB DDR2 128BIT 2xDVI PCI-Exp (VCQFX1700-PCIE-PB)
7753,00 kr
draiver Kuidas adapterile seletada, mida ta joonistama peab? Selleks on olemas programmijupp nimega draiver. Kui rakendus teatab operatsioonisüsteemi vahendusel, et aken A on tarvis viia punktist B punkti C, siis kuvaadapterile arusaadavasse keelde tõlgib selle just draiver. Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus.

Helikaart

Helikaart on arvuti lisakaart, mille ülesandeks on programmis leiduva digitaalse informatsiooni alusel madalsageduslike elektriliste võnkumiste tekitamine. Need edastatakse kõlaritesse või kõrvaklappidesse, kus tekitatakse õhuvõnkumised. Inimese kõrv tajub neid helina . Seega selleks, et arvuti saaks salvestada ja taasesitada heli, vajatakse kolme riistvarakomponenti:

• helikaarti,
  
• kõlareid
  
• mikrofoni.
  

Algsetel IBM PC- tüüpi arvutitel oli heli väljastuseks üks üsna primitiivne kõlar (PC Speaker), mis 10 aasta jooksul praktiliselt ei muutunud. Seda kasutati peamiselt arvuti veaolukordade teatamiseks ning hiljem ka mitmetes arvutimängudes.
Esimesed PC– de helikaardid ilmusid alles 1988.a., kui firma Creative Labs tõi turule Game Blasteri (12 häälse stereosüntesaatoriga C/MS), ja Ad Lib Kanadast kasutas oma helikaardis sagedusmodulatsiooniga süntesaatorit (FM sünteesi). Viimases kasutati 11- häälset Yamaha süntesaatorit YM3812. Sellest peale, kujunes FM- süntees kõigi helikaartide baastehnoloogiaks, ka ülipopulaarsel Creative Labsi helikaardil Sound Blaster (1989). Teatavas mõttes on viimane kaarditüüp muutunud kõigi kvaliteetsete helikaartide sünonüümiks. Alles viimasel ajal on FM- sünteesi troonilt kukutanud tabel – ehk WT (WaveTable) süntesaatorid, mis lubavad tekitada palju loomutruuma kõlaga helindeid.
Heli on salvestuse seisukohast teatavasti ajas muutuv analoogsignaal ja kuni viimase ajani, mil ilmus Philipsi poolt välja töötatud kompaktplaat, salvestatigi heli analoogkandjaile, olgu nendeks siis fonograafirullid, grammofoniplaat või magnetofonilint. Arvuti on aga olemuselt digitaalseade ja katsed kõvaketta pinnale vagusid kraapida, lõpevad enamasti andmetele ja seadmele fataalselt, seetõttu on arvutites sarnaselt kompaktplaatidega võimalik heli hoida vaid digitaalsel kujul. Seetõttu on kõikidel helimoodulitel sõltumata nende hinnast olemas digitaal -analoogmuundur (DAC), mis teisendab arvuti poolt talle saadetava digitaalheli väljundis kuuldavaks analoogsignaaliks, mis juhitakse kas otse kuulaja kõrvaklappidesse, kõlarisse või välisesse helitehnikasse, kus temaga saab ette võtta kõike, mida tehnika ja kasutaja fantaasia lubavad. Enamasti on kaartidel peal ka analoog -digitaalmuundur (ADC), mis vastupidiselt eelmisele, välisest heliallikast (mikrofonist, helitehnikast) signaali arvutisse salvestaks.

Võrdlus:

Helikaardid ei ole loodud võrdseteks. Mõnel neist teatav tehniline tilu-lilu või funktsionaalsus on olemas ja isegi omab teatavat kvaliteeti, teisel jällegi on vastav osa puudu või laiatarbekvaliteediga (a.k.a saastTM). Olulisemateks tüüp-tiluliludeks on:

• 3,5 mm (enamasti) augud heli sisse- ja väljaviimiseks (tegelikult on need A/D D/A muundurite sisend/väljundotsad - i/o)
  
• sisemine süntesaator plaadil (oi, kui erineva kvaliteediga neid on!)
  
• MIDI pistik (mille kasutamiseks on vaja MIDI otstega välist süntesaatorit)
  
• Mingi hunnik tarkvara. Millest (vähemalt odavate kaartide puhul) enamik on tõeline saastTM (nuditud versioonid). Üldiselt, arvestades elatustaset Eestis, jääb vist soovitada peale draiverite suurt mitte midagi installida ning puuduv tuua kas Kadaka turult ehk siis mõnest hästivarastatud Warezisaidist (jah, ma tean, BSA on olemas. Aga ta on Microsofti (M$) tütarfirma ning mingite kolmandate tegijate softiga nad eriti ei jända).
  

Milleks helikaarte põhiliselt kasutatakse?

• Andmevahetuseks analoog- ja digitaaldomeeni vahel. ( Domeen - ala, piirkond). MP3 lugu ei saa enne kuulata kui ta lahti pakitakse ning D/A muunduri kaudu kõrva sosistatakse.
  
• Helide ( muusika ) genereerimiseks. See on süntesaatori funktsionaalsus.
  
• switchboardi ja patchboxi ülesannetes, ehk siis nagu kommutatsioonipaneel eri pistikute ja kanalite kommuteerimiseks. CD kuulamine helikaardi kaudu ei ole ju tegelikult midagi muud....?!
  

D/A muundur ning A/D muundur. Enamike helikaartide pardal on kodek, mis võimaldab signaali viia digitaalmaailmast analoogmaailma, näiteks MP3 ja WAV mängimisel . Sama asjanduse abil saab WAV faile salvestada ... näiteks vana vinüülplaati või kasetti arvutisse viies.
Kõige tavalisimal juhul on D/A muundurid kasutusel CD või MP3 kuulamisel kõlaritega.
Profimuusikud näiteks tahavad, et helikaart oleks ideaalne just oma helisignaali kvaliteedi poolest (vt ntx Emagic Audiowerks 8 tutvustust).
Värgi tehnilised omadused:

• Sageduskäik - kas 0.3 dB vahemikus 20Hz-20KHz või vajuvad otsad alla kuni 10-15 detsibelli nagu odavatel kaartidel.
  
• moonutused - headel kaartidel kipuvad need olema alla 0,00x% ning seda mõõtmistulemuste, mitte reklaami järgi.
  
• õigest helinivoost kinnipidamine . Sõnaga - kas 0dB nivoo juba tapab kaardi esiotsa ning tekitab moonutusi.
  

Hinnad:

Helikaart CMI8738 Chronos 4spk
Sound card 16bit CMI8738 4 kanalit
260,00 kr
SoundBlaster X-FI Elite PRO
4 100,00 kr

Tv-raadiokaart

TV ja raadiokaarte kasutatakse TV ja raadiosignaalide vastuvõtmiseks arvutis. Kaardid erinevad üksteisest eelkõige vastuvõetava
signaali kvaliteedi poolest. Meie regioonis on oluline jälgida, et TV kaardid võimaldaksid PAL standardile vastava televisioonisignaali
vastuvõttu (Põhja- Ameerikas on kasutusel NTSC televisioonisignaali standart ).
Tootjad: ASUS, Dell, D-Link. Askey, Artech, Anubis, Elgato, Compro Technology jne.
Tv tuunerkaarte on saadaval suurtes valikutes nagu: PCU bus expansion card, PCI Express (PCIe) bus,
PCMCIA, Mini PCI Express, PCMIA Express või USB seadmed . Eksisteerib isegi Etherneti ühendatud kaarte
(HDHomeRun) ja (HAVA). Mõnikord on videokaartidel (Näiteks ATI All-In-Wonders seeria kaardid) sisse
ehitatud tuuner koos analog-to- dialog convertoriga. Mõnedel väga odavatel kaartidel on puudu
protsessor seega vajavad nad süsteemi protsessorilt abi.
Variante :

• Analog TV tuunerid:
  

Odavaimad tüübid saadavad välja toorest video voogu, sobib reaalajas vaatamiseks
kuid ideaaljuhul vajavad mingisugust kompressorit et salvestada.

• Digital TV tuuerid:
  

Digitaaltelevisioon on ülekantud kui MPEG -2 stream, seega encoder pole vajalik

• Hybrid tuuner:
  

Hübriid tuuneril on üks tuuner mida saab sättida siis nii analog kui ka digitaali peale. Vahetamine
on lihtne kuid seda ei saa teha koheselt.

• Combo tuuner:
  

Sarnane hübriidile, erandiks on see et combo kaardil on 2 eraldi tuunerit. Üks saab vaadata analoogi , teine digitaali

Hinnad:

TV Gigabyte U7000-RH D USB
949,00 kr
TV Club3D ZAP-TV350MP USB
miniTV tuunerkaart Digital & Analog Club 3D ZAP-TV350MP Hybrid USB2.0, kaasas pult ja PowerCinema 4.7!
81,00 kr

Ageia (füüsika) kaart

Niisiis , sul on parim riistvara, kaasaarvatud parim 3d videokaart ja üks ülikiire protsessor. Kahtlemata annavad need hea mängukogemuse...? Kuid äkki on midagi puudu? Kas sul on Füüsikaprotsessor? Arvatavasti küsid nüüd, et mis asi see veel on?!? Kui sa ei tea mida kujutab PhysX-protsessor Ageia poolt on, siis hoia toolist kinni, muidu kukud maha...on aeg hakata füüsikaliseks.
Okei , kõik me teame videokaartide põhilist tööd. Parim videokaart esitab ekraanil silmapaistvat graafikat, tekstuure ja lisab ekraanile nii palju objekte, kui võimalik. CPU(protsessor) teeb kõik matemaatilised ülesanded, nagu AI liikumine ja muud kalkulatsioonid. Kuid siiski kõige selle tipuks, peab protsessor sooritama ka rasked ülesanded keerukate füüsikaliste kalkulatsioonide osas. ole tähtis, kui reaalne kõik tunduda võib, kuid siiski ei toimi kõik nii, nagu peaks. Näiteid võime tuua igasugustest mängudest:
-kuulid ei läbista paberõhukesi seinu, või siis juhtub vastupidi, et kuul läbistab paksu seina.
Tegelased lähevad läbi objektidest jne.
Ja nii võib see loendus jätkuda veel mitu rida...
Niisiis, lahendus on lihtne: riistvara komponent, mis tegeleb kõigi keeruliste kalkulatsioonidega, mis on seotud füüsikaga, võttes koorma ära protsessorilt.
Kui palju siiski Füüsikaprotsessor muudab? Tulemusi peab nägema, et uskuda http://physx.ageia.com/footage.html .
"Füüsika määrab ära selle, kuidas asjad liiguvad". Kui Füüsikaprotsessor juurde panna, saavad videokaart ja protsessor paremini teha seda, mida nad oskavad. Graafikaprotsessor(GPU) on pühendunud vapustava graafika esitlemisele, ja protsessor(CPU) teeb oma tööd kontrollides AI-d. Käsitledes sobivat samm- sammult füüsikat(ei osanud õieti tõlkida) , on võimalik objektide liikumine etteaimamatul viisil. Plahvatusest tingituna võib laiali lennata tonnide kaupa tolmu ja prahti taevaruumi laiali lendamata, tehes seda ebakorrapäraste suitsupahvakute ja tulega. Mängude arendajad on tihti öelnud, et kõige raskemad asjad, mida panna loomulikult muutuma, on näiteks tuli, juuksed, vesi ja riided. Sellega seoses on tohutu hulk kalkulatsioone, et kõik tunduks vähegi reaalne. PhysX protsessoriga on objektid "vabad" ja nende purunemine ei ole scriptitud, ehk nad purunevad iga kord erinevalt, vastavalt olukorrale.
Ületades kaks peamist probleemiga osa mängimisel, on võimalik küündida reaalsuse ääreni, mis polnud võimalik varem. Kui sa arvad , et ainult mängud tulevikus kasutavad sellist tehnoloogiat, siis sa eksid. Mängud, mis on optimeeritud ka füüsikaprotsessori peale, on " Tom Clancy`s Ghost Recon Advanced Warfighter", "Rise of Nations: Rise of Legends ", "Cellfactor" ja "City of Villains". Tulevane kassahitt, mis sisaldab ka PhysX-i on näiteks "Unreal Tourament 2007", ärgem jätame mainimata, et Unreal 3 mootor võtaks ka hea meelega PhysX-i oma hulka, et lükata oma realismi veel rohkem ülespoole.
Niisiis....kas sa tahad seda? Muidugi tahad, aga kuidas seda saada? Praegusel hetkel on ainuke võimalus saada PhysX osadesse mängudesse, ostes terve võimsa süsteemi Dellilt, Alienwarelt, või Falcon Northwest`i käest, mis sisaldavad füüsikakaarti oma võimalustega. Kuid siiski hakkavad tulema ka eraldi füüsikaprotsessori kaardid, mis kasutavad siis PhsyX protsessorit, andes inimestele üle maailma võimaluse astuda realismile sammu ligemale. Kui need füüsikakaardid tõepoolest oskavad nii hästi oma tööd teha, siis on see tehnika arengus sama suur samm, nagu esimene 3d kaart! Hea on veel see, et sa ei pea ostma iga aasta omale uut füüsikakaarti, et käia ajaga kaasas, nagu on see videokaartide puhul. Protsessorit saab uuendada tarkvara draiverite installimisega, kindlustades sellega kõige viimase uuenduse, mida sul parimaks mängimiseks vaja.
PhysX annab suure eelduse mängumaailmale tuues sellega kaasa täiesti uue taseme. Kas sa oled selleks valmis? Noh Parem Ole!
Ainuke probleem selle kaardi juures on see, et seda kaarti pole võimalik hetkel omale poest soetada.

Kokkuvõte

Selles referaadis saime teada arvuti riistvara hulka kuuluvatest laienduskaartidest. Arvuti riistvara hulka kuuluvaid kaarte on meil vaja. See on selleks ,et saaksime arvuti vahendusel vaadata näiteks TV saateid. Täiesti uus ja huvitav on ageia (füüsika) kaart. Eesti keeles arvutist selle kohta materjali leida on praktiliselt võimatu. Võib leida foorumeid, kus inimesed on seda kaarti näppinud, kes on kaardi tööle saanud ja kes mitte. Täiesti uusi võimalusi pakkuv kaart.
Arvuti riistvara hulka kuuluvad kaartid on väga erinevad.
Igalühel on oma kindel ülessanne. Ja mida rohkem me arvutitega kokku puutume, erinevaid kaarte katsetame, seda põnevamaks lähevad pakutavad võimalused.

Kasutatud kirjandus

www. heiki .tpt.edu.ee/ eucip /laienduskaardid.html
http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=12&Itemid=38
http://www.hot.ee/realarvutid/vorgud/vorgukaardid.ht m
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/13503_3D.HTM
http://www.arvutiweb.ee/
http://et.wikipedia.org/
http://www.ordi.ee/
http://www.nvidia.com/
http://www.arvutikasutaja.ee/
http://board.koffer.ee/post1676200.html
20