Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Savist küünlajalad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kasutatakse detailide kleepimiseks"?

Savist küünlajalad
uurimistöö
Tartu 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Lühidalt savist, tehnikatest ja töövõtetest 4
2. Küünlajalg „Tiigipervel“ 6
3. Küünlajalg „ Nostalgia “ 10
4. Küünlajalg „ Kellukad “ 13
5. Küünlajalg „Kassipojad“ 16
6. Küünlajalad „ Londiste “ ja „Dumbo“ 19
7. Küünlajalg „ Abstrakt “ 22
Kokkuvõte 24
Kasutatud allikad 25

Sissejuhatus


Keraamikaga, milleks nimetatakse savist käsitsi või tööstuslikult vormitud esemeid, on inimesed tegelenud juba aastatuhandeid – vanimaiks peetakse Tšehhoslovakkiast leitud figuure , mille vanuseks arvatakse olevat 32 000 aastat! (Viide)
Tihtipeale algabki paljude kultuuride kunstiajalugu pihta just keraamikaga kuna igalt inimkultuurialalt on vanimate leidude hulgas alati ka keraamikat leitud. Tuli muudab savi ka aastatuhandetele vastupidavaks.
Tänapäeval aga on keraamikast kujunenud lihtsalt huvitav ja loov hobi või käsitöövorm.
Oma uurimistööna otsustasingi niisiis valmistada 5-7 küünlajalga, kasutades erinevaid töövõtteid ning kirjeldada töökäiku nende valmistamisel.
Et tutvuda erinevate töövõtetega, käisin eelnevalt ka kooli keraamika valikkursusel.
Minu uurimistöö koosneb seitsmest peatükist, millest esimeses kirjeldan….. Ja igas järgmises peatükis kirjeldan ühe küünlajala valmimist ning võtteid, mida seejuures kasutasin .

1. Lühidalt savist, tehnikatest ja töövõtetest


Sain teada, et savikeraamika puhul on väga oluline savi hoolikas läbisõtkumine, kuna savisse jääva õhumulli tõttu võivad esemed ahjus puruneda.
Kui on saavutatud ühtlane ja paraja niiskustasemega savi, võib hakata sellest asju välja vormima. Selleks on mitmesuguseid erinevaid tehnikaid, nagu voolimine , treimine, rullimine , valamine jne. Kõige lihtsam ja käepärasem on voolimine, mida kasutasin ka oma küünlajalgade valmistamiseks.
Kui ese on valmis vormitud, tuleb see jätta kuivama. Savist esemeid ei maksa kuivatada liiga kiiresti (liiga kuivas ja soojas ruumis). Kuivamisel savi kahaneb. Kui savi pinnal toimub kiire kuivamine ja seespool aeglasem , võib ese tekkinud pingete tõttu kergesti puruneda. Keskeltläbi kulub toatemperatuuril esemete kuivamiseks umbes üks nädal. Kuivanud saviese on ikkagi väga õrn ja seda tuleb ettevaatlikult käsitseda. Kui seda pole põletatud saab kuivanud savieset vette kastes taas savimassiks muuta.
Siin
Kui ese on umbes nädala kuivanud, läheb see edasi eelpõletusele. Selleks et esemeid saaks muretult glasuurida ilma, et peaks väga muretsema purunemise pärast, kuumutatakse neid 700º-800º C juures. Sellisel temperatuuril toimuvad savi struktuuris pöördumatud muutused: savist põleb ära süsinik ja väävel ning savi struktuur muutub tugevamaks ja püsivamaks ning ei lahustu enam vees. Peale eelpõletust on savi struktuurilt ometi poorne ja vett- imav , kuid vesi ei põhjusta enam savikeha paisumist .
Eelpõletuselt tulnud eset on juba ohutu glasuurida. Glasuurid on ained, mis kõrgel temperatuuril sulavad eseme pinnal klaasjaks kihiks. Glasuure kantakse eelpõletatud esemele vedelikuna kas pintsliga , sissekastes, pihustades või muul moel. Eseme põhi jäetakse glasuurimata kuna ahjus põletusel kleepuks see alusele kinni.
Viimaks peab taies läbima veel kõrgpõletuse ehk glasuurpõletuse, mille käigus toimuvad savi struktuuris lõplikud muutused, mille tagajärjel savi tiheneb täielikult ja moodustab tugeva kivisarnase keha. Sellises kuumuses toimub ka glasuuride sulamine eseme pinnale klaasjaks kihiks.

2. Küünlajalg „Tiigipervel“


Esmalt võtsin umbes 600-grammise keskmiselt pehme savitüki, millest hakata küünlajalga valmistama. Sellest umbes ühe viiendiku panin esialgu kõrvale ning sellest voolisin hiljem eraldiolevaid figuurid .
Siis võtsin kätte suurema savitüki ning pressisin selle kõvasti palliks kokku, et kuskile vahele õhumulle ei jääks. Kui see tehtud, asusin saadud palli mööda alust edasi tagasi rullima, et anda küünlajalale silinderjas vorm. Kui olin rahul saadud kujuga, tõstsin küünlajala püsti ning asusin voolisin selle alumise osa lapikumaks, et küünlajalg laua peal kindlamalt seisma hakkaks . Seejärel asusin silusin konarusi ja pragusid, et anda küünlajalale ühtlaselt sile pind.
Kui olin saavutanud soovitult ühtlase pinna, voolisin küünlajala tüve ülemise osa ümaramaks voolima kuni see meenutas kujult kera. Seejärel süvendasin asusin seda kera näppude abil keskelt, kuni saavutasin lõpuks soovitud laiaservalise kausi kuju. Saadud kausi servi pigistasin sõrmede abil kokku pigistama nii, et tekkisid väikesed nurgakesed. Kausikese põhja aga silusin tasaseks, et küünal seal turvaliselt püsti püsiks. Seejärel võtsin ühe kaunistusega nööbi, mille abil vajutasin kausjale osale lainete kujulisi süvendeid. Kui terve kausi pind oli kujutistega kaetud, võtsin peenikese naaskli ning joonistasin selle terava otsa abil tüve keskmisele osale pilliroogu.
Pärast seda võtsin ette väiksema savitüki, mille rullisin taignarulliga laiaks. Saanud 3-5 millimeetri paksuse kihi (õhem kiht kipub lõhki kuivama), lõikasin sellest välja soovitava kujuga pilliroolehe, mille kinnitasin selle selle küünlajala põhiosa külge, pannes esmalt pintsli abil lobri1 soovitud kohtade peale lehel ja seejärel ka küünlajala peal. Seejärel vajutasin lehe õrnalt oma kohale ning silusin selle alaosa küünlajala aluse külge kuni liitekoha jooned kadusid. Nüüd võtsin väikese tüki järelejäänud savist ning rullisin sellest umbes viie sentimeetri pikkuse peenikese ussi, mille kinnitasin samuti lobri appi võttes küünlajala aluse külge. Siis võtsin väikese tüki pehmet savi ning surusin selle läbi metallsõela. Saadud peenikesed ribad kinnitasin lobri abil ettevaatlikult ussikese otsa külge, et saadud peenikesi jupikesi mitte kokku litsuda. Sel viisil sain valmistada pillirootuti.
N Luigefiguur
üüd võtsin käsile viimase savitüki, mille küljest rebisin kaks ühesuurust tükki ja voolisin mõlemad väikeste kolmnurgakeste kujuliseks ( luige tiivad?) ning panin hetkeks kõrvale.
Seejärel voolisin suuremast tükist välja voolima väikese luige keha, kaela ja pead. Pähe tegin ka naaskli abil väikese silma. Kui keha oli valmis, kinnitasin ka tiivad lobri abil keha külge ning silusin seni kuni liitekohti polnud enam näha. Määrisin pintsliga luige kõhule ning küünla alumisele osale lobri ja kinnitasin ka luigefiguuri küünlajala külge.
Seejärel asetasin küünlajala nädalaks ajaks riiulile kuivama.
Nädala möödudes panin küünlajala eelpõletuseks ahju.
Küünlajalg pärast eelpõletust.
Küünlajalg pärast glasuurpõletust.
Pärast eelpõletust hakkasin küünlajalga glasuurima , valides põhitoonideks sinise ja rohelise ning värvides luige valgeks. Olles lõpetanud glasuurimise, panin küünlajala glasuurpõletuseks ahju.

3. Küünlajalg „ Nostalgia“


Oma teise küünlajala jaoks võtsin umbes 700 grammi kaaluva savitüki ning eraldasin sellest taas umbes ühe neljandiku detailide tarvis.
Kõige pealt otsustasin teha küünlajalale lehekujulise aluse. Selleks rullisin Tüki savi taignarulli abil lamedaks, Seejärel lõikasin sellest noa abil välja suure lehekujutise, mille kuju lihvisin sõrmede abil ning mille servad panin kergelt ülespoole kaarduma. Olles rahul saadud vormiga, panin lehe ajutiselt kõrvale ning võtsin käsile põhiosa savist.
S Ülemise õie tegemine.
eejärel asusin rullima koonusja kujuga silindrit, mille alumine osa oli veidi laiem kui ülemine. Saanud soovitava kuju, kinnitasin küünlajala tüve lobri abil lehekujulise aluse külge ning silusin sõrmede abil ära ka liitekohad , et neid näha ei jääks, samba ülemisest osast aga voolisin välja mõned väiksemad lehekesed, millest hiljem said aluslehed tüve otsa tulevale õiele.
Järgmisest savitükist ning veeretasin sellest pika ussi, mille kerisin lobri abil varrena ümber küünlajala tüve ning mille otsad silusin taaskord põhiosaga üheks.
Siis võtsin ülejäänud savi ning rullisin selle taignarulli abil umbes 4-5 millimeetri paksuseks kihiks, millest lõikasin noa abil välja õielehed lõikama. Õielehti lõikasin välja kolme õie tarvis ehk siis viisteist tükki. Seejärel asusin õielehtedest lilli kokku seadma, kinnitades õielehed lobri abil ükshaaval soovitud kohtadele ning tekitades sel viisil ühe viielehelise õie küünlajala tippu, teise selle tüvele ja kolmanda aluse külge.
Varre valmistamine.
Ülejäänud savi rullisin taas tihedaks palliks kokku. Sellest pallist voolisin pallist pika ussi, millest keerutasin küünlajala tipus oleva õie keskele sobiva suurusega pesa küünlale, lisades iga kihi vahele taaskord lobri.
Kui pesa valmis, võtsin tüki pehmemat savi ning sõela ning surusin savi läbi sõela suruma , et saada sobivaid südamikke lilledele. Ka üleval oleva küünlapesa ümbritsesin saadud tolmukatega.
Kui see tehtud, andsin küünlajalale veel viimase lihvi , siludes veel mõningaid konarusi ning jätsin selle siis riiulile kuivama.
Nädala pärast panin piisavalt kaua kuivanud küünlajala ahjueelpõletusele.
Kui küünlajalg oli ära põletatud, otsustasin selle ära angoobida.
Selleks katsin kogu küünlajala angoobiga ära ning seejärel pesin svammi abil üleliigse angoobi maha, nii et enamasti jäi angoobi ainult pragudesse. Peale seda lasin küünlajalal veidi kuivada ning panin ta siis taas glasuurpõletuseks ahju.
Pärast angoobimist ja teist põletust.

4. Küünlajalg „Kellukad“


Esmalt võtsin ühe umbes 1100-grammise savitüki ning, olles sellest ühe viiendiku kõrvale pannud , asusin taaskord küünlajala põhiosa silindrikujuliseks veeretama.
Saavutanud soovitud pikkuse ja jämedusega tüve, tõstsin selle püsti ning asusin sellele omapärasemat kuju andma, avaldades selleks sõrmedega soovitud kohtadele kerget survet. Samuti vajutasin laiemaks küünlajala alumist osa ning lõikasin sellest välja neli nurka, saades nii ristikujulise aluse. Seejärel niisutasin sõrmi, et küünlajalga paremini siluda.
Kui olin küünlajala põhikujuga rahul , asusin taaskord küünlajala ülemist osa kerakujulisemaks voolima nagu ma seda ka esimese küünlajala puhul tegin. Kui kera valmis, hakkasin seda keskelt õõnestama, saavutades kausja tulemuse. Vajutasin taas kausi külgi kokku, üritades anda sellele sarnasuse suurele kellukale.
K Küünlajala tüve üldkuju.
ui see tehtud, asusin väiksema savitüki kallale, millest hakkasin väiksemaid figuure välja voolima.
Esmalt võtsin kamaka küljest tüki, millest voolisin välja pika ussi. Kinnitasin selle lobri abil küünlajala külge ning silusin ära otsakohad.
Seejärel võtsin järelejäänud savitükist ühe kolmandiku ning rullisin sellest ühtlase umbes 4-5 millimeetri paksuse kihi, millest lõikasin välja neli lehte. Viimistlesin lehti näppude vahel ning kinnitasin need siis lobri abil küünlajala külge. Kasutades peenikest naasklit, joonistasin lehekestele ka leherootsud.
Viimase osa savist jagasin seejärel viieks võrdseks osaks ning veeretasin neist kõigist tihedad pallikesed. Saanud kõik pallikesed valmis, voolisin neist väikseid kausikesed välja voolima. Kõik kausikesed valmis, pigistasin ma nende külgi kokku pigistama nii, et tekkisid väikesed nurgad ning kausikesed saavutasid kellukate kuju.
Kui kõik viis kellukat valmis, asusin neid lobri abil küünlajala külge sättima, kinnitades küünlajala ülaosale kaks, keskosale samuti kaks ning alaosale ühe kelluka .
Peale kellukate kinnitamist võtsin taas tüki pehmet savi ning sõela ( seekord palju peenema kui eelnevatel kordadel) ning hakkasin kellukatele tolmukaid valmistama.
Saadud tolmukad kinnitasin lobri abil kellukate keskele.
S Kellukate lisamine.
eejärel silusin niiskete sõrmedega veel paar konarust. Kuna seekordne küünlajalg oli veidi suurem kui eelnevad, jätsin selle ka veidike kauemaks ehk siis pooleteiseks nädalaks kuivama. Pärast kuivamist panin küünlajala eelpõletusele.
Küünlajala glasuurimisel valisin küünlajala põhitooniks kollase värvi, glasuurides kellukad erksiniseks, nende tolmukad aga teist tooni siniseks ning lehed rohekaks. Kui kogu küünlajalg sai glasuuritud, läks ka see küünlajalg glasuurpõletuseks ahju.
Enne eelpõletust.
Pärast glasuurpõletust.

5. Küünlajalg „Kassipojad“


Selle küünlajala valmistamiseks võtsin umbes 900 grammi kaaluva keskmisest veidike pehmema savitüki (sobib paremini modelleerimiseks) ning jagasin selle võrdselt kolmeks osaks.
Esimesest osast rullisin umbes seitsme millimeetri paksuse kihi, millest lõikasin noa abil välja enamvähem ovaalse kujuga aluse. Aluse ääred pigistasin sõrmede abil natuke paksemaks kui ülejäänud alus. Lõikeülejäägid pigistasin taas tihedalt kokku, et neid hiljem kasutada.
J Istuva kassi algfiguur.
ärgmiseks kujust asusin voolisin istuva kassipoja kuju, vormides peaosa ümaraks. Seejärel voolisin ninaosa kolmnurksemaks ning, kasutades spetsiaalseid savivoolimisvahendeid, vajutasin sisse ka nina piirjooned. Lõpuks pigistasin kassipojale näppude abil ka kõrvad. Siis asusin voolima keha, millele üritasin anda kergelt kormnurkset kuju ning et jääks mulje kahest esikäpast, vajutasin esiküljele pikkupidi kerge süvendi. Seejärel kandsin nii kassile kui ka alusele lobri ning asetasin kassi paika.
Pärast esimese kassi kinnitamist asusin jägmise kassipoja voolimise juurde. Nagu esimesegi kassi puhul, alustasin ma ka seekord kassi peast ning voolisin talle eelmise kassipoja eeskujul ka näojooned. Peale näo valmissaamist voolisin keha voolimise juurde. Sellele kassipojale soovisin teha lamavat figuuri ning voolisin välja ka esikäpad. Kui soovitud kuju saavutatud, pintseldasin kassi kõhualuse lobriga üle, lisasin lobri ka alusele ning kinnitasin seejärel figuuri aluse külge. Küünla hoidmiseks vajutasin lamava k Lamava kassi figuuri voolimine.
assipoja seljale süvendi.
Seejärel võtsin ülejäänud savi ning jagasin selle kolmeks enamvähem võrdseks osaks. Esimesest veeretasin ümmarguse palli, mille kinnitasin lobri abil lamava kassipoja käppade vahele. Kahest ülejäänust aga rullisin mõlemale kassipojale pikad sabad.
Pärast seda niisutasin sõrmed ning viimistlesin paari kühmu, andes nii küünlajalale veel viimase lihvi.
Kassipoegadega küünlajala otsustasin glasuurida erksates toonides, värvisin kassid erkpunaseks ning aluse siniseks.
Enne eelpõletust.
Pärast glasuurpõletust.

6. Küünlajalad „ Londiste“ ja „Dumbo“


Kuna esimene elevandikujuline küünlajalg, mille valmistasin, purunes ahjus, otsustasin valmistada uue, mis kahjuks samuti purunes. Siiski otsustasin mõlema töökäigu kirjelduse siin ära tuua.
Mõlema küünlajala puhul võtsin alustuseks 1600-grammise savitüki ning jagasin selle enamvähem võrdselt kaheks.
Ü Jalgade kinnitamine keha külge.
hest tükist voolisin välja keha, üritades seljale kerget kumerust anda. Kui kehakuju valmis, võtsin teise savitüki küljest neli enamvähem ühesuurust tükki ning voolisin neist jalad. Iga jala ülemise osa tegin kergelt viltuse, et oleks mugavam neid keha külge kinnitada. Kui kõik neli jalga valmis, kinnitasin need lobri abil elevandi keha külge ning silusin nende kinnituskohad nii ära, et nende jooni näha ei jääks.
J Kõrvade kinnitamine.
ärgmiseks jagasin ülejäänud savihulga kaheks ning ühest neist hakkasin välja voolisin pead. Kui olin saavutanud soovitava peakuju, kinnitasin pea lobri abil keha külge ning võtsin teise tüki küljest kaks ühesuurust savitükki, millest hakkasin välja voolisin kolmnurkseid kõrvad, mille ma siis seejärel lobri abil pea külge kinnitasin. „Dumbo“ puhul tegin kõrvad tunduvalt suuremad kui „Londiste“ puhul.
A Londi ja pea kinnitamine keha külge.
llesjäänud tükist võtsin väikese tüki elevandi saba jaoks ning ülejäänust asusin lonti voolima, jättes alumise osa jämedamaks ning vajutades ülemise otsa kergelt lapikuks. Kui olin soovitud tulemusega rahul, kinnitasin londi rohke lobriga näo külge ning silusin kuni polnud näha mingeid ühenduskohti.
S Sabatutt.
eejärel vajutasin „Dumbo“ puhul elevandi selja sisse küünalde jaoks kaks süvendit, „Londiste“ puhul aga võtsin tüki pehmet savi, rullisin selle laiaks ja üsna õhukeseks ning kleepisin selle lobri kasutades talle vaibana selga . Tema seljale vajutasin aga vaid ühe süvendi. Vaiba narmaste, aga ka mõlema elevandi sabatuti, puhul kasutasin taaskord peenikest sõela, ajades sealt pehmet savi läbi.
Kui olin lobri abil sabatuti („Londiste“ puhul ka narmad ) ära kinnitanud, lõikasin mõlema küünlajala puhul sälgu sisse ka lontidele, et ka sealt saaks küünla läbi torgata.
S Lõhe londis küünla hoidmiseks.
iis lõikasin mõlemale elevandile noaga ka naeratavad suud ning lihvin neid veel niiskete näppudega. „Londiste“ puhul tegin veel enne kuivama panemist peeniksese traadiga augukesi, et õhk põletamise ajal välja pääseks.
Kuna tegu oli nii kogukate esemetega, kulus nende kuivamiseks aga kaks nädalat, misjärel need läksid eelpõletusele ning purunsesid mõlemad kahjuks ahjus, kuna õhumullid olid jäänud hoopis pea ja keha ühenduskohta.
Augukeste tegemine peenikese traadiga, et vältida õhumulle
Küünlajalg „Londiste“
Pärast eelpõletust.

7. Küünlajalg „Abstrakt“


Esmalt võtsin 500 grammi savi ning sellest umbes ühe viiendiku panin kõrvale väiksemate detailide tarbeks.
Kuna seekord ei soovinud ma teha midagi tõetruud, otsustasin hoopis ühe väiksema küünlajala kasuks, millele lisada lihtsaid kaunistusi.
Algatuseks võtsingi suurema savitüki ning voolisin selle ühtlaselt jämedaks silindriks voolima. Kui soovitud pikkus ja jämedus käes, voolisin küünlajala alumise osa nelinurkseks voolima.
Kui see tehtud, võtsin detailide jaoks mõeldud kamaka küljest tüki savi ning rullisin selle taignarulli abil umbes 4 millimeetri paksuseks. Seejärel lõikasin sellest korrapäratu nelinurga kujulise tüki, mille kinnitasin lobri abil viltuselt küünlajala ülaosa ümber.
Võtnud savi küljest veel kaks tükki, veeretasin mõlemast mööda alust pikad ussid , mille otsad kinnitasin küünlajala ülaosa külge ning mille ülejäänud osa panin korrapäratult ümber küünlajala keerduma.
Ülejäänud savi jagasin väikesteks tükikesteks, millest veeretasin väiksed pallid. Need pallid kinnitasin samuti lobri kasutades küünlajala külge. Olles ära silunud mõned üksikud muhud, jätsin küünlajala kuivama.
Kuna tegu oli väikese taiesega, kulus selleks vaid nädal, misjärel see läks eelpõletusele.
Peale põletamist sain küünlajala ära glasuurida, kuigi selleks sain ma kasutada vaid punakaid toone kuna savi ise oli punane (eelmiste küünlajalgade puhul oli tegu valge saviga , mis kahjuks sai otsa) nii et teistest värvidest oleks see savi läbi kumanud. Pärast glasuurimist panin küünlajala ahju glasuurpõletusele.
Pärast glasuurpõletust.
Viimase lihvi andmine.

Kokkuvõte


Oma uurimistöös kasutasin niisii voolimist, mis esmapilgul tundus üsna kerge.
Väiksemate detailide valmisvoolimine ning kinnitamine osutusid aga hoopis raskemaks, kui ma olin arvanud, sest tuli olla väga ettevaatlik, et kusagile õhku vahele ei jääks. Samuti kippus savi õhu käes üsna ruttu kuivaks muutuma ning hakkas seetõttu pudenema.
Enamasti kasutasin kõikide küünlajalgade valmistamiseks ühesuguseid töövõtteid, kuigi osade küünlajalgade puhul võtsin kasutusele ka spetsiaalseid voolipulki, nagu näiteks kassidele nägude voolimisel. Samuti kasutasin nii elevantidele kui ka kassidele küünla jaoks sobiva augu tegemiseks tööriistana üht tööriista käepidet, et avarus saaks piisavalt suur ja korrapärane. Et lõigata sirge servaga ääri, võtsin kasutusele ka joonlaua ning noa.
Kuigi enamus küünlajalgadest õnnestus ja ma olin tulemustega rahul, esines siiski ka kaks tagasilööki. Nimelt purunesid mõlemad elevandikujulised küünlajalad eelpõletuse käigus, millest mul oli väga kahju kuna tegemist oli mu enda lemmik küünlajalgadega. Arvatavasti jäi neile nende kogukuse tõttu sisse õhumulle ninga kuigi „Londiste“ puhul tegin ma purunemise ennetamiseks küünlajala kõhualusele väikesed augukesed sisse, ei tabanud ma ilmselt õigeid kohti. Samuti on võimalik, et oma suuruse tõttu oleksid mõlemad küünlajalad pidanud võibolla enne eelpõletust natuke kauem kuivama.
Sellest hoolimata olen ma oma uurimistöö tulemustega väga rahul. Selle käigus õppisin ära taaskord ühe huvitava ajaviiteala ning loodan ka tulevikus keraamikaga tegeleda, kuna see töö andis mulle nii mitmeidki uusi ideid taieste jaoks, mida kunagi valmistada sooviksin .

Kasutatud allikad


1 savi ja vee segu, mida kasutatakse detailide „kleepimiseks”?
25
Vasakule Paremale
Savist küünlajalad #1 Savist küünlajalad #2 Savist küünlajalad #3 Savist küünlajalad #4 Savist küünlajalad #5 Savist küünlajalad #6 Savist küünlajalad #7 Savist küünlajalad #8 Savist küünlajalad #9 Savist küünlajalad #10 Savist küünlajalad #11 Savist küünlajalad #12 Savist küünlajalad #13 Savist küünlajalad #14 Savist küünlajalad #15 Savist küünlajalad #16 Savist küünlajalad #17 Savist küünlajalad #18 Savist küünlajalad #19 Savist küünlajalad #20 Savist küünlajalad #21 Savist küünlajalad #22 Savist küünlajalad #23 Savist küünlajalad #24 Savist küünlajalad #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor FrezZ Õppematerjali autor
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Lühidalt savist, tehnikatest ja töövõtetest 4
2. Küünlajalg „Tiigipervel“ 6
3. Küünlajalg „ Nostalgia“ 9
4. Küünlajalg „Kellukad“ 12
5. Küünlajalg „Kassipojad“ 15
6. Küünlajalad „ Londiste“ ja „Dumbo“ 18
7. Küünlajalg „Abstrakt“ 21
Kokkuvõte 23
Kasutatud allikad 24


Sarnased õppematerjalid

PRAKTIKA ARUANNE - Butafooria - Miniatuursed männid
27
pdf

PRAKTIKA ARUANNE - Butafooria - Miniatuursed männid

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava butafooria Carol Põldsaar PRAKTIKAARUANNE Butafooria praktika Vilma majas 16.-23.11.2020. a. Juhendaja : Eero Ehala Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ​Viljandi 2020 SISSEJUHATUS Praktika jooksul sain võimaluse lõpetada ära oma pooleli jäänud kooli projekti, milleks oli butafoorse piparkoogimaja meisterdamine ning praktikakaaslastega teha miniatuurseid mände. Tegemist oli tellimusega, teha Tallinna lennujaama kinnisvara firma reklaamiks miniatuurne männimets. AJAKAVA Kuupäev Kellaaeg Koht Tegevus 16. november 10.15 Vilma maja Piparkoogimajakese akende välja lõikamine 10.32 Piparkoogimajakese akende katmine PVA

Etenduskunst
keevitamise praktika aruanne
27
doc

keevitamise praktika aruanne

Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Ohutusnõuded gaaskeevitustöödel............................................................................................3 Ohutusnõuded elekterkeevitustöödel..........................................................................................5 Ohutusnõuded elektri käsitööriistade kasutamisel......................................................................6 Ohutusnõuded treimisel.............................................................................................................. 7 Ohutusnõuded giljotiinkääridega töötlemisel........................................................................... 10 Ohutusjuhend puurpingil töötajale............................................................................................14 Sisemine kamber (joonis 1)........................................................

Keevitamine
MUST KASS
14
rtf

MUST KASS

MUST KASS Ma ei looda ega palugi, et keegi usuks seda kõige pöörasemat, aga kummatigi lihtsat lugu, mida kavatsen kirja panna. Oleksin tõesti hull, kui loodaksin seda juhtumi puhul, kus mu oma meeleorganid kuuldut-nähtut keelduvad tunnistamast. Ometi – hull ma ei ole – ja päris kindlasti ei näe ma ka und. Aga homme ma suren ning täna tahan vabastada oma hinge sellest koormast. Mu otsene eesmärk on esitada maailmale selgelt, lühidalt ja ilma seletusteta rida igapäevaseid juhtumeid. Oma tagajärgedega on need juhtumid mind kohutanud – piinanud – hävitanud. Aga ma ei püüagi neid tõlgendada. Minule pole nad tähendanud midagi peale jubeduse – paljudele ei paista nad mitte niivõrd kohutavate, kuivõrd eriskummalistena. Tulevikus võib-olla leidub tark inimene, kes taandab mu pettekujutelma argitõeks – minust rahulikum, loogilisem ja mitte nii kergesti erutuv inimene, kes näeb asjaoludes, millest mina aukartusega nii üksikasjalikult jutustan, üksnes täiest

Novell
Eksami küsimuste vastused
32
doc

Eksami küsimuste vastused

Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus _25 tsüklit, veeimavus 6...12%, mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimistlustellis võib olla kas täis- või auktellis. Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline (nn vahvlimustriga) või harjaspind (harjadega kriimustatud). Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel. Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250x123x65 ja 230x113x65mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4mm). Tugevusklass _10 ja kuumakindlus _1550°C. Värvilt on nad heledad (kollakad). Samott-tellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged temperatuurid (küttekollete sisevooder, tööstuslikud põletusahjud jne).

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

· Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimistlustellis võib olla kas täis- või auktellis. Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline (nn vahvlimustriga) või harjaspind (harjadega kriimustatud). Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel. 05.05.2014 · Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250x123x65 ja 230x113x65mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4mm). Kuumakindlus 15500C. Värvilt on nad heledad (kollakad). Samott-tellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged temperatuurid (küttekollete sisevooder, tööstuslikud põletusahjud jne).

Ehitus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
Ehitusmaterjalid eksamikskordamine
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

Peaaegu paakumispiirini põletamisel tekib eriti suure tugevuse ja tihedusega tellis, mis on väga vastupidav. Tellis talub karme ilmastikumõjusid ja suurt mehaanilist koormust. Need on happe-, soola-ja õlikindlad. Sillutustellist on lihtne hooldada ja tänu veidi krobelisele pealispinnale on sellel mugav ja ohutu kõndida. Mõõtmed 200x100x52mm ja 200x100x45mm. Veeimavus <6%, külmakindlus FP 100, kaal 2,4kg. Porothermkärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist.Tugevus 10MPa ja 15MPa. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist.Kärgplokkidestmaja konstruktsioon on tulekindel kuni 4tundi. Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgplokidlaiusega188; 250ja 300mmkasutatakse lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks.Plokkide kõrgus on 238mm, pikkus ja laius erinevad.

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

2. AUKTELLIS ­ õõnestellis, kärgtellis. Paljude läbivate õõnsustega. Külmakindlus üle 15 tsükli. Soojajuhtivus väiksem kui täistellistel. Peamiselt seinamaterjalina. 17. 3. VIIMISTLUSTELLIS ­ kujult ja mõõtmetelt täpsem ja ilmastikukindlam. Külmakindlus üle 25 tsükli. Võib olla nii täis kui auk tellis. Külgpind sile, sooneline, ruuduline, harjaspind. Puhasvuukmüüritise ladumisel, laotakse ülejäänud seinaga kokku. 18. 4.SAMOTT-TELLIS ­ suure tulekindlusega savist. Laotakse väga õhukese vuugiga. Värvilt heledad. Küttekollete sisevoodrina, tööstuslikes põletusahjudes jne. 19. 5. POROTHERM KÄRGTELLISED ­ parima kvaliteediga savist. Tugevus 10MPa ja 15MPa. Paljukorruseliste ja konstruktsioonilt keerukate majade ehitamiseks. Maja konstruktsioon tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoonühendusega püstvuuk teeb ehituse lihtsaks ja kiireks ja ökonoomseks. 20. 18. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus 21

Ehitusmaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun