33 10. TÖÖTURG 10.1 TÖÖTURU MÕISTE JA PALK Majandusteadlased kasutavad mõistet TÖÖÜHIK, mille mõõtmiseks kasutatakse AEGA. Nii saamegi tööaja mõiste, mis on töö suuruse mõõt. Selline käsitlus aga võib jätta väära mulje, sest nagu polekski vahet arsti ja saapapuhastaja töös. Tegelikkuses määravad inimese koha tööturul tema sünnipärane võime ja andekus, millele lisandub haridus ja eriala. Selleks, et töötada, peavad peale sünnipäraste eelduste olema OSKUSED, TEADMISED ja KOGEMUSED, mis omandatakse teatud eluea jooksul. Oskusi ja teadmisi, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida, nimetatakse inimkapitaliks. Inimkapitali väärtuselise suuruse määravad: · kulutused haridusele, kvalifikatsioonile; · sissetulek, mida inimene teenib oma oskuste ja teadmiste eest.
Ennustab õpiedukust. Kultuurispetsiifiline, areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbitseva keskkonnaga. Hindamiseks kasutatakse näiteks sõnavara, üldinformeerituse, aritmeetilisi ja erinevaid verbaalseid ülesandeid. Gc = Gf x O x M Intelligentsus kui omandatud teadmised ja haritus sõltub järgnevate tegurite korrutisest: · sünnipärane vaimne võimekus ehk fluiidne intelligentsus, andekus (Gf, Aptitude) · võimalused (Opportunities) ·motivatsioon (Motivation) John Carroll Three Stratum Theory (Carroll, 1993): intelligentsust saab kõige paremini kirjeldada kolmetasandilisena (hierarhiline mudel): # üldine vaimne võimekus # selle 8 kitsamat alatahku (voolav intelligentsus, kristalliseerunud intelligentsus, üldine mälu ja õppimisvõime, üldine visuaalne võimekus, üldine auditiivne võimekus, üldine meenutamisvõime, üldine kognitiivne kiirus ja reaktsioonikiirus)
19.sajand psühholoogias W.WUNDT- Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Whillem Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis. Mida tollal uuriti? - Kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E.Kraepelin, 1856-1926) - Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911) 20.sajand psühholoogias Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus 3 4 Biheiviorism- on psühholoogia suund,mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Humanism
ühelt astmelt teisele. Ruum on seotud operaatoriga. Viimased mõjuvad lahenduse astmele ja tekitavad järgmise astme. Kogu protsess toimub kognitiivse süsteemi raamides. Kuivõrd kasulikud on heuristikud igapäevaelus? Heuristikud – rusikareeglid, lihtsustatud mõtlemise skeemid mis on omandatud kogemuse teel. Nende kasutamine ei vii alati õige lahenduseni kuid kasutatakse just ned sest siis võtab ülesade lahendamine vähem aega. Ekspertteadmised ja andekus Millist mõju avaldavad taustateadmised probleemide lahendamisele? Valdkonnaspetsiifilised teadmised on tähtsad. Üldvõimete erinevus ei ole ekspertide ja algajate eristamisel oluline. Kas loovmõtlemine on oma olemuselt eriline mõtlemise vorm? Pigem ei ole, sest kombineeritakse tuttavaid ideid uutel viisidel või toimub mõistete ruumi radikaalne muutmine. Otsustamine Mis vahe on probleemi lahendamisel ja otsustamisel?
oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse); 3. seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: 1. võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada 2. empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine) 3. enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja taksituste ületamisel) Emotsionaalse intelligentsuse propageerija David Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma
pakid, (moona)voor kandma, tooma, viima impedi, v (i), tum, re takistama, nfirmus, a, um nõrk, jõuetu pidurdama, tõkestama nfr adv. ja praep. c. acc. all(pool), impell, pul, pulsum, ere tõukama, liikuma alla(poole) panema; eemale tõukama, ära ajama; ingenium, i n loomus, iseloom; loomuanne, õhutama, kihutama andekus, võimekus impertor, ris m käskija, valitseja; väejuht; ingns, entis adi. hiiglaslik, tohutu; vägev, imperaator (võidukale väepealikule sõjaväe võimas v senati poolt antud aunimetus impeeriumi ingredior, gressus sum, gred (sisse) astuma; ajastul; Augustuse ajast peale kõikide juurde tulema; alustama, hakkama Rooma keisrite autiitel) inimcus, a, um vaenulik; subst. inimcus,
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole...
treenida ..., 30.11.2012) 9 MÕNED NIPID MÄLU PARANDAMISEKS Me kõik teame, et nimede unustamine on halb, kuid me teame ka, kui suurt tähtsust omab inimese nime mäletamine, kui teda järgmine kord näed. Olgu ajavahemik viis minutit või viis aastat, meeles hoitud nimi näitab, et sa tõesti hoolid teisest inimesest. On inimesi, kellel tundub olevat sünnipärane võime jätta meelde nimesid ja nägusid. Seda oskust ja omadust tavaliselt kadestatakse, arvates, et see on sünnipärane andekus. Tegelikult on nimemälu täiesti arendatav. Susan Krauss Whitbourne, Ph.D. annab Psychologie Today's mõned nõuanded, kuidas seda teha: Vaata inimesele silma. Silmad muutuvad vananedes tavaliselt vähe, aeg lisab küll kortse, kuid silmad jäävad samaks. Kui sa keskendud muutumatule kehaosale, siis ei aja sind järgmine kord inimesega kohtudes segadusse, kui tema juuksed on teist värvi, teises soengus, tema riietus või kehakuju on muutunud. Mõtiskle sügavamalt inimese nime ja näo üle
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4...........................
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
märgatavalt efektiivsem eelkõige tänu võimalusele materjali individuaalselt omas tempos läbida. Bioloogilised piirangud õppimisele tulenevad elusolendi kaasasündinud omaduste piiridest. Loomataltsutajate kogemus tõestab, et loomi saab dresseerida ainult teatud piirides ja neile kõike õpetada pole võimalik. Ka inimeste puhul võib rääkida teatud bioloogilisest eelsoodumusest õppimiseks mõnel on eriline andekus keerukate ja täpsete liigutuste õppimiseks ja sellist inimest võib saata edu balleti või spordialade õppimisel, teisel on väga hea muusikaline kuulmine ja muusika õppimine on sellise inimese jaoks lausa nauding jne. Õppimises väidetakse Premacki printsiibi kehtimist. Premack arvab, et nii inimestel kui loomadel on erinevad eelistused erinevate käitumisaktide sooritamiseks ja neid eelistusi on (vähemalt teoreetiliselt) võimalik järjestada
maailma üldvaraks. Uusaegse Euroopa osasaamine antiikkultuurist on olnud püsiv. Mõnel perioodil (renessanss, klassitsism) on pöördumine kreeka kultuuri varamute poole olnud väga intensiivne. Antiikkulturi suurepärased tundjad ning loovad kasutajad olid K. Marx ja Fr. Engels. Viimane on märkinud, et paljudel kultuurialadel peab ikka ja jälle „tagasi pöörduma selle väikese rahva suurte tegude juurde, kelle universaalne andekus ja tegevus on talle kindlustanud inimkonna arengu ajaloos seesuguse koha, millele ei või pretendeerida ükski teine rahvas.“ Vanakreeka kirjandust võime jaotada kaheks suureks perioodiks: esimene hõlmab ajajärku Homerosest Aleksander Suure surmani ja seda nimetame kreeka kirjanduse klassikalise ajastuks; teine periood kestab Aleksander Suure surmast antiikmaailma hävimiseni ja seda võib üldiselt nimetada
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Tegelikult ei ole see 20 aga õiglane. Õigus elule on kõigil inimestel hoolimata inimeste intelligentsuse tasemetest. Õigus elule on mõeldud peale selle ka elumugavusi. Ei ole ju õiglane, et inimese elukvaliteedi määrab ära inimese ,,arukus", mis tuleneb enamasti inimese kaasasündinud ,,biopagasist" - näiteks muusiku talent. Psühholoogias ei ole veel selge, et kas andekus ja geniaalsus tulevad inimese just geenidest või ühiskonna teguritest või hoopiski nende kahe erineva teguri kombinatsioonist. Kuid võtame ühe näite elust enesest. Popstaari elu on peaaegu alati rikkam ja kirevam, kui näiteks koristaja ametit pidaval inimesel. Looduses määrab isendi toimetuleku ära tema genofond, kuid inimühiskonnas aga ei tohiks enam niimoodi olla, kui me soovime ennast pidada sotsiaalseteks ja humanitaarseteks inimesteks
inimene. See võib küll ühiskonniti olla erinev, kuid üldine seis on just selline. Tegelikult ei ole see aga õiglane. Õigus elule on kõigil inimestel hoolimata inimeste intelligentsuse tasemetest. Õigus elule on mõeldud peale selle ka elumugavusi. Ei ole ju õiglane, et inimese elukvaliteedi määrab ära inimese ,,arukus", mis tuleneb enamasti inimese kaasasündinud ,,biopagasist" - näiteks muusiku talent. Psühholoogias ei ole veel selge, et kas andekus ja geniaalsus tulevad inimese just geenidest või ühiskonna teguritest või hoopiski nende kahe erineva teguri kombinatsioonist. Kuid võtame ühe näite elust enesest. Popstaari elu on peaaegu alati rikkam ja kirevam, kui näiteks koristaja ametit pidaval inimesel. Looduses määrab isendi toimetuleku ära tema genofond, kuid inimühiskonnas aga ei tohiks enam niimoodi olla, kui me soovime ennast pidada sotsiaalseteks ja humanitaarseteks inimesteks
Lapsekeskne pedagoogika on Ellen Keyst alates olnud igasuguse hindamise vastu. Miks? Tulemuste järgi saadud hinded ei kajasta nii mõnigi kord nähtud vaeva ja tehtud pingutusi. Koolitöös on üsnagi tavaline, et ühesuguse hinde võivad saada nii see õpilane, kes tõsiselt pingutas ja vaeva nägi, kui ka see, kes üldse ei vaevunud õppima. Oma osa on küll ka mitmesugustel juhuslikel asjaoludel (spikerdamine, etteütlemine jms), ent olulisem on siiski õpilaste erinev võimekus, loomulik andekus. Just sellepärast puhkevadki ikka ja jälle diskussioonid hindamise üle, kusjuures üsnagi tihti väidetakse: hinne peaks olema kas kiitus või laitus töö eest, mitte pelgalt resultaatide eest. Peetakse õigeks, et ühel õpilasel võib isegi väikene edu olla hinnatud kõrgemalt, et esile kutsuda soovi paremini õppida. Õpetajapoolset ergutavat hinnangut vajavad eelkõige need, kes saavad keskpäraseid või madalaid hindeid,
naamiline enesehindamine Teatriga seotud metafoorid I Improvisatsiooniteater: koostöö, inspiratsioon, üksteise toetamine, kohan- Üks meetod on keskenduda konkreetsele karjäärimetafoorile ja seda põhjalikumalt dumisvõime, kiire mõtlemine, mitmekülgne andekus, kujutlusvõime, loovus, uurida. Karjääriga seotud metafooride hulgas on mulle eriti suurt huvi pakkunud olevikule keskendunud, hea huumorimeel. ,,teater". Sotsioloogia- ja paljudes organisatsiooniteooria raamatutes keskendutakse inimesele kui näitlejale tööelu draamas (Arthur Inkson, & Pringle 1999; Pine & Gilmore 3
Nendel aastatel läheb ta meelsasti tegelema harrastustega, et kogeda, missugusena see tundub. Ka omade võimete ja jaksamise hindamine on veel raske. Laps teeb otsuseid ja moodustab seisukohti oma kogemuse põhjal. Koolieas on harrastusel eriline tähendus kui kanalina lisandunud tegutsemissoovile, eneseteostamisele ja enesega tutvumisele. Lapse oskused eristuvad ja andekus tuleb selgemalt esile. Laste huvide objektid on nüüd erinevad ja juhivad teda harrastuste valikul. Enesega tutvumine võib edukalt toimuda harrastuste kaudu. Laps õpib kergesti liigutuslikke oskusi. Liikumine loob võimalused õppimaks keha tundma, nautima seda ja looma positiivseid kujutlusi sellest enne murdeea muutusi. Rühmas tegutsemine kasvatab sotsiaalseid oskusi, empaatiat,
3302. Hoidke suu kinni ja kõrvad lahti, nõnda olete vähem märgatav ja võite kiiremini edasi jõuda. 3303. Varandus teeb kaugedki sugulased lähedasteks. 3304. Teiste inimeste suutäisi loendab ikka see, kelle kõht ei saa iialgi täis. 3305. Mustast pesust ei tule üheski peres puudus. 3306. Ripakile jäänud inimene hukutab iseenda ja sageli ka kaaslased. 3307. Oma koorem on ikka raskem kui teise inimese oma. 3308. Onupojapoliitikat ei kukuta ükski revolutsioon. 3309. Vahel seisneb andekus ainult selles, kuidas endale soojemat kohta leida. 3310. Ühest tipust teise jõudmiseks on sageli vaja ka allakäiku. 3311. Teistest peajagu kõrgemal inimesel on alati ka oht oma pead kaotada. 3312. Kes valgust kardab, teenib pimedust. 3313. Oma tegude eest saab põgeneda vaid ajutiseks. 3314. Kes tunneb end kukena, näeb oma kaaslasi ikka kanadena. 3315. Kullast kallim on vaid igavesti kättesaamatu. 3316. Oma vitsad on kõige valusamad, aga ka kõige õpetlikumad. 3317
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
