Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on geenide avaldumine e geeniekspressioon?
  • Kui suur osa geenidest rakus avaldub?
  • Kuidas tuvastatakse kromosoomianomaaliaid?
Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I
  • Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust.
    Valk- orgaanilised ühendid, mille monomeerifdks on aminohapped .
    Aminohapete vahel on peptiitside.
    Aminohappe ehitus- aminorühm , karboksüülrühm.
    Nukleiinhape - DNA ja RNA. Koosnevad nukleotiididest. Monomeeriks on monosahhariidid ehk suhkrud .
    Monosahhariidi ehitus- 3-6 süsinikku
    Süsivesik - orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.
    Lipiid - rasvad . Monomeeriks on glütserool ja rasvhappejääk
    Glütserooli ehitus- hüdroksüülrühm, süsinikuaatom
  • Rakumembraani ehitus ja ülesanded. Difusiooni, osmoosi, passiivse ja aktiivse transpordi, endotsütoosi, eksotsütoosi, fagotsütoosi ja pinotsütoosi mõiste
    Rakumembraan koosneb fosfolipiidide põhimassist ja valkudest. Ümbritseb kõiki rakke.
    Difusioon - molekulide liikumine kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama kontsertatsiooniga lahusesse kuni nende võrdsustumiseni.
    Osmoos - vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani sinnapoole, kus ainete kontsentratsioon on kõrgem.
    Passiivne transport- ei vaja energiat, toimub madalama kontsentratsiooni suunas, toimub valkude abita , difusioon, osmoos.
    Aktiivne transport- vajab energiat, toimub vastu kontsentratsioonigradienti, toimub kandevalkude abil, Na/K-pump.
    Endotsütoos - osakeste rakku transportimine põiekestes.
    Eksotsütoos- osakeste rakust välja transportimine põiekestes.
    Fagotsütoos- transporditakse rakku väga suuri osi.
    Pinotsütoos- transporditakse rakku väiksemaid osi.
  • Raku organellide ehitus ja ülesanded. Mõisted tsütoplasma , tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk .
    RAKUORGANELLID :
    Tuum- asub raku keskel. DNA sisaldus ja säilitus, raku elutegevuse juhtimine.
    Tsütoplasma- Seob raku organellid ja tuuma ühtseks, jääkainete eritumiskoht.
    Rakumembraan- Ümbritseb rakke, ühendab rakke kudedeks , kaitseb rakke.
    Tsütoplasmavõrgustik-
    Siledapinnaline ER- torud, põiekesed . Lipiidide süntees, glükogeen , steroidhormoonid . Karedapinnaline ER- plaatjad kanalid, ribosoomid . Valgusüntees , lipiidide süntees.
    Ribosoomid- valgud ja RNA. Valgusüntees.
    Mitokonder- ümbritsetud kahe membraaniga, piklikud või ümarad. Rakuhingamine ja ATP tootmine.
    Golgi kompleks - valkude töötlemine ja pakkimine. Lüsosoomide moodustumine.
    Lüsosoomid - ühekihilise membraaniga. Ainete lagundamine.
    Tsütoskelett- valgulised fibrillid . Annab rakule kuju, rakkude liikumine.
    Vakuool - Ainete säilitamine ja ladestamine.
    MÕISTED:
    Tsütoplasma- poolvedel raku sisaldis, mis täidab kogu rakke.
    Tsütosool- tsütoplasma vedel osa.
    Prokarüootne rakk- tuumata rakk
    Eukarüootne rakk- tuumaga rakk
  • Raku tuuma koostis, tähtsus, mõisted: kromatiinaine, eukromatiin , heterokromatiin
    Tuumaümbris , karüoplasma, tuumake . Tuuma on kogunenud peaaegu kogu raku DNA, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse.
    Kromatiinaine- DNA, mis on seostunud valkudega ning asub rakutuumas
    Eukromatiin- aktiivne DNA
    Heterokromatiin- mitteaktiivne DNA
  • Mõisted
    Homoloogilised kromosoomid - Liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi osa
    Geen- DNA üks lõik, mis määrab ühe valgu või RNA täpse struktuuri
    Alleel - geeni esinemisvorm
    Sugukromosoomid- kromosoom , mis on eri sugupooltel erinev
    Autosoomid- kromosoom , mis on kõikidel isenditel samasugune
    Haploidne- kaks korda vähenenud
    Diploidne- kahekordne
    Genotüüp- raku kogu geneetiline informatsioon
    Homosügoot - identne alleel, mis määrab kindla tunnuse
    Heterosügoot- ühe geeni erinev alleel
    Karüogramm- isiku ühe raku täielikult järjestatud kromosoomistiku piltkujutis
    Karüotüüp - raku kromosoomistik
    Tsütogeneetika- geneetika valdkond , mis uurib kromosoome
  • Geeni mõiste
    DNA üks lõik, mis määrab ühe valgu või RNA täpse struktuuri.
  • Replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni mõiste, toimumise koht, aeg ja tähtsus.
    Mõiste
    Koht
    Aeg
    Tähtsus
    Replikatsioon
    DNA kahekordistumine
    Tuum, tuumapiirkond , kloroplastid , mitokondrid
    Enne raku jagunemist, interfaasis
    Rakkude ainus pooldumise eeldus
    Transkriptsioon
    RNA molekuli süntees
    Tuum, tuumapiirkond, kloroplastid, mitokondrid
    Interfaasis
    Translatsioon
    Valkude süntees
    Ribosoomid, tsütoplasma, mitokondrid, kloroplastid
    Kogu aeg
    Tulemuseks lihtvalgud
  • Komplementaarsusprintsiip: mõiste ja millised nukleotiidid on komplementaarsed.
    Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Nukleiinhapped , A- adeniin , T-tümiin, G- guaniin , C- tsütosiin.
  • Mis on geenide avaldumine e geeniekspressioon ? Kui suur osa geenidest rakus avaldub?
    Organismi geneetilise info avaldumise protsess. Avaldub geenidest pärilik materjal.
  • Mõisted suguliiteline , intermediaarne, dominantne, retsessiivne , kodominantne
    Suguliiteline- pärilike tunnuste liitmine või ahendumine sootunnustega
    Intermediaarne- tunnuse vahepealne avaldumine
    Dominantne- üks tunnus domineerib teise tunnuse üle
    Retsessiivne- üks tunnus jääb teise tunnuse varju
    Kodominantne- tunnuste võrdväärne avaldumine
  • Osata nimetada unifaktoriaalseid ja multifaktoriaalseid tunnuseid
    Unifaktoriaalsed- põselohud, albinism , AB0 veregrupid , tsüstiline fibroos
    Multifaktoriaalsed- kehakaal , andekus , nakkushaigus , vähk, diabeet .
  • Pärandumistüübid, teada kolme näidet iga pärandumistüübi kohta
    AD- Isal või emal on pruunid silmad, siis on ka lapsel pruunid silmad. Üks vanematest on Huntingtoni tõves, siis on see ka lapsel. Üks vanematest on lühinägelik, on ka laps lühinägelik.
    AR- Vanaema või vanaisa on haiged, siis on ka lapselapsed haiged.
    XD-
    XR-
    Y-liiteline-
  • Mutatsioonide tüübid, kromosoommutatsioonide tüübid
    Mutatsioonide tüübid
    Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid
    Kromosoommutatsioonide tüübid
    Deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid, translokatsioonid
  • Osata nimetada 5 tunnust, mis võib viidata pärilikule haigusele
    Esineb suguvõsa liikmetel, muutused on mitmes elundis, algab lapsepõlves ja kestab kogu elu, aeglane areng, viljatus .
  • Teada geneetilise haigusega patsiendiga suhtlemise peamiseid põhimõtteid
    Ausus, teadlikkus haigusest, otsuste tegemisel ei suunata patsienti , konfidentsiaalsus, ettevaatlikkus välimusest rääkimisel.
  • Kuidas tuvastatakse kromosoomianomaaliaid?
    Koorionibiopsiaga ning amniotsenteesiga
  • Teada päriliku haigusega patsientidele olulisi lootediagnostika ja kunstliku viljastamise võimalusi.
  • Prokarüootse raku erinevused eukarüootsest rakust
    1. Eukarüoot on päristuumne .
    2. Eukarüoot on suurem.
    3. Eukarüoodil on olemas mitokondrid ning tuumamebraan.
    4. Eukarüoodil puuduvad plasmiidid .
    5. Eukarüoodil on DNA ahelad , prokarüoodil DNA rõngasmolekul.
  • Taime, seene, bakteri ja looma raku ühised omadused ja peamised erinevused loomsest rakust
    Sarnasused
    Erinevused
    Taim ja loom
    Tuum, tsütoplasma, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, rakumembraan, mitokondrid. Rakkude jagunemisvõime on piiramatu. Toitumisviis on osmoos.
    Loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest . Taimerakul on plastiidid . Taimerakus esineb vakuool. Taimerakul on kloroplastid.
    Seen ja loom
    Ei esine plastiide. Neil on tuum. Glükogeen. Nad on heterotroofid.
    Rakkude jagunemisvõime on seentel piiratud. Seenel on seeneniidid ja mütseel.
    Bakter ja loom
    Tsütoplasma, rakumembraan, ribosoom ,
    Bakterirakul on vibur . Puudub rakutuum . Kest polüsahhariididest.
  • Viiruste olemus, peamised ehituslikud komponendid ja toimimine rakus
    Eluta ja elusa piirimail paiknevad bioloogilised objektid. Koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Pole rakulise ehitusega. Kui peremeesrakus on bakter, siis nimetatakse viirusti bakteriofaagiks. Väljaspool peremeesrakku ei ole nad elusorganismid .
  • Osata ennustada tunnuse pärandusmist vastavalt pärandumistüübile.
    Näidisülesanded
    • Mõlemad vanemad on pruunisilmsed, neil sündis sinisilmne laps, milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on:

  • Sinisilmne
  • Pruunisilmne
    Lahendus: Kuna sündis sinisilmne laps, peavad vaenamd olema heterosügoodid. Seega on nad genotüüpidega Aa ja Aa. Alleelide omavahelised võimalikud kombinatsioonid on AA, Aa, Aa, aa. Nende järgmine laps on tõenäosusega 25% siniste silmadega ja 75% pruunide silmadega.
    • Lainesjuukseline mees on abielus lainesjuukselise naisega. Antud tunnus on intermediaarne. Missugune on tõenäosus, et nende laps on:

  • Lainesjuukseline
  • Lokkisjuukseline
    Lahendus: Tähistame lokid tähega A ja sirged juuksed tähega a. Kuna vanemad on laines juustega, on nad heterosügoodid genotüübiga Aa. Vastavalt kõigile võimalikelel allelikombinatsioonidele vanemate vahel on lokkis juustega lapse tõenäosus 25%, laines juustega lapse tõenäosus 50% ja sirgete juustega lapse tõenäosus 25%.
    • D-vitamiiniresistentne rahhiit on X-liiteline dominantne tunnus. Kui selle haigusega mees saab järglasi terve naisega, siis
      • Selle haigusega mehe pojad on kõik terved a) jah, b) ei
      • Selle haigusega mehe tütred on kõik haiged a) jah, b) ei

    Lahendus: Kuna isa saab X kromosoomi edasi anda ainult tütardele, siis selle mehe pojad on terved. Kuna tegemist on dominantse haigusega, siis kõik tütred haigestuvad.
  • Vasakule Paremale
    Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I #1 Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I #2 Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I #3 Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor LiisaSaariste Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused
    11
    docx

    Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused

    Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valgud - Nimetatakse ka polüpeptiidid, proteiinid, kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped- o Ehitus: Valgud koosnevad 4 struktuuritasemest. 1. Primaarstruktuur - aminohapped ühinenud peptiidsidemega 2. Sekundaarstruktuur - heeliksikujuline, lisaks vesiniksidemed

    Rakubioloogia
    MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA-EKSAM
    22
    docx

    MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA, EKSAM

    1888 – kirjeldati mitoosi, meioosi (van Beneden ja Weismann), kromosoome (1842, K. von Nägel) ja nende osa raku jagunemisel, 1880 – 1883 – plastiidide avastamine ja kirjeldamine, 1898 – Golgi kompleksi avastamine ja kirjeldamine 3) III etapp raku ehituse ja talitluse elektronmikroskoopiline uurimine. Alates 1930-ndatest võeti kasutusele elektronmikroskoop. 1950 – 60 algab tänapäevane rakubioloogia, kus raku uurimine on muutunud kompleksteadusharuks (koostöös teiste teadusharude esindajatega – molekulaarbioloogid, mikrobioloogid, biokeemikud. 2. Rakuteooria põhiseisukohad (6).  Rakk on elussüsteemi elementaarüksus.  Kõik organismid koosnevad rakkudest ja nende elutegevuse produktidest.  Erinevate organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest  Rakk saab alguse üksnes rakust

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    Funktsionaalne morfoloogia
    26
    docx

    Funktsionaalne morfoloogia

    Rakud  kõik elusorganismid koosnevad rakkudest  rakk on kõige väiksem elu üksus  rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga  Bakterid  Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks  Taimed  Loomad  Protistid  Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust;  rakukest ja plasmodesmid  vakuoolid ja tonoplast  plastiidid Loomarakul :  tsentrioolid  Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütop

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus-Kordamine Eksamiks
    13
    rtf

    Raku ehitus ja talitlus. Kordamine Eksamiks

    Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Ep

    Bioloogia
    Rakk
    5
    odt

    Rakk

    Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe­mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid ­ seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikuj

    Bioloogia
    Eukarüootne ja prokarüootne rakk
    11
    doc

    Eukarüootne ja prokarüootne rakk

    Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed ots

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    5
    docx

    Raku ehitus ja talitlus

    RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann ­ KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow ­ IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hulkraksed organism

    Bioloogia
    Üldbioloogia eksamiprogramm
    8
    doc

    Üldbioloogia eksamiprogramm

    3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism ­ populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond ­ liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi Süstemaatika tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel. Viroloogia

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun