Kõrgema keskpartiiga, oli rikkalikult kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Sellest arnes hiljem tiibaltar. altaripealmik--tsiboorium--baldahhinitaoline pealeehitus, mis asetati neljale või enamale sambale altarilaua kohale. relikviaar-- tiibaltar--kappaltar--gooti altar, mis moodustub kahe või enam uksega madalast altarikapist. Skulptuuridega keskosa nim. korpuseks, maalitud uksi tiibadeks. predella--tiibaltari alaosa, üks kolmandik altarikapi kõrgusest. Altarikapisokkel, mis on samuti kaunistatud maalide ja skulptuuridega ning sageli varustatud ka tiibadega (ustega) moodustades sel juhul kapikese reliikviate hoidmiseks. altaripealdis--tiibaltari altarikapi kunstiliselt kaunistatud pealeehitus. diptühhon--a) kahe poolega kokkukäiv altaripilt, b) kahe poolega kiriklik tahvel, kuhu olid kirjutatud missal mälestatavate koguduseliikmete nimed.
Makrosotsioloogilised teooriad need vaatlevad ühiskonda üldisel tasemel ja otsivad üldiseid reegleid ja rakendavad neid siis II. Struktuurfunktsionalism tunneb huvi sotsiaalse tegelikkuse 2 tasandi ühiskonna või tervikgrupi ja selle osade vastu. Millised on sidemed nende vahel, mida annavad ühiskonna osad ühiskonna säilitamiseks. Teooria väidavab kui tervikgrupp nt perekonnasüsteem tahab säilida, siis iga tema alaosa peab täitma oma funktsioone. III. Võimuvõitlus on normaalne. Stabiilsus on olukord mis vajab muutmist. IV. Uuritakse konfliktide kontrollimise tehnikaid, ebavõdrusust vanemate ja laste vahel, naise ja mehe vahel, kuidas see mõjutab intiimelu V. MIKROSOTSIOLOOGILISED TEOORIAD:NEED VAALTEVAD INIMKÄITUMISE IGAPÄEVASEID AKTE EESMÄRGIGA TEHA NENDE PÕHJAL ÜLDISTUSI, SUUREMATE STRUKTUURIDE KOHTA
2.8 Redeli kasutamine 2.8.1. Redelit võib kasutada ainult kasutusjuhendis ettenähtud otstarbel ja viisil. 2.8.2. Redel tuleb paigaldada nii, et see kasutamise ajal seisaks kindlalt. Redel peab seisma tugeval sobiva suurusega liikumatul alusel nii, et redelipulgad püsiksid horisontaalasendis. Rippredel, välja arvatud nöörredel peab olema kinnitatud nii, et see ei liigu ega kiigu. 2.8.3. Kokkupandava redeli libisemist tuleb takistada redeli üla- või alaosa kinnitamisega, libisemist takistavate vahendite või muude lahenduste kasutamisega. Juurdepääsuredel peab olema piisavalt pikk, et ulatuda vähemalt ühe meetri võrra üle juurdepääsutasandi, välja arvatud juhul, kui redel on statsionaarselt kinnitatud. 2.8.4. Lukustatavat mitmeosalist redelit ja pikendusredelit tuleb kasutada nii, et selle eri osad ei saaks üksteise suhtes liikuda. Liikuv redel tuleb enne sellele astumist fikseerida liikumatusse asendisse
toimunud enne kolmandat eluaastat. Sellist nähtust kutsutakse lapseea amneesiaks. Pikaajalises mälus olevad sõnad, mõisted ja sündmused inimese enda ja maailma kohta on omavahel ühendatud tähenduse alusel, mis ühendavad neid teiste mälus olevate ühikutega, millel on samasugune tähendus. Seega võib pikaajalist mälu võrrelda suure omavahel seotud assotsiatsioonide võrgustikuga. Pikaajalises mälus on eristatud kolm alaosa: protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu (eek-malu.weebly.com2015). 10 6. Implisiitne mälu Implitsiitne ehk peidetud mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult õppinud või mille olemasolust ei ole inimene ise teadlik. Seal olevad teadmised avalduvad näiteks siis kui mälu soodustab katse sooritamist, ilma et inimene varasemaid sündmusi ise teadvustaks (eek-malu.weebly.com2015). 6.1. Protseduuriline mälu
4 loodusmälestiste läheduses ilusad vaated säilitada. Looduslike objektidega võrreldes hiiglaslikud (sageli kuni saja meetri kõrgused) tuulikud sulanduvad maastikku paremini, kui järgida nende paigutusel looduslikke piire (pinnavorme, metsapiiri, rannajoont), varjata tuulikud mingist vaatepunktist puutukaga, värvida tornide alaosa ümbritseva looduse toonides või rajada madalad teeäärsed hekiribad, mis suunavad mööduja pilgu kõrvale (Kull 2004). Eestis töötab juba mitu tuulikut ja tuuleparki, mis on näidanud häid tulemusi meie oludes ja neid kerkib muudkui juurde. 1997. aasta 19.septembrist hakkas tööle Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus. Tuulik läks maksma 3,2 miljonit krooni, millest 80 % maksis Taani Keskkonnafond ja ülejäänud raha tuli
hoopis rangem reeglistik, mida kõigis üksikehitistes järgitakse. Dooria stiili iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena , kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapitee karika- või vaasikujulist alaosa katavad lopsakad taimevormid. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged (Kangilaski 1997: 54-56). Hellenismiajastul jäi valitsejate jumaldamise kõrval religioosne temaatika kunstis suhteliselt tagaplaanile. Ehitati mõned hiiglaslikud templid. Efesoses taastati joonia stiilis Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Rikkalikumad ja toretsevamad joonia ja korintose stiil levisid rohkem kui lihtne ja range dooria stiil
lühendeid, suurus 20, keskjoondus töö iseloom (loovtöö, referaat vmt), suurus 14, keskjoondus koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, punkt on seotud numbriga (8.b), suurus 14, parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus töö valmimise koht (linn) ja aasta, suurus 14, keskjoondus vt Lisa 1 2.2. Sisukord Kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord asub töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsioonis, nagu need töös esinevad. Sisukorras on ka leheküljenumbrid. Kõik loovtöö lisad on sisukorras pealkirjadega nimetusega. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides arvuti menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et
lühendeid, suurus 20, keskjoondus töö iseloom (loovtöö, referaat vmt), suurus 14, keskjoondus koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, punkt on seotud numbriga (8.b), suurus 14, parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus töö valmimise koht (linn) ja aasta, suurus 14, keskjoondus vt Lisa 1 2.2. Sisukord Kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord asub töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsioonis, nagu need töös esinevad. Sisukorras on ka leheküljenumbrid. Kõik loovtöö lisad on sisukorras pealkirjadega nimetusega. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides arvuti menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et
arvavad türklased küllap, et te ei saa keelest aru, ja nad esitavad teile sama küsimuse mingis teises keeles. Kulmukergitamine on taktitundeline viis ei öelda. Kõrgendatud kulmukaarele võib kaasneda keelelaksutus. Levinum viis ei ütlemiseks on kulmukergitamisega koos pead taha kallutada ja silmalaud langetada, otsekui püüaksite vaadata läbi bifokaalsete prillide alaosa. Ärirõivas on konservatiivne. Mehed kandku tumedaid ülikondi, naised aga kandadeni ulatuvaid kostüümkleite. Paraku on Türgis suvel väga kuum. Suure kuumaga võib pintsaku seljast ja koguni Rõivastus lipsu kaelast võtta. Naised pangu selga mugavad, kuid tagasihoidlikud rõivad. Isegi põrgupalavaga ei tohi paljast kaela näidata ja seelikud peavad olema pikad. 8
aastal. 1861. aasta remondi käigus asendati puitpõrand tellispõrandaga ja orelikoor sai alla uued kivist posti. Ruumipuuduse tõttu ehitati aastatel 1882-1884 Riia arhitekti Sieversi projekti järgi ja ehitusmeister Jaan Liedmanni juhatusel juurde ristlööv ning aknad muudeti teravkaaarseiks. Selle remondi käigus ehitati kinni ka pikihoone ja koori vaheline sein ning endist koori hakati kasutama käärkambrina. Kirikul on kõrge torn: selle roosaknaga (nüüd asub seal kell) alaosa on ruudukujulise põhiplaaniga; kitsam, siksakilise lõpetusega ülaosa aga plügonaalne; torni katab telkkiiver. Algselt oli kirik seest võlvimata valgeks krohvitud ruum, mis oli kolmest küljest ümbritsetud vääridega. Lääneseinas paiknes preliväär, millel asus A.Martini Riias valmistatud orel. Esialgse altarimaali ,,Jeesuse ristilt mahavõtmine" valmistas 1863. aastal akadeemik Gorbanov Peterburist. 1994
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa nai...
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...
2) ajukasvaja kasvajate korral kasvajakude ehituselt/struktuurilt kui normaalne põhikude. Biovoolud selles kasvaja piirkonnas erinevad normaalsetest biovooludes.Võib näidata ka armistunud insulti. Lained suurema amplituudiga ja harvemad, ebakorrapärased. (Parem meetod ajukasvaja diagnoosimiseks on kompuutertomograafia) Vegetatiivne närvisüsteem, selle ehitus ja funktsioonid: Vegetatiivne NS on närvisüsteemi see osa, mis innerveerib siseelundeid ja veresooni. Kaks alaosa: 1) sümpaatiline NS; 2) parasümpaatiline NS Vegetatiinvse NS-i närvid kesknärvisüsteemis vastavale elundile kulgevad kahe närvina: 1) eferentne 2) aferentne Esimese närvi keha asub kesknärvisüsteemis kas peaajus või seljaajus. Preganglionaarne närv kesknärvisüsteemist väljuv närv. Ganglionis saab alguse teise ehk postganglionaalse neuroni keha, mille jätked lõpevad innerveeritaval elundil. Osa ganglione (lülisamba vahetus naabruses asuvad)
c) rinnaümbermõõt (rü, täissentimeetrites) d) kämbla ümbermõõt (kü, +/-0,5cm) e) Kämbla koormuse indeksi valem on (kehamass,kg) jagada (kämbla ümbermõõt,cm) 8) a) põlveliigesest allapoole jäävat piirkonda nimetatakse sääreks b) kannaliigesest allapoole jäävat piirkonda nimetatakse pöiaks c) kui suur märgis on laik? Läbimõõt üle 10cm d) harilik lauk mitu sõrme lai see on? 3 sõrme e) mis värvust on hobune (kattekarvad pruuni, jalgade alaosa ja jõhvkarvad mustad)? Kõrb 9) Piimahammaste vahetumine püsihammastega (II paar püsihambaid ilmub 3,5 aastaselt) 10) a) Kuidas mõõdetakse hobukase sammu pikkust? Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahekaugusega. b) Sammu / sagedus, pikkus / on tähtsam c) inglise täisverelise ratsahobuse galopisamm on 6-7m ja sagedus 130-145sammu/minutis d)kõige aeglasemat traavi nim sörkimiseks
asendatud sokliga). Fuktsiooni ja vormi järgi eritatakse näiteks seina-, tugi-, rist-, kimp- kantonpiilarit. Piilar tuli ehituskonstruktsiooni elemendina kasutusele keskajal. Gooti stiilis võeti aga kasutusele eriline võlvikandu toetav tugipiilar ehk kontraforss. Pildil Corregio linnas asuva ehitise piilarid. Arhitraav (ka epistüül või ematala) antiikses arhitektuuris ja sellest sõltuvais stiilides otseselt sambakapiteelidele toetuva taladesüsteemi alaosa, ülevalt piirneb friisiga, alt abakusega, Kreeka ehitistel on arhitraav kaunistusteta. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures) Friis algselt piki antiikse templi talastikku kulgev figuuride või ornamentidega kaetud kaunistusriba. Antiigileksikoni järgi nimetatakse friisiks vaid joonia stiilis templi talastiku ülemist figuuridega kaunistatud osa, aga tegelikult oli friis olemas ka teistel templitüüpidel. Dooria templi friisiosa koosnes üksteisega vahelduvatest triglüüfidest ja
Sellele vaatamata ei olnud kuni kahekümnenda sajandini kaarte tervest planeedist. Kosmosest tehtud pildid planeedist on märkimisväärse tähtsusega; näiteks, on nad tohutuks abiks ilmaennustamisel ja eriti orkaanide jälgimisel ja ennustamisel. Ja nad on erakordselt kaunid. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Suurem osa Maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. atmosfäär = 0.0000051 ookeanid = 0.0014 maakoor = 0.026 vahevöö = 4.043 välimine tuum = 1.835
Molekulide vaba tee pikkused selles piirakonnas on väga suured (10km-d, kuid Maa lähedal 10-8m). Eksosfäär Eksosfäär on üleminekukiht Maa atmosfääri ja planeetidevahelise ruumi vahel. Tema ülapiir võib ulatuda 960-1000km-ni. Ionosfäär Alumises troposfääris on ioonipaaride arv väike: 500-700 paari/cm3. [Troposfääris praktiliselt vabu elektrone pole (Ne=0)]. 60-70km kõrgusel esimene oluliselt laetud kiht: D kihi alaosa, kus vabade elektronide kontsentratsioon on Ne=108/m3. Kõrgus Laetud kiht Vabade elektronide arv 60-70km D kihi alaosa Ne=108/m3 80km (öösel 90km) D kihi ülaosa Ne=109/m3 100km E kiht Ne=1,5*1011/m3 240km F kiht Ne=4*1011/m3
13. Seedetrakti ülaosa verejooks: peptiline haavand, Mallory-Weissi sündroom, stresshaavand. Diagnostika, Ravi. Seedetrakti ülaosa verejooksud algavad Treitzi sidemest (lig. suspensorium duodeni) proksimaalsemal. Tüüpilised sümptomid on hematemees ja meleena, väga ulatusliku verejooksu korral võib esineda ka hematokeesia (värske veri väljaheides). Seedetrakti ülaosa verejooksud on u 2x sagedasemad võrreldes alaosa verejooksudega. Ülaosa verejooksude sagedasemad põhjused on peptilised haavandid, Mallory-Weissi sündroom, hemorraagiline ösofagiit, hemorraagiline gastriit, vaariksite verejooks, stresshaavandid, seedetrakti 11 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov ülaosa vähk ja vaskulaarsed malformatsioonid. Kõige tähtsam diagnostiline uuring on gastroskoopia, mis
seedimine kulgeb koos gaaside moodustumisega, mistõttu seda protsessi nimetatakse ka tselluloosi käärimiseks.Tekkinud gaasid eemaldatakse röhitsuse teel.Eesmao limaskest seedefermente ei produtseeri.Pärismagu ehk libedik paikneb pikliku pirnja moodustisena ventraalsel kõhuseinal,vatsast ja võrkmikust paremal.Libedikku katab kogu ulatuses kardina-, funduse- ja püloorsusenäärmeid sisaldav limaskest. 11. Peen- ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Jämesoolest on peensool peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse : kasteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik, peensoole algus, asetseb suuremalt osalt kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu dorsaalset kõhuseina. Ta jaguneb veisel kraniaalseks, alanevaks, ristiseks ja ülanevaks osaks
Euroopas 3676 miljonit paari. Pöialpoiss Eestis võib pöialpoissi kohata aastaringselt. Osa rändab talveks edelasse, osa tuleb põhjapoolt siia, suurem osa linde on paigalllinnud. Pöialpoiss pesitseb enamuses parasvöötme Euraasias. Ta on osaliselt paigallind, osaliselt rändlind, peamiselt liiguvad põhjapoolsete alade linnud talveks lõuna poole. Pöialpoiss on väga väike lind. Tal on rohekas keha pealpool, kreemikas ja valge keha alaosa, kaks valget tiivatriipu ja valge nägu koos mustade silmadega. Pealael on kaks musta triipu, mille vahel isastel on oranzh ja emastel kollane triip. Nokk on must ja jalad pruunid. Pöialpoiss on väga vilgas lind. Ta suudab koha peal lennata, nokkides samal ajal oksalt mõne putuka. Seepärast kutsutakse teda ka Euroopa koolibriks. Talvel ühineb tihaste ja teiste metsalindude parvedega. Väga külmadel talvedel võivad külastada ka
õlipinnalt peegeldunud valgus figuuri peale ja õlgadele. Palverändureile näis, et Zeus ise kiirgab jumalikku valgust. Usaldusväärset koopiat Zeusi kujust ei ole. Originaalilähedased peaksid aga olema keiser Hadrianuse ajal Elises vermitud müntidel leiduvad Zeusi kujutised. Mündil kujutatud jumala õlipuupärjaga kaetud lokkis juuksed langevad kuklale, paljastades kõrva. Kõrge ja lai laup ning tihedad kulmud meenutavad jumalate ja inimeste valitsejat, samal ajal kui näo alaosa ja suu viitavad rahu ja maheduse jumalale, nagu märkis Dion Chrysostomos. Artemise tempel Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike-Aasias. Linna asutasid XII sajandi lõpus e. Kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Kreeka pärimuse kohaselt maabus varsti pärast Trooja sõda Väike-Aasia rannikul viimase Ateena kuninga Kodrose poeg Androklos ja rajas sinna linna, kindluse ja templi. Arheoloogid tegid kindlaks, et XI sajandil e. Kr
frontalis't, kõrva ja silmaümbruse, ülahuule ja põsepiirkonna ülaosa lihaseid; alumine tüvi rr buccales, r marginalis mandibulae et colli innerveerib põsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõuatsi lihaseid, samuti platysma't. VII närvist pourus et meatus Esiku- ja teojuur, mida käsitletakse eraldi närvidena. Mõlema koostises on bipolaarsed lateraalsemalt, acusticus internus neuronid, mille kehad vastavates tundeganglionides.
külmetuda). Jalgade alla võib vajadusel asetada jalatoe kaldega umbes 20o. Jalatuge tuleks kindlasti kasutada, kui jalgu ei saa põrandale toetada või tooli isteplaat soonib reisi. Istumine õige kõrgusega toolil, toetadades jalgu põrandale või jalatoele, aitab ära hoida selja liigse nõgususe teket. See on eriti oluline nimmevalude vältimiseks. Et selgroog saaks puhata ega oleks pinges, peab tooli seljatugi olema liikuv, seejuures toetama korralikult selja alaosa ning ei tohi segada tööprotsessis vajalike liigutuste tegmist. 10 . 11 12 Kokkuvõte Kuigi arvuti on meie suur abimees, kaasnevad ka arvuti kasutamisega erinevad terviseprobleemid. Peamistelt mõjub arvuti kasutamine silmadele, põhjustab peavalu ja tugi- ning liikumisaparaadivalusid ja tekitab stressi. Haiguste ennetamiseks on kasutusele võetud selline teadus nagu ergonoomia.
Niisuguse kiiruse muutumine iga kolvi käigu korral tekitab suuri inerts jõude. Nende jõudude suurus sõltub kolvi ja temaga liituvate massist. Kolb peab taluma gaaside põlemisel tekkivat kõrget kuumust ja paisumist. Kolbide enam levinumaks materjaliks on alumiiniumi sulam. Nad on kerged, samas tugevad, juhivad hästi soojust, väikese hõõrde teguriga. Kolbi tugevuse saavutamiseks on see valatud ribidega ja on silmade kohalt kõige paksem. Kolvi pea on väiksema läbimõõduga kui kolvi alaosa seetähendab, et kolb on valmistatud koonilisna. Uus kolb on ka ovaalne. Kolvi läbimõõt on kolvi silmadega risti suunas suurem, kui kolvi silmade suunas. Töösooja mootori korral muutub kolb soojuspaisumise tulemusel silindriliseks. Soojuspaisumise tulemusel võib kolb silindrisse kinnikiiluda, selle vältimiseks tehakse mõningatele kolbidele T kujulised sisselõiked e paisumispilud. Kolbi põhi võib olla tasapinnaline või eri kujuliselt süvistatud, eriti diiselmootoritel
· Ajalugu 1360. aastatel rajatud torn oli algselt 13,3 meetri kõrgune, kolme korrusega (alumine laokorrus, kaks ülemist kaitsekorrused) ja puidust vahelagedega. Ülakorrusest eendus puidust kaitserõdu, mille kaudu pääses müürile. 14361437 ehitati hoone välisseinad paksemaks ning lisati kõrgust. 16-meetrisele kõrgusele lisandus veel puidust kaitsekorrus. Kõrgest tornist valmis siis küll ainult alaosa. Praegused viis korrust ning 26,5-meetrise üldkõrguse sai torn 1520. aastatel, mil lisati veel kaks kaitsekorrust. Kolm esimest korrust hakkasid siis kandma laoruumide funktsiooni. 7 1935. aastal torni korrastati ning 1965. aastal restaureeriti, selle käigus ehitati ka praegune kõrge kivikatus. 2000. aastatel renoveeriti torn taas. Korruste vahele valati betoonist vahelaed, parandati
Tallinna Tehnikaülikool Kalakotkas Referaat Jan Raidloo 082616 YAGB51 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................2 Sissejuhatus............................................................3 Kalakotka arvukus ja levik eestis...................................4 Toitumine..............................................................6 Pesitsus bioloogia.....................................................7 Rändefenoloogia.......................................................9 Kokkuvõte.............................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................11 2 Sissejuhatus Kalakotkas on saleda kehaehitusega väiksem kotkas. Tema tiibade siruulatus võib ul...
palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Pseudobasiilika, ainult külglöövid võlvitud, kesklööv puitlaega. 13. saj oli: kaitsekirik: raskete riivpalkidega suletavad sissepääsud, piiluavad, pelgupaigad tornis ja löövipealsetel, välisseinteäärsed kaitsekäigud. kaupmeestekirik võlvidepealne kaubaladu madal kuubitaoline läänetorn, lühike ja lai pikihoone, ruudukujuline kooriga kolmelööviline ehitis, kompaktne ja suletud seinapindadega. juurdeehitusi ja tugipiilareid polnud
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
moodustuvad näsakesed e hatud, mis tungivad sügavale emaka limaskesta, nende abil saab ta kõik oma arenguks vajalikud toitained emaka limaskestast. Idulane esimesel elukuul: 1)esimestel nädalatel areneb idulane väga kiiresti: jätkub rakkude jagunemine, liikumine, ümberpaiknemine, osa rakkude hukkumine. 2)moodustuvad rakkude kogumikud- tulevaste organite algmed. 3)kujuneb esmane närvisüsteem ja ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge. 4)keha ülaosa areneb kiiremini kui alaosa. Idulane teisel elukuul 1)teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade alged. 2)selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed, jalad. 3)silmad on veel laugudeta. Kolmanda arengukuu algus- idulasest saab loode 1)olemas kõik kehaosad ja peamised organid 2)loode sarnaneb juba väliselt inimesega 3)loodet ümbriteb mitu lootekesta, mis kaitsevad teda (nt vesikest) 4)loode ujub vedelikuga täidetud õõnes
Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allosas vee hüdrostaatiline surve ning tegemist on juba survelise veega. [5] Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamendi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Vee surve sõltub veesamba kõrgusest. [5] 2.1 Hüdroisolatsioonisüsteemid 2.1.1 Tihenduskrohv Isolatsiooni- ehk tihenduskrohvid on tsemendi baasil valmistatud veetihedad krohvid. Neid kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise veekoormuse puhul nii sees kui väljas. Tihenduskrohv 22 saavutatakse kindla tera koosseisule ja lisanditele, kuid peeneteralisuse tõttu on tihenduskrohv kerge pealispinnal pragunema
Esimene osa jaguneb omakorda 4 väiksemaks osaks terminid, võõrsõnad, tsitaadid, omadussõnad - , mis omakorda jagunevad kaheks osaks. Esimeses alaosas on välja toodud sõnad väljaannete kaupa ja teises on sõnu analüüsitud. Ilukirjandusliku teksti filmisõnade uurimisel otsustasin loobuda nende jaotamisest nelja rühma. Termini ja võõrsõna piiri tõmbamine ongi sageli peaaegu võimatu ja paljud terminid on tegelikult ka võõrsõnad. Selle osa esimene väiksem alaosa pakub sõnade loendi koos arvuga, kui palju neid tekstis leidus; teine alaosa on analüüs. Keel on osa inimese loomusest. ,,Üks rahva identiteedi kandjaid ongi keel." (Erelt, Metslang, 1998, 657) Selle arusaamine ja mõistmine aitab meil paremini mõista oma emakeele väärikust ja kordumatus individuaalsus. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks oma kaaslastega ja kindlasti ka oma mõtete väljendamiseks. Keel muutub tänu sõnavarale
Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis.
Pärast seda võtsin ette väiksema savitüki, mille rullisin taignarulliga laiaks. Saanud 3-5 millimeetri paksuse kihi (õhem kiht kipub lõhki kuivama), lõikasin sellest välja soovitava kujuga pilliroolehe, mille kinnitasin selle selle küünlajala põhiosa külge, pannes esmalt pintsli abil lobri1 soovitud kohtade peale lehel ja seejärel ka küünlajala peal. Seejärel vajutasin lehe õrnalt oma kohale ning silusin selle alaosa küünlajala aluse külge kuni liitekoha jooned kadusid. Nüüd võtsin väikese tüki järelejäänud savist ning rullisin sellest umbes viie sentimeetri pikkuse peenikese ussi, mille kinnitasin samuti lobri appi võttes küünlajala aluse külge. Siis võtsin väikese tüki pehmet savi ning surusin selle läbi metallsõela. Saadud peenikesed ribad kinnitasin lobri abil ettevaatlikult ussikese otsa külge, et saadud peenikesi jupikesi mitte kokku litsuda. Sel viisil sain valmistada pillirootuti
Negatiivne indigosinine on usklik, kes on muutunud fanaatikuks. Igasugune sõltuvus seondub negatiivse indigosinisega. Indigosinine teab, millal edasi liikuda või millal olemasolevast kindlalt kinni hoida. Kuna struktuur on indigosinise üks omadusi, edendab ta õiglust ja rahu. Advokaatidel ja näitlejatel on seos indigosinisega. Indigosinine ja inimkeha osad: Indigosinine tähistab meie skeletti, eelkõige selgroogu, kuid ka ajuripatsit, aju alaosa, silmi ja põskkoopaid.[19] Et valmistada end ette uueks eluetapiks, vaadelge üksisilmi kesköise taeva sügavat indigosinist. [20] 11 Lilla Lilla on kuninglik kiirgus, valitseja, vaimne juht. Ta on ka kaitsja ja halaja vaim. Lilla on vaimuaristokraatia, ta pürgib valgustatud täiuslikkuse poole
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpof...
Keevitustööd Hapnikku transporditakse teras balloonides rõhu all 15 MPa ja atsetüleeni balloonides on rõhk 1,6 MPa ettevaatust Õliga kokkupuutudes võib hapnik plahvatada,atsetüleen on plahvatus ohtlik segunenult õhu või hapnikuga,balloonide hapniku ja atsetüleeni ventiilid on erineva ehitusega et vältida ekslikult hapniku reduktori paigaldamist atsetüleeni balloonile.AS Eesti AGA tarnib keevitus hapnikku halli alaosa ja valge ülaosaga teras balloonides atsetüleeni balloonid on kirsipunast värvi standardi GOST tähistus värvid on erinevad hapniku balloon on helesinise värvuse ja musta pealmisega atsetüleeni balloon on valge värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu
choledochus). Jämesool (intestinum crassum): Pikkus (laibal) ca 1,5 m, läbimõõt ca 8cm alguses, ca 4 cm lõpus; paikneb kõhuõõnes raamina ümber peensoole. Ülesanneteks on vee (+ veeslahustuvate vitamiinide) ja mineraalsoolade imendamine, jääkainete väljutamine. Jämesoole osad ja alaosad: A.Umbsool (caecum) + ussripik (appendix vermiformis) s.o. rahvakeeles “pimesool” B.Käärsool (colon) – 4 alaosa – ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. C.Pärasool (rectum) Jämesoole seina ehitus: A.Limaskest: Limaskestal tavalised kihid (vt.!), iseloomulikud: soolenäärmed on peamiselt limanäärmed, soolehatte ei ole, ussripikus koondlümfifolliikulid – nn. soolemandel (tonsilla intestinalis) B. Lihaskest: Ringkiht ühtlaselt paigutunud, pikikiht koondunud kolmeks paelaks (taenia) – jooksevad kokku ussripiku alguskohta, pärasoolel pole näha
liikumises. Laamade hõõrdumine ja põrkumine põhjustab vulkaanipurskeid ja maavärinaid, mis võivad Maa pinda oluliselt ümber kujundada- moodustada uusi saari ja mägesid, rebestada maapinda tohutute lõhedega. (1:15) Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Maa tuum koosneb peamiselt rauast , kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga.
Beletaaz oli määratud valitsejale ja tema abikaasale, ülakorrusel asusid laste ja lähikondlaste magamistoad. Tiibhooned seevastu pidid saama kammerhärrade ja kammerneitsite majutuspaikadesks. Kõik aknad olid algselt suvelossile kohaselt ühekordsete raamidega. Hoone keskset osa toovad esile eenduva keskrisaliidi ette paigutatud sammasrõdu, kolm erikujulise pealmikuga vestibüüliust ning rikkalikum krohvehis. Algselt oli voolitud lehtdekooriga raamistatud mitte üksnes ovaalakna alaosa, vaid ka pealmik. Lossi peakorruse vanimalt plaanilt on näha, et sinna oli ette nähtud 8 ahju (Kahjuks alles on neist 4), 4 kaminat. Ülemisele elukorrusele oli plaanitud 8 ahju, neist alles 5. Lossi vasakus tiivas on tänini säilinud neli siniste maalitud maastikega ahju. Need on kahte tüüpi. Kaks ahju on laotud kahlitest, millel on maastikumotiivi ümber maalitud raam ja nurgas veerandrosett, teisel paaril täidab maastikuvaade kahli äärest ääreni. Kõik maastikud on erinevad.
"Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis.Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 1. 40 Maakoor 2. 10- 400 Vahevöö ülaosa 3. 400- 650 Ülemineku piirkond 4. 650-2700 Vahevöö alaosa 5. 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 6. 2890-5150 Välimine tuum 7. 5150-6378 Sisemine tuum Maa keemiline koostis (massi järgi): 1. 34.6% rauda 2. 29.5% hapnikku 3. 15.2% räni 4. 12.7% magneesiumi 5. 2.4% niklit 6. 1.9% väävlit 7. 0.05% titaani Marss Päikesest lugedes neljas planeet, meie naaberplaneet Marss paistab silma oma punaka värvitooniga. Seetõttu on teda teiste taevakehade seast kerge ära tunda. Kuna tal on hõre ja
metsisel ja laanepüül. Habekakk kuulub looduskaitse alla. Lumekakk Lumekakk on üldtoonilt valge peaaegu kassikaku suurune röövlind. Linnu nägu ja rind on valged, jalgade ülaosa, mida me tavaliselt tema kõhuks peame, on samuti valge, kuid sellel esinevad pruunid rõhtsad triibud. Tiivad ja selg on värvunud nagu jalgade ülaosagi, ainult et seal on nende pruunide vöötide laius tunduvalt laiem. Jalgade alaosa, jookse ja varbad on hallid, küüned mustad. Nokk on samuti must. Linnu pealagi ja laup on keha kõige pruunimad osad, seal võib pruuni ja valge suhe ulatuda kuni 1:1. Lumekakk ei ole meil tavaline lind, teda nähakse talvel vaid mõnel üksikul korral. Omajagu on selles süüd ka tema heledal värvusel kuid põhiline on ikka see, et lind meil lihtsalt eriti sage külaline ei ole. Lumekakk toitub nagu ka kassikakk endast väiksematest lindudest ja loomadest. Saaki
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitaine...
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimisest...................................................................................................................4 1.4. Kokkuvõtteks........................................................................................................................5 2. Savitellise toormaterjal, tootmine, omadused ja kasutamine.........6 2.1. Too...
Probleemid kehaga ja tervisega hakkavad ilmnema siis, kui organism ei suuda enam happelisi jääkaineid väljutada ja hakkab neid ladestuma. ( PH tasakaal ) 2. PH TASE VERES JA ORGANISMIS 4 Erinevates kehapiirkondades on pH nõuded erinevad , näiteks vere ja kudede oma peaks olema natuke aluseline, uriin neutraalne või isegi natuke happeline, soolestiku alaosa aga happeline, sülje oma on kõikuv. Kuna veri on kõige olulisem ja peab püsima kõige täpemini sobivuse piirides, seetõttu on vere pH kõige usaldusväärsem ja seega kõige olulisem sisetingimuste indikaator. Vere ideaalne pH tase on 7,365. Organism ei saa endale pH taseme alanemist lubada, et seda ära hoida, hakkab veri kompenseerimaks liiga happelist keskkonda, kudedest aluselisi mineraale välja tõmbama. Kui keha ei saa piisavalt toidust aluselisi
punase värvuse. . Sambad: 1) DOORIA - see stiil on vanim ja kõige primitiivsem. Need on madalad ja jässakad. Sambal puudub baas, kapiteel väga tagasihoidlik. Ehhiin kettakujuline ja abaskus ruudukujuga. 2) JOONIA - Sammas on peenem ja elegantsem. Sambal mitmeosaline baas. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratsioonidega. 3) KORINTOSE.s - Kapiteel on erinev jooniast. Kapiteeli alaosa karika või vaasi kujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Abakus 4 nurkne. Seinamaalingud olid kreeklaste seas hinnatud, kuid kahjuks pole need säilinud Hellenite maalikunstist saab ettekujutuse ainult vaasimaalide põhjal KREETA-MÜKEENE KULTUUR Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni
plaane. 7 Hereford on sajanditevanune tõug, mida kasvatati algselt Lääne-Inglismaal Herefordi krahvkonnas. Algupäraselt olid herefordid suurekasvulised veoloomad, kehakaaluga isegi üle 1400 kg. Aastal 1800 alustatud ristamise ja selektiivse aretustegevuse tulemusel saadi kaasaegse välimusega tõug. Esimene tõuraamat aastal 1846. Praegusel ajal üks levinumaid lihaveisetõuge.(Hereford) Värvuselt on herefordi veised tumepunased, pea, kõht, osaliselt selg, jalgade alaosa ja sabatutt aga on valged. On olemas nii sarvedega kui ka nudisid hereforde. Põhja- Ameerikas aretatud tüüp on suuremat kasvu ning teda kasvatatakse praegu Soomes. Sünnimass on lehmvasikatel 39 kg ja pullvasikatel 41 kg, aastaste lehmikute kehamass on 365 kg ja pullmullikatel 487 kg (Soome lihaveiste 2000. a jõudluskontrolli andmed). Täiskasvanud pullide kehamass ulatub 800...1000 kg-ni, täiskasvanud lehmade oma 550...700 (mõningail juhtudel kuni 900 kg). Seda peetakse
Värvulised Laul on lühike ja sujuv, koosneb Väike sale lind, kelle välimust Metsades ja puhtast ja meloodilisest trillerist ja iseloomustavad hele kulmutriip, metsatukkades, lõpeb meeldivate minoorsete hallikasroheline seljaosa ja kahvatu jõekallastel, võsastikes, viledega alaosa. Jalgade värv on parkides, aias. punakas.Täiskasvanud emas- ja isaslind on sarnased, noorlinnud aga *Salu-lehelind tunduvalt kollakamad. *Sootihane
Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. ...
Nägemisanalüsaator → silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed → nägemisnärv → nägemisristmik → suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond. 184. Haistmisanalüsaator: Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked moodustavad haistmisnärvi → haistmissibul → suuraju koore hipokambikääru konksu osas. 185. Maitsmisanalüsaator: Maitsmispunga retseptoorne rakk → IX ja VII (vahenärvi kaudu) peaajunärv → suuraju poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa. Haistmisretseptorid (küs. 184) 1. peaajunärv 7. ja 9 peaajunärv 186. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad elundid: Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: a) Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks
Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfäär hõlmab maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik. tsonaalsed tegurid algselt kiirgusbilansist tulenevad atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad 1) planetaarne tase üks maastikusfäär e. epigeosfäär 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
