Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere laktoos. Vitamiinid ei teki piimanäärmes. Nad imenduvad piima vahetult arteriaalsest verest. PIIMA VITAMIINID Pim sisaldab praktiliselt kõiki vitamiine, mis on vajalikud inimese normaalseks elutegevuseks. Piima satuvad vitamiinid söötadest, samuti toimub mõningate vitamiinide
keelde. Esimeseks etapiks valgusünteesil on DNA-s sisalduva geneetilise informatsiooni (nukleo-tiidijärjestuse) transkriptsioon matriits-RNA-le. See toimub rakutuumas. Seejärel väljub mRNA rakutuumast ja viib endas sisalduva informatsiooni valgusünteesi paika ribosoo-midesse. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja koosnevad rRNA-st ja valgust. Tavaliselt moodustavad ribosoomid polüribosoome (polüsoome), kus ribosoome hoiab koos mRNA-molekul. Valgumolekuli «ehituskivid» aminohapped transporditakse polüsoomile tRNA molekulide abil. mRNA molekuliga seostub esimene tRNA molekul, mida nimetatakse initsiaator-tRNA-ks. Selleks peab initsiaator-tRNA komplementaarselt paarduma initsiaator- koodoniga AUG (metioniin). tRNA molekuli kolme järjestikulist nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga, nimetatakse antikoodoniks. Seega on initsiaator-tRNA koodoniks UAC. Initsiaatorkoodon määrab ära, milline on mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvus järgnevatesse koodonitesse.
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad ...
“Valgu biosüntees 2012” loengute põhipunktid Valgusünteesi uurimise meetodid Rakuvaba valgusüntees Milliseid komponente peab sisaldama rakuvaba valgusünteesi ekstrakt (mis peab ekstraktis olema ja mida tuleb lisada) On olemas ribosoomid ja translatsiooni faktorid. Rakud lüüsitakse DNaasi juuresolekul, tsentrifuugitakse ja dialüüsitakse. Lisatakse: mRNA või DNA + RNAP (NTP), Aminohapped, ATP, GTP ja energia regeneratsiooni süsteem (PEP/PK, AcP/AK, KrP/KP) S12 puhul ka glükoos vms energia allikas, SH reagent (DTT, 2- ME), Mg2+, K+, Na või NH4+ Mille poolest erinevad bakterite ja eukarüootide rakuvaba valgusünteesi ekstraktid Bakterite lüsaadid saavad produtseerida vaid teatud komplekssusega valke, kuna puuduvad võimalused teatud protsessimisteks ja voltumisteks. Samas kõige kiiremini kasvatatav ning kõige kuluefektiivsem.
(tüüpiliste) reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule. Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama lisaks veel raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid (põhjustavad puhastusseadmeil õhu saastumist). Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5-1,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Anorgaaniliste ainete ioonkoostis oleneb toorvee ioontasakaalust ja soolasisaldusest ega mõjuta oluliselt reovee kvaliteeti, va N, P ja raskmetallide sisaldus. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi lahustunud aineteks, kolloidideks ja suspensioonideks. Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse biokeemilise või keemilise hapnikutarbena. Biokeemiline
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2016 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Tingimused ürgsel Maal. Milleri- Urey katsetes sünteesitud produktid. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped. RNA ahelate abiootiline süntees. Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Ürgrakk. RNA-elu. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Stromatoliidid. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Miller-Urey katsetega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäär, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustada orgaanilised molekulid, eluaine ehituskivid.
individuaalselt unikaalsetest promootoritelt riptsioon samalt promootorilt · intronid leiduvad enamikes geendes puuduvad · kodeeriv DNA 2% 93% VALGUD Ehitus. valgu näol on tegemist kõrgmoleklaarse ainega, mille koostisosadeks on aminohapped. Primaarseks ehituslikuks tasandiks on aminohappeline järjestus, järgnev tasand on -struktuur või - heeliks. Tertsiaarselt moodustuvad kas gloobulid või fibrillaarsed struktuurid. Kvaternaarse tasandi puhul liituvad omavahel kas gloobulid või fibriinid, võimalik ka nende omavaheline kombinatsioon. Valkude süntees kannab nimetust translatsioon. Protsess toimub ribosoomides. Ribosoomid on rakuorganellid, mis koosneb rRNA moleulidest. Eukarüoodi ribosoom (80 S) koosneb järgnevatest
aretatavate sigade lihakust 3. Sealiha kvaliteeti iseloomustavad faktorid (liha toiteväärtus, organoleptika, tehnoloogilised näitajad, sanitaarhügieenilised näitajad). Sealiha toiteväärtus oleneb liha keemilisest koostisest, toitainete (valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete) sisaldusest lihas. Kalorite allikaks on valgud, rasvad ja süsivesikud, kuid bioloogiliselt on olulised või hädavajalikud ka B-grupi vitamiinid, asendamatud aminohapped. Sensoorsed näitajad on määratavad meeleelundite abil. Tähtsamad liha ja lihasaaduste sensoorsed näitajad on välimus, värvus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus. Need näitajad määravad sageli liha vastuvõetavuse.Esimene mulje või arvamus lihast tekib tarbijal liha värvuse ja välisilme järgi. Tehnoloogilised näitajad määravad sealiha kõlblikkuse ümbertöötlemiseks kodustes või tööstuslikes tingimustes. Nende näitajate puhul peab täpselt arvestama, milliseks otstarbeks
raud). 100 g keedetud ube sisaldab: - valke 7,6 g - rasva 0,4 g - süsivesikuid 19,6 g - kiudaineid 5,1 g - vett 71,5 g 36. Olulisemate toitainete, minaraalainete ja vitamiinidesisaldus aedoas. Aeduba on väärtuslik toiduaine: - head maitseomadused, - asendamatud aminohapped (lüsiin, arginiin jt). Toiteväärtuselt lähedane aedhernele. Poolvalminud kauntes ja terades on valke 610%, valminud terades kuni 20%. Aedoavalku peetakse isegi lihavalgust väärtuslikumaks (organismi poolt hästi omastatav). Vitamiinidest on kauntes: - peaaegu kõik B- rühma vitamiinid, - leidub C- vitamiini (keskmiselt 20 mg%), - karotiini, - K- vitamiini. Aedoa valminud seemned sisaldavad keskmiselt:
reaktsioonisegu peamiselt pika ahelaga peptiide,märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata ja on tekkinud ainult vähesel määral vabu aminohappeid ning madalmolekulaarseid peptiide. 5. Kirjutage TKÄ struktuurivalem ja põhjendage TKÄ kasutamise eesmärke antud töös. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. 6. Skitseerige graafilised sõltuvused a) ensüümi aktiivsus-temperatuur;
juba loetletud on tegelikult rohkem ... Me saame informatsiooni keha sisekeskkonnast 91 Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped * ... ... 92 V Motoorika Luud: Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad), muuhulgas annavad luud kehale kuju ja võimaldavad liikuda: me peame seda kondi-hunnikut koordineerima 93 Liigesed: Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha 244 üksteisest (osaliselt) sõltumatut liigutust. (Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!) Liigeseid on erinevat tüüpi, osades liigestes
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
Loote poolt koorion ja ema poolt emaka endomeetrium. Ainevahetust soodustab õhuke koekiht, mis eraldab intravillooset ruumi hatukapillaaride valendikust ja mida nimetatakse platsentabarjääriks. Loote kapillaarveri võtab vastu hapniku ja toitaineid, süsihappegaas ja teised ainevahetuse lõpp-produktid antakse ära ema verre. Ühtlasi on platsentabarjäär läbitav elektrolüütidele, antikehadele, viirustele, ravimitele. Vesi ja gaasid liiguvad läbi platsenta difusiooni teel. Glükoos, aminohapped aktiivse transpordi abil, Na, K, Ca kiirendatud transpordi teel. Valgud ja rasvad platsentat ei läbi. Loode sünteesib ise vajalikud valgud ja rasvad. Platsenta ülesanded 1. ema ja loote vaheline ainete vahetus – läbi ei pääse lipiidid ja valgud, va immuunoglobuliinid hemokoriaalse ja endoteliokoriaalse platsenta puhul. Loode sünteesib ise vajalikud valgud ja rasvad. NB! Läbi pääsevad alkohol, raskemetallid, paljud ravimid, viirused ja bakterid. Teratogeensed ained –
lihasrakus) ja see on anaeroobne glükolüüs. Selles rajas lõhustub glükoos laktaadiks ehk piimhappeks. ◦ Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes - aeroobne glükolüüs. ◦ Lõhustumiseks peab glükoos sisenema rakku. MÕISTED Glükoneogenees (glükoosi biosüntees inimorganismis) - on metaboolne rada glükoosi biosünteesiks mittesahhariidsetest eellastest: laktaat, püruvaat, glütserool, glükogeensed aminohapped. Ligikaudu 90% organismi glükoneogeneesist toimub maksas ja 10% neerude koorolluses. Kui toiduglükoosiga tekib probleeme, jätkub maksa glükogeenist 10-20 tunniks organismi glükoosivajaduste rahuldamiseks. Glükogeen - Glükogeeni lõhustumine ja glükogeeni biosüntees töötavad veresuhkru taseme "puhvrina": glükoosi defitsiit likvideeritakse glükoosi vabastamisega ja glükoosi liig salvestatakse glükogeenina.
Reostuskoormus – suublasse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/öp) Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku (BHT, KHT) kaudu. - Jaguneb o olmereovesi kergeltlagunevad komponendid pole raskemetalle ülekaalus süsivesikud, proteiinid, vabad aminohapped jt orgaanilised ühendid o tootmisreovesi raskeltlagunevad komponendid o sademevesi väetised - Reostusnäitajad o orgaanilise aine sisaldus o taimetoitainete sisaldus (N, P) o heljumisisaldus o vee bakteriaalne reostus - Reovee omadused o heljum o aurutusjääk (kuivaine) o lahustunud ained o kuumutusjääk, -kadu
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Utt...
3. Sealiha kvaliteeti iseloomustavad faktorid (liha toiteväärtus, organoleptika, tehnoloogilised näitajad, sanitaarhügieenilised näitajad). Sealiha toiteväärtus oleneb liha keemilisest koostisest, toitainete (valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete) sisaldusest lihas. Kalorite allikaks on valgud, rasvad ja süsivesikud, kuid bioloogiliselt on olulised või hädavajalikud ka B-grupi vitamiinid, asendamatud aminohapped. Sensoorsed näitajad on määratavad meeleelundite abil. Tähtsamad liha ja lihasaaduste sensoorsed näitajad on välimus, värvus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus. Need näitajad määravad sageli liha vastuvõetavuse.Esimene mulje või arvamus lihast tekib tarbijal liha värvuse ja välisilme järgi. Tehnoloogilised näitajad määravad sealiha kõlblikkuse ümbertöötlemiseks kodustes või tööstuslikes tingimustes. Nende näitajate puhul peab täpselt arvestama, milliseks
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
glükolüüsi. Glükagoon on võimsaim glükoneogeenne hormoon. Ta on ka võimas lipolüütiline hormoon, stimuleerides rasvhapete oksüdatsiooni ja ketokehade sünteesi maksas. Sekretsioon. Sünteesitakse pankrease Langerhansi saarekeste A-rakkudes proglükagoonina, millest tekib glükagoon. Sekretsiooni pearegulaator on vere glükoosisisaldus, mille tõustes langeb glükagooni sekretsioon pankreasest. Glükagooni sekretsiooni stimuleerivad adrenaliin, aminohapped ja kaltsiumi taseme langus veres. · Adrenaliin ja noradrenaliin Toime. Vere glükoositaseme tõstmine. Selleks adrenaliin intensiivistab lihastes ja maksas glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi ning pärsib glükogeeni sünteesi. Adrenaliin soodustab glükagooni sekretsiooni ja pärsib INS sekretsiooni. Adrenaliini summaarne toime on suunatud liikumisaktiivsuseks vajaliku energia tagamisele.
DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) Bakterid on lagundajad, produtsendid, sümbiondid, patogeenid). Bakterid paljuvead pooldudes, sellele eelneb DNA replikatsioon ehk kahekordistumine. Bakterite kasutamine biotehnoloogias seisneb nt kääritamis või hapendamisprotsesside kasutamises ning ainete tootmises: antibiootikumid, vaktsiinid vitamiinid, ensüümid, hormoonid(insuliin, kasvuhirmoon) toidulisandid, aminohapped teised org happed ja etanool Antibiootikumid- seente või mikroobide toodetud ained teiste mikroobide vastu Viirusvektor- muudetud geenidega, kahjustatud viirused PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS Homosügootsus- alleelipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikenb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (nt aa või AA ; bb või BB ) Heterosügootsus- alleelipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikenb vaadeldava
vaid tähtsamate (tüüpiliste) reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule. Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama lisaks veel raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid (põhjustavad puhastusseadmeil õhu saastumist). Olmereovees on ülekaalus süsivesinikud, proteiinid, vabad aminohapped, kõrgemad rasvhapped, lahustunud orgaanilised happed, muud süsinikuühendid. Anorgaaniliste ainete ioonkoostis oleneb toorvee ioontasakaalust ja soolasisaldusest ega mõjuta oluliselt reovee kvaliteeti, va N, P ja raskmetallide sisaldus. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi lahustunud aineteks, kolloidideks ja suspensioonideks. Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse bioloogilise või keemilise hapnikutarbena
treeninguga suur energiakulu. Kuigi valkude osatähtsus energiaallikana on suhteliselt väike, suureneb koos treeningukoormuste mahu kasvuga ka valkude kasutamine. Teiseks tekitavad treeningukoormused lihastes paratamatult kahjustusi. Nende kõrvaldamiseks ja lihase koormustaluvuse parandamiseks tuleb kahjustatud valgulised struktuurid uutega asendada. 5.Kirjeldage lühidalt vadakuvalgu ja kaseiinide tarbimise mõju vabade aminohapete sisalduse muutustele veres. Senistel andmetel imenduvad aminohapped näiteks vadakuvalkude tarbimisel võrdlemisi kiiresti, mille tulemusena ilmneb veres nende sisalduse märgatav, kuid lühiajaline tõus. Vadakuvalgu tarbimine kohe pärast jõutreeningut stimuleerib lihasevalkude sünteesi taastumise algfaasis. Seevastu kaseiini manustamise järel imenduvad aminohapped aeglasemalt ja nende sisalduse suurenemine veres on vähem väljendunud, kuid kõrgenenud tase püsib kauem. Mõned uuringud on näidanud, et pikemaajaline regulaarne jõutreening koos kaseiini
· Sahharaas · Laktaas Sapipõiest sapijuha o Peensooles jätkub toitainete seedumine ja lisaks õõne seedumisele lisandub membraanseedumine. Peensooles tulevad juurde soolenõre ensüümid. Häirete puudumisel toitainete seedumine peensooles jõuab lõpule. Imendumine Põhiliseks imendumiskohaks peensool, millel väga suur pind (180 m2) · Verre imenduvad: süsivesikud, monosahhariidid (peamiselt glükoos), aminohapped · Lümfi imenduvad: rasvhapped ja glütserool · Vesi imendub: jämesooles Süsivesikute ainevahetus inimeses Glükoosi ainevahetus inimeses: Plussid: - Kõige kiiremini kasutatavam energeetiline varu kehas (alates 10ndast sekundist peale kehalist pingutust võetakse glükoos kasutusse) - Lisatarbimine vesilahustuval kujul mõjub hästi kiiresti umbes 10-15 minutiga - Glükoos on lihastele ainus energiaallikas hapnikudefitsiidi korral
· Taimed: · Teraviljad kuni 15% · Liblikõieliste seemned kuni 30% · Sojaoad üle 40% · On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke, samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal · Valgud uuenevad pidevalt · Liitvalgud e proteiidid Koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast · Lihtvalgud e proteiinid Koosnevad ainult aminohappe jääkidest Aminohapped · Valke moodustavaid aminohappeid on 20 · 8 aminohapet on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi, st ta peab need saama toiduga. Valkude funktsioonid: · Ensümaatiline ehk biokatalüütiline Inimorganismis on ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega
toimuvad ja need biokeemilised reaktsioonid toimuvad neis rakkudes ainult tänu sellele, et meil on olemas valgud, katalüsaatorid, mis neid reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku. DNA ainuke roll on säilitada infot, kuidas need valgud kokku panna. Me juba teame, et nukleiinhapped on polümeerid, millede monomeerideks on nukleotiidid. Valgud on ka polümeerid, millede monomeerideks on aminohapped. Kui nukleotiidid polümeriseerusid, siis nende vahele moodustusid fosvodiestersidemed. Valgu molekulis ühendavad aminohappeid peptiidsidemed. Erinevaid aminohappeid on 20. Keemiline mitmekesisus aminohapete seas on suur. Üks kõik milliseid reaktsioone ei oleks vaja rakkudes katalüüsida või ükskõik milliseid struktuure, meil ei oleks vaja valkude abil rakkudes kokku
(heljumina). Heljum uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5- 1,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi : lahustunud aineteks kolloidideks suspensioonideks Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse biokeemilise või keemilise hapnikutarbena. Biokeemiline hapnikutarve (BHT) - kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel
Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Esmasuriin Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. Esmasuriin on oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Aktiivne ja passiivne resorptsioon aktiivne: toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk. ~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses. Terve inimese uriinis glükoosi ei leidu vaatamata selle, et primaaruriinis on glükoosi kontsentratsioon võrdne selle sisaldusega vereplasmas. Passiivne: Vee ja elektrolüütide tagasiimendumine. Kusiaine e. karbamiid e. uurea lahustub hästi vees. Vesi imendub tagasi
(heljumina). Heljum – uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine – mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5- 1,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi : lahustunud aineteks kolloidideks suspensioonideks Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse biokeemilise või keemilise hapnikutarbena. Biokeemiline hapnikutarve (BHT) - kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
rRNA, 5,8S rRNA, 28S rRNA) ja 49 polüpeptiidi. 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. Aminohape seotakse tRNA molekuli 3´-hüdroksüülrühma külge aminohappe karboksüülrühma kaudu. Vastavat protsessi nimetatakse tRNA aktiveerimiseks e. aminohappega laadimiseks ning see toimub kahe-etapiliselt. Esmalt aktiveerivad aminoatsüül- tRNA süntetaasis aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMP-ga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat. Seejärel seotakse aminohape tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA ja eraldub AMP. tRNA seondumise saite on 3: Esmalt seondub A-saiti – aminoatsetüül sait. Seejärel Peptidüül- saidis e. P-saiti, kus toimub aminohappe lisamine kasvavale polüpeptiidahelale. Viimaks E- saiti (exit site) liigub tRNA, millelt aminohape on seotud polüpeptiidahelasse juba. 66
Geneetika I kordamisküsimused (2012) 1. Molekulaargeneetika põhimõisted (mis on DNA, RNA, aminohapped jne) DNA -desoksüribonukeliinhape, kannab edasi pärilikku infot. Koplementaarsus ja antiparalleelsus- 5´ 3´ Sekundaarstruktuur- iga ahela täispööre e suur vagu(10 nukleotiidi), vahemaa N-aluste vahel e. väike vagu. RNA- ribonukeliinhape, viib läbi valkude sünteesi, geneetilised regulatsiooni protsessid RNA-analüüsi kasutatakse diagnostikas palju vähem, kuna RNA on palju ebastabiilsem (nii säilitamise, kui analüüsi suhtes).
Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Esmasuriin- Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. Esmasuriin on oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente - nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Aktiivne ja passiivne resorptsioon- aktiivne: toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk. ~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses. Terve inimese uriinis glükoosi ei leidu vaatamata selle, et primaaruriinis on glükoosi kontsentratsioon võrdne selle sisaldusega vereplasmas. Passiivne: Vee ja elektrolüütide tagasiimendumine. Kusiaine e. karbamiid e. uurea lahustub hästi vees. Vesi imendub tagasi proksimaalses torukeste süsteemis, Henle lingu alanevas osas, distaalses vääntorukeses, kogumistorus
Mendeli kolmas seadus dihübriidsel ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist. NB! Geenid peavad asuma eri kromosoomides 3. Ülesanne suguliiteliste puuete kohta Nr 6 1. Valgud organismis. Valkude koostis ja struktuurid · Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped (17,6 kJ/g) Aminohapete vahel on tugev peptiidside. I Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus II Sekundaarstruktuur polüpetiidide keerdumisel heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (nt. nahatekised, juuksed, küüned, ämblikuniit) III Tertsiaarstruktuur gloobul (nt. vereplasma) IV Kvaternaarstruktuur ühinevad omavahel kaks või enam polüpeptiidi (nt. hemoglobiin) Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävitamine, v.a primaarstruktuur
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 2. Sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni- ja pendelliigutused – segavad küümust 3. Peristaltilised lained – transpordivad edasi küümust Imendumine: Toitained viiakse läbi seedetrakti limaskesta epiteeli verre ja lümfi veeslahustuvate lõhustumisproduktide lõppastmena: aminohapped (valkudest), monosahhariidid (süsivesikutest) ja rasvhapped ning glütseriidid (lipiididest). Imenduvad mitte ainult lõhustunud toitained, vaid ka seedemahladena seedekulglasse viidud vesi ja teised organismile vajalikud ained. - suuõõne limaskest: siit imenduvad mõned lipiidides lahustuvad ained - mao limaskest: siit imendub vähesel määral alkoholi, morfiini jt - peensoole limaskest: selle ehitus (ringkurrud, hatud) ja suur pind loovad ainete imendumiseks parimad tingimused
Ateroskleroosi riskid : 1. vähendab verevarustust. 2. Tekivad rebendid ja trombid (pingutades tekivad veresoontes rebendid ja siis tekivad trombid, veresoon sulgub ja organ lõpetab tõõtamise. Südames, ajus, kopsus - infarkt jäsemetes - gangreen ----------------------------------------------------------------------- Töö nr. 3 ----------------------------------------------------------------------- Aminohapped ja valgud. Aminohapped on orgaanilised happed. Nad on amfoteersed (neil on hapetele ja ka alustele omased tunnused) Esinevad organismides : a) vabalt b) valkude koostises. Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL, aminorühm(annab aluselisi omadusi), karboksüülrühm (happelised omadused) ja vesinik. Aminohapete jaotus : 1) vees lahustuvad ja mittelahustuvad. 2) laenguga ja laenguta. 3) a) Põhiaminohapped - 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood
Selleks vajalik toit lagundatakse küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustuksid veres – see ongi seedimise protsess, kus toit lagundatakse toitaineteks. Seedeensüümid on põhimõtteliselt valgulised katalüsaatorid, mis kiirendavad organismis keemilisi reaktsioone ehk neid reaktsioone, mille tagajärjel: Süsivesikud → glükoos Lipiidid → rasvhapped ja glütseriin Valgud → aminohapped Sellele järgneb glükolüüs, mille käigus organism toodab vajaliku energia (ATP) Ensüümide toimeks vajalikud tingimused: Kindel sisetemperatuur 37C Kindel pH tase B. Seedimine suuõõnes: hammaste ja süljenäärmete funktsioon. Sülje hulk, koostis ja omadused. Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Hammaste funktsioon: toidu peenestamine
tiouridiin), deamineeritud A (inosiin). Funktsioon-kanda translatsiooniks juurdelisanduvaid aminohappeid Geneetilise koodi degenereerituse põhjused. Koodoni ja antikoodoni ebakindel paardumine. Degenereeritus: Erinevaid antikoodoneid kandvad tRNA-d võivad siduda samu aminohappeid. Laperdav alus võimaldab ühel antikoodonil seostuda mitme erineva koodoniga. Laperdav koodon asub kolmandas positsioonis Valgusüntees. Aminoatsüül-tRNA süntetaasi poolt aktiveeritud aminohapped seotakse tRNA külge. Rakkudes on 20 erinevat aminohapet ja neile vastab 20 erinevat aminoatsüül-tRNA süntetaasi, mis tunnevad neid ära ja seovad tRNA molekulile, mis sisaldab vastavat antikoodonit. I etapp- aminohape kinnitub aminotsüül tRNAsüntetaasi aktiveerimis saiti, adenüleeritakse (lisatakse AMP) II etapp- tRNA külge OH rühma külge (tRNA riboosi 3´) seotakse aminohape, tekib tugev esterside ja AMP eraldub
Geneetiline info säilib, kandudes põlvkonnast põlvkonda edasi nukleiinhappelt nukleiinhappele. Geneetiline info kandub edasi organismi geenide avaldumisel DNA-lt valkudesse. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. 33 1. mRNA – RNA molekulid, millelt toimub translatsioon. Messenger RNA 2. tRNA – Osalevad polüpeptiidahela ehk valgu sünteesil (translatsioonil) mRNAs oleva nukleotiidse järjestuse põhjal, kannavad aminohapped ribosoomi. Transfer RNA. 3. rRNA - Ribosomaalsed RNA molekulid kuuluvad ribosoomide koostisesse. Ribosomaalse RNA geenide transkriptsioonitase on rakkudes kõrge 4. snRNA - Väikesed tuuma RNA-d osalevad intronite splaissingul. Small nuclear RNA 57. Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist? Transkriptsiooni initsiatsiooni võib omakorda jaotada kolmeks etapiks: (1) RNA polümeraasi holoensüümi seondumine promootorile;
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA ...
Nukleiinhapped 1) DNA päriliku info säilitamine, päriliku info kordistamine, päriliku info edastamine järglastele, päriliku info muutumine ehk mutatsioonid 2) RNA päriliku info säilitamine (ainult RNA viirustel), päriliku info realiseerimine (so. Valgusünteesi teostamine tunnuste kujunemiseks organismil) Tunnus Süsivesikud Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Koostisosad Monosahhariidid Alkohol+rasvhapped Aminohapped Nukleotiidid Jäägid Jäägid Jäägid Jäägid Keemiline Glükosiidside Esterside Peptiidside fosfodiesterside põhiside Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust 1) Organismi sisesese päritoluga: hormoonid, ensüümid 2) Organismiväline päritolu: vitamiinid (liitensüümide osad) Vitamiinid Eritingimused:
Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused.
a ja b on vere püsiva reaktsiooni tagajad. Vere pH 7,4. I (jood) kilpnäärme hormoonide süntees. 6 ORGAANILISED AINED lk 28-32 Organismides põhilised orgaanilised ained on biomolekulid: / valgud bioaktiivsed ained lipiidid ensüümid sahhariidid hormoonid nukleiinhapped vitamiinid Aminohapped nukleotiidid MADALMOLEKULAARSED vitamiinid jt ORGAANILISED AINED Biomolekulid moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena! SAHHARIIDID / monosahhariidid oligosahhariidid polüsahhariidid lihtsuhkrud 2-3 monos-st polümeerid 3-6 C sahharoos= fr+gl koosnevad riboos (5C) maltoos= gl+gl monos-st:
Louis Pasteur tõestas 1860. aastatel eksperimentaalselt, et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest. Nii kujunes arusaam, et kõik elus pärineb elusast. 2. Millistel eeldustel põhineb elutekke probleemi teaduslik püstitus? Arvati, et elu võis tekkida tänapäevastest erinevatel tingimustel, keemiliste protsesside tagajärjel. 3. Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 1. bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2. bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3. polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks 4. Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta? Miller korraldas katse, mille tingimused olid sarnased keemilisele evolutsioonile. saadi erinevaid aminohappeid, suhkruid ja lipiide. Nad ei olnud siiski kõik organismidele vajalikud. Biokeemik Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil tekivad
Mõjutavad seedenõrede sekretsiooni (maonõre, pankreasenõre, sapp). Hormoonitabel eraldi lehel. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid. Isu mõjutavad: toidu lõhn ja maitse, varasemad kogemused, psühholoogilised tegurid (hirm, depressioon, karjasisesed (sotsiaalsed) suhted), toidu välimus Söödavat toidukogust kontrollib hüpotaalamuses paiknev nälja- ja küllastuskeskus, mida stimuleerivad (ehk keskusesse annab infot): seedekanali täitumus; veres: glükoos, aminohapped, rasvhapped, hormoonid CCK ja leptiin, ajukoorest tuleb info keskusele, toidu välimuse, lõhna ja maitse kohta. Selle info põhjal reguleeritakse toitumist. Söödavat toidukogust ja energiabalansi kontrollib hüpotalamuse tuum – arcuate nucleus – mida mõjutavad neurotransmitterid ja hormoonid. Mõned signaalid väldivad ülesöömist ühe toidukorra ajal ja teised aitavad kontrollida pikaajaliselt kehakaalu. Arcuate nucleus sisaldab 2 eri neuronite alarühma,
bakterite paljunemist. Segasin ja soendasin 37°C ni Rakkude kasvatamiseks kasutatavate söötmete põhikomponendid: destilleeritud vesi, anorgaanilised soolad – aitavad hoida osmootset tasakaalu ja membraanipotentsiaali; süsivesikud energiaallikaks, näiteks glükoos ja galaktoos; vitamiinid - mitmesuguste kofaktorite eellasteks, näiteks riboflaviin, tiamiin, biotiin; aminohapped –vaid L-glutamiini, mis laguneb aja jooksul (kui sööde on pikka aega seisnud) tuleb seda juurde lisada. Rakkude sulatamine: NB! Rakkudega töötades on vaja tagada steriilsed tingimused ja kasutada aseptilist tehnikat, töötada puhta laminari all! Pipeteerisin 15 ml tuubi 5 ml söödet ja 6 cm tassile 4 ml söödet. Võtsin külmast krüoviaaliga NIH3T4 rakud ja sulatasin käes kiirelt (DMSO!)
73. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? 74. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes? 75. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? 76. Millistel tingimustel vedelik keeb? 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Orgaanilised ühendid (nimetamine, saamine, omadused, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, estrid, amiinid, aminohapped, karboksüülhapped, aldehüüdid, ketoonid, sahhariidid. Analüütiline keemia 79. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine 80. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne – millised ained on uuritavas objektis sees? Kvantitatiivne – kui palju on neid ained uuritavas objektis sees? 81. Analüüsiobjekt ja proov.
Heljum – uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus. Kuivaine – mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks: orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,51,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Biokeemiline hapnikutarve (BHT) -hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Standardtemperatuur on 20oC ja - aeg 7 ööpäeva. BHT analüüsi puuduste tõttu on orgaaniliste ainete hulga määramisel hakatud kasutama keemilist hapnikutarvet (KHT).
Apoptoos raku surm, tähendab raku lammutamist fagotsüütide poolt. Valgu süntees: 1. DNA transkriptsioon ehk ümberkirjutamine ribonukleiinhapete (RNA) keelde leiab aset tuumas. 2. Translatsioon ehk geneetilise info tõlkimine valkudeks toimub tsütoplasmas ning eeldab DNA molekulist transkribeeritud 3 eri tüüpi RNA ühistööd: transfeer-RNA (tRNA), ribosoomi-RNA (rRNA) ja messenger-RNA (mRNA). T-Rna tunneb ära ja toimetab kohale vajalikud aminohapped, seob need mRNA-ga ning rRNA ehitab üles valgu sünteesi ellu viivad ribosoomid. DNA replikatsioon geneetilise materjali täpne kopeerimine. Raku jagunemine: 1. rakutuuma jagunemine ehk mitoos Profaas kromatiini vedruniidid tõmbuvad kokku ja tihenevad pulgakujulisteks kehakesteks ehk kromosoomideks mitoosikäävi tellingute najal Metafaas kromatiidid reastuvad mitoosikäävil
Turbinado - helepruun ja mahedamaitsega Melassisuhkur - tumeda värvusega ning melassi maitse ja aroomiga. Suurema veesisalduse tõttu on nende suhkrute energiasisaldus veidi väiksem kui valgel suhkrul, umbes 3,7 kcal/g võrreldes valge suhkru 4 kcal/g ja ta sisaldab vähesel määral mineraalaineid ja vitamiine. Täistoor-roosuhkur ehk rafineerimata suhkur on valmistatud suhkruroomahlast kuivatamise ja jahvatamise teel. Alles on vitamiinid, mineraalained, asendamatud aminohapped ning muud toitained. Täistoor-roosuhkru liigid on: Sucanat Rapadura ehk Panela - karamellipruuni värvi ning karamellimaitsega Indiaanisuhkur - tume ning karamellimaitsega. Fruktoos ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Kuna fruktoos imendub aeglasemalt, ei mõjuta see veresuhkru taset nii kiiresti. Fruktoos on sahharoosist 1,5 korda magusam ning seetõttu tuleb viimast lisada toitudesse vähem.
Kõik süntetaasid tunnevad ära 4. nukleotiidi 3' otsast- isoaktseptooretel tRNA'del identsed nn. diskriminaator-aluseks. Samuti on identsuse elemente ka antikoodon lingus, nende nukleotiidide osas, mis on identsed. 6. Aminoatsüül-tRNA süntees, kirjelda protsessi ja ensüüme Aminoatsüül-tRNA süntetaas aktiveerib aminohapped ja liidab need tRNAle Iga aminohappe jaoks on oma, spetsiifiline aminoatsüül-tRNA süntetaas Need jagatakse kahte klassi (klass I ja II) kummassegi klassi kuulub 10 liiget. Jaotus põhineb ensüümide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
