· Geneetiline kood on mittekattuv mitte ükski mRNA koodon ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. Initsiaatorkoodon alguskoodon, alati AUG Met metioniin (hiljem asendatakse sünteesis, esimest järku struktuur). Valgusünteesi lõpus kolm koodonit UGA; UAA; UAG, neile ükski aminohape ei vasta, stoppkoodonid. Valgusüntees Vaja: · mRNa molekulid · tRNA molekulid · aminohapped, ensüümid, energiaallikana ATP, GTP Algab mRNA ühinemine ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNa molekul, millega on ühendatud Met. tRNA molekul, mis ühineb initsiaatorkoodoniga, nim initsiaator-tRNA-ks. Antikoodon tRNA kolm .. on komplementaarsed mRNA koodoniga. (AUG UAC) tuleb teine, sünteesitakse molekulide otse küljes olevate aminohapete vahele peptiitside. (ensüümide kaasabil) Protsess seni kuni tuleb stoppkoodon, millele ei vasta ükski aminohape.
asemele kuivema. Tihedas puistus, kus tuule kiirus on palju väiksem, on puudel märksa madalam transpiratsiooni tase kui lagedal kasvavatel, tuultele avatud puudel. Transpiratsioon oleneb mulla veevarust. 3.2.3. Lämmastiku aineringe Lämmastik kui biogeenne element on tähtsal kohal kõigi organismide elus. Lisaks valkudele kuulub lämmastik paljude füsioloogiliste oluliste ühendite (klorofüll, aminohapped, alkaloidid, vitamiinid jt) koostisse. Kuigi atmosfääris leidub molekulaarset lämmastikku (N2) u 78%, ei suuda puittaimed seda iseseisvalt omastada. Lämmastikuvaru maapinda katvas õhukihis on lihikaudu 70 000 t/ha, kuid taimedele on see omastatav vaid ammoonium- ja nitraarioonidena. Need tekivad mikroorganismide tegevuse tagajärjel orgaanilise aine lagunemisel mullas ning neid protsesse nimetataksegi vastavalt ammonifikatsiooniks ja nitrifikatsiooniks
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
reguleerivad ainevahetuslikke protsese. Seega ,,rasvad" reguleerivad ainevahetust. -) Ainevahetuslik funktsioon Rasvade oksüdatsioonil on lõpp-produktideks CO 2 ja H2O. Tekkinud vett kasutavad kõrveloomad veedefitsiidi tingimustes. -) Lahusti funktsioon Rasvlahustuvad vitamiinid (K, A, D, E, Q) lahustuvad vaid rasvas (vees ei lahustu). Teatud hüdrofoobsed ained talletuvad rasvkoes. Valgud * Valgud ehk proteiinid aminohapetest moodustunud biopolümeerid. -) Aminohapped valgumolekulis on ühendatud omavahel peptiidsidemetega. -) Valkude omadused tulenevad valgu molekuli koostises olevate aminohapete järjestusest ja hulgast. * Valgu molekulide struktuurid: -) Primaarstruktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. See ei väljenda molekuli ruumilist kuju, kuid määrab ra kõik valgu ülejäänud omadused.
Kehamassiindeks ja selle mõistlikud ja ebamõistlikud vahemikud (sh ülekaalu ja rasvumise piir). Vööümbermõõt. Rasvumise ja ülekaaluga seotud riskid. Energiasisendi (toiduga saadava energia) soovituslik jaotamine toidukordade vahel. Makrotoitained. Energiasisendi soovituslik jaotus makrotoitainete vahel (vt ka tabeli 4.14 allmärkust 2 valkude ja rasvade tarbimise soovituse kohta negatiivse energiatasakaalu korral). Asendamatud ja asendatavad aminohapped. Ohud valgupuuduse korral. Toidurasvad sh kolesterool ja rasvhapped. Küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped sh nende allikad ja tarbimissoovitused. Rasvade ala- ja ületarbimise ohud. Süsivesikud (sh kiudained). Tarbimissoovitus sh lisatud suhkrute ja kiudainete kohta. Kiudainete energiasisaldus. Tärkliserikkad toidud. Glükeemilised süsivesikud ja nende erinevus kiudainetest. Glükeemiline indeks. Millise toitaine glükeemiline indeks on kõige suurem
Organismi võime valkusid varuda on üsna piiratud, sellepärast tuleb neil elutegevuse käigus pidevalt loomse ja taimse valgu kujul toiduga vastu võtta ja kehaomaseks muuta. 1 grammi valkude oksüdatsioonil vabaneb organismis 16,7 kJ. Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ning edasi 12 aminohapeteks, mis peensoolest imenduvad verre. Veri kannab aminohapped maksa, kus nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ümber ehitatakse ja kehaomasteks muudetakse. Maksas ümbertöötatud amminohapped viiakse verega kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohapped, mida ei kasutata kudede ehitamiseks, lähevad energiakulu katteks või muudetakse süsivesikuteks ja lipiidideks. Mida enam on valgus asendamatuid aminohappeid, seda suurem on selle valgu bioloogiline väärtus (neid on 20st aminohappest 9)
kaudu DNAlt RNA molekuli; info võib liikuda ka vastupidi (= RNAlt DNAle; nim revertaasiks). RNAlt liigub info ühesuunaliselt translatsiooni teel valku. 55. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. mRNA messenger RNA. Sellelt toimub translatsioon. tRNA transfer RNA. Toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel: kannavad aminohapped ribosoomi. Lihtsamate sõnadega: seovad aminohappe ja kannavad selle ribosoomi. rRNA ribosomaalsed RNA molekulid. Kuuluvad ribosoomide koostisesse. snRNA väikese tuuma RNA. Vajalikud splaissingul, et lõigata välja mittekodeerivad alad. 56. Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist? Replikatsiooni algamiseks on vajalik praimeri olemasolu; DNA-polümeraas pole võimeline iseseisvalt DNA-ahela sünteesi algatama
uratsiil (U). RNA primaarstruktuur naeb valja jargmine: -A-U-U-C-G-G-G-U-A-A-C-G- Rakus esineb RNA kolme vormina: 1) transpordi RNA (tRNA) 2) matriits e informatsiooni RNA (mRNA) 3) ribosoomi-RNA (rRNA). Koik need RNA vormid osalevad valkude biosunteesil ning neil on seejuures erinevad funktsioonid. mRNA toob rakutuumast geneetilise info valgu sunteesiks vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse. tRNA transpordib aminohapped tsutoplasmast ribosoomidesse ning desifreerib geneetilise info. rRNA kuulub ribosoomide koostisse ning osaleb valgusunteesis. Koige enam on uuritud tRNA-d. See on ristikulehekujuline ja kolmemootmeline. Pohjuseks on siin asjaolu, et molekulisiseselt voivad ribonukleotiidid komplementaarsuse printsiibil paarduda, kusjuures C ja G vahele moodustub kolm ning A ja U vahele kaks vesiniksidet. Tsentraalse silmuse otsas on kolmest nukleotiidis koosnev nn antikoodon, mis
19. Translatsioon. Just aminoatsüül-tRNA süntetaas on ensüüm, mis identifitseerib tRNA molekuli ning sünteesib tRNA molekuli ja vastava aminohappe vahele estersideme, realiseerib geneetilise koodi. Translatsioon on peamine osa valgusünteesist, selle käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel. Valgusünteesiks on vajalikud ribosoomid (rRNA), infokandja mRNA, mis määrab valgu primaarstruktuuri ning aminohappeid transportivad tRNA molekulid. Valkude ehitamiseks on vajalikud ka aminohapped, energia (ATP, GTP) ning ensüümid. Koosneb kolmest etapist: Polüpeptiidahela initsiatsioon- moodustub funktsionaalne ribosoom, mis on võimeline translatsiooni läbi viima. Polüpeptiidahela elongatsioon- toimub aminohapete lisamine peptiidahelasse. Polüpeptiidahela terminatsioon- vabaneb sünteesitud valk ribosoomist. Valgusünteesi põhisüdmused: mRNA ühineb ribosoomiga
juures, osadel juhtudel aga ka sisemistel saitidel Elongatsioon aminoatsüül-tRNA liigub läbi kolme ribosomaalse saidi (A, P ja E) Terminatsioon valgusüntees termineeritakse mRNA stoppkoodonini jõudmisel ribosoomi vastavate faktorite poolt AMINOATSÜÜL-TRNA SÜNTEES Põhilised ensüümid, mis peavad tRNA molekuli identifitseerima on aminoatsüül-tRNA süntetaasid e. ligaasid. Aminoatsüül-tRNA süntetaas aktiveerib aminohapped ja liidab need tRNAle.Iga aminohappe jaoks on oma, spetsiifiline aminoatsüül-tRNA süntetaas. Need jagatakse kahte klassi. Aminohappe liitmine on kaheastmeline: 1. Liituvad süntetaasiga AH ja ATP- moodustub aminoatsüül adenülaat 2. Estersideme süntees COOH ja riboosi 2' või 3' C vahel. Aminoatsüleerimise suur täpsus tagatakse editeerimisaktiivsusega - hüdrolüütilist aktiivsust, mille abil välditakse vale aminohappega laetudtRNA vabanemist.
mis ühinevad DNA-ga ja saavad bakterile saatuslikuks. Mitteiooniseerivad kiired lõhub mikroobide DNA ( UV-kiired ). 7. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid Sööde on selline keskkond, kus mikroobid saavad kasvada, elada ja paljuneda. Kuus tähtsamat makroelementi: C, H, O, N, P, S. Mikroelemendid: Zn, Mn, Ni, Na, Si, Se. Kasvufunktsioonid orgaanilisedühendid, mida mikroobid ise toota ei suuda ( aminohapped ). Söötmeid on võimalik liigitada koostise järgi: 1)Looduslikud söötmed: ( piim, puljong, marja- ja puuviljamahlad ) kasutatakse mitmete mikroobi kultuuride säilitamiseks. 2) Sünteetilised söötmed: kindla koostisega, valmistamisel kasutatakse destilleeritudvett ja puhtaid kemikaale. Kasutatakse mikroobide toitumisnõudluste ja rakust välja erituvate õhendite uurimiseks. 3) Komplekssöötmed: sisaldavad pärmi, liha ja taimeekstrakte, kasutatakse
mis ühinevad DNA-ga ja saavad bakterile saatuslikuks. Mitteiooniseerivad kiired lõhub mikroobide DNA ( UV-kiired ). 7. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid Sööde on selline keskkond, kus mikroobid saavad kasvada, elada ja paljuneda. Kuus tähtsamat makroelementi: C, H, O, N, P, S. Mikroelemendid: Zn, Mn, Ni, Na, Si, Se. Kasvufunktsioonid orgaanilisedühendid, mida mikroobid ise toota ei suuda ( aminohapped ). Söötmeid on võimalik liigitada koostise järgi: 1)Looduslikud söötmed: ( piim, puljong, marja- ja puuviljamahlad ) kasutatakse mitmete mikroobi kultuuride säilitamiseks. 2) Sünteetilised söötmed: kindla koostisega, valmistamisel kasutatakse destilleeritudvett ja puhtaid kemikaale. Kasutatakse mikroobide toitumisnõudluste ja rakust välja erituvate õhendite uurimiseks. 3) Komplekssöötmed: sisaldavad pärmi, liha ja taimeekstrakte, kasutatakse
28. Geneetika ja liikide tekkimine. Geneetilises mõttes seisneb evolutsioon populatsioonis esinevate alleelisageduste muutumises ning kromosoomide kombineerumises. Populatsioon evolutsioneerub loodusliku valiku tulemusena, mis toimib läbi geneetilise muutlikkuse. Populatsiooni geneetiline koostis muutub pidevalt ning mõnikord on muutused nii ulatuslikud, et viivad uue liigi tekkele. Uute liikide tekkimisel eristatakse kahte vormi. Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification). Teisel juhul areneb eellasliigist kaks või enam uut liiki ning need rikastavad Maa liigilist koosseisu. Sellist liigitekke vormi nimetatakse hargnevaks liigitekkeks (branching specification). Edaspidi tulebki peamiselt juttu hargnevast liigitekkest, sest just tänu sellele vormile on meie biosfäär liigiliselt nii mitmekesine. Sugulisel teel p...
lõhnaepiteeliga, milles umbes 6-10 miljonit retseptorit. Retseptor, primaarsed maitsekvaliteedid(arv pole teada, pakutud 7-350 eri tüüpi retseproteid)-haistmissibul-erinevad koorealused tuumad- koljupõhimiku ja uusaju koor. Info keha sisekeskkonnast: baroretseptorid aordis-vererõhk, vaenitusretseptorid kopsudes- higamise regulatsioon, venitusretseptorid soolestiklu seinas, venitusretseptorid kusepõies, kemoretseptorid veresoontes:o2, co2, pH, glükoos, aminohapped. Luud: inimkehas 206 luud( 148 liigutatavad), mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja võimaldavad kehal liikuda. Liigesed: luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha inimesel 244 11sest sõltumatut liigutust. Seetõttu on võimalik liigutusmustrite hulk tohutu suur. Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivaid lihaseid. Lihades:
· Teadlastel kulud palju aega vastavate tüvede saamiseks Antibiootikumid · Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. · Tootjateks aktinomütseedid ja seened. · Rohehallitus -> penitsilliin · Aktinomütseedid(niitjad bakterid) -> tetratsükliin Alkaloidid Tungaltera toodab alkaloide, mida kasutatakse igreeni ja Parkinsoni tõve raviks. (värisemine) Hormoonid Insuliin Aminohapped Toidulisandid Vaktsiini tootmine Haigustekitajate tõrjumine Ensüümid · Taimekaitsevahend · Pesuvahendid (sisaldavad bakterite sünteesitud valke, lipiide ja polüsahhariide lagundavaid ensüüme.) · Toiduainetetööstuses (proteaas piima kalgendamiseks juustu tootmisel, erinevad ensüümid tärklisest suhkru tootmisel. · Tekstiilitööstus · Amülaas tärklise lagundamiseks Toidu omaduste parandamiseks:
terade, vaid neid imiteeriva pasta ehk jahutootega. Kõige enam sarnaneb ta mannaga, kuid konsistentsilt on sõmer ja meenutab pigem imepisikestest tükkidest koosnevat pastat Valgud Funktsioonid: on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, võimaldavad erinevate ühendite transporti. Bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid organite ja kudede valkude sünteesiks, on täisväärtuslikud valgud, nad sisalduvad loomsetes toiduainetes: piimas, lihas, munades, kalas. Omastatavus ligikaudu 90 %. Taimsetes toiduainetes leiduvad valgud ei sisalda kõiki asendamatuid aminohappeid või sisaldavad neid ebapiisavas koguses
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb...
nad, piim). Seevastu taimse päritoluga valkudes leidub üht või teist essentsiaalset aminohapet suhteliselt vähe, mistõttu taimsed valgud on madalama bioloogilise väärtusega (mittetäisväärtuslikud). Enamiku taimsete valkude koostises on vähe lustini. Nisu- ja riisivalkudes on teiseks limiteerivaks aminohappeks treoniin. Kaunviljad sisaldavad valku suuremal hulgal kui teraviljad. Ka on kaunviljade valgud võrdlemisi kõrge bioloogilise väärtusega. Kuid kaunviljavalkudest on aminohapped raskesti kättesaadavad, sest kaunviljad sisaldavad proteolüütiliste ensüümide toimet takistavaid aineid. Kuna täisväärtuslikud valgud sisalduvad peaaegu eranditult loomsetes toiduainetes, siis on nõue, et täiskasvanu toiduratsioonis 50... 60, lastel aga 60... 80 valgu üldhulgast oleks rahuldatud loomset päritolu valkudega. Mõnes taimses toiduaines (näit kapsas ja kartulis) on valkude aminohappeline koostis võrdlemisi lähedane loomsete
see aset leiab?CO2 gaasivahetus valguse käes. Nt käbides 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust?lehe värvuse muutus, lehe tipust algav lehe kuivamine, vanemate okste kärbumine , kahjurirünnakud 19. Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad? mullast,atmosfäärist, vajavad aminohapeteks ja valkudeks, nukleiinhapeteks 20. Kust lisandub keskkonda S ja milleks taimed seda vajavad? mullast, vaja membraani lipiidid, osad aminohapped ja valgud, kaitseained loomade vastu, membraani läbilaskvusregulaatorid, raskmetallide sidumiseks, Ko-ensüümid 21. Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad? 3 Muld,lindude väljaheited. Vaja ATP energiakandjana, membraani lipiidid, süsivesikud 22. Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad? omastamine antagonistlik Ca,K,Mn ja NH4+. Vaja klorofülli molekulis,
See leiab aset viljad; varred; risoomid 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust? •Lehe värvuse muutusest (kloroos) •Lehe tipust algav lehe kuivamine •Vanemate okste kärbumisest •Kahjurite rünnakutest •Keemiaanalüüsidest 19. Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad? – välgulahenduste kaudu Vaja • Aminohappeteks ja valkudeks • Nukleiinhapeteks 20. Kust lisandub keskkonda S ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Membraani lipiidid • Osad aminohapped ja valgud • Kaitseained loomade vastu • Membraani läbilaskvusregulaatorid raskmetallide sidumiseks • Ko-ensüümid 21. Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • ATP energiakandjana (varud vakuoolis) • Membraani lipiidid • Süsivesikud 22. Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Klorofülli molekulis • Rakuseintes 23. Kust lisandub keskkonda Ca ja milleks taimed seda vajavad?
sisaldus % sisaldus % kaal kg Anorgaanilised ained Vesi 75 60 42 Mineraalained 1,4 5 3 Orgaanilised ained Lihtbiomolekulid (monoosid, aminohapped, lipiidid, nukleotiidid) 6 15 11 Oligomeersed biomolekulid (oligosahhariidid, peptiidid) 1,6 1 1 Biomakromolekulid (valgud, polüoosid, nukleiinhapped) 16 19 14 Allikas: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 V e s i H2 O
ja leukotsüütides (puuduvad mitokondrid) ja pingeliselt töötavas skeletilihases, samuti maksas ja südamelihases. G l ü k o n e o g e n e e s ( glükoosi biosüntees inimorganismis) Glükoneogenees on metaboolne rada glükoosi biosünteesiks mittesahhariidsetest eellastest: laktaat (glükoosi anaeroobne lõhustumine peamiselt lihastes ja teistes mitokondriteta rakkudes) püruvaat (tekib laktaadist) glütserool (triglütseriidide lõhustumine) glükogeensed aminohapped (alaniin, aspartaat, glutamaat - saadakse toiduvalkudest või nälgimise korral lihaste valkudest, annavad glükoneogeneesi võtmeühendi oksaloatsetaadi) Ligikaudu 90% organismi glükoneogeneesist toimub maksas ja 10% neerude koorolluses. Enamiku glükoosist saab inimorganism toiduga. Kui toiduglükoosiga tekib probleeme, jätkub maksa glükogeenist 10-20 tunniks organismi glükoosivajaduste rahuldamiseks. Seega on
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
1) a) värvained: i) ained, mis annavad söödale värvuse või taastavad selle; ii) ained, mis loomadele söötmise korral annavad loomse päritolugatoidule värvuse; iii) ained, mis parandavad dekoratiivkalade või -lindude värvust; b) lõhna- ja maitseained: ained, mille lisamine söödale parandab sööda lõhna ja maitset. 2) a) vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained; b) mikroelementide ühendid; c) aminohapped, nende soolad ja analoogid; d) karbamiid ja selle derivaadid. 3) a) seedimist soodustavad ained: ained, mis loomadele söötmise korral suurendavad sööda seeduvust konkreetsele söödatoorainele avaldatava toime abil; b) soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained: mikroorganismid või muud keemiliselt määratletud ained, millel loomadele söötmise korral on positiivne toime soolestiku mikrofloorale; c) ained, mis mõjutavad soodsalt keskkonda; d) muud zootehnilised söödalisandid.
homöostaasi säilitamise ajendid on nälg ja janu. Maksa peafunktsioonid: aminohapete trans- ja desamiinimine, glükoosi, glükogeeni ja rasvhapetest lähtudes, asendavate aminohapete sünteesimine, maksa struktuur ja ensüümvalkude ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas, ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid, mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteks ja lipiidideks.
Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 on vereplasma (ioonidest Na+ ja Cl-). Veri moodustab 7% kehakaalust ehk umbes 5 liitrit. Koosneb paljudest komponentidest. 55% on vereplasma ja 45% vererakud. Vereplasmas: vesi, valgud, aminohapped, rasvhapped, glükoos, ioonid, gaasid ning vererakud. Lümf voolab lümfisoonte võrgustikus. Lümfikapillaarid on hästi läbitavad vedelikele ja madalmolekulaarsetele ainetele, neid võivad läbida ka vererakud ja külomikronid. Lümf on oma koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus on 10-20 g/l (vereplasmast madalam). Lümf koosneb interstitsiaalsest vedelikust. Mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama kui vereplasmaski (2% ?). Erinevatest kehapiirkondadest pärit
Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne.. Toidu sattudes seedetrakti, vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu aminohapeteks, monosahhariidideks, rasvhappeks ja glütserooliks. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Verre imenduvad aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid. Rasva laguproduktid imenduvad lümfisüsteemi. Peale imendumist kasutab organism nimetatud toitaineid ülesehituprotsessides ja energeetilise materjalina. Seedetrakt kulgeb läbi rindkere, kõhuõõne ja vaagna. Suuõõnega on ühenduses 3 paari suuri süljenäärmeid, kaksteistsõrmikuga maks ( hepar ) ja kõhunääre ( pancreas ). Näärmed eritavad -sülge -maomahla ja soolemahla eritatakse seedetrakti limaskesta poolt
Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 5. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on valkudes kuni 20. Aminohapped koosnevad aluseliste omadustega aminorühmast (NH 2), happeliste omadustega karboksüülrühmast (COOH) ning molekuli ülejäänud osa on erinev kõigil aminohapetel. Selletõttu ongi neil mitmesugused keemilised omadused. Igal aminohappel on L ja D isomeer, need on käelised. . Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Aminohapete omadused mõjutavad nende asukohta valgus : laenguta on hüdrofiilsed ja asuvad valgu välispinnal; Mittepolaarsed on
stabiliseerimiseks, vähendab kolesterooli hulka. Antiosksüdandid on ained, mis võitlevad vabade radikaalide vastu. Lipiideses keskkonnas vitamiin A ja E, vesikeskkonnas vitamiin C, glutatioon, seleen, kusihape. Soovitavad toidurasvad: tursamaksaõli, rapsiõli, maisiõli, oliiviõli, päevalilleõli. 11. Valkude funktsioonid inimese organismis. Täisväärtuslikud ja vähemväärtuslikud valgud meie toidus. Asendamatud aminohapped. Faktorid, mis mõjutavad sportlase valguvajadust. Probleemid, mis seostuvad liigse valguga toidus. Fun *Struktuurne on elusrakkudes kõige levinumad makromol ja kuulub kõikidesse organellidesse; annavad bioloogilistele struktuuridele tugevuse ja vastupidavuse; *Katalüütiline: ensüümv on katalüütilise toimega, osalevad pea kõikides reaktsioonides; *Transpordi: on võimelised spetsiifiliselt siduma erinevaid
Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 5. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on valkudes kuni 20. Aminohapped koosnevad aluseliste omadustega aminorühmast (NH 2), happeliste omadustega karboksüülrühmast (COOH) ning molekuli ülejäänud osa on erinev kõigil aminohapetel. Selletõttu ongi neil mitmesugused keemilised omadused. Igal aminohappel on L ja D isomeer, need on käelised. . Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Aminohapete omadused mõjutavad nende asukohta valgus : laenguta on hüdrofiilsed ja asuvad valgu välispinnal; Mittepolaarsed on
: cmadused on aminohapetel? .cH - ,rn-Linohapete koostisesse kuuluvad aluse- nimetustest. Viimasel ajal kasutatakse paralleel- - .':nadustega aminoriihm (-NHr)ja happe- selt ka tihetAhelisi tzihiseid. ,.nradustega karboksiii.ilriihm (-COOH). Katseklaasis aminohapped omavahel iildju- . -uli tilejddnud osad (trihistatakse R-ga) aga htrl ei reageeri ning valke sel teel ei moodustu. :r.11-od k6igi1 20 aminohappel (joon. 2.13). Neid srinteesitakse raku tstitoplasmas paikne- --::en -si tlrlenevadki nende mitmesugused keemi- vates ribosoomides (vt. ptk. 5.3"). - --. ornadused
asendada. Peamised komponendid tulevad otse toidust mistõttu on dieet oluline. Neuropeptiidid (suured molekulid, aminohapped) on opioidid, insuliin, kasvuhormooni rakud. Transmitter gaasid (üliväiksed, lahustuvad, sünteesitakse kohapeal ja ei ladustata): lämmastikdioksiid – tapab bakterid; CO – süsninikmono-oksiid Vereringe kaudu toimiv kommunikatsioon on ntn hormoonid mida eritavad sisenõrenäärmed. Atsetüülkoliin ja aminohapped - Atsetüülkoliin - Aminohapped - Glutamaat - Gamma-aminovõihape - Glütsiin Erinevad neurotransmitterid aitavad mõtteid ja liigutusi tasakaalustada - Neuropeptiidid - Transmitter-gaasid - Hormoonid Koliinenergiline süsteem (ACh) erutust tekitav ja hoiab neokorteksi ärkvel. Roll mälu formuleerimiss neuronite erutuvuse kaudu. ACh neuronite surm ja kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. Dopamiineneriline süsteem (DA) – mustollusest algav tee
3. Nimeta elusrakkude üldprintsiipe ● Kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina ● Kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil ● Kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsiooni RNA kaudu ● Kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi ● Kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ (nukleotiidid, aminohapped, rasvhapped ● Kõik rakud kasutavad funktsionaalsete ülesannete täitmiseks valke ● Kõik rakud vajavad eluks energiat ● Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga 4. Prokarüootse ja eukarüootse raku peamised tunnused ja erinevused Prokarüoot Sarnasused Eukarüoot Puudub rakutuum - Ühised on umbes 200 Geneetiline informatsioon
Toiduallergia avalduseks on peamiselt seedehäired (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhupuhitus), aga sageli ka nahalööbed või nohu, astmahood, migreen, kõriturse, näoturse ja rasketel juhtudel shokiseisund. 11. Eestimaised kalad ahven, räim, luts, latikas, haug 12. Mahetooraine Mahepõllumajanduslikus söödas on keelatud: · Kasvustimulaatorid · Sünteetilised aminohapped · Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd). Teised allpool nimetatud komponendid on lubatud vaid teatud tingimustel: · Taimne mittemahepõllumajanduslik sööt · Loomne ja mineraalne sööt · Söödalisandid · Loomasööda abiained, nt ensüümid ja mikroorganismid · Töötlemise abiained Mahepõllumajanduses peetavate loomade sööt ei peaks mõjuma hästi mitte ainult konkreetse looma
3. Sahhariidid e. süsivesikud: Koosnevad: C ja H2O 3.1. Suhkrud * Monosahhariidid (lihtsuhkur): pentoosid (riboos, desoksüriboos), heksoosid (glükoos, fruktoos, ksüloos) 3.2. Polüsahhariidid (tärklis, inuliin, tselluloos, hemitselluloos, kummivaigud, limaained) 3.3. Pektiinid. Nad suhkruhappe ja uroonhappe polümeerid. Glükuroonhape, frukturoonhape. 3.4. Glükosiidid Koosnevad sahhariidist ja mingist teisest orgaanilisest molekulist. 4. Aminohapped ja valgud. Valkude koostises on enamasti 21-22 aminohapet. Aminohappeid on aga rakus rohkem, eriti palju on taimerakkudes vabu aminohappeid. 5. Lipiidid. Ained, mis on vees lahustumatud, apolaarsetes vedelikes lahustuvad ained. Nt bensiin, tärpentin, teataval määral piiritus. 5.1. Rasvad, õlid (glütserool+rasvhapped; küllastumata rasvhapped)Taimeõlid 5.2. Vahad (rasvhape+rasvalkohol) Mesilasvaha, lehepinnal, taluõuntel. Fosfolipiidid Steroidid 5.3. Terpenoidid Neid 3 rühma: 5.3.1
Lehe värvuse muutusest, lehe tipust algav lehe kuivamine, vanemate okste kärbumine, kahjurite rünnak, keemiaanalüüsid 19. Kust lisandub keskkonda N (lämmastik) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja aminohapeteks ja valkudeks, nukleiinhapeteks. Omastatakse: mullast, atmosfäärist (läbi sümbioosi mügarbakteritega, välgu abil). 20. Kust lisandub keskkonda S (väävel) ja milleks taimed seda vajavad? Omastatakse mullast, mineraalidest. Vaja: membraani lipiidid, osad aminohapped ja valgud, kaitseained loomade vastu, membraani läbilaskvusregulaatorid, raskemetallide sidumiseks, ko-ensüümid. 21. Kust lisandub keskkonda P (fosfor) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja: ATP, membraani lipiidide, süsivesikute moodustamiseks; omastatakse: Mullast H2PO4 -, edasi ei redutseerita, vaid oksüdeeritakse PO4 3- , lindude väljaheited esmane väetis saartel, kus aluskivimis vähe P, Fosfaadid reeglina lahustuvad vees vähe. 22
60. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Elektrokeemiline rakk on seade mis suudab kas tuleneva elektri energiat keemiliste reaktsioonide või hõlbustada keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu elektrienergiaks. Potentsiomeetria korral koosneb elektrokeemiline rakk kahest elektroodist, potentsiomeetrist ja uuritavast lahusest. Orgaanilised ühendid (nimetamine, saamine, omadused, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, estrid, amiinid, aminohapped, karboksüülhapped, aldehüüdid, ketoonid, sahhariidid. 61. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! a) Küllastunud ained- on üksikside kahe süsiniku vahel, nt: alkaanid Küllastamata ained- on kaksik või kolmik side süsinike vahel, nt: alkeenid, alküünid b) Tsükliline süsteem: suletud ring, orgaaniline ühend, nt: tsükloheksaan
SIIA KUULUVAD SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE JA KÕHRKUDE. TUGIKUDEDE ÜLESANDED: 1)TOESTAV ÜLESANNE 2) VAHENDAV ÜLESANNE 3) KAITSEÜL. 4) REPARATIIVNE ÜL.5 )METABOOLNE ÜL. UNEFAASID- SÜGAV JA PINDMINE ehk PARADOKSAALNE UNI. SÜGAVALE UNELE ON ISELOOMULIK AEGLASTE LAINETE ILMUMINE ENTSEFALOGRAMMILE. PINDMISE UNE AJAL ESINEVAD KIIRED SILMADE LIIGUTUSED, SAGELI NÄHAKSE SEL AJAL UNENÄGUSID. SÜGAV JA PINDMINE UNI VAHELDUVAD ÖÖ JOOKSUL 4-5 KORDA. VALK- AMINOHAPPED SÜSIVESIKUD- GLÜKOOS LIPIIDID- RASVHAPPED, GLÜTSEROOL VITAMIINID- MINERAALAINED ELEKTRIIMPULSS- liigub: SAsõlm – AVsõlm – HIS’i kimp – HIS’i kimbu sääred – purkinje kiud PEAAJUNÄRVID- ehk KRANIAALNÄRVID (lad.k. NERVI CRANIALES). PEAAJUST VÄLJUB 12 PAARI PEAAJUNÄRVE ehk KRANIAALNÄRVE. IGAL PAARIL ON OMA JÄRJEKORRA NR JA NIMETUS. FUNKTS-ilt JAGUNEVAD KRANIAALNÄRVID: 1)TUNDENÄRVID (SENS.) – I,II,VIII 2)MOTOORSED (MOT.) – III, IV, VI, XI, XII
asendamatud rakumembraanide koostises ehitusmaterjalina. (Zilmer, Kokassaar, & Vihalemm, Normaalne söömine, 2004) Inimene on evolutsiooni käigus minetanud valkude koostisse kuuluvate teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama. Selline kohastumus võimaldab inimorganismil vastavate sünteesiradade arvelt ensüümide ja energia tuntavat kokkuhoidu. Normaalne toitumine eeldab seda, et asendamatud aminohapped on igapäevases toidus olemas. Seega peab meie igapäevases toidus leiduma kindlasti 10 15 % valke. (Kokassaar, Vihalemm, Zilmer, & Pulges) 7 1.2 Organismi ööpäevane energiavajadus Toidust saadud energiat kasutab organism põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks. Mehed ja naised vajavad erinevas koguses energiat- mehed rohkem, naised vähem. Energia kogus sõltub ka vanusest. Kasvav (13-20 eluaastat)
tsirkooniumiga. 31. Reaktsioonid metallidega (hape, alus, vesi). 32. Metallide komplekseerumine. 33. Doonor-aktseptorside. Doonor-aktseptorside - üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. 34. Millest sõltub kompleksühendi kuju? 35. Näiteid kompleksühenditest. • Humiinained • Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 36. Mittemetallid. 37. Alused. 38. Happed. 39. Soolad. 40. Oksiidid. 41. Olulisemad keemiliste reaktsioonide tüübid: ühinemisreaktsioon, lagunemisreaktsioon, asendusreaktsioon, vahetusreaktsioon, redoksreaktsioon, isomerisatsioonireaktsioon jt. Elektrokeemia 42. Redoksreaktsioonid.
toitainetest energiat kasutada b. Vabade radikaalide tekitamine organismis C, H, O kõikide orgaaniliste biomolekulide koostises on olemas N, P, S mitmekesistavad biomolekulide ehitust: 1) Lisaelementide olemasolu tõstab ühendi reaktsioonivõimet 2) Lisaelemendid võimaldavad teist tüüpi keemilisi sidemeid molekulides (nt väävlisillad on valgumolekulides) 3) Uute elementide lisandumine annab ka uuetüübilisi funktsionaalseid rühmi N: aminohapped, valgud, nukleiinhapped P: fosfolipiidid, nukleiinhapped, süsivesikute fosfoestrid S: aminohapped, valgud, teadud vitamiinid Mesoelemendid Esinevad ioonsel kujul (Na, K, Ca, Mg, Cl) Na, K Na tüüpiline rakuväline, K rakusisene element. Koos teevad: 1) Reguleerivad vee reziimi Na säilitab vett. K soodustab veeväljutamist 2) Ainete transpordiks, membraantranspordis osalevad koos 3) Tekitavad nõrku elektriimpulsse rakkudel: a. Vajalik närviülekandes
Klass II aktivaatorid Aktivaatori seondumisala kattub promootori -35 heksameeriga. Klassikaliseks näiteks on CRP interaktsioon RNA polümeraasiga gal promootori puhul, samuti kuulub sellesse klassi PhoB, mis kontrollib bakterirakus fosfaadi nälja puhul indutseeritavaid geene. CRP-l on kaks RNA polümeraasiga interakteeruvat domääni: 1) AR1 - 8 aminohapet Asp-156, Met-157, Thr-158, His-159, Pro-160, Gly-162, Met-163 ja Gln-164 2) AR2 - aktiveeriv domeen, kuhu kuuluvad aminohapped His-19, His-21, Glu-96 ja Lys-101 gal promootori puhul on näidatud, et CRP ja RNA polümeraasi vahel toimub 2 erinevat interaktsiooni. RNA polümeraas seondub DNA-ga nii eespool kui ka tagapool CRP-d. Erinevad interaktsioonid mõjutavad transkriptsiooni aktivatsiooni erinevaid etappe: I CRP(AR1) - CTD kõrvaldab CTD inhibeeriva efekti, soodustades CTD seondumist ülespoole CRP sidumisala. Selle tulemusena tugevneb RNA polümeraasi ja promootori vaheline seondumine. CTD
RNA ahel, mida nimetatakse transkriptiks. Näiteks kui matriitsahel DNA molekulis sisaldab nukleotiidset järjestust AAA, siis RNA molekulis vastab sellele järjestus UUU. Translatsiooni käigus ,,tõlgitakse" RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu. RNA molekulis paiknevad nukleotiidide tripletid määravad ära, millised aminohapped lülitatakse translatsiooni käigus polüpeptiidahelasse. Näiteks UUU triplet RNA molekulis vastab aminohappele fenüülalaniin polüpeptiidahelas. Translatsioon toimub ribosoomidel. RNA molekuli, millelt toimub translatsioon, nimetatakse mRNA-ks (inglise keelest messenger RNA). Prokarüootsetes rakkudes on primaarne transkript üldjuhul ka koheselt transleeritav. Eukarüootses rakus toimub aga primaarse transkripti, pre-RNA, protsessimine transleeritavaks mRNA molekuliks
RNA ahel, mida nimetatakse transkriptiks. Näiteks kui matriitsahel DNA molekulis sisaldab nukleotiidset järjestust AAA, siis RNA molekulis vastab sellele järjestus UUU. Translatsiooni käigus ,,tõlgitakse" RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu. RNA molekulis paiknevad nukleotiidide tripletid määravad ära, millised aminohapped lülitatakse translatsiooni käigus polüpeptiidahelasse. Näiteks UUU triplet RNA molekulis vastab aminohappele fenüülalaniin polüpeptiidahelas. Translatsioon toimub ribosoomidel. RNA molekuli, millelt toimub translatsioon, nimetatakse mRNA-ks (inglise keelest messenger RNA). Prokarüootsetes rakkudes on primaarne transkript üldjuhul ka koheselt transleeritav. Eukarüootses rakus toimub aga primaarse transkripti, pre-RNA, protsessimine transleeritavaks mRNA molekuliks
pipeteerimist), vaid piirduda võib silmamõõduga ning suurusjärgu arvestamisega. Käesolevas töös kasutatakse reaktsioonianumana normaalkatseklaase, kus 1-milliliitrisele mahule vastab umbes 1 cm kõrgune vedeliku nivoo. Järgnevalt kirjeldatakse biokeemias oluliste ainegruppide valkude, süsivesikute ja lipiidide kvalitatiivse analüüsi mõningaid meetodeid. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil, mida biokeemias tuntakse peptiidsidemete nime all. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis. 4 Peptiidsideme moodustumine
prootonite väljapumpamisel ja sel juhul toimub ATP hüdrolüüs. Kirjeldatud on ka P-tüüpi ATPaase, mis vastutavad K+, Ca+ või Mg2+ transpordi eest. Osmootse stressi korral osaleb K+ transpordil näiteks Kdp-ATPaas. Omaette alamklassi moodustab ATP-d tarbiv substraadiga seonduvate valkude kaudu vahendatud transportsüsteem (binding protein-dependent system). Periplasmaatilised valgud seonduvad spetsiifiliste substraatidega nagu näiteks sulfaadid, aminohapped, suhkrud ja kannavad need sobivatele membraanseoselistele kompleksidele. Edasi toimub nende transportimine tsütoplasmasse läbi ühesuunaliselt avaneva poori. Transportimisel hüdrolüüsitakse ATP-d. See süsteem ei toimi rakkudes, millel on osmootne shokk, kus välismembraan on muutunud läbilaskvaks ja selle kaudu saavad väljuda periplasmaatilised valgud. 3) klass 3 Na+ ioonide transport dekarboksüleerimisel vabaneva energia baasil. Sel viisil tekib
Karboksüülhapped Karboksüülhapped jagatakse: 1) süsivesinikradikaali järgi küllastunud karboksüülhapped propaanhape CH3CH2COOH küllastumata karboksüülhapped propeenhape CH2 = CHCOOH 2) karboksüülrühmade arvu järgi üheprootonihapped etaanhape (äädikhape) CH3COOH kaheprootonihapped etaandihape (oblikhape) (COOH)2 Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid on: aminohapped aminopropaanhape CH3CH(NH2)COOH hüdroksühapped 2-hüdroksüpropaanhape CH3CH(OH)COOH oksohapped 2-oksopropaanhape CH3COCOOH I NOMENKLATUUR Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. Funktsionaalrühm: COOH. Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma. Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna hape. HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape
Nimelt, üks neist on kibeda maitsega, teine aga hoopis maitsetu. Nende koostoime dipeptiidina suudab aga korda saata tõelise maitseime, sest aspartaam on keskmiselt ligi kakssada korda sahharoosist magusam. Aspartaami metabolismis on olulised järgmised protsessid. Esiteks toimub hüdrolüüs metüülrühma tasemel. Metüülrühmast moodustub metanool, sellest omakorda formaldehüüd, mis üle vaheastmete oksüdeerub süsinikdioksiidiks. Teiseks, dipeptiidi hüdrolüüsil moodustunud aminohapped suunatakse vabade aminohapete fondi täienduseks. Aspartaami kaubamärgid on "Nutrasweet" "Equal" ja "Candarel". Esimest nimetust kohtame jookide, närimiskummide, pudingite, eelmagustatud helveste ja muu sellise toidukraami koostises. Pulbriline "Equal" on mõeldud koduseks kasutamiseks suhkru aseainena. Aspartaami võidukat pealetungi magusainete turul tõestab fakt, et 1984. aastal ületas Ameerika Ühendriikides selle ühendi läbimüük nii sahhariini kui ka tavalise suhkru müügi
Karboksüülhapped Karboksüülhapped jagatakse: 1) süsivesinikradikaali järgi küllastunud karboksüülhapped propaanhape CH3CH2COOH küllastumata karboksüülhapped propeenhape CH2 = CHCOOH 2) karboksüülrühmade arvu järgi üheprootonihapped etaanhape (äädikhape) CH3COOH kaheprootonihapped etaandihape (oblikhape) (COOH)2 Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid on: aminohapped aminopropaanhape CH3CH(NH2)COOH hüdroksühapped 2-hüdroksüpropaanhape CH3CH(OH)COOH oksohapped 2-oksopropaanhape CH3COCOOH I NOMENKLATUUR Created by Riho Rosin 23 13666324649407.doc.doc Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. Funktsionaalrühm: COOH. Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma.
1. Suhkrute lühiiseloomustus. e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Mono oligo polüsahariidid Mono: madalmol. Ained süsinike arv (enamasti) 36 5e süsinikulised monosahariididest on olulised riboos ja desoksüriboos Need kuuluvad nukleotiidide koostisesse, millest koosnevad nukleiinhapped. 6e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energia allikad. Roh. Taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 23 monosahariidi seostumisel. Ntx glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Sahharoos Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist. laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
