Impressionism (4)

Türi Gümnaasium
IMPRESSIONISM
Referaat

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Muusikale iseloomulikud jooned 4
2. Claude Debussy ( 1862 -1918) 5
3. Maurice Ravel (1875-1937) 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud materjalid 10

Sissejuhatus

Referaadi teema valimisel lähtusin voolude maalidest . Kuna mulle jäid silma impressionismiaegsed maalid, otsustasin lähemalt uurida ka selle voolu muusikat.
Impressionism tekkis prantsuse 19.sajandi lõpu maalikunstist. Esimene näitus korraldati 1874 . aastal, Pariisis, kus eksponeerisid oma töid noored, tollel ajal vähetuntud, kunstnikud : Claude Monet , Camille Pissarro , Edgar Degas, August Renoir ja Alfred Sisley . See esimene näitus pani alguse uuele suunale, mille tuletasid kritiseerijad ühelt Monet maalilt, nimega „ Impressioon . Tõusev päike“. Sõna „impressioon“ tähendab muljet, nii iseloomustas Monet näituse kataloogis oma maali ning sõna „Päikesetõus“ lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir.
Impressionistide näitusest kirjutati ajalehtedes ja ajakirjades artikleid. Väljendid nagu „ Erakorraliselt koomiline näitus..“ , „ Hirmus värviplätserdus…“ , „Ogarus…“ kirendasid mitmes artiklis. Publik külastas näitust ainult selleks, et nalja saada. Stiilinimetus oli küll algselt iroonilise varjundiga, kuid hiljem muutus see peagi üldkasutatavaks ning kaotas oma halvustava kõrvaltooni.

1. Muusikale iseloomulikud jooned

Impressionistlik muusika , mis on päris Prantsusmaalt, keskendub hetke ilu nautimiseks . See kunstivool tõi muusikasse peened nüansid, värvivarjundid ning valguse ja varju mängu. Muusika pööras erilist tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidele. Uudseid, seni kasutamata mänguvõtteid, hakati kasutama traditsioonilistel pillidel. Kõlavärvi tumedamaks muutmiseks tarvitati palju sordiine - esemed, mis asetatakse toru sisse heli tämbri ja tugevuse muutmiseks. Samuti kasutati tavatute pillide kooslusi. Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid ning keelpillirühm kaotas aga orkestris juhtpositsiooni.
Impressionistid ei pidanud meloodiat muusika kõige olulisemaks komponendiks, olulist rolli mängis rahvamuusikast pärit mõjutused. Eelistati mitmesuguseid helilaade ning kindlate piirjoontega muusikaline teema võis lõpptulemusena asenduda vaid kooskõladega ja selgepiiriline muusikaline vorm kõlade märksa vabama järgnevusega. Meloodiatele oli omane staatilisus ja passiivsus, meloodia oli harmooniast lahutamatu ning puudus juhtmotiivide mõju. Impressionistlik muusika mõjub rahustavalt ning pakub naudingut, kuna kõik häiriv ja ärritav on kõrvaldatud.
Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, väga palju teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega, kust elu, jõudu, ilu otsiti ja leitigi sealt.. Heliloojatest impressionistidest võin nimetada näiteks Paul Dukas, Manudel de Falla. Isaak Albeniz, Alfredo Casella, Ginn Francesco Malipiero, Stravinsi, Ravel ning Debussy. Ravel nind Debussy olid prantsuse muusikas kaks värvikamat uuendajat, kes määrasid enamuses tendentsid prantsuse muusika arengus. Nad nägid maailma uut moodi ning kirjutasid seda ka uudselt. Muusika on värviküllane ja värske, ning heliloojad suisa nagu maalivad helidega.
Stiil mõjutas küll paljusid, kuid pärast I Maalimasõda see edasi ei arenenud.

2. Claude Debussy (1862-1918)

Debussy oli impressionistlikest heliloojatest kõige mõjukam, teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas. Arvati, et 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud terves maailmas ühtegi heliloojat, kes poleks kas või korrakski olnud mõjutatud tema stiilist.
Ta sündis Pariisis, kus omandas muusikaharidust Pariisi konservatooriumis. Võimaluse end 3 aastat Itaalias täiendada, andis talle Rooma preemia võit 1884. aastal kantaadiga „Kadunud poeg“.
Debussy esimeseks teoseks oli Stephane Mallarme luulest inspireeritud sümfooniline prelüüd „ Fauni pärastlõuna“, mida peetakse Euroopa muusikas esimeseks impressionismi näidiseks. Mallarme leidis, et Debussy sümfooniline prelüüd ületab imetlustäratava tundepeenuse poolest isegi tema luulet. Prelüüdis pole läbivat muusikalis-dramaturgilist arendust, teos on üles ehitatud sisuliselt vaid ühele meloodilisele kujundile, see koosneb kromaatiliselt laskuvatest ja tõusvatest intonatsioonidest. Flööt esitab seda materjali enamjaolt
Joonis 1. Claude Debussy orkestris ainsa instrumendina. Selles teose orkestratsioonis ilmneb ka Debussy isikupärane stiil- pillirühmade ning rühmasiseste soolopartiide tämbrite kombineerimisega saavutas ta erilise maalilisuse ning nüanssiderohkuse.
Veel tema sümfoonilistest teostest olid näiteks triptühhon „Noktrunid“ ning kolm sümfoonilist eskiisi „Meri“. „Nokturnid“ on tema orkestrimuusika eredamaid näiteid, teose esimene osa “ Pilved “ on kirjutatud vabas kolmeosalises vormis. Flöödi oktavites liikumine meenutab oma kõlalt veepiiskade kukkumist. Sellele järgneva „Pidustuste“ kompositsiooniplaan on samuti kolmeosaline, kuid põhikujundi rollis on siin hoopis energiline rütmifiguur, mis läbi tervet osa. Kolmas osa, „ Sireenid “, sarnaneb ideelt esimese osaga- puuduvad eredad teemad ning kontrastsed meloodilised kujundid .
Klaveril oli tema loomingus eriline koht, stiili iseloomustab faktuuri mitmeplaanilisus, harmoonilisse tausta põimitud varjatud meloodilised liinid ning komplitseeritud laadilis-harmoonilised kujundid, millega kaasnevad kaugete helistike ootamatud vastandamised.
Eriline tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20. sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi. Peamisteks klaverikompositsioonideks on „Lastenurk“, „Estambid“, „Kujundid“, „Etüüdid“ ning „Prelüüdid“.
Debussy loomingus leidub veel ka ainus lõpetatud ooper „Pelleas ja Melisande “, kus ta käsitles tegelasi abstraktsete kategooriatena- Inimene, Surm, Armastus, Saatus.

3. Maurice Ravel (1875-1937)

Teine suurkuju Prantsuse 20.sajandi alguse muusikas, kelle muusikaline andekus avaldus juba varases nooruses: 14-aastaselt sai temast Pariisi konservatooriumi üliõpilane, kus ta õppis korraga nii klaveri kui ka kompositsiooni eriala. Rooma preemiast jäeti ta kolmel korral ilma, ning selle tulemuseks oli avalik skandaal.
1901. aastal kirjutatud klaveripala „Vetemängud“ ennetas oma täiesti uudse harmoonia ja värvika helikeelega Debussy uut klaverimängustiili. Raveli muusiku isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega meloodiline teema. Ta pööras tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, lemmikuks osutusid Hispaania traditsiooniliste tantsude rütmid, näiteks habaneera ning boolero. Teoseid iseloomustab selge ja kindlapiiriline muusikaline ülesehitus ning faktuur . Klaverimuusikas läheneb tema vormikäsitlus osalt neoklassitsismile. Tuntumad klaveriteosed on süidid „Couperini haud“, „Öine Gaspard“ ning ta on andnud ka 2 klaverikontserti.
Esimeseks sümfooniliseks meistriteoseks oli „Hispaania rapsoodia“, mis on ülesehituselt neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ning ka iseloomulike Hispaania tantsurütmide poolest.
Suur osa tema orkestriteoseid on tihedalt seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. Tihti oli teose algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see
Joonis.2. Maurice Ravel teistesse žanritesse. Näiteks süit „ Hane -ema“.
Ballett „Boolero“ on kogu Prantsuse helikunsti tuntuim teos, mille kirjutamise mõtte andis Ravelile Vene Balleti andekas baleriin Ida Rubinstein. Teise kompositsiooni moodustavad 18 sümfoonilist variatsiooni ühele ainsale teemale . Meloodia, harmoonia ja rütm jäävad algusest lõpuni täiesti muutumatuks. Ainsad muusikalised väljendusvahendid, mis muutuvad, on dünaamika ja orkestratsioon . Balletiga „ Daphnis ja Chloe“ jõudis ta muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti . Ravel ütles, et teose sümfooniline konstruktsioon järgib väga rangelt tonaalset plaani ning tugineb vaid vähestele motiividele ja nende arendusele- see kindlustab terviku sümfoonilise ühtsuse. Orkestrivärvidele lisab värskust naiskooriepisood kolmandas pildis . Balletti lavastati üle terve maailma.
Ravel kirjutas ka kaks ooperit, „Hispaania tund“ ja „Laps ja võlumaailm“. Nende erinevus oli see, et viimast ooperit võib vaadelda eeskätt numbriooperina, mistõttu on seal rõhutatult esiplaanil vokaalne meloodia. Ta ise arvab , et tema jaoks seostub see stiililt Ameerika muusikalidega. Ravel kasutas teravmeelselt ja leidlikult orkestrivärve, valides niisuguse tämbriga pillid, mis annavad kõige paremini edasi tegelaste karakterit. Näiteks räsitud raamatut iseloomustab harfi ja trombooni kooslus .
Viimasteks suurvormideks jäid tal kaks klaverikontserti, mille ka komponeeris peaaegu ühel ajal. Nad on nii oma sisult kui ka kujunditemaailmalt üsna vastandlikud teosed. Klaverikontserdi D- duur vasakule käele kirjutas ta pianist Paul Wittgensteinile, kes oli Esimeses maailmasõjas kaotanud parema käe. Klaverikontsert G-duur on pühendatud oma aja ühele säravamale pianistile Marguerite Longile. Kontserdil valitsevad helged ja valgusküllased värvid.

Kokkuvõte

Impressionist Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli küllalt keerulisi rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz ’ini.
Impressionismiaegne muusika tundub minu jaoks huvitav. Referaati koostades kuulasin ka samal ajal nende kahe impressionisti loomingut, isiklikult mulle meeldis kõige enam Maurice Ravel.

Kasutatud materjalid

*Garšnek. I. 2004. Õhtumaade muusikalugu III.20 sajand. Lk 31-54
*Kaldaru. M. 2006. Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt II osa. Lk 52-54
*Impressionism maalikunstis ja muusikas.
URL= http://lepo.it.da.ut.ee/~surrra/Impressionism.html /11.12.2007
* Joonis 1. URL= http://www.notablebiographies.com/images/uewb_04_img0223.jpg /12.12.2007
10