pole võimalik ette ennustada, millist teavet vaja võib minna. 2 tasandit: a)RA hindab ühiskonna ja riigivaates, mida võib vaja minna uurijatele, milliseid fakte on vaja koguaeg tõestada; b) organisatsioonitasand koostatakse dok.loetelu ja sinna lisatakse säilitustähtajad. Säilitustähtaja määramine ongi organisatsiooni jaoks hindamine. Asutuse mõtlemiskoht, kaua peab dok. säilitama. Võib olla ka alatine säilitamine asutuse enda jaoks. Rahvusarhiiv arvestab arhiiviväärtuse väljaselgitamisel järmiste hindamiskriteeriumidega: 1)arhiivimoodustaja ja funktsiooni(de) olulisus- võetakse arvesse tema asendit avaliku halduse hierarhias nii üleriiklikul kui ka omavalitsustasandil, arhiivimoodustaja või isiku funktsioone, poliitikat ja toimimist, päritolu ja senist kogumistraditsiooni. 2)teabe uurimispotentsiaal- Hindamisel võetakse arvesse erinevaid uurimisvaldkondi ning erinevaid koolkondi ja
Riigi õiguse materjalid: Põhiseaduslikud Institutsioonid · Riigikogu 101 liiget · Vabariigi President Hendrik Ilves · Vabariigi Valitsus-Valitsuskoalitsiooni moodustasid kolm erakonda: Eesti Reformierakond Isamaa ja Res Publica Liit Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kohus Kohtuvõim on teistest võimudest ja nende mõjusfäärist eraldatud. Õigust mõistab ainult kohus, see tähendab, et lõppastmes otsustab vaidlusküsimuse kohus. Teatud liiki asjades mõistavad õigust riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikud. Näiteks väärteomenetluses, mille eest võib karistada rahatrahviga, on otsuse tegemise õigus ametnikul. Õigusemõistmise funktsiooni täidavad ka muud selleks loodud organid. Individuaalsete töövaidluste lahendamiseks on loodud töövaidluskomisjonid ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks töös...
Küllap oli sajandialguse eesti lugeja ehmatav selline avameelsus: Underi sonett ,,Sinine terrass" Oh neid sukki, mis lõppeda ei taha! Kuis otsib hingeldes mu põlev suu, Et läheneks ju kord see võrratu Batist- ja pitsivaht. Kui valge vaha Sul läigib ihu. Maitsen sooja naha Siidisiledust ja, nagu õlmepuu Kõik helbed kevad-tormi, sama ju ma sajan suudlusi su pääle maha. ,,Sinises tualetis daam" Marie Under oli Siuru printsess. Eks hakanud travapilgulisele Gailitile silma alatine Underi ja Adsoni kudrutamine, millele laviinina lisandus mõlema poeedi sules ilutsevad armastusluuletused. Följetinis kirjeldab Gailit üht tavalist karnevali, kus teiste hulga tantsib ka Marie Under oma paaziga. ,,Vaatlen poetessi huvitusega. Ah see ongi see sonettide autor, pitside ning sukkade ja sokkide luuletaja, kes on söönud me nooruse kui rooste, kelle värsse õpitakse pähe kui evangeeliumi, kelle laulud on levinud sada epigooni keskkoolidest; keda isegi ametlik
värvis. Laps hakkas kõike seda varakult omandama nägemise ja kuulmise, haistmise ja kompimise teel, ta õppis "kõnelema" jumalatega oma keha, keele ja mõtte kaudu. Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Mäng allus kokkulepitud, st tavaõigusega pühitsetud reeglitele ja oli püha. Mäng oli rituaalse toimingu initsiatsiooni, müsteeriumi, õpe tuse, loit- simise, laulu ja tantsu alatine kindel osa. Näiteks võib tuua iidsete tarkuste edasiandmise puhul mõistatuste lahendamise võistlused.Toiming ise võis olla väga ohtlik, olenevalt panustest. Muinasinimese maailmas oli meie mõistes lapsemäng tihedalt läbi põimunud sakraalse tunnetusega. Sageli on neid kahte nähtust teineteisest võimatu eraldada. Kindlate sügavatähenduslike rituaalidega on väga kaugest ajast määratletud nii surm ja surnuga seotu kui ka sünni- ja pulmatseremooniad.
Rahvuslike vaadete väljakujunemisele aitas kaasa ka see, et ta lõpetas kooli enne eksameid. Kuna ta ei saanud isegi keskharidust, arenes temast hilisema iseõppimise tulemusena enesekindel ja teadusinimestesse põlastavalt suhtuv natuur. Hitler pidi koguaeg rangelt raha kokku hoidma, kuid isegi siis majanduslik olukord halvenes iga päevaga. Viini-perioodi lõpetas ta vaeste varjupaiku ja supikööke külastades, teenides elatist tänavakunstnikuna ja juhutöölisena. Alatine ebaõnn muutis ta õelaks kogu maailma vastu. Ta hakkas igal pool nägema vaid ebavõrdsust, vihkamist ja vaenu. Hitler tunnistas, et Viin muutis ta veendunud antisemiidiks. Algpõhjust pole ta nimetanud. Pärast mürgitusest paranemist värvati Hitler sõjavangide laagrisse valvuriks. Järgnev teenistus Reichswehri agitaatorina andis tema tegevusele poliitilise värvingu. Uus Saksa armee oli väikesearvuline, kuid tugev võitlusarmee, milles jälgiti hoolikalt, et marksistlikud
Riigikogu juhatuse esimehe 3-4 funktsiooni(1) Riigikogu esimees esindab Riigikogu ja korraldab Riigikogu tööd.(2) Riigikogu esimees: 1) kutsub kokku Riigikogu juhatuse istungid ning juhatab neid; 2) kutsub kokku Riigikogu komisjoni esimese istungi; 3) kutsub kokku Riigikogu täiendavad istungid; 4) kutsub kokku Riigikogu erakorralised istungjärgud; Riigikogu komisjonid on alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid Alatised - Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Nt: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; Erikomisjon Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid;
liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil (RKKTS §16 lg 4) Komisjonid • Komisjonide moodustamise näeb ette PS § 71 • Riigikogu komisjonid on alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid (RKKTS § 17) • Alatiseid komisjone on 11 - Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid (RKKTS § 18 lg 2) - Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide
juurdlema elu ja inimeste üle. Juba kümneaastasena Kaukaasias viibides tundis ta kaasa vabadustarmastavatele mägilastele, kes kaitsesid oma kodukülasid Vene tsaariväe vastu. LERMONTOVl TÄDIPOJA AKIM SAN-GlREI MÄLESTUSED: ...Kõik me sõitsime 1825. a. sügisel Pjatigorskist Tarhanosse ja sestsaati on mul elavalt silme ees säravate mustade silmadega tõmmu Michel, seljas roheline jakk, otsaesise kohal hele salk, mis tema pigimustadest juustest järsult erines. Koolmeistriteks olid meie alatine saatja monsieur Capet, kongus ninaga pikk kuivetu prantslane, ja Türgist Venemaale põgenenud kreeklane. ..Michel oli meister sulalumest ilmatu suuri lumememmesid tegema; üldse oli talle kunstiandi heldelt jagatud: juba sel ajal tegi ta päris ilusaid akvarelle ja voolis värvilisest vahast terveid stseene; jänesejaht hurdakoertega, mida me vaid korra olime juhtunud nägema, tuli tal väga hästi välja... Kui
Koloniseeritud rahvad on metsikud, alaarenenud. • Eurotsentrism – Euroopa kultuur on universaalne standard, mille taustal teised kultuurid näivad negatiivsed. • Topeltteadvus – kahe kultuuri vastandumisest tulenev vastuoluline maailmatajumise viis. • Mimikri – koloniseerijate käitumine, maitseelistuste, elustiili jne jäljendamine • nn mittekodusolemise tunne – inimene ei tunne end kuskil kodus, isegi mitte iseeneses. Ta on alatine psühholoogiline põgenik. • Hübriidsus – viitab uutele transkultuurilistele vormidele, mis on kolonisatsiooni poolt loodud kultuuride kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, kultuuriline, poliitiline, rassiline.
Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös käsitlen üheks ajaloo parimaks Eesti kümnevõistlejaks tunnistatud Heino Lipu elulugu, sportlasteed ja hiilgavaid rekordeid nii kümnevõistluses, kui ka kuulitõukes ja kettaheites. Heino Lipp suri(28.augustil 2006) veidi enne minu uurimustöö teema valikut, seega oli tema elulugu sellel ajahetkel üpriski aktuaalne. Paljudele noorema põlvkonna esindajatele on Lipu saavutused kauge minevik ja sellest teatakse vähe. Meedia kajastas spordi mõttes suurmeest aga palju ning nii tekkis ka minus huvi, kes on see mees, kes on püstitanud kaheksa NSVL rekordit, mitmeid Euroopa rekordeit ning on 21 kordne Eesti meister. Lisaks tegelen ka ise kergejõustikuga ja tema raskused teel parimate tulemusteni pakkusid sügavat huvi. Hiljuti istutati Tallinna Keskstaadionile uued puud, mida kaunistasid erinevate spordialadega tegelevate inimeste nimesildid. Staadionitrepist üles tulles hakkab esimesena silma just Heino Lipu p...
Lisaks võib märgata, et luuletaja täidab oma maailma sinna sobivate inimasukatega. Neil on sõrmed, varbad, jalad, käed, niuded, õlad, häbemed või meheliikmed, rind või rinnad, pea, juuksed ja karvad. Samas pole keegi neist tavaline, iga nende kehaosa või keha on erakorraline sündmus. Kord on need demiurglikud ,,sõrmed", mis ,,vormivad pilves laotuse hammasratastesüsteemiks". Mõnel teisel juhul ,,sõrmed lagunevad koost/ ja saavad kõik saledaiks sõrmituiks käteks". Luules on alatine liikumine, maailmad ja nende asukad tekivad, muutuvad ja hävivad. Mõnikord võivad sõrmed olla ka ,,lille sõrmed", millel on ,,natuke verd".(Ehin,1996) Laaban on oma teoreetilistes sõnavõttudes tavatsenud rõhutada teesi, mille kohaselt sürrealism tahab tühja maailma täita ja on seetõttu vastuolus müstikaga, mis tahab täis maailma tühjendada. Luuletaja täidab maailmu kas inimolevustega või inimtaoliste olevustega.(Ehin,1996) Sobivaks näiteks järgmine luulekatkend:
4) õigus üürilepingu uuendamisele; 5) õigus eluruumi kasutusõiguse vahetamisele üürile andja nõusolekul. Üürilepingu lõppemine ja lõpetamine Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel. Enne tähtaja möödumist võib üürilepingu lõpetada: 1) poolte kokkuleppel; 2) üürniku või üürile andja algatusel; 3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel; 4) eluruumi sundvõõrandamise korral. 5) üürniku ajutine äraolek; 6) üürniku alatine lahkumine. Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel. Laenuleping Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et
4) õigus üürilepingu uuendamisele; 5) õigus eluruumi kasutusõiguse vahetamisele üürile andja nõusolekul. Üürilepingu lõppemine ja lõpetamine Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel. Enne tähtaja möödumist võib üürilepingu lõpetada: 1) poolte kokkuleppel; 2) üürniku või üürile andja algatusel; 3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel; 4) eluruumi sundvõõrandamise korral. 5) üürniku ajutine äraolek; 6) üürniku alatine lahkumine. Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel. Laenuleping Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga
8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.) 10) jne. Ettevõtluspoliitika elluviimise põhiküsimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise võimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis ettevõtjaid toetades Eesti majandust kõige efektiivsemalt mõjutaks. Samas toimivad piirajatena alatine ressursside ebapiisavus, erinevad seisukohad riigi rolli osas jm. Ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna kujundamine (füüsiline infrastruktuur, efektiivne hariduskorraldus, optimaalsed maksumäärad jne) on riigi kõige olulisem roll ettevõtluse arendamisel, millega tuleb tegeleda pidevalt. See on roll, mille edukast täitmisest saab kasu kogu Eesti ettevõtjaskond. Soodsast keskkonnast aga alati ei piisa, see ei lahenda kõiki
kultuuri suhtes, mida koloneeriv kultuur näitab alaväärsena. Topeltteadvus kahe kultuuri vastanumisest tulenev vastuoluline maailma tajumise viis. Topeltteadvus väljendub ebakindal minatunnetuses, tundes, et ollakse ‚lõksus’ mitme kultuuri vahel, võimetus tunda enda kodus ükskõik millises kultuuris, pidev paigast ära oleku tunne. Mittekodusolemise tunne inimene ei saa end kuskil koduselt tunda, ta ei tunne end kodus ka iseeneses, ta on alatine psühholoogiline põgenik. Hübriidsus kolonisaatori ja koloniseeritava suhetest rõhutab nende vastastikust sõltuvust ja nende olemuste ühist konstrueerimist. 24. Ökokriitika. Iga uurija vastutus, sõltumata distsipliinist, mida ta esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele.Inimene liigina loob keskkonnatähendusi muuhulgas kultuuris jutustatavate lugude abil. Looduskirjandus keskendub inimese ja looduse suhetele, seoste otsimisele
stiili. - tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina. Vaatamata tugevale kriitikale parlamentide parteistumise aadressil, kõlab valijaskonna hääl siiski tugevamalt parlamendis kui valitsuse tegevuses. Seaduseelnõu menetlemine Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. Tähtsamateks etappideks on lugemised ja hääletamine. Seaduseelnõu algataja annab selle üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. Täiskogu arutab iga seaduseelnõu vähemalt kahel lugemisel. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi
Koguneti keskmiselt 2 korda aastas Istungijärgu pikkus ca 1-2 päeva Parlamenaarse debati ja läbirääkimiste puudumine Ülemnõukogu pädevused ÜNP seadluste kinnitamine Ülemnõukogu (ÜN) organite moodustamine Valitsuse ametisse nimetamine Kohtute koosseisude kinnitamine ja vabastamine Eelarve ja rahvamajandusplaani kinnitamine Ülemnõukogu Presiidium ÜN alatine organ Liikmed: palgalised töötajad ja mittepalgalised liikmed (10-12 inimest) Reaalset võimu ei omanud Tegutses kollektiivse „presidendina“ ENSV ÜNP koosseis 9-13 liiget ÜNP esimees Kaks asetäitjat Sekretär Liikmed ENSV ÜNP pädevused - praeguse presidendi , valitsuse Enamuse seadusandlike aktide väljaandmine Autasustamine Armuandmine
(teistsuguse) loomuõiguse käsitlusega. Inimesed loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus). Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist). Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda. Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alatine õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist). Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel: rahval on kontroll valitsuse üle (on ise selle ametisse seadnud); valitsusel ei ole ,,eriõigust" piirata inimeste vabadusi; omandi puutumatus 6) Montesquieu vabariigist Kirjeldab antiivabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal).
signaali peale ja täidab närvikanalid neurokemikaalidega enne kui ajukoores toimuv mõtlemine järele jõuab. Sellise reaktsiooni käivitavad just varasemalt kogetud valulised kogemused. Avaldub see näiteks nii, et kui laps on õppinud oma ema kartma, siis ehmub ta igakord kui ema või keegi ema meenutav inimene teda eksimuse eest karmide sõnadega ja ebasõbralikult hurjutab. Vanematelt kogu aeg hurjutada saamine tekitab lapses alatine häda oma vanematele meele järele olla ja tunneb, end kõlbmatuna, mis omakorda tekitab hirmu hülgamise ees. Hiljem täiskasvanueas see teda igas kohas nii töökohal, sõprussuhete loomisel kui ka pereelus seal kus vea tegemine võimalik on ning see sunnib neid ebamääraselt alandama. Lapsepõlves kogetud armastuse puudumine või ebapiisavus on alati üheks kodukahjustuse tundemärgiks. Emotsioonid on alati kiiremad kui mõistus, mille tulemuseks on hulk väärtoimingid
Kui mootor on reverseeritav siis õlipumbad tehatse ka reverseeritavad. Kui õlipump saab oma liikumise väntvõllilt siis paigutatakse ta võrdlemisi alla karterisse õlinivoo lähedale, et vähendada kuiva üleseimemist ja sellega ära hoida õli pumpamises pumpamis seisakuid ( tühimikke). Suurtes laevamootorites käivitatakse õlipumbad mitte väntvõllilt vaid spetsiaalsete elektrimootoritega ja õlipumbad asetsevad tsirkulatsioonipaagist madalamal, et oleks tagatud alatine õli pealejooks pumbale. REDUKSIOONIKLAPP Ülesandeks on reguleerida õlisurvet süsteemis. Põhiosad korpus klapp klapivedru regulleerimiskruvi koos kontramutriga Reduktsioonklapp kinnitatakse kahe poldiga mootori vööripoolse otsakaane külge ja ülelastav õli kautatakse ära, et õlitada sealsamas olevatele hammasratasülekennete
Mimikri - koloniseerijate käitumine, maitseelistuste, elustiili jne jäljendamine Hübriidsus - viitab uutele transkultuurilistele vormidele, mis on kolonisatsiooni poolt loodud kultuuride kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, kultuuriline, poliitiline, rassiline. Topeltteadvus - kahe kultuuri vastandumisest tulenev vastuoluline maailmatajumise viis. Mittekodusolemise tunne - inimene ei tunne end kuskil kodus, isegi mitte iseeneses. Ta on alatine psühholoogiline põgenik. Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond kirjandusse? Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest. Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel? Tooge 20 mõni näide. Mida kujutavad endast sellised troobid, nagu wilderness, pastoraal, apokalüpsis? Kas oskate tuua mõne näite nende kasutamisest ilukirjanduses? Kas
filosoofiat, teadust, luulet, kunsti, eetikat, haridust. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline, ammu kasutusel olev rituaal (pidulikel juhtudel tänati, sõja eel paluti võitu, jahil rohket saaki ja abi). Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Ta allus kokkulepitud, s.t. tavaõigusega pühitsetud reeglitele ja oli püha.. Mäng oli rituaalse toimingu-initsiatsiooni, müsteeriumi, õpetuse, loitsimise, laulu ja tantsu alatine kindel osa, ning oli väga tõsiselt võetav. Rituaalses mängus hakkab kujunema kangelase ja kangelaslikkuse mõiste. Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid. Kõik maailma tähestikud on väljakujunenud maagilistest sümbolitest. Teiste hulgas kujunesid välja ka söömiskombed. .Müütidest sai verbaliseerunud rituaal. Rituaalis jäi saladus sõnastamatuks. Müüdis saladus sõnastati. Samuti õppis laps rituaali kaudu mõistma ümbritsetud maailma. Rituaali kontsentratsioon oli pidu
8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.) Ettevõtluspoliitika elluviimise põhiküsimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise võimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis ettevõtjaid toetades Eesti majandust kõige efektiivsemalt mõjutaks. Samas toimivad piirajatena alatine ressursside ebapiisavus, erinevad seisukohad riigi rolli osas jm. Ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna kujundamine (füüsiline infrastruktuur, efektiivne hariduskorraldus, optimaalsed maksumäärad jne) on riigi kõige olulisem roll ettevõtluse arendamisel, millega tuleb tegeleda pidevalt. See on roll, mille edukast täitmisest saab kasu kogu Eesti ettevõtjaskond. Soodsast keskkonnast aga alati ei piisa, see ei lahenda kõiki
Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939), Carl Gustav Jung (1975-1961)- inimeste teadvusest väiksema osa moodustab teadvustatud osa ja suurema osa moodustab teadvustamata osa ehk alateadvus. Teadvustamatud ihad on muutumatud ja neid ei saa kontrollida. Hiljem jagas Freud isiksuse kolmeks: mina, ülimina (väärtuste ja normide kogu) ja miski. Freudi järgi peaks ka ühiskonda defineerima inimisiksuste kaudu. Ühiskonna seatud piirangute ja tungide vahel valitseb alatine vastuolu. Jung töötas välja teooria, mis seletab, et alateadvus koosneb isiklikust alateadvusest ning kollektiivsest ehk absoluutsest alateadvusest. Kollektiivne alateadvus moodustab inimisiksuste aluse ning koosneb arhailistest ja mütoloogilistest kujunditest. Nii Jungi kui ka Freudi teooriad on tõestamatud. Psühhoanalüüsi baasil on välja töötatud erinevaid kultuuriantr teooriaid- nt konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria- Ruth Benedict (1887-1948), avaldas
lähedal – tagada jahipistrike pesitsemist. XVII saj: "Zapovednik" – vana vene keeles "jumala käsk", kaitsealal "range režiim". Zakaznik – vana vene keeles "keeld", algselt jahikeelualad, keelualad. Peeter I, määrused, korraldused: Metsade kaitse, parkide rajamine linnadesse, ukaasid jahifauna ja kalade kaitseks, Belovezje ürgmets, 1805 Moskva Loodusuurijate Selts, 1886 Askania Nova stepikaitseala, 1912 Vene Geograafia Seltsi juures alatine looduskaitse komisjon, 1918 Dekreet metsadest, 1919 Astrahani looduskaitseala. KESKKONNAÕIGUS Keskkond: Loodusteaduslik definitsioon: Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioon: „õhk, vesi ja pinnas”. Lugano konventsioonis: nii elus kui eluta loodusressursid ja nende omavahelised suhted. Vara, mis moodustab osa kultuuripärandist
4) õigus üürilepingu uuendamisele; 5) õigus eluruumi kasutusõiguse vahetamisele üürile andja nõusolekul. Üürilepingu lõppemine ja lõpetamine Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel. Enne tähtaja möödumist võib üürilepingu lõpetada: 1) poolte kokkuleppel; 2) üürniku või üürile andja algatusel; 3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel; 4) eluruumi sundvõõrandamise korral. 5) üürniku ajutine äraolek; 6) üürniku alatine lahkumine. Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel. 11. Liisinguleping Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused
Info jaguneb: Objektiivne reaalselt meie ümber Subjektiivne objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv i...
komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 12 o keskkonnakomisjon; o riigikaitsekomisjon; o kultuurikomisjon; o sotsiaalkomisjon; o maaelukomisjon; o väliskomisjon;
alistus. Kreeka linnad kuulutati Makedoonia võimu alt vabadeks (196 eKr Isthmose mängudel), tegelikult sattusid sõltuvusse Roomast. Allutati ka Sardiinia ja Hispaania. III Puunia sõda 153 – 146 eKr Ehkki Kartaago oli nõrgenenud, ei olnud ta kuhugi kadunud. Eriti Cato taotles Kartaago lõplikku purustamist - ‘cetereum censeo Carthaginem delendam esse’ (muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada) – oli tema kõnede alatine lõpulause. 148 eKr allutati lõplikult Roomale Kreeka linnriigid (vastupanu osutanud Korintose elanikud müüdi orjadeks). 133 pärandas Pergamoni kuningas Attalos oma riigi Roomale. 92 eKr tekkisid diplomaatilised suhted Partiaga, mis oli Rooma kõrval teine võimsam riik Vahemere piirkonna idaosas. 4. ROOMA IMPEERIUM, LANGUS JA LAGUNEMINE Senat Gaius Marius ja tema reformid. ! Ei saanuks olla Caesarit, kui ei oleks olnud G.Mariuse reforme.
) Karakter on muutuv tegelane areneb, tegelase proovilepanek. 2. Tüüp tegelase liik, kes on muutumatu. 3. Arhailine eepos kasvab välja suulisest kirjandusest esinevad mõttekordused. 4. Retardatsioon aeglustus. (Kui Achilleus saab teada, et ta hea sõber on tapetud (sündmustiku pööre), tuleb staatiline kirjeldus, mitte loo arenemine.) 5. Epiteedid täiendavad kaunistavad sõnad (välejalgne Achilleus). Alatine epiteet tähine taevas ka päevasel ajal. 6. Jumalate kujutamine antropomorfsed (nagu inimesed): tujukad, hasartsed jne. 7. Humaanne ellusuhtumine (Achilleus muudab oma käitumist). 8. Värsimõõt. ,,Laula nüüd, oh Jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast." spondeus Heksameeter: kuus daktülit (daktül koosneb kolmest silbist pikk, lühike, lühike ) ja viimane värsijalg on spondeus.
Riigikogu on ainus vahetult rahva poolt valitud riigiorgan. Vahetu demokraatlik legitimatsioon muudab Riigikogu positsiooni tugevamaks kui teiste riigiorganite oma.(Seadusi peavad järgima nii täitevvõim kui kohus).Riigikogu on Eesti Vabariigi kui avalik- õigusliku juriidilise isiku organ. 13 74. Alatise komisjoni, uurimiskomisjoni, erikomisjoni ja probleemkomisjoni vahetegu Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. (eri) Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. (eri) 75. Alatise komisjoni ja täiskogu istungi erisused sh
INTELLIGENTSUS KÕRGE MADAL K Usk oma võimetesse Eneseaustus madal Tugev enesekontroll Usk oma võimetesse puudub Hea kohanemisvõime Kartus saada negat. hinnanguid L Hea keskendumis Alatine konflikt võime oma vaadete ja kooli O Huvi kõige uue vastu nõudmiste vahel Kalle Küttis 2011 24 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia O M Soov olla edukas Hea kohanemisvõime V Ebaedu võetakse kui Rahulolu eluga katastroofi Madal intelligentsus
puudulike tööoskustega nagu senini on vastuvõetavaks peetud. 3. Kvaliteedi saavutamine ei sõltu inspektsioonidest. Tehke lõpp sõltuvusele massilisest kontrollimisest. Nõudke selle asemel statistilisi tõendeid , mis näitaksid, et kvaliteet on saanud teie organisatsioonile sisemiselt omaseks. 4. Üldmaksumuse, mitte individuaalsete kulude vähendamine. Lõpetage komme hinnata ettevõtteid hinnalipiku alusel. 5. Tootmise ja teenindamissüsteemi alatine ja jätkuv parandamine kvaliteedi ja tootlikkuse tõstmiseks ja kulude vähendamiseks. Leidke üles probleemid. Juhtkonna ülesandeks on pidevalt töötada süsteemiga. 6. Võtke kasutusele kaasaegsed töökohal koolitamise meetodid. 7. Juurutage eestvedamine. Järelevalve eesmärk on aidata inimestel ja masinatel paremini töötada. Meister peab numbrite asemel hakkama vastutama kvaliteedi eest. 8. Hirmul pole kohta. Tõrjuge oma organisatsioonist välja hirm . Kõik
Enne lõpphääletust võib teist lugemist katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik korduvalt katkestada. Enne lõpphääletust võidakse teha ka ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. Enne kolmandat lugemist töötatakse eelnõuga samuti nagu teise lugemise eel. Oluline erinevus seisneb selles, et kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse võib muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või alatine komisjon. Kolmas lugemine toimub analoogselt teise lugemisega. Oluline erinevus seisneb selles, et kolmandal lugemisel tohib eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni selleks volitatud esindaja. Eelnõu algatajal on õigus võtta eelnõu tagasi Riigikogus menetlemise igal etapil. Sellega saab eelnõu algataja vältida sellise eelnõu vastuvõtmist, millesse tehtud muudatustega ta ei nõustu
Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi, mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. Alljärgnevalt kirjeldame õigusakti menetlemise korda Riigikogus. Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja ka üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Juhtivkomisjoni roll on seaduse arutamises kaalukam kui teistel komisjonidel ja fraktsioonidel. Just juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule, viimistleb muudatusettepanekud. Hääletamisel võib tema seisukoht kujuneda otsustavaks, st sellest sõltub, kas seadus võetakse vastu või lükatakse tagasi. Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel. Esimesel lugemisel kuulatakse
Enne lõpphääletust võib teist lugemist katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik korduvalt katkestada. Enne lõpphääletust võidakse teha ka ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. Enne kolmandat lugemist töötatakse eelnõuga samuti nagu teise lugemise eel. Oluline erinevus on selles, et kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse võib muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või alatine komisjon. Kolmas lugemine toimub analoogselt teise lugemisega. Oluline erinevus on, et kolmandal lugemisel tohib eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni selleks volitatud esindaja. Kolmandal lugemisel otsustatakse seaduse vastuvõtmine. Seadused kuulutab välja president. Võib jätta välja kuulutamata juriidilistel (põhiseadusega vastuolu) või mittejuriidilistel põhjustel. Kõige tähtsam seadus on loomulikult põhiseadus ja ükski õigusakt ei tohi sellega
Tulemus topeltteadvus (double consciousness), kahe kultuuri vastanumisest tulenev vastuoluline maailma tajumise viis. Topeltteadvus väljendub ebakindal minatunnetuses, tundes, et ollakse ,lõksus' mitme kultuuri vahel, võimetus tunda enda kodus ükskõik millises kultuuris, pidev paigast ära oleku tunne. H. Bhabha nimetab seda mittekodusolemise tundeks (unhomeliness), st, et inimene ei saa end kuskil koduselt tunda, ta ei tunne end kodus ka iseeneses, ta on alatine psühholoogiline põgenik. Topeltteadvus ja mittekodusolemise tunne ei lõpe koloniaalvõimu lõppemisega, vaid on kestnud põlvkondade kaupa edasi, tänapäevani välja. Ka peale koloniaalvõimu lõppu on tagasipöördumine oma kultuuri juurde keeruline, koloniaalperioodi käigus on palju sellest hävinud, ka ei pruugi sel olla eriti palju kaalu. Paljud postkolonialistlikud kirjanikud kirjutavad põhiliselt kolonisaatorite e. inlgise keeles. KOLONISEERIJAD KOLONISEERITAVAD
valituks osutumisel tuleb otsustada ühe või teise ametikoha kasuks. Peamine eesmärk on tagada võimude lahusus ja tagada ka see, et näiteks kõrvaline ametikoht ei häiriks parlamenditööle pühendumist. 48. Millist funktsiooni täidab Riigikogu komisjon Riigikogu töös? Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks. 13 Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. (eri) Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. (eri) 49. Mida kujutab endast fraktsioon?
pari, peper, partum, ere sünnitama perculum, n (häda)oht, risk; katse, proov par, v, tum, re valmistama, tegema, permitt, ms, missum, ere (üle v käsutusse) korraldama andma, (kellelegi) jätma; laskma, lubama pars, partis f osa, jagu; pl. parts, ium ka: pernicis, f hukatus, häving partei perpetuus, a, um katkematu, lakkamatu; partim adv. osalt alatine, jääv, püsiv parum adv. (comp. minus; superl. minim) persequor, sectus sum, sequ jälitama; (liiga) vähe, mitte küllaldaselt järgnema; jätkama; agarasti tegelema parvus, a, um (comp. minor, us; superl. perspici, spx, spectum, ere läbi nägema; minimus, a, um) väike; noor silmitsema, vaatlema passus, s m samm (ka pikkusmõõduna, u 30 persude, sus, susum, re veenma
Ühitamatuse põhimõte lubab ühitamatutel ametikohtadel olevatel isikutel kandideerida, kuid valituks osutumisel tuleb otsustada ühe või teise ametikoha kasuks. Peamine eesmärk on tagada võimude lahusus ja tagada ka see, et näiteks kõrvaline ametikoht ei häiriks parlamenditööle pühendumist. 13 48. Millist funktsiooni täidab Riigikogu komisjon Riigikogu töös? Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. (eri) Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. (eri) 49. Mida kujutab endast fraktsioon?
Tulemus topeltteadvus (double consciousness), kahe kultuuri vastanumisest tulenev vastuoluline maailma tajumise viis. Topeltteadvus väljendub ebakindal minatunnetuses, tundes, et ollakse ‚lõksus’ mitme kultuuri vahel, võimetus tunda enda kodus ükskõik millises kultuuris, pidev paigast ära oleku tunne. H. Bhabha nimetab seda mittekodusolemise tundeks (unhomeliness), st, et inimene ei saa end kuskil koduselt tunda, ta ei tunne end kodus ka iseeneses, ta on alatine psühholoogiline põgenik. Topeltteadvus ja mittekodusolemise tunne ei lõpe koloniaalvõimu lõppemisega, vaid on kestnud põlvkondade kaupa edasi, tänapäevani välja. Ka peale koloniaalvõimu lõppu on tagasipöördumine oma kultuuri juurde keeruline, koloniaalperioodi käigus on palju sellest hävinud, ka ei pruugi sel olla eriti palju kaalu. Paljud postkolonialistlikud kirjanikud kirjutavad põhiliselt kolonisaatorite e. inlgise keeles.
olukorras tagab ta meile häirimatuse. Ainult see on ju hüve, mille küljest ei saa midagi ära murda. Õnnelik on see, ütlen, keda ükski asi ei muuda väiksemaks. Ta püsib tipus, toetumata millelegi muule peale iseenda. Sest keda mingi abivahend toetab, see võib kukkuda. Kui teisiti on, siis pääseb meis mõjule paljugi, mis pole meie oma. Kuid kes tahaks oleneda saatusest, või milline mõistlik inimene imetleb end asjade pärast, mis talle ei kuulu? (3) Mis on õnnelik elu? Muretus ja alatine hingerahu. Seda võimaldab hingesuurus, võimaldab visa järjekindlus õigesti otsustamisel. Mismoodi selleni jõutakse? Kui kogu tõde tundma õpitakse. Kui tegutsedes säilitatakse korda, mõõtu, sündsust, süütut ja head tahet, mis mõistusest juhindudes temast kunagi ei tagane, pälvides üheaegselt armastust ja imetlust. Lühidalt, et sulle nappi formuleeringut esitada: targa mehe hing peab olema säärane, nagu see oleks kohane jumalale. (4) Mida saaks soovida
5. Õiguslik pluralism, s.t. olukord kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahel üheaegselt mitu erinevat õigussüsteemi. Õiguslik pluralism tulenes olulisel määral vaimuliku ja ilmaliku võimu diferentseeritusest. Õiguslik pluralism ühtaegu peegeldas poliitilist ja majanduslikku pluralismi, samaaegselt tugevdas seda. 6. Alatine pinge ideede ja reaalsuse vahel. Ühelt poolt on püüdlus dünaamilisuse järele, teisalt aga ei ole kadunud soov stabiilsuse järele. Taoline pinge on viinud aeg-ajalt tervete õigussüsteemide väljavahetamisele, mis teinekord on saadetud vägivallaga. (Reformatsioon, 1789.a. revolutsioon Prantsusmaal). Sellele vaatamata on läänelik õigustraditsioon kui selline säilinud ja taganud enda uuenemise. 7
Tulemus topeltteadvus (double consciousness), kahe kultuuri vastanumisest tulenev vastuoluline maailma tajumise viis. Topeltteadvus väljendub ebakindal minatunnetuses, tundes, et ollakse ,lõksus' mitme kultuuri vahel, võimetus tunda enda kodus ükskõik millises kultuuris, pidev paigast ära oleku tunne. H. Bhabha nimetab seda mittekodusolemise tundeks (unhomeliness), st, et inimene ei saa end kuskil koduselt tunda, ta ei tunne end kodus ka iseeneses, ta on alatine psühholoogiline põgenik. Topeltteadvus ja mittekodusolemise tunne ei lõpe koloniaalvõimu lõppemisega, vaid on kestnud põlvkondade kaupa edasi, tänapäevani välja. Ka peale koloniaalvõimu lõppu on tagasipöördumine oma kultuuri juurde keeruline, koloniaalperioodi käigus on palju sellest hävinud, ka ei pruugi sel olla eriti palju kaalu. Paljud postkolonialistlikud kirjanikud kirjutavad põhiliselt kolonisaatorite e. inlgise keeles. Postkolonialistliku kirjanduse tunnusjooni: 1
töötanud notariaalkontoris vähemalt kuus aastat. Pärast seda pidi kandidaat sooritama kutseoskuseksami.3 Notariaadi funktsioonid olid laienenud: Notarid vaatasid põhjalikult läbi kõik aktid ja lepingud, koostasid kogu vara loetelusid, andsid välja erinevaid tunnistusi, sooritasid avalikke müüke. Seepärast lubati ainult usaldusväärsetel isikutel, kes olid sisse maksnud pandi, mille suurus sõltus kontori sissetulekust, tegeleda antud tegevusega. Notari amet oli alatine. Notari staatus oli nii kaalukas, et notarite aktid omasid õiguslikku tõestavat jõudu ja kuulusid täitmisele ilma eraldi kohtuotsuseta. Notariaalmenetluse vorm ja ka notarite vastutus oli seadusega põhjalikult reguleeritud.4 1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis Eestis on notariamet loodud riigivõimust lahutatud avaliku võimu kandjana, järgides nn. Ladina notariaadi traditsiooni. Notari lahtisidumine riigiaparaadist koos talle omistatud
Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil (RKKTS §16 lg 4) 3.10 Komisjonid •Komisjonide moodustamise näeb ette PS §71 •Riigikogu Komisjonid on alatised, eri-, uurimis-ja probleemkomisjonid(RKKTS §17) •Alatiseidkomisjone on 11 -Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid (RKKTS §18 lg 2) -Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide
Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande. Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Probleemkomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Tegevuse lõpetamisel esitatakse Riigikogule aruanne tegevuse kohta. Riigikogu alatine komisjon Valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon;
4) õigus üürilepingu uuendamisele; 5) õigus eluruumi kasutusõiguse vahetamisele üürile andja nõusolekul. Üürilepingu lõppemine ja lõpetamine Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel. Enne tähtaja möödumist võib üürilepingu lõpetada: 1) poolte kokkuleppel; 2) üürniku või üürile andja algatusel; 3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel; 4) eluruumi sundvõõrandamise korral. 5) üürniku ajutine äraolek; 6) üürniku alatine lahkumine. Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel. Liisinguleping Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused (1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse
sõlmitud leping, peab T ette teatama 1 kuu kirjalikult (põhjust ei ole vaja märkida). Kindlasti kuupäev, eriti, kui rohkem enne kui 1 kuu. T võib lahkuda ka haiguslehel olles. Kui T-l on lahkumiseks mõjuvad põhjused, tuleb ette teatada 5 kalendripäeva: · Haigus + arstitõend · Haige või invaliidist perekonnaliikme hooldamine + arstitõend · Õppima asumine statsionaari - immatrikuleerimiskäskkiri · Invaliidsus (töövõimetus) grupp antakse tavaliselt 2 aastaks, kui alatine kogu aega mõjuvad põhjused töölt lahkumiseks · Alla 3-aastase lapse kasvatamine + sünnitunnistus Põhjuste kohta on TA-l õigus nõuda dokumenti. Mõjuvad põhjused lõpetamise avaldusse ja pärast märkida TL-sse. Kui tähtaeg möödas, on õigus mitte tööle tulla. Kui tuleb tööle, loetakse avaldus annulleerituks. Avaldus on võimalik ainult siis tagasi võtta, kui TA on nõus poolte kokkuleppel. § 80 Määratud ajaks lepingu lõpetamiseks peab T ette teatama:
Seadusandlik võimuorgan tähendab seda, et talle kuulub seadusandlik võim. Parlament on rahvapoolt valitav esinduskogu. Rahvas valib parlamendi ja deligeerib oma võimu parlamendile, parlament esineb edasipidi rahva eest. Kahekojaline parlament on föderatsioonide puhul. See tähendab seda, et on kaks koda. Üks valitakse otse rahva poolt, teise puhul haldusterritoriaaljaotuse alusel moodustatakse teine koda. Liitunud maad omavad oma parlamente. Seal on ühekojalised. Parlament on alatine organ. Valitav organ- valib rahvas, kõrgema võimukandja delegeerib oma võimu parlamendile, kes tegutseb edasi rahva esindajana. Parlament tegeleb seadusandlusega, riigikassa ehk riigi eelarve kinnitamine, maksud, koormised, trahvide kehtestamine, riigi eelarve sihipärase kasutamise üle kontroll. Valitsuse ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. Esiteks võib olla umbusalduse avaldamine või valitsus astub ise tagasi. Valitsuse tegevuse üle kontrolli teostamine ja üldse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
