Suguliiteline- pärilike tunnuste liitmine või ahendumine sootunnustega Intermediaarne- tunnuse vahepealne avaldumine Dominantne- üks tunnus domineerib teise tunnuse üle Retsessiivne- üks tunnus jääb teise tunnuse varju Kodominantne- tunnuste võrdväärne avaldumine 11. Osata nimetada unifaktoriaalseid ja multifaktoriaalseid tunnuseid Unifaktoriaalsed- põselohud, albinism, AB0 veregrupid, tsüstiline fibroos Multifaktoriaalsed- kehakaal, andekus, nakkushaigus, vähk, diabeet. 12. Pärandumistüübid, teada kolme näidet iga pärandumistüübi kohta AD- Isal või emal on pruunid silmad, siis on ka lapsel pruunid silmad. Üks vanematest on Huntingtoni tõves, siis on see ka lapsel. Üks vanematest on lühinägelik, on ka laps lühinägelik. AR- Vanaema või vanaisa on haiged, siis on ka lapselapsed haiged. XD- XR- Y-liiteline- 13. Mutatsioonide tüübid, kromosoommutatsioonide tüübid Mutatsioonide tüübid
karvavõrdki. Tuglas ütles Vilde kohta, et too olevat paigalpüsimatu turist, kes mööda maailmu rändab, teoste aineid ja tegelaskujusid kogub ja põgusate tähelepanekute põhjal oma töid kirjutab. Reisikirjadest saabki Vilde lemmikþanr, kuhu ta nii mõnigi kord põimib poolenisti väljamõeldud tegelasi ja seiklusi, nõnda külastava maa eripära paremini avades. Samas on tema kirjutised autentsed - ammendamatu varasalv tollaste olude ja kommete tundmaõppijaile. Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel", mis avas talle võimaluse asuda 1883. a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse. Tema ülesandeks oli kirjutada sõnumeid ja teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kui vähegi mahti oli, kirjutas ta ka algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. Ajakirjanikuna töötas Vilde kõigis tollal ilmuvates suuremates väljaannetes, olles ise ka ühe rajajaks. 1901. a
suhted tolles ajas, humaansus laiemalt. Tema loomingus on nähtud oma ajastu tabavat muusikalist kroonikat, mis peidab helides sõnumit, mida sõnadega ei saanud väljendada. Kasvas üles Peterburis, küllaltki soodsates oludes, vanemad olid edumeelsed, käis mainekas erakoolis, õppis võõrkeeli. Kodus musitseeriti sageli, isa laulis mustlaslaule, ema mängis klaverit, ka nooremast õest sai hiljem pianist. Muusikat hakkas õppima u 10-aastaselt arenes väga kiiresti, ilmnes andekus ja absoluutne kuulmine. Kahe aasta pärast võis mängida juba tervet Bachi HTK-d ning komponeerida. Astus Peterburi kons.-i 1919, sai kiirelt tuntuks oma suurepärase partituurilugemise oskuse ja fenomenaalse muusikalise mälu poolest. Õppis komposits. ja teoreetilisi aineid, klaverit, pisut viiulit ja dirigeerimist. Lõpetas kons.-i 1926. Esimese sümfoonia esiettekanne Leningradi Filharmoonia suures saalis 1925. a. oli edukas, sai tunnustust ka läänest (nt Bergilt ja Milhaud'lt).
Toetudes oma intellektimudelile, tegi Guilford (1959) üldistuse, et loomingulisuseks vajalik divergentne mõtlemine väljendub mõtlemisprotsesside voolavuse, paindlikkuse ja originaalsusena. See tähendab, et väga loomingulisi isikuid iseloomustab kiire ideede produtseerimise võime (ideede voolavus), võime hõlpsasti vabaneda senisest arutlusviisist, et läheneda probleemile uuel viisil (paindlikkus) ja võime produtseerida tõeliselt uudseid ideid (originaalsus). 13. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? Ei. 14. Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus on Renzulli järgi laiem mõiste? Renzulli järgi on andekus laiem mõiste, sest tema kohaselt on loomingulisus üks andekuse komponentidest. Kolm andekuse komponenti: 1) keskmisest kõrgemad võimed (üldised ja erivõimed) 2) pühendumus ja motivatsiooon (entuasiasm, püsivus, kõrged standardid)
Peamisteks 5 klaverikompositsioonideks on ,,Lastenurk", ,,Estambid", ,,Kujundid", ,,Etüüdid" ning ,,Prelüüdid". Debussy loomingus leidub veel ka ainus lõpetatud ooper ,,Pelleas ja Melisande", kus ta käsitles tegelasi abstraktsete kategooriatena- Inimene, Surm, Armastus, Saatus. 6 3. Maurice Ravel (1875-1937) Teine suurkuju Prantsuse 20.sajandi alguse muusikas, kelle muusikaline andekus avaldus juba varases nooruses: 14-aastaselt sai temast Pariisi konservatooriumi üliõpilane, kus ta õppis korraga nii klaveri kui ka kompositsiooni eriala. Rooma preemiast jäeti ta kolmel korral ilma, ning selle tulemuseks oli avalik skandaal. 1901. aastal kirjutatud klaveripala ,,Vetemängud" ennetas oma täiesti uudse harmoonia ja värvika helikeelega Debussy uut klaverimängustiili. Raveli muusiku isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega meloodiline teema
mäluressursside piiriga) või keelte segistamine. Kindlasti peab meeles pidama, et kakskeelseid ei ole mõtet võrrelda ükskeelsetega. Lapsel mõjutavad kakskeelsust vanemate emakeel, riigikeel ja domineeriv keel ühiskonnas. Samuti vanemate keele valik lapsega suheldes ja vanemate keele valik omavahel suheldes. Nii saamegi öelda, et lapse teise keele kujunemist mõjutab lapse üldine ja keeleline andekus, motiiv ja suhtlemine. Kindlasti ka lapse isiksuse omadused, mida omakorda toetab keelekeskond ja sisendkõne, ehk see mis keeles räägitakse lapsega ja mis keelt kuuleb ta enda ümber. Ainult lapsega rääkimine ei tee last keeleoskajaks, lapsel peab olema võimalus ka ise rääkida. Sisendkõne puhul on tähtis kvaliteet mitte niivõrd kvantiteet. Lapsel, kellel on hea keeleomandamise oskus, ei ole niivõrd oluline gramaatika sisendkõne juures
Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Erivajadustega inimene erineb teistest oma infotöötluse poolest, sest ta töötleb kas liiga kiiresti või aeglaselt. Lasteaias eripedagoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine toimub koostöös lastevanematega, õpetajatega ja eripedagoogidega. Minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja
Juhti, kes kasutab struktuurset võimu vähe, võidakse pidada nõrgaks juhiks, kuid üldreeglina viib selle liigne kasutamine töötajate motivatsiooni ja töötulemuste langusele. Pidades meeles, et struktuurne võim ei kuulu mitte talle isiklikult, vaid on seotud ametipositsiooniga, kasutab hea juht seda minimaalselt. Võimu sünonüümiks võib olla ka "mõju". Iga juht mõjutab oma kaastöötajaid erinevalt. Tal on erialased ja üldised teadmised ning kogemused, kompetentsid ja andekus. Nendest tuleneb tarkuse võim. Tarkuse võim annab inimestele kindluse, et nende juht on pädev. Suurema hulga inimeste juhtimisel kaldub tarkuse võim olema rohkem juhtimisalane kui tehniline kompetentsus. Samuti kui tarkuse võim, tuleb ära teenida moraalne võim. Selle eelduseks on, et inimesed usaldavad ja respekteerivad juhti kui isikut. Olulised on isiklikud väärtushinnangud. Lubadustest kinnipidamine, aupaklikkus, ustavus, mõõdukus, õiglus, turvatunde tekitamine,
habemeajajana(Gavelske), Kuid andeka viiuldajana saab töökoha San Marco kirikukapellis. Peagi hakkab ta muusikat ka õpetama oma pojale. Õige pea saab isa aru, et poisi arenguks peab olema hoopis teine õpetaja. Põhjalikud õpingud, aga hakkasid tuntud pedagoogi Legrenzi käe all. Perekonna nõukogu otsustab, et Vivaldist peab saama vaimulik ja ta asub õppima vaimulikku seminari. Vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates vägagi austusväärne. Vivaldi eriline andekus eraldub just Viiulimängus. Tulemused ei lastnud ennast kaua oodata. Tänu heale mänguoskusele ja suurele inimlikkusele, määratakse ta 1704 "Ospedale della Pieta" õpetajaks. See oli üks neljast koolist, mida rahastas linn. Kuid see oli mõeldud tütarlastele, kes olid orvud, kodutud. Ta moodustab kooliorkestri, kes aastatega põlvib üle Euroopalise tähelepanu. Õpetaja ametis, avanes Antonio tegelik talent. Viiuldaja oskustele lisaks
KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS Niipea, kui oleme teinud valiku või võtnud seisukoha, tunneme nii iseenda kui ka teiste poolt survet käituda järjekindlalt, lähtudes sellest otsusest. Selle surve tõttu reageerime viisil, mis õigustab meie eelnevat otsust. Me lihtsalt veename ennast, et tegime õige valiku ning kahtlemata oleme tänu sellele oma otsusega rohkem rahul. (Cialdini 2005:64). Mõned mänguasjatootjad on leidnud nipi, kuidas peale jõule kliente enda poodi tagasi meelitada, sellega mängitakse lapsevanemate järjekindluse ja kohusetunde peale. Enne jõule alustatakse teatud eriliste mänguasjade reklaamimist. Selleks on piisavalt aega, et lapses huvi äratada ja mudilased vanematelt neid nuruma hakkavad. Vanemad lubavad need hankida. Aga kui poodi minna selle kindla sooviga, see asi osta, siis seda ei ole müügil. Kas see on siis ,,Läbi müüdud", otsas või laost poodi ei ole saadetud. Ja selles see nipp seisnebki- maaletoojad või tootjad ei v...
§ 23. Koduõpe vanema taotlusel (1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes. Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem. (2) Koduõppe tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse
· 1. Edasijõudmine koolis · 2. Kognitiivsed võimed · 3. Psühhosotsiaalne kohanemine ja motivatsioon · 4. Keskkondlikud faktorid · 5. Meditsiinilised näidustused Kooliõpetuse kohandamine · Õppimise aja pikendamine · Otsene juhendamine-õpetamine · Individualiseeritud õpetamine · Üldistamine ja praktiseerimine uudsetes kontekstides · Zetoonimajandus · Emotsionaalne toetamine · Mitmekülgne õpetus Andekad lapsed · Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal (Mönks & Mason, 2002) · Väga heterogeenne rühm · Nimetatakse erinevaid omadusi, mis võivad viia positiivsete tulemusteni, aga ka tekitada probleeme Kõrge üldine võimekus Kõrged spetsiifilised võimed Kõrge loovus ja loovmõtlemine Hea juhtimisoskus Füüsiline võimekus Pühendumus Geneetilise suunitlusega teooriad
tähelepanu õiges suunas. Selle võimega saame moodustada keerukamaid ülesannete mudeleid ning kontrollida oma mõtteid palju efektiivsemalt (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.6. PRAKTILINE JA EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Praktiline intelligentsus tegeleb igapäevaste probleemide lahendamisega ning sõltub inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). Emotsionaalne intelligentsus teiste sõnadega emotsionaalne andekus, on võime oma tundeid mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Lisaks hõlmab see empaatiavõimet, enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni. Emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida ( https://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus 2017). 1.7. MULTIINTELLIGENTSUSE TEOORIA Multiintelligentsuse teooria ehk vaimsete võimete paljususe teooria esitas Howard Gardner aastal 1983
Pedagoogid erinevadki tavalistest inimestest oma oskuste poolest pannes ka tagasihoidlikuma õppioskusega inimesed õppima. Huvi tekitamine on õpetaja tegevuse peamine tegevus. On tõestatud, et huvi korral on õpimine effektiivne. Eriti kasutatakse seda erinevates reformipedagoogika suundades. Traditsioonilistes pedagagoogika suundades on see tavaline probleem. Seega õpihuvi tekitamine on peamiseid kohustusi. (lk 36) Kõigil inimestel esineb mingis valdkonnas õppirakusieid ja andekus mingis valdkonnas. Howard Gradneri poolt on imultiinelligentsuesel kaheksa mõõdet. (lk 37) Kui õpetaja suudab teha õppeaine lihtsakas ja huvitavaks , siis saab ta tagada ka edu elamuse ja õpihuvi. Õpetja kelle ainetes ei ole palju positiivseid hindeid võib kahelda oma proffessionaalsuses. Õpetaja peaks arvestama, et õpitulemused peegeldavad tema pedagoogilist oskust. (lk 38) Normaaljaotsut ei ole mõtekas kasutada hindamise lausena. Esiteks kui normaaljaotus on
süsteemid põhinevad Galtoni väljatöötatud papillaarjoonte analüüsi skeemil. Meteoroloogias seletas ta antistsüklonite olemust. Tegeles ka matemaatilise statistika ja vaimsete võimete testimisega. Psühholoogia huvi tekkis tal Darwini (kes muide oli ta sugulane) raamatut ,,liikide tekkimine" lugedes. Sellest innustununa avaldas ta 1865.a artikli ,,Iseloomu päritavus", kus uurimise aluseks oli entsüklopeedias avaldatud suurmeeste elulood. Lahtine oli küsimus, kui suures osas on andekus ja iseloom päritavad. Puudus ka meetod, kuidas väljendada päritava omaduse seose tugevust. Galton lahendas probleemi nii: 1885.a mõõtis ta ligikaudu tuhande täiskasvanud mehe ja naise pikkuse ning tuletas andmetest nende vanemate keskmise pikkuse. Vanemate ja laste pikkuste vahel puudub väga jäik ja kindel seos. Pikkused on jaotunud normaalselt (Gaussi kõver, normaaljaotus; keskmisele taandumise reegel- regression to the mean)
tasapindadest. Blaise Pascal sündis 19. juuni 1623 aastal Prantsusmaal,. Pascal pärineb perekonnast, mille teisedki liikmed on prantsuse kirjandusse või ajalukku oma jälje jätnud. tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane, vanem õde Gilberte kuuene ja noorem õde Jacqueline mõnekuune. 1.1. Lapsepõlv Pascali erakordne andekus avaldus juba varajases lapsepõlves. 1631. aastal kolis perekond Pariisi, eelkõige selleks, et lastele korralik haridus anda. Õppetöö toimus kodus ja Blaise'i puhul oli see suunatud esialgu keeltele. Tema tervis oli sünnist saadik vilets, lisaks oli ta noorpõlves põdenud unetust ja kannatanud tõsiste seedehäirete all. Seetõttu pidas isa vajalikuks raamatukappi lukus hoida, et poiss ennast lugemisega liialt ei kurnaks. See aga näitab Pascali juba varajast huvi õppimise vastu.
suureks muusikuks, peab olema eelnev kokkupuude muusikamaailmaga. Kui lapsel pole kodus sellist keskkonda, peaks see olema koolis. Seepärast ongi tähtsad mitmesugused huviringid. · Mõttekaaslus ande väljaarendamiseks peab inimesel olema oma ,,väli" inimesed, kellega saab oma mõtteid jagada. Koduses õhkkonas vanemad, koolis aga suunavate küsimustega õpetajad, kes ei põlga ära lapse tüütuna näivaid küsimusi. · Andekus andekuse avastamine pole alati lihtne. Seda enam, et eri valdkondades ilmnevad sünnipärased eeldused eri ajal. Alati ei pea andekust omistama üksikisikule, üha rohkem on ka loovaid kollektiive. Näiteks ülikoolides rakendatakse palju rühmaõpet, mis eeldab seni koolis alahinnatud annete kaasamist nagu hea inimestetundmine. (Ruus, 2009) LOOVUS JA TÄISKASVANU Maslow uuringud loominguliste inimestega viisid teda sinnamaani, kus ta pidi loobuma
· Perfektsionism. See teema on inimestele üsna vastuoluline, sest igaüks mõistab perfektsionismi omamoodi. Andekate jaoks tähendab see aga seda, et nad püüavad alati olla oma tegemistes täpsed ja parimad, pühendunud. Andekad lapsed teevad asju pühendumisega. Tihtipeale ei ole neile oluline tundide arv mingi asja sooritamiseks või uurimiseks. Neile on oluline protsess kui selline ja ka tulemus. Ekstreemne andekus lapsed, kelle IQ on üle 180. On olemas teatud hulk andekaid, kelle IQ jääb 125-155 vahele. Nad on arukamad kui nende eakaaslased ning nad on tänapäeval saavutanud eakaaslaste hulgas suhteliselt suure populaarsuse ja nad on tavaliselt juhipositsioonis. Need andekad, kelle IQ on 170 ja üle selle, on liiga andekad, et üldsus neid mõistaks ja jõuaks nende mõttemaailmaga kaasa mõelda. Neid leidub väga harva ning neil ei õnnestu eriti sõpruskonda leida. Müüdid
on ametlik, tsiviliseeritud protseduur, mille käigus osapooled püüavad leida keerulises konfliktsituatsioonis mõlemale poolele vastuvõetavat lahendust. (Lewicki) Etapp Põhiküsimused Vajalikud oskused ETTEVALMISTA- Eesmärkide määratlemine Positiivne mõtlemine MINE Informatsiooni hankimine Põhjalikkus ALUSTAMINE Situatsiooni ja partneri Emotsionaalne andekus tajumine Enesekindlus, Sümpaatia, hoiakud usaldusväärsus PÕHIOSA Pakkumiste tegemine Kuulamine Arutelu Peegeldamine Lahendus(t)e leidmine Kehtestamine
kasu ning arusaamise oskus oma ükskeelne eakaaslastega. Kõik uuringud esitatakse on näidanud, kuidas kakskeelse lapse ja ükskeelne lapsed on põhimõtteliselt võrdsed omandada keelt. piinarikas keeleõpe , . Väga palju tööd tuleb teha. Piinarikas keeleõpe on väga raske ja asjatu tegevus. Kui inimene ei taha teada seda keelt ja keel ei meeldi talle, siis keeleõpe on mõttetu ja kauane. Esiteks, mitte igaühel on võimalus ja andekus õppida võõrkeelt hõlpsasti. Samuti, inimene õpib teist keelt, kuidas ta teab, et tulevikus see keel temal on vaja. keeleõpe läbi käelise tegevuse . Kirjutamine, tegevuspõhine. Veelgi parem: muusika kuulamise asemel kasutada seda keele õppimiseks. Kui inimene õpib grammatika põhitõdesid ja proovib seejärel võõrkeelseid laule tõlkida. Muusika on suurepärane abivahend sõnade meeldejätmiseks, sest omaette on võimalik laulda kõikjal dusi all, köögis, autos ja mujal
Vastseliina Gümnaasium Kristina Smigun-Vähi Referaat Koostaja: Tea Talupoeg 10.klass Juhendaja: Annela Tohv 2012 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................1 1.. Lapsepõlv.......................................................................................2 1.1Meenutusi lapsepõlvest.............................................................2 2.Perekond...........................................................................................3 3.Savutused..........................................................................................3 3.1 Esimesed saavutused.................................................................3 3.2 Jõudmine suurte sekka..............................................................4 4.Karjäär suusata...
A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimise...
nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Liikumis- või kehalise kasvatuse tunnis, on õpilaste võimed erinevad. Mõni laps saab suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on pärilikud ehk meile geenidega kaasa antud. Samas ei ole ainult andekus see, mis meie sportlikud tulemused määrab. Kõiki kehalisi võimeid on võimalik treenida. Kehalised võimed on jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus, tasakaal ja koordinatsioon. Lisaks neile võimetele on kehaliste harjutuste sooritamisel ja erinevate spordialadega tegelemisel vaja ka näiteks rütmitunnet, oskust lõdvestuda, ruumitaju ja mitmeid tahteomadusi. Kehaliste võimete osakaal on spordis alati erinev. On oluline arendada kõiki kehalisi võimeid.
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilm...
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia MUUSIKA MÕJU LOOTELE JA IMIKULE Referaat Tallinn SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 Muusika ime ................................................................................................................ 4 Beebid armastavad muusikat ....................................................................................... 5 Muusika turgutab enneaegseid beebisid ...................................................................... 7 Laulumängud panevad beebi muusika peensusi märkama .......................................... 8 Kokkuvõte ..............................................................................................................................
väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja
isiksuse omaduse tähendust ja selgitada selle omaduse mõõtmist. Intelligentsuse ajaloost Intelligentsusest hakati kõnelema XIX sajandi teisel poolel esialgu küll vaid üksikute teadlaste poolt. Üks esimesi, kes hakkas uurima intellektuaalsete võimete jaotumist ja pärandumist ühelt generatsioonilt teisele, oli Francis Galton. F. Galton lootis leida küsimusele vastuse ilmsest seaduspärasusest, mille järgi nii vähene vaimne võimekus kui ka andekus päranduvad sageli vanematelt lastele. Tema jõupingutused leida objektiivset inimese tarkust,arukust näitavat indeksit, jäid aga edutuks. Saksa psühholoog Hermann Ebbinghaus (18501909) oli üks nendest, kes pidasid intelligentsuse põhikomponendiks meeldejätmise võimet. Kuni XIX sajandi lõpuni jätkati praktikat, mil inimese vaimsete võimete üle (näiteks nõrgamõistuslikkuse
Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu tööta...
Antiikfilosoofia mõju on jätkuvalt kestnud tänapäevani. Tema peateene on tolle aja kohta kõrgeimate ja arenenuimate dialektiliste ja materialistlike teooriate loomine. «Kui metafüüsikal on kreeklastega võrreldes õigus üksikasjus, et siis on kreeklastel metafüüsikaga võrreldes õigus üldises. See on üks põhjusi, miks me oleme sunnitud nii filosoofias kui ka paljudel teistel aladel ikka ja jälle tagasi pöörduma tolle väikese rahva saavutuste juurde, kelle universaalne andekus ja tegevus on talle kindlustanud inimkonna arenemise ajaloos koha, millele ükski teine rahvas ei saa pretendeerida. Teiseks põhjuseks on aga see, et kreeka filosoofia mitmekesistes vormides on eos, tekkimisprotsessis olemas peaaegu kõik hilisemad vaateviisid». (Fr. Engels "Looduse dialektika" Tln., 1980, lk 25).
Sisukord Sissejuhatus 1 ,,Valsidünastia" tegelikeks alusepanijateks tuleks õigluse nimel tunnidtasa Joseph Lanner ja Johann Strauss vanem. Ent nad jäid omal alal võitmatuks seni, kuni areenile polnud ilmunud võistleja, veel andekam, veel säravam. See oli Johann Straussi poeg Johann Strauss noorem, kes oli sündinud 25.oktoobril 1825 aastal Viinis. Elulugu ja looming 2 Isa tahtis et tema vanemast pojast Johannist saaks kaupmees ja teisest pojast Josephist sõjaväeline. Algul näis kõik papa tahtmist mööda minevat, kui poleks vaid olnud poiste mässulist-isa vaatevinklist-kiindumist muusikasse. Vaid suure vaevaga õnnestu nende emal manguda mehelt välja luba poistele klaverimängu õpetada. Nõusolekus saamisel osutus määravaks proua Straussi väide, et klaverimänguoskuseta noormehed ei pälvi seltskonnas haritud inimeste mainet. Varsti rabas Johann sõpru ja ...
toimub nende kesksete teemade ja neist tulenevate emotsioonide põhjal. 5) Psühhoanalüütilised emotsioonide teooriad. Hirmu ja häbi käsitlused psühhoanalüüsis. Freudi hirmu teooriad. Objektiivne hirm, neurootiline hirm ja moraalne hirm. Hirmu repressiooni (väljatõrjumise), separatsiooni ja konflikti teooria. Komplekside käsitlus ja kaitsemehhanismid. (www.psych.ut.ee/psych/index.cgi/d&45ae15b333ca443d868ba) Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ), mille võime jagada viide peamisesse valdkonda: · Oma emotsioonide teadustamine · Emotsioonide juhtimine · Enesemotivatsioon · Emotsioonide äratundmine teistes · Suhtekorraldus ("Emotsionaalne intelligentsus" lk. 60-61) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub
akadeemiatega. Koole rahastasid riik, rikkad perekonnad ning isegi mõned budistlikud kloostrid. Page | 4 Rikastel oli kergem juurdepääs haridusele ja haritud naiste arv ülikute hulgas näitas, et jõukatest perekondadestpärinevate tüdrukute koolitamine polnudki erandlik nähtus. Hoides au sees Konfutsiuse enda ideaale, mille kohaselt andekus ja usinus olid tähtsamad kui ühiskonldlik positsioon, püüdis enamik dünastiaid muuta haridust kättesaadavaks kõikidele andekatele õpilastele, hoolimata nedne päritolust ja maksejõulisusest. Koolides töötasid mehed, kes olid saanud klassikalise konfutsianistliku hariduse ja osalenud riigiametniku eksamil. Õpetajatelt nõuti ka kommete ja protokolli õpetamist ning tugevat distsipliini.
2kursus Kas Sinu pereelu on õnnelik? Perekonnaõnn on mitmete tegurite ja komponentide koosmõju tulemus. Mõned olulised neist on positiivses vormis meile n.ö taeva kingitusena kaasa antud tervis, arukus, välimus, andekus jne. Mida antud ei ole või mis meie elus puuduse või nõrkusena esineb, tuleb meil endil planeerida, luua ja kujundada. Õnn ei ,,juhtu" iseenesest, ta luuakse. Olemasoleva abielusuhte kvaliteet sõltub paljudest faktoritest. Loetleme mõned: · Teadlikkuse aste suhte alustamisel; · partnerite pühendumise aste; · suhte emotsionaalne kvaliteet partnerite emotsionaalne küpsus jne;
Tihti võib intelligentsustestide kohta kuulda etteheiteid. Head tulemust on raske saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Need testid ei peegelda tema potentsiaali, kuna tema kogemus erineb olulisel määral. N: ei saa inimeselt küsida sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud.[3] 10 4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: o Võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. o Empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine). o Enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel).[10] Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub
Usk sugude ebavõrdsusesse. Noored mehed tahavad (peavad) tegema karjääri. Kes seda ei tee, tunneb ennast ebaõnnestujana. Organisatsiooni huvid on õigustatud põhjuseks sekkumaks inimese eraellu. Vähem naisi kvalifitseeritud ja paremini tasustatud töökohtadel. Kõrge tööstress MADAL MASKULIINSUS - Rootsi, Norra, Taani 35. Mida nimetatakse emotsionaalseks intelligentsuseks? Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks. 36. Millised on org. emotsionaalse intelligentsuse kujunemisel kõige enam esinevad tegurid?
kuubikutest etteantud kujundi kokkupanek (1-2 min) Object Assembly (Kujundi kokkupaneku test) - 4 osadest kujundi kokkupanek (2-3 min) Digit Symbol (Kodeerimise test) - 100 arvu numbrite rea kodeerimine (90 sek) F. Vaimsete võimete diagnostilised piirid kuni 70 - vaimne alaareng (retarded) 70-80 - piiripealne IQ (bordeline) 80-90 - madal IQ (dull) 90-110 - keskmine IQ (average) 110-120 - kõrge IQ (bright) 120-130 - andekus (superior) üle 130 - üliandekus (very superior) G. Vaimne võimekus ja arenguprobleemid 2 parameetrit: Kognitiivne areng ja kohanemise aste Kerge alaareng ( Mild ) IQ = 50-55 kuni 70 (2% üldpopulatsioonist; 85% arenguhäiretega grupist) Suudab omandada haridust 6 klassi tasemel. Omandab sotsiaalsed oskused ja on võimeline saavutama ka edu töös.Omandab konformsuse. Keskmine alaareng ( Moderate)
arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas keskkonnas edasi. Ülejäänud erivajadustega laste puhul on tegemist arengukahjustustega, millele võib lisanduda nii keskkonna ebasoodne kui ka soodne mõju. Erivajaduste ühe alusena tuuakse tänapäeval välja ka pervasiivsed arenguhäired. Kui korraga esineb organismi mitme funktsiooni kahjustus, räägitakse liitpuudest. Eesti keelest erineva emakeelega
Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (1814-1815)muutis põhjalikult Euroopa riiklikku jaotust, lähtepunkt rahvuslikele liikumistele. 3. Miks nimetatakse klassitsismi valgustusajastuks? Nimeta kuulsamaid filosoofe. * Valgustusajastu tõstis mässu vanade vaimsete väärtuste vastu ning seadis kahtluse alla ühiskonna senise seisusliku korralduse. * Valgustusajastu Euroopas ei olnud õukond ja kirik enam määraval kohal. Religioossus ei olnud seotud
tänapäevalgi. Neid tehakse külaliste ja sündmuste auks või puhuks. Setu eeslauljad sidusid oma improvisatsioone tänapäeva poliitiliste sündmustega. Mõni laulja põimis hulka omaenda elujuhtumeid. Sisseelamisvõime on tugev üldiselt kõigil silmapaistvail laulikuil. Laulude õppimise aeg on ikka olnud noorus. Iga. Parimaks eeslauljaks peeti keskealisi või vanemaid. Kiigel laulsid noored neiud. Pulmakaasitajad pidid aga olema abielulised. Mälu ja andekus. Kindlasti olid rahvalaulikud luuleliselt ja muusikaliselt andekad ning hea mäluga. Eeslaulja ja koori suhted. Kolmas komponent teksti ja meloodia kõrval on esitus. Eesti regivärssi esitati eeslaulja (eestvõtja) ja koori (kaasalauljate) koostoimel. Eeslaulja esitatud värssi kordas koor samas sõnastuses või mõningate traditsiooniliste muutustega. Eeslaulja mõjutab ka viisi valikut ja esituslaadi. Koor ühines eeslauljaga tavaliselt seitsmendal silbil, samuti eeslaulja kooriga
hingetult, värvitult ja poleeritult. Ega siis Repin asjata olnud nii vaimustatud Gogoli keelest ja olnud päri Majakovski novaatorliku keelega. Kuni vanaduspäevini vihkas ta triviaalselt sileda ,,literatuurse" stiili puisust ja kahvatust. Ise eelistas ta kirjutada ,,barbaalselt metsikult", ,,sküütlikult", ega püüdnud kunagi saavutada nõndanimetatud ,,head stiili". On iseloomulik, et seal, kus Repinil ilmneb ,,hea stiil", langeb tema kirjanduslik andekus. Oma ,,barbaarse stiiliga" oskas ta väljendendada selliseid peeni mõtteid ja tundeid, et kohati võiksid talle kadedad olla isegi professionalsed sõnameistrid. Repini realism kirjanduses, samuti kui maalikunstiski, oli innukas ja kirglik ega kaldunud kunagi välisnähtuste naturalistliku kopeerimiseni. Repinil-kirjanikul oli samasuguse ereda temperamendiga realistlik stiil nagu seda oli Repinil- maalikunstnikul.
Antiik kirjandus 12.01.12 Kultuur on termin mida kasutatakse paljude erinevate omavahel seostatud nähtuste iseloomustamiseks. Siiski kasutatakse seda sõna peamiselt 3s tähenduses: 1. "Kaunid kunstid" (kino, kirjandus jne ) 2. Inimtegevus üldse (maaharimine, toidu valmistamine, sotsaalsed suhted jne) 3. Mõnd üksikut sotsiaal gruppi iseloomustavad hoiakud (tavad, kombed jne) Sõna kultuur võeti sellistes tähendustes kasutusele 18-19 saj. Eelistatakse kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. · Kõrgkultuur: elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt, erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud kui rahvastiku indendeedi ja rahvusliku kristiisi? Kandja. · Massikultuur on laia tarvekunst, mida luuakse rahapärast, ning see töttu püüab vastutulla võimalikult laia publiku maitsele ja oodustele, ma...
kuubikutest etteantud kujundi kokkupanek (1-2 min) Object Assembly (Kujundi kokkupaneku test) - 4 osadest kujundi kokkupanek (2-3 min) Digit Symbol (Kodeerimise test) - 100 arvu numbrite rea kodeerimine (90 sek) F. Vaimsete võimete diagnostilised piirid kuni 70 - vaimne alaareng (retarded) 70-80 - piiripealne IQ (bordeline) 80-90 - madal IQ (dull) 90-110 - keskmine IQ (average) 110-120 - kõrge IQ (bright) 120-130 - andekus (superior) üle 130 - üliandekus (very superior) G. Vaimne võimekus ja arenguprobleemid 2 parameetrit: Kognitiivne areng ja kohanemise aste Kerge alaareng ( Mild ) IQ = 50-55 kuni 70 (2% üldpopulatsioonist; 85% arenguhäiretega grupist) Suudab omandada haridust 6 klassi tasemel. Omandab sotsiaalsed oskused ja on võimeline saavutama ka edu töös.Omandab konformsuse. Keskmine alaareng ( Moderate)
tegemist sama tunnusega, mille puudusele viitab kuritegelik käitumine(näit. käitumise vastavus keskklassi ootustele, respondendi staatus). Alates 1930ndatest aastatest kasutatakse Wechsleri metoodikat ning selle kaasaegsemaid versioone, milles mõõdetakse mitte ainult summaarset intelligentsi taset, vaid alatestid näitavad ka umbes 12 võimete komponenti. Alatestide tulemused summeeritakse kahte gruppi: 1. verbaalne (verbal) andekus - sõnavara, sarnasuste leidmine, aritmeetilised, matemaatilised võimed. 1. kujundiline (performance) andekus - pildi koostamine, lõpetamine, osade ühendamine, sümbolite kasutamine. Kurjategijatel on madalam eelkõige verbaalne andekus, mistõttu rehabiliteerimisel tuleks toetuda eelkõige nende nende suhteliselt suuremale kujundilisele andekusele. Suhteliselt kõrge IQga
Pole ju enam kusagil näha aurukatlaga ronge, kus katlakütja pidevalt "tule all hoiab". James Watt James watt oli sündinud 19. jaanuraril 1736. aastal Greenock`is.Tema isa oli laevamehhaanik ,laeva omanik ja töövõtuorganisaator,samal ajal Jamesi ema ,Agnus Muirhead oli silmapaistvast perest ning oli väga haritud naine. Watt ei käinut koolis eriti tihti,selle asemel õpetas teda kodus ema.Ta oli väga osav, tal oli andekus matemaatikas, kuid ladina ja kreeka keel jätsid ta külmaks,samas oli ta väga huvitatud Sotimaa legendidest ja teadusest. Kui ta oli 17 suri ta ema ning tema isa tervis hakkas halvenema.Watt rändas Londonisse,et õppida tööriistadevalmistamist,mis võttis tal terve aasta.Siis pöördus ta Sotimaale tagasi Glasgow`isse,selleks et alustada enda äri tööriistade valmistamises.Kuid äri tegemine tal ei õnnestunud kuna ta ei olnud ülikoolis vähemalt 7 aastat õppinud
lütseumi. Samaaegaselt algas ka süstemaatiline muusika õppimine venna Johann Christophi juhatusel. Crhistoph oli tõsine muusikamees. Kuid oma iseloomult oli ta pedantne, tuim ja väiklaselt täpne inimene. Ta õpetas oma vendi range meetodi kohaselt, s. t vana hea aja reeglite kohaselt. See oli mehaaniliselt monotoonne lõpmatute harjutuste süsteem tavaline vahend õppida kuiva käsitööd, mis ei lubanud mingeid kunstile omaseid liigseid vabadusi. Poisi tohutu andekus, mida Cristoph ei suutnud tajuda ega mõista, vajas teisi muusikalise kasvatuse meetodeid. Ja Sebastian püüdis ise õppida seda, mida vanem vend ei suutnud ( või ei tahtnud) talle anda. Öösiti võttis ta salaja kapist vihiku Pachelbeli, Frobergeri ja Kerlli kompositsioonidega (Sebastiani mitmekordsetest palvetest hoolimata oli Christoph selle vihiku kasutamise keelanud) ja kirjutas neid kuuvalgusel ümber. See visa ja raske töö kestis kuus kuud kuid kõik läks tühja ..
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Fre...
Intervjuu: Struktureeritud, Poolstruktureeritud, Struktureerimata. Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911). Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip, Superego (moraal, sotsiaalsed normid) Südametunnistus; ideaalne mina. Neofreudistid: Alfred Adler- võimutung vs alaväärsustunne, Erich Fromm -individualiseeritus, üksildustunne, enda tühisus, C.G. Jung - analüütiline psühholoogia 9
võimalusi ning õpilaste soove. (3) Riiklikus õppekavas on esitatud järgmised valikõppeainete ainekavad: 1) usundiõpetuse ainekava (lisa 9); 2) informaatika ainekava (lisa 10); 3) karjääriõpetuse ainekava (lisa 11). (4) Usundiõpetust, sealhulgas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses» sätestatud usuõpetust, õpetatakse vaid riiklikus õppekavas toodud ainekava järgi. § 17. Hariduslike erivajadustega õpilased (1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.
Med.ajalugu konspekt 1. Inimene kui dualistlik olend. Inimene kui dualistlik olend on meditsiiniantropoloogia keskne idee, mis seisneb selles, et inimene, olles psühhofüsioloogiline olend, ühendab endas füüsilise (kehalise) ning vaimse poole. Viimast on olemasolevate teaduslike meetoditega paraku raske mõõta (ja mõista). Lisaks loodusteaduste valdkonda kuuluvatele omadustele iseloomustaks inimese veel intiimsus, vaimsus, hirmud, (ajalooline) kogemus, ühiskondlik tunnetus jms. Inimene ei ole meditsiini objekt, vaid subjekt. 2. Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus Haigus Tõbi - Psühhofüsioloogiline struktuur või - kindlakstehtav, erinevates inimestes funktsiooni hälve, mis põhjustab samu sümptomeid põhjustav haigus. ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
