Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda. Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust `maha laadida'. Keha raudrüü viha v teiste emotsioonide mahasurumine lööb füüsilise hädana välja nt peavalu. Piirkonnad, kus keha end kaitsta püüab, ongi raudrüü. Seitse kehapiirkonda (segmenti), kus esineb enim lihaspingeid: Laup ja näo ülemine osa Näo alaosa, suu, kurk, kael Õlad, kukal Rindmiku ülaosa Rindmiku alaosa Kõhu piirkond Vaagna piirkond Siit tuleneb ka tema loodud kehale suunatud psühhoteraapia, mis seisneb harjutustes, mis aitavad blokeeringutest vabaneda. (massaaz, venitused) Isiksuseteooria isiksuse kolm kihti: - pealiskiht: vale, silmakirjalikult sotsiaalne, in tegelik mina on varjatud sõbralikkuse taha - vahepealne kiht: antisotsiaalne kiht, kus paiknevad alatedalikud tungid, seotud
Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda. Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust `maha laadida'. Keha raudrüü viha v teiste emotsioonide mahasurumine lööb füüsilise hädana välja nt peavalu. Piirkonnad, kus keha end kaitsta püüab, ongi raudrüü. Seitse kehapiirkonda (segmenti), kus esineb enim lihaspingeid: Laup ja näo ülemine osa Näo alaosa, suu, kurk, kael Õlad, kukal Rindmiku ülaosa Rindmiku alaosa Kõhu piirkond Vaagna piirkond 7 Siit tuleneb ka tema loodud kehale suunatud psühhoteraapia, mis seisneb harjutustes, mis aitavad blokeeringutest vabaneda. (massaaz, venitused) Isiksuseteooria isiksuse kolm kihti: - pealiskiht: vale, silmakirjalikult sotsiaalne, in tegelik mina on varjatud sõbralikkuse taha
populatsiooni isendid on tumedama karvaga ja laiema sabaga. Kahe uue liigi tekkimine pole siiski veel lõpule jõudnud, sest erinevatesse populatsioonidesse kuuluvad isendid on võimelised veel, kuigi väga harva, eluvõimelisi ja sigimisvõimelisi järglasi andma. Seni on tegemist kahe alamliigiga Sciurus aberti aberti ja Sciurus aberti kaibabensis. Sümpatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke ei eelda, et uueks liigiks kujunev populatsiooni alaosa oleks ülejäänud populatsioonist geograafiliselt eraldatud. See muudab selle teooria vastuoluliseks, kuna geograafilist isolatsiooni ei saa kunagi täielikult välistada. Populatsiooni ühes osas tekkinud unikaalsed mutatsioonid levivad teatavat ökoloogilist keskkonda asustavate isendite vahel. Geneetiliste erinevuste akumuleerumisel selles ökoloogilises tsoonis väheneb ristumine teisi elupaiku asustavate isenditega, mis soodustab geneetilist divergeerumist, kuni
andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine; andmetöötlus; töö teksti kirjutamine; töö vormistamine ja korrektuur; töö esitlus ja kaitsmine. 4. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni
· Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata. · Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused. · Betooni võib valada kas pumba, kolu või renni abil. Betooni pumbatakse raketisse kas selle alaosa kaudu või ülaosast. · ITB võib voolata ilma kihinemiseta küllaltki kaugele. Soovitatakse piirduda 10 meetriga, olgugi, et ka 15...20 meetri korral on saavutatud häid tulemusi. Pikemate voolamiskauguste vajadusel peaks sellest teavitama segu projekteerijat, et vältida segu kihinemist. · Põrandate valamisel võib hea voolavus probleeme tekitada. Sel juhul on soovitatav kasutada väiksema voolavusega betooni või jagada põrand väiksemateks valusektsioonideks.
mitmesuguseid mehaanilisi mudeleid, mis käsitlevad keha kui liikuvat lülide (segmentide) süsteemi. · Lüli (segmendi) moodustab kehaosa, mis paikneb kahe naaberliigese vahel või liigese ja lüli distaalse otsa vahel · Igal lülil on pikkus ja mass Enamlevinud biomehaanilistes mudelites eristatakse järgmisi segmente (% kehakaalust): · Pea koos kaelaga (6,9%) · Kere (ülaosa (16%), keskosa (16,3%), alaosa (11,2%)) · Õlavars (2,7%) · Küünarvars (1,6%) · Labakäsi (0,6%) · Reis (14,2%) · Säär (4,3%) · Labajalg (1,4%) Massi jagunemine inimkehas · Inimese liigutustegevuse biomehaanilisel analüüsil tuleb arvestada massi jagunemisega kehas (keha masside geomeetriaga), kuna sellest sõltuvad nii kogu keha kui ka kehaosade liikumise iseärasused rakendatud jõudude mõjul
Aeglustub pulss ja hingamine ning alaneb arteriaalne vererõhk. Ligikaudu 90 minutise "aeglase" une perioodidele järgnevad nn paradoksaalse une perioodid, millest igaüks võib kesta 5 minutist tunnini. Nii läbib inimene öö vältel 4-6 paradoksaalse une faasi. Viimased on saanud oma nimetuse sellest, et antud une faasis sarnaneb EEG ärkveloleva inimese biovoolude graafilise pildiga, kuid samas on uni väliselt sügav. Veel enam - osa lihastest, eriti kaela ja näo alaosa (lõuapiirkonna) lihased lõõgastuvad täielikult. Samas tekivad silmi liigutavates lihastes ja laugudes kiired tõmblused. Seetõttu nimetatakse seda une faasi kiirete silmaliigutuste (REM - rapid eye movements) uneks, kus esinevad unenäod, mis aga paljudel kustutab järgnev "aeglase" une faas. Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine. Mälumisliigutused ja mõningane hammaste krigistamine on sagedased
Pidi toimuma seksuaalrevolutsioon, mis USAs 60ndatel toimus. Reichi peetakse ühe teraapia või voolu rajajaks, mida nimetatakse kehale suunatud psühholoogia rajajaks. Keha mõjutamise kaudu saadakse väga häid tulemusi psüühilises mõttes. Reich nimetab blokeeringuelemente keha soomusrüüks või raudrüüks. Tekivad eri lihaspiirkondadesse lihaspinged. Sellega löövad välja kehalised valud. · näo ülaosa (silmad, kulmud, laup) · näo alaosa (suu, lõug) · kael, kurk, õlgade ülaosa · rindmiku osa · diafragma · kõhupiirkond · vaagnapiirkond
Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutat...
Näitab kogu keha energiat. 20 Tshakrate mõju kehas Väikesi Endokriinne Tshakra Juhitav keha osa keeriseid nääre 927 Kroontshakra käbinääre Aju ülaosa, parem silm violettvalget Aju alaosa, vasak silm, kõrvad, Kolmas silm 96 indigosinist hüpofüüs nina ja närvisüsteem Bronhid, hääleaparaat, kopsud ja Kõritshakra 16 taevasinist kilpnääre seedekanal Südametshakra 12 rohelist harknääre süda, veri, uitnärv ja vereringe magu, maks sapipõis,
vaatevälja piires (seda käsitlust kasutatakse tänapäeval kunstis ja kõnepruugis). Maatik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Igal maastikul on oma teket ja arengut iseloomustav struktuur. Kõik mastikud kokku moodustavad maastikusfääri ehk epigeosfääri, mis hõlmab maakoore ülaosa, hüdrosfääri, biosfääri ja atmosfääri alaosa. 3. Maastikuteaduse teke, kus ja olulisemad nimed Geograafiateadus omaette teadmiste normide ja sfäärina pärineb 16. sajandist. Maastikuteadus pärineb 20. saj algu, kasvas välja geograafiast, tekkekohaks Saksamaa, kus asutati ka esimene geograafi õppetool. Olulisemad nimed: A von Humboldt- saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia ehk loodusgeograafia rajaja, Tema peateos on "Kosmos" (1845), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised,
RINNAKU-RANGLUU-NIBUJÄTKE LIHAS e. (peapöörajalihas) Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 65. Õlavöötme lihased Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt.
Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevormid(akantuselehed,väädid). Sambad on eriti saledad ja kõrged. Arhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika. Tasakaalus on temli kandvad ja kantavad osad. * karüatiidid sambadi asendavad naistekujud Erechteioni tempel. Dooria - Appolloni tempel, Hera tempel, Poseidoni tempel, Zeusi tempel Olümpias Joonia Artemise tempel Efesoses, Athena Nike tempel Korintose Olümpienioni tempel Ateenas 7. Kreeka skulptuur.
Tavaliselt rajatakse pesaurg kõvema liivakivi ja pehmema kattekihi vahelisse seinaossa, aga ka ühtlasse liiva-, peenmoreeni-, savi- või mullaseina. Ainult Väike-Taevaskoja kaljus olen näinud kalju keskossa uuristatud pesakäike. Eestis on pesakäigu lennuava olnud veepinnast 0,59,4 meetri kõrgusel, pesajärsaku ülaservast aga keskmiselt pool meetrit (0,31,3 meetrit) allpool. Lennuava läbilõige on püstjas-pirnjas, selle alaosa kummaski servas on linnu jalgadest hõõrutud sooned. Lennuava kõrgus on 11 14,5 cm, laius 6 cm. 60125 cm pikkune käik (lennutoru) kulgeb tõusvalt, olles pesakoopa suudmes kuni 15 cm lennuavast kõrgemal. Seespool on pesatoru enamasti ümmarguse ristlõikega ja 56 cm läbimõõduga. Pesakoopa pikkus on kuni 18, laius kuni 20 ja kõrgus 1114 cm. Hauduva vanalinnu ja pesapoegade välja öögitud räppetompudest moodustub pesakoopa põhjale ja pesatoru lõppu (koopa suudmesse)
Rõhutas Freudist enam seksuaalsust, kõik neuroosid on tingitud seksuaalsusest. Peetakse kehale suunatud psühhoteraapia rajajaks. Tuleb vabastada energiat, et muuta tervemaks. Keha raudrüü kaitseb krooniliste haiguste eest, nt peavalu korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu. Pingete tekkimise kohad: 1) Silmad, kulmud, laup 2) Suu, lõug 3) Kael, kurk, õlgade ülaosa 4) Rindmik, selja ülaosa 5) Rindmiku alaosa, diafragma 6) Kõht 7) Vaagnapiirkond Isiksusel on kolm kihti. Esimene on pealispinna kiht. See on silmakirjalik, võlts, väärastanud, sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms.
poolest. Koor varieerub paksusest, ta on ookeanide all õhem ning kontinentide all paksem. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Suurem osa maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. Tuuma põhikoostisaineks on raud, kuid on võimalik, et selles esinevad ka mõningad kergemad elemendid. Temperatuur tuumas on kuumem kui Päikese pinnal (7500 kraadi ). Vahevöö alaosa koosneb tõenäoliselt põhiliselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. Vahevöö ülaosa koosneb põhiliselt oliviinist, püroksiidist ( raud/magneesiumsilikaadid ), kaltsiumist ja alumiiniumist. Ainsad teadmised Maa sisemusest oleme me saanud uurides maavärinate võnkeid. Vahevöö ülaosast saame teavet uurides vulkaanidest pinnale kerkivat laavat, enamik maast on aga ligipääsmatu. Maakoor
Munavalge side Keeris Keeris Kollane rebu Rebu kihid:Valge rebu Koorekest Koor Kutiikula Kanamuna ehitus Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikkus, Muna viibimise Funktsioon alaosa cm aeg Lehter 8–9 15–20 minutit Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 30–35 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna
seedeprotsesse nii närviühenduste kui ka hormoonide produtseerimise kaudu. - bulbuse sisaldis on on sellesse tuleva maonõre tõttu küllalt happeline, mis võib olla kaksteistsõrmikuhaavandi põhjuseks duodenumi ülaosas 15 Duodenumi ülaosa kaitseb happelise toitkördi eest Brunneri näärmete eritatav lima. - duodenumi alaosa on kõhunäärme- ja sapinõre toimel neutraalne, seal haavandeid ei esine. 2) tühisoolJEJUNUM ● u 2m ● paikneb vasakul ülal mesogastriumis ● kääruderikas, paksema seinaga kui niudesool ● erinevalt duodeenumist, on varustatud kinnistiga ● rohkesti ringkurde - intensiivse imendumise tunnus! Jejunumi Funktsioon:rikkaliku verevarustusega, siin toimub intensiivne toitainete (aminohapete) RESORPTSIOON(imendumine) 3) niudesoolILEUM
SS-98. Kui US ületab RS-i pinget E0 , siis RS-i takistus järsult väheneb, takistit R läbib vool ja UV on võrdeline US suurusega. Seega töötab esimene lülitus kui positiivse impulsside altpiirik ja teine lülitus kui negatiivsete impulsside ülaltpiirik. Kolmas lülitus on 2-poolne altpiirik piiramisnivoodega E01 ja E02. Kokkuvõte: Erinevalt rööppiirikutest, mis piiravad impulsside tippe, piiravad stablisaatoritega jadapiirikud impulsside alaosa. Impulsi keskosa eraldav piirik R 1 RS 2 U s is Liites RS-dega
SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi uurimisobjektiks valida vaarao Tutanhamoni. Minu tööst võib leida palju uut ja huvitavat, eriti nende jaoks, kes teavad Tutanhamonist vaid niipalju, et ta olevat surnud väga noorelt ja et tema haud oli selle sajandi üks rikkalikemaid leide. Need on teemad, mida on käsitletud igapäevases kirjanduses ja dokumentaalfilmides, mis teatavasti satuvad tavainimese kätte kergemini kui vastava ala teaduslikud teosed. Seda referaati oli väga huvitav teha, kuid minu pettumuseks ei leidunud vaarao isikliku elu kohta just eriti palju informatsiooni. Põhjuseks oli kindlasti see, et vaarao suri väga noorelt ja ei jõudnud suuri tegusi teha. Kogu kahesaja aasta jooksul, mille vältel on olnud olemas arheoloogia, ei saanud ükski arheoloogiline avastus nii laialdaselt tuntuks kui Tutanhamoni hauakambri leidmine, see kujutas endast kõigi saavutuste kõrgpunkti. Samaaegselt on ta aga, kui püüda leida teaduse arengus dram...
· Klassikaline-kettaheitja, odakandja: kujude loomulikkus, liikumise edasiandmine · hellenistlik periood-emotsioonide ja tunnete kujutamine, skulptuur muutus uhkemaks Arhitektuur(ehitusmaterjalid, ehitusmälestised, 3 orderit, samba 3 põhiosa) Tähtsaim arhitektuuri ülesanne oli template ehitamine Orderid: dooria- lihtne ja range, madalad ja paksud sambad Joonia- sammas peenem ja elegantsem Korintose- kapiteeli alaosa on vaasikujuline ja sellel on taimekujud Samba kolm põhiosa- kapiteel, tüves. baas Ehitusmälestised- tempel, teater Tempel- Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid
.. Kokkuvõtte pikkus on 12 lehekülge. Kokkuvõtte ülesandeks on anda lugejale, kes ei valda keelt, milles töö on koostatud, lühidalt ülevaade kogu tööst: eesmärk, käsitletav probleem, uurimismetoodika, tulemused, järeldused ja tehtud ettepanekud. Kokkuvõttes tuleks pöörata erilist tähelepanu terminoloogilisele täpsusele. Vajadusel lisatakse kõige olulisemad arvandmed, joonised vms. 3.3. Sisukord Sisukord kirjeldab töö struktuuri. See sisaldab iga alaosa pealkirja ja vastavat lehekülje numbrit. 6 3.4. Sissejuhatus Sissejuhatusel on järgmised peamised ülesanded: 1. Teema valiku põhjendamine. Põhjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine (õpetaja pakkus sellise teema välja ja arvas, et see on huvitav). 2
ITB valamine ehitusplatsil · Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata. · Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused. · Betooni võib valada kas pumba, kolu või renni abil. Betooni pumbatakse raketisse kas selle alaosa kaudu või ülaosast. · ITB võib voolata ilma kihinemiseta küllaltki kaugele. Soovitatakse piirduda 10 meetriga, olgugi, et ka 15...20 meetri korral on saavutatud häid tulemusi. Pikemate voolamiskauguste vajadusel peaks sellest teavitama segu projekteerijat, et vältida segu kihinemist. · Põrandate valamisel võib hea voolavus probleeme tekitada. Sel juhul on soovitatav kasutada väiksema voolavusega betooni või jagada põrand väiksemateks valusektsioonideks.
• Meestel 18 – 20 kg rohkem rasvavaba massi (rohkem aktiivset kude) • Väiksem energia vajadus • Max energiatarbimine 10% madalam kui mehel • Puhkeolekus 10% väiksem hapnikutarbimine • Tervislik rasvaprotsent naistel • Tervislik rasvaprotsent meestel • Treeningu tulemusena väheneb rasvkude: 1) Naised – nägu, kael, rinnad, kõhuülaosa, sääred, reied, puusad, tuharad, kõhu alaosa 2) Mehed – nägu, kael, jalad, ülaselg, rind, tuharad, puusad, kõht ja küljed • Lihased: 1) Mehed Relatiivne lihasmass: 40 – 42% kehakaalust Absoluutne lihasmass: 30 – 35 kg 2) Naised Relatiivne lihasmass: 34 – 36% kehakaalust Absoluutne lihasmass: 20 – 23 kg – Lihaskiudude suhe ei erine – Naistel lihaskiu absoluutne jõud suurema rasvasisalduse tõttu meestest madalam – Naiste absoluutne lihasjõud väiksema lihasmassi tõttu meestest madalam (55-80% meeste omast)
asendisse. Naistöötaja puhul peab arvestama, et tema jõud moodustab keskmiselt 70% meestöötaja omast. Õlapiirkonna väsimuse ärahoidmiseks oleks üldiselt vaja töötaja kätega mitte kõrgemal kui talje ja kere lähedal. Üha sagedamini põhjustab nüüdisajal tervisehäireid arvutite klaviatuuri kasutamine. Kõige sagedasem tugevate väsimusaistingute ning tugi-liikumisaparaadi haiguste regioon on inimestel lülisamba või selja alaosa. Lülisamba allosa kannab eriti suuri staatilisi koormusi, mis on põhjustatud nii kõrgemal seisvate kehaosade raskusest kui ka tegevusega seotud jõumomentidest. Olulisteks riskifaktoriteks haiguste kujunemisel on istuv töö, rasksuse tõstmine, kutseline autojuhtimine, korduv sünnitamine. Libisemise ja kukkumise vältimine Eriti ohustatud on vanemad inimesed. Eestis esineb sageli kiilasjää. Libedate teede ajal talvel
Korraga raiuda vähe ja raiet korrata sagedamini. Puistu peab kasvama algusest peale õiges liituses. 3) Jäide kahjustab puid harva. Tekib niiske õhu ja temperatuuri järsu languse korral. Jäite raskuse all võivad oksad ja ladvad murduda. 4) Rahe võib lõhkuda taimlas ja kultuurides taimi. 5) Vihm tihendab pinnast, vigastab tõusmeid, põhjustab erosiooni. Metsas, kus on taimkate, erosiooniohtu ei ole. Nõlvad kultiveerida horisontaalsuunaliste ribadena. ,,Mullapüksid" tekivad taime tüve alaosa ümber raske vihma tõttu. See tuleks eemaldada, peale vihma tuleks taimlas maapinda kobestada. 6) Pikne võib tekitada tuleohtu.
9.10.2015, reede Millised on uurimistöö osad? Tiitelleht; kirja suurus - 14; töö pealkiri ja õpilase nimi - 16v 1. õppeausutuse täielik nimetus 2. ees- ja perekonnanimi 3. klass 4. töö pealkiri: ut v referaat 5. allnurgas juhendaja: ees- ja perekonnanimi 6. töö valmimise koht ja aasta Sisukord näitab töö osasid näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri on töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). vali INSERT menüüst Index and Tables iga peatükk algab uuelt leheküljelt lisad on sisukorras ühekaupa. Sissejuhatuses on: teema valiku põhjendamine; töö eesmärgi selgitamine, probleemi tutvustamine; töö ülesehituse selgitamine;
Kasutati ka seinamaale ja niššidesse paigutatud skulptuure. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga, mis on hästi jälgitav biidermeieris. Biidermeierlik sisekujundus järgis klassitsismi: seinad värviti heledaks, tihti kasutati tapeeti, millel tagasihoidlik lillmuster. Seinad võisid olla jagatud ka kaheks – alaosa e. lambrii oli oli kaetud heledaks värvitud puupaneeliga, ülevalpool kasutati tapeeti. Seintele armastati riputada väikeseformaadilisi maale, miniatuurseid portreid. Lagi oli valge, keskse valgusti jaoks stukkrosett. Ruumi täiendas ahi. Aknad olid kardinatega, aknalauad võrdlemisi suured. Aknalähedane pind oli valguse tõttu kõige enam hinnatud. Sisekujundajaid: P. Fontaine, Ch. Perrier, G. Bennemann Värvid
Salitsiini ja salikortiini muundumist saligeniiniks põhjustab organismis leiduv b-glükosidaas. Salitsüülhappe järkjärguline teke organismis on põhjus, miks pajukoore põletikuvastane toime avaldub hoopis aeglasemalt kui puhtal salitsüülhappel. Loomkatsetes saadud andmeid kinnitavad inimestel tehtud uuringud. 1990. aastate lõpus jälgiti kahes kliinilises uuringus Saksamaal litsentsitud pajukooreekstrakti tõhusust: uuritud ekstrakti toime osteoartriitide ja selja alaosa valude korral oli tunduvalt tugevam kui platseeborühmas. 2001. aastal tehtud kliinilises uuringus manustati 78 katsealustele kahe nädala vältel pajukoorest valmistatud ekstrakti arvestusega 240 mg salitsiini päevas ning tõestati preparaadi tõhus toime osteoartriidi korral. Ühtlasi selgus, et katsealused talusid uuritud pajuekstrakti hästi. Inimuuringuid ongi kõige rohkem tehtud selja alaosa valude ja
perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. SUHTUMINE EUROOPA LIITU Uurimist?? Tiitellehe näidis Mari Mets 12 c Juhendaja: ?p. J?ri Ruut Linn 2000 II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik
joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis
rohkem ahvile. Arvatakse, et Homo habilis'est arenes pikem ja kõhnem Homo ergaster, kellest omakorda põlvnes juba inimesesarnasem Homo erectus. Kas aga Homo habilis on inimese otsene eellane, selle üle vaieldakse. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal Australopithecus africanus'el. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Esimese leitud isendi ajukolju ruumalaks hinnati kuni 675 cm³. Aju mahuks on mõõdetud 600675 cm³. Homo habilis'e aju oli seega tunduvalt suurem kui varasematel hominiididel. Arvatakse, et Homo habilis kasutas Olduvai kultuuri (varajase paleoliitikumi) tööriistu (kivist pihukirveid)
- osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool ja niudesool colica KAKSTEISTSÕRMIKSOOL DUODENUM Limaskest umbes 20 cm pikkune peensoole algusosa, millel on 4 alaosa - ühekihiline silinderepiteel + tüüpkomponendid - Pars superior Reljeefi iseärasused - Pars decendens - Maokurrud plicae gastricae alanev osa risti-, põiki- ja pikikurrud
okastest, hariliku männivaablase (Diprion pini) röövikud aga ka noortest okastest. 2.14Muud kahjustajad Ohtlikuks peetakse ka ümarussi männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus). Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks. 2.15Nimi Toborna pettäi Kütioru idanõlval 24 Anzelika Künnap
Palverändureile näis, et Zeus ise kiirgab jumalikku valgust. Usaldusväärset koopiat Zeusi kujust ei ole. Originaalilähedased peaksid aga olema keiser Hadrianuse ajal Elises vermitud müntidel leiduvad Zeusi kujutised. Mündil kujutatud jumala õlipuupärjaga kaetud lokkis juuksed langevad kuklale, paljastades kõrva. Kõrge ja lai laup ning tihedad kulmud meenutavad jumalate ja inimeste valitsejat, samal ajal kui näo alaosa ja suu viitavad rahu ja maheduse jumalale, nagu märkis Dion Chrysostomos. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, kuid seda ei püstitanud uskumus hinge surematusse või türanni auahnus, vaid suur armastus. Kahjuks on Artemisia armastusele pühendatud poeetide teosed hävinud ja meieni on jõudnud ainult Pliniuse ja Gelliuse kasinad read:
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse sä...
Mari Mets 12 c Juhendaja: õp. Jüri Ruut Linn 2000 II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik le-
Sageli on võimalik kujutist jäädvustada ja töödelda ka elektrooniliselt. Nende kujutiste abil saadava info väärtus selgitab, miks arenenud maades teevad arstid aastas inimese kohta vähemalt ühe röntgendiagnostika. Kehaosad, mida kõige sagedamini uuritakse, on rindkere, jäsemed ja hambad, millest igaüks eraldi võetuna moodustab uuringute kogusummast 25 protsenti. Doosid on üsna väikesed näiteks umbes 0,1 mSv rindkere uuringu korral. Muude uuringute nagu selgroo alaosa efektiivdoosid on suuremad, sest kiirguse suhtes tundlikumad elundid ja koed saavad seda rohkem. Soolestiku alaosa uurimisel, kus kasutatakse baariumklistiiri, on efektiivdoos märkimisväärselt suur, umbes 6 mSv, kuid sellised uuringud moodustavad kogusummast ainult ligikaudu ühe protsendi. Kompuutertomograafi a (KT) kasutamine on viimastel aastatel oluliselt sagenenud ja jõudnud tasemele, kus arenenud riikides moodustavad
Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit (Fe ja Mg silikaatidest oliviinist ja pürokseenidest koosnevad kivimid). Seismiline tomograafia (seismiliste lainete levikukiiruse uurimine maakoores ja vahevöös kui kolmemõõtmelises ruumis (3D) kus seismilise kiiruse väärtus esitatakse sõltuvalt vahevöö või koore tiheduse ning koostise muutustega. Vahevõõ jaguneb kaheks osaks: ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri alaosa ja astenosfääri Moho pinnast kuni 660 km seismilise katkestuspinnani. 400 ja 660 km (660 km piiril asuvad ka sügavaimad maavärinate fookused) asuvad seismilised katkestused on tõenäoliselt tingitud kivimite mineraal struktuursete (aatomite pakinduste) muutustega e. vastavalt oliviini muutumisega kõrgenenud rõhu tingimustes vadsleiidiks (wadsleyite) ja spinelli muutumisega perovskiidiks ning magnesiovusiidiiks. ALUMINE VAHEVÖÖ E. MESOSFÄÄR - 660 km kuni 2900 km
To increase spread, connect to higher numbers. To decrease spread, connect to lower numbers. If towing wire is moved from F 2 to F 3, the Angle of Attack will increase by approx. 4 - 5°. If backstrops are moved from holes 1 to 2, the Angle of Attack will increase by approx. 2 - 3°. 35 36 37 38 39 Pelaagiline traalpüük 40 41 Pikk skväär Tugevdatud kere alaosa ja tiibade esiotsad Maximum Design Headrope/Fo Dimensions Horsepower otrope 300-400 Length 66/87(ft) 6 (fm) x 1.5 10.9(m) x 2.7 500-800 74/103 7 x 1.9 12.8 x 3.5
Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Metsnugis Metsnugis on meie metsade tavaline kiskja. Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on kollakas kuni oranzikas laik, mis ulatub ka esikäppadeni. Keha alaosa on neil heledam kui ülapool Jalad on tumedamad. Talvel on neil tallad karvased. Metsnugis on poole meetri pikkune ja kuni pooleteise kilo raskune. Metsnugis on levinud kogu Euroopas v.a. Skandinaavia põhjaserv ja Hispaania. Ida suunas on levinud Obi jõe taha. Eestis on laialt levinud nii mandril kui ka saartel, kokku umbes 4000 looma. Metsnugised on üksikeluviisilised, öise aktiivsusega kiskjad. Päeva veedavad nad peamiselt kuskil puuõõnes või muus varjatud kohas magades. Ta on
Närvikahjustus on seotud raskustega närimisel, kõnelemisel ja neelamisel. Väljasirutatud keel kaldub kahjustatud poolele ning kujuneb kahjustunud poole atroofia. SELJAAJU JA SPINAALNÄRVID Seljaaju ja spinaalnärvid toimetavad seljaajureflekse (kiired refleksiivsed vastused paljudele stiimulitele). Täiskasvanud inimese seljaaju pikkus on 42-45 cm, läbimõõt u 2 cm, kuju silindriline, lamenemisega ees ja taga. Seljaaju algab peaaju alaosa piklikajust ja lõpeb teise nimmelüli ülemisel piiril. Lumbaalpunktsioon on kohaliku tuimestusega teostatav protseduur ajuvedeliku proovi võtmiseks; antibiootikumi, kontrastaine valuvaigisti, kemoteraapia manustamiseks; ajuvedeliku surve mõõtmiseks; või meningiidiravi mõju hindamiseks. Lülisamba segmendid: · 8 kaelasegmenti · 12 rinnasegmenti · 5 nimmesegmenti · 5 ristluusegmenti · 1 õndrasegment
Pärandkooslusi kujundavad koos: 1.inimmõju; 2.kliima; 3.niiskustingimused; 4.mullastik; 5.ümbritsevad alad ja nende elustik Erinevate keskkonnategurite mõju pärandkoosluste elustikule ja arengule Fundamentaalne niss-liigispetsiifiline ökoloogiliste amplituudide kogum erinevate keskkonnatingimuste suhtes Realiseerunud niss- keskkonnatingimuste ulatus, kus liigi isendid ka tegelikult elavad(fundamentaalse nisi alaosa ning on temast väiksem interaktsioonide tõttu teiste organismidega) Liebigi seadus (Shelfordi variandis) kõige enam piirab organismi kasvu see keskkonnategur, mis rahuldab kasvuvajadusi kõige vähem, s.t. on optimumist kõige kaugemal (Organismi kasv on kõige enam limiteeritud selle faktori poolt, mis on kõige lähemal ökoloogilisele miinimumile või maksimumile)
Eri keha piirkondadesse tekivad lihaspinged. (nt tekib tugev peavalu. Mingid mässavad klassid nt ja tunnid kogu aeg ja peavalu kordub). Terava lihaspinge korral keha muutub tuimemaks. Kaitsefunktsioon (kaitseb ebameeldiva aistingu eest) ja teisena muudab tuimaks – energia ei liigu, võivad tekkida kroonilised haigused. Tema teraapia mõte ongi selles, et neid pingeid maandada. Füüsilised ja spets harjutused. Kõige sagedamini tekivad pinged näo ülaosa (silmad-kulmud-laup), näo alaosa (suu-lõug), kael-kurk-õlgade ülaosa, rindmikuosa, diafragma(ringkere alumine osa), kõhupiirkond, vaagnapiirkond. Isiksusekäsitlus Isiksus koosneb kolmest kihist, mis üksteisest sõltumatud. Esimene- pealispinnakiht- vale, väärastunud ja silmakirjanik. Inimese tegelik nägu on varjatud hea ja meeldiva maskiga. 2.- vahepealne e vahe kiht. Antisotsiaalne, asuvad alateadlikud tungid, nt jõhkrad, sadistlikud impulsid. Kolmas- sügav kiht e isiksuse tuum
Credenza'l oli palju vorme: oli nii pikki kui ka lühikesi, kahe- ja neljaukselisi, mõnikord olid ülaosas sahtlid. Mahutava mööblina (inimeste jõukus kasvas ja ühes sellega paljunes asjade maailm) hakati kasutama ka kabinetkappe. Need olid kappidega sarnaselt n.-ö. kahekorruselised, ülaosas kitsamad ja mõnikord ka avatavad - kahe suure ukse taha oli peidetud palju väikse-maid sahtleid ja laekaid. Mõnedel kabinettidel oli alaosa avatud, sarnanedes hilisema konsoollauaga. 31 3.5. Voodid Renessanssvoodi oli reeglina baldahhiinvoodi, mille voodiosa moodustas madala cassone sarnane, kuul- või käpp-jalgadega kast, mille peal oli veel üks madal nelinurkne kast, sellel magatigi. Kasti nurkadest kerkisid neli posti, mis toetasid ülemist raami, mille külge olid kinnitatud kardinad
f. Erutuse tasandit reguleerivad: i. a/v protsessid (eriti hüpotaalamus) 1. Primitiivsed – automaatne (all pool) 2. Kaasasündinud keeruline instinktiivne käitumine (üleval) ii. Väliskeskkonna ärritajad 1. Orienteerumisrefleks – s.o aktivatsiooni tooniline vorm, valmisolek muutusele. RF alaosa – üldine; RF ülaosa – lokaalne ja faasiline. *Toomela karjus – intensiivne auditoorne stiimul. 2. Uudsusreaktsioon (novelty, novizna) – nucleus caudatus, hippocampus, nägemisküngastik. *Toomela võttis jalatsi ära – konteksti väline – püüab tähelepanu. 6
tööiga 3. pensioniiga (ei vaja abi) (ca. 65- 70a.) 4. pensioniiga (ei tule abita toime) Vananemist võib jagada: - individuaalne - ühiskondlik Gerontoloogia on teadus vananemisest, mis käsitleb 1. vananemist 2. eetikat 3. vanuripoliitikat Gerontoloogial on neli alaosa: 1. Biogerontoloogia tegeleb raku ja koe vananemisega. Alusteadused on anatoomia, füsioloogia, bioloogia. 2. Sotsiaalgerontoloogia käsitleb eakate suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kaaslastega. Alusteadused sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja kõik ühiskonnateadused. 3
Suuraju poolkerade töö sõltub retikulaarformatsiooni mõjust. Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild sisaldab suurt hulka neuronite gruppe, mis on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Väikeaju (cerebellum), mis asub ajusilla kohal, sisaldab palju enam närvirakke kui ükski muu aju alaosa, kaasaarvatud ka suuraju poolkerad. Väikeaju pind (koor) on jaotatud mitmeks sagaraks lõhede abil. Väikeaju saab somatosensoorset informatsiooni seljaajust, motoorset informatsiooni ajukoorest ja sisendi tasakaalu (kehaasendi) kohta sisekõrva vestibulaarorganist. Väikeaju on tähtis asendi säilitamisel ja silma ning pea liikumiste koordineerimisel. Samuti on ta oluline liikumiste sujuvuse tagamisel. Mitmekesise informatsiooni
Suuraju poolkerade töö sõltub retikulaarformatsiooni mõjust. Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild sisaldab suurt hulka neuronite gruppe, mis on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Väikeaju (cerebellum), mis asub ajusilla kohal, sisaldab palju enam närvirakke kui ükski muu aju alaosa, kaasaarvatud ka suuraju poolkerad. Väikeaju pind (koor) on jaotatud mitmeks sagaraks lõhede abil. Väikeaju saab somatosensoorset informatsiooni seljaajust, motoorset informatsiooni ajukoorest ja sisendi tasakaalu (kehaasendi) kohta sisekõrva vestibulaarorganist. Väikeaju on tähtis asendi säilitamisel ja silma ning pea liikumiste koordineerimisel. Samuti on ta oluline liikumiste sujuvuse tagamisel. Mitmekesise informatsiooni integratsioon väikeajus aitab koordineerida
Korraga raiuda vähe ja raiet korrata sagedamini. Puistu peab kasvama algusest peale õiges liituses. 3) Jäide kahjustab puid harva. Tekib niiske õhu ja temperatuuri järsu languse korral. Jäite raskuse all võivad oksad ja ladvad murduda. 4) Rahe võib lõhkuda taimlas ja kultuurides taimi. 5) Vihm tihendab pinnast, vigastab tõusmeid, põhjustab erosiooni. Metsas, kus on taimkate, erosiooniohtu ei ole. Nõlvad kultiveerida horisontaalsuunaliste ribadena. ,,Mullapüksid" tekivad taime tüve alaosa ümber raske vihma tõttu. See tuleks eemaldada, peale vihma tuleks taimlas maapinda kobestada. 6) Pikne võib tekitada tuleohtu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
