Vundamendi isoleerimine niiskuse, külmamõju ja radooni eest (0)

 
Kristian  Nõmmik 
Vundamendi isoleerimine  niiskuse, 
külmamõju ja radooni eest 
REFERAAT 
Õppeaines: Hoone osad 
Ehitusinstituut 
Õpperühm: KHE 31 
Juhendaja : lektor  Jüri Tamm 
Esitamiskuupäev:……………. 
Üliõpilase allkiri :…………….. 
Õppejõu allkiri: ……………… 
 
Tallinn  2018  
SISUKORD 
SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 
1. 
VUNDAMENDI  SOOJUSTAMINE  ........................................................................................... 5 
1.1 
Vundamendi soojustusmaterjalid .......................................................................................... 5 
1.1.1 
Styrofoam XPS ............................................................................................................... 6 
1.1.2 
EPS 120 PERIMEETER  Pluss ....................................................................................... 6 
2. 
VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST ................................................................ 7 
2.1 
Hüdroisolatsioonisüsteemid................................................................................................... 7 
2.1.1 
Tihenduskrohv ................................................................................................................ 7 
2.1.2 
Veetihe  betoon  ................................................................................................................ 8 
2.1.3 
Mineraalsed isolatsioonivõõbad ..................................................................................... 8 
2.1.4 
Bituumenkatted .............................................................................................................. 8 
2.1.5 
Rullmaterjalist isolatsioonipaanid .................................................................................. 8 
2.2 
Hüdroisolatsioonmaterjalide tutvustus .................................................................................. 9 
2.2.1 
GRACE Bithuthene 4000 ............................................................................................... 9 
2.2.2 
EPASIT BDK/2K ........................................................................................................... 9 
2.2.3 
Xypex  Admix ................................................................................................................. 9 
2.2.4 
MC-Injekt GL-95 ......................................................................................................... 10 
3. 
RADOON  ................................................................................................................................... 11 
3.1 
Radooniohutu ehitamise põhimõtted ................................................................................... 11 
3.1.1 
Radoonimembraan ....................................................................................................... 11 
3.1.2 
Alt tuulutatav põrand .................................................................................................... 12 
3.1.3 
Radooni kogumissüsteem ja alarõhk pinnases ............................................................. 12 
2 
 
3.1.4 
Radoonikogusmikaevud ............................................................................................... 13 
4. 
KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 15 
VIIDATUD  ALLIKAD ...................................................................................................................... 16 
 
 
3 
 
SISSEJUHATUS 
Vundament  on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning 
ehitisele  mõjuvatest  jõududest  ( kasuskoormus ,  tuulekoormus,   lumekoormus   jne)  põhjustatud 
koormuse  ülekandmine   pinnasele .  Vundament  ning  selle  alus  peavad  tagama  ehitise  püsivuse 
ehituspaiga  geoloogilistes,  hüdrogeoloogilistes  ning  klimaatilistes  tingimustes.  Kuigi  vundamenti 
pole  maa  pealt  näha,  on  tegemist  ehitise  ühe  olulisema  osaga,  mille  kvaliteedist  sõltub  ülejäänud 
konstruktsioonide eluiga ja deformatsioonidele vastupidavus.[1] 
Vundamentide   ja  soklite  isoleerimiseks  peab  kasutama  üksnes  külma,  niiskust  ning  pinnase 
liikumisest   tulenevaid  pingeid  taluvaid  materjale.  Vundamendi  ja  aluspõranda  isolatsioonitööde 
õige  planeerimine  ning  teostus  välistab kahjud, mis ei piirdu üksnes vundamendiga, vaid mõjutavad 
ka  põranda-  ning  seinakonstruktsioone.  Loomulikult  on  tähtis  ka  ehituse  kvaliteet  ning  hoone 
põhikonstruktsioonide teostus. 
Referaadis   vaatleme   vundamendi   soojustus    tehnoloogiaid   ja  materjale.  Niiskuse  mõju 
vundamendile ja kaitset radooni eest. 
 
 
4 
 
1.  VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE 
Soojustamata  vundament  on  hoone  üks   suuremaid   külmasildu,  mis  jahutab  põrandaid,  tekitab 
vundamendi peal asuvates hooneosades kondensaati, hallitust ja niiskuskahjustusi ning levitab seda 
teistessegi  konstruktsiooniosadesse.  Seetõttu  on  vundamendi  rajamisel  eriti  oluline  pöörata 
tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. 
Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid  tehtaks  õiges 
järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel hoopis 
kahju  tuua.  Vundament  on  vaja  keldriga   hoonel    isoleerida   ennekõike  sellepärast,  et  muuta  hoone 
soojapidavamaks  ja  kaitsta  seda  muutliku  ilmastiku  eest.  Keldrita  hoone  vundamendile  annab 
soojustamine kaitse külmakergete eest. 
Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib 
jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi  paisub  maapinnas ja hakkab lõhkuma maja 
konstruktsioone.  Selleks,  et  külmakerked  ei   toimuks ,  peaks  vundament  toetuma  pinnasele  allpool 
maapinna külmumise piiri.  
Vundamendi  alla  või  ümber  oleks   soovitav   panna  drenaaž,  mis  siis  hoiaks  pinnasevee  taset 
võimalikult  kaugel  vundamendist  ja  põrandast.  Sest  liigse  niiskuse  puhul  väheneb  vundamendi 
konstruktsioonide  vastupidavus.  Drenaaži  kõrgeim  kohta  peaks  alati  olema  madalam  kui 
vundamendi  põhi  ja  torustiku  soojustus  peaks  tagama,  et  oleks  külmumispiirist  allpool.  Jälgima 
peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaž  kogub  siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist 
eemale.[2] 
1.1 
Vundamendi soojustusmaterjalid 
On  olemas  palju  erinevaid  soojustusmaterjale,  kuid  igaüks  peaks  välja   valima   endale  selle  kõige 
sobivama  materjal, arvestades vundamendi eripära ja kasutuskohta. 
5 
 
1.1.1  Styrofoam XPS 
Styrofoami soojustusplaadid valmistatakse ekstrudeeritudpolüstüreenist. Neid XPS soojustusplaate 
toodab  Norrköpingisasuv  Dow  Sverige  AB  tehas.  Dow  Chemical  Companypoolt  loodud 
ekstrudeerimistehnoloogia  võimaldabvalmistada  ühtlase  kvaliteediga  ja  vaid  õhuga  täidetud 
kärgedesttooteid. Materjal on tugev, jäik ja praktiliselt olematuveeimavusega (