Savist küünlajalad
uurimistöö
Tartu 2009
SisukordSissejuhatus 3
1. Lühidalt savist, tehnikatest ja töövõtetest 4
2. Küünlajalg „Tiigipervel“ 6
3. Küünlajalg „
Nostalgia “ 10
4. Küünlajalg „
Kellukad “ 13
5. Küünlajalg „Kassipojad“ 16
6. Küünlajalad „
Londiste “ ja „Dumbo“ 19
7. Küünlajalg „
Abstrakt “ 22
Kokkuvõte 24
Kasutatud allikad 25
Sissejuhatus
Keraamikaga, milleks nimetatakse savist käsitsi või tööstuslikult
vormitud esemeid, on inimesed
tegelenud juba aastatuhandeid –
vanimaiks peetakse Tšehhoslovakkiast leitud
figuure , mille vanuseks
arvatakse olevat 32 000 aastat! (Viide)
Tihtipeale algabki paljude kultuuride
kunstiajalugu pihta just
keraamikaga kuna
igalt inimkultuurialalt on vanimate
leidude hulgas
alati ka keraamikat leitud. Tuli muudab savi ka aastatuhandetele
vastupidavaks.
Tänapäeval aga on keraamikast kujunenud lihtsalt huvitav ja loov
hobi või käsitöövorm.
Oma uurimistööna otsustasingi
niisiis valmistada 5-7 küünlajalga, kasutades
erinevaid töövõtteid ning kirjeldada töökäiku nende
valmistamisel.
Et tutvuda erinevate töövõtetega, käisin eelnevalt ka kooli
keraamika valikkursusel.
Minu uurimistöö koosneb seitsmest
peatükist, millest esimeses
kirjeldan….. Ja
igas järgmises peatükis
kirjeldan ühe küünlajala valmimist ning võtteid, mida seejuures
kasutasin .
1. Lühidalt savist, tehnikatest
ja töövõtetest
Sain teada, et savikeraamika
puhul
on väga oluline savi hoolikas läbisõtkumine, kuna savisse
jääva õhumulli tõttu võivad esemed
ahjus puruneda.
Kui on saavutatud ühtlane ja
paraja niiskustasemega savi, võib
hakata sellest asju välja vormima.
Selleks on mitmesuguseid erinevaid tehnikaid, nagu
voolimine ,
treimine,
rullimine , valamine jne. Kõige lihtsam ja käepärasem on
voolimine, mida kasutasin ka oma küünlajalgade valmistamiseks.
Kui ese on valmis vormitud, tuleb see
jätta kuivama. Savist esemeid ei maksa kuivatada liiga kiiresti
(liiga kuivas ja soojas ruumis). Kuivamisel savi kahaneb. Kui savi
pinnal toimub kiire
kuivamine ja seespool
aeglasem , võib ese
tekkinud pingete tõttu kergesti puruneda. Keskeltläbi kulub
toatemperatuuril esemete kuivamiseks umbes üks nädal. Kuivanud
saviese on ikkagi väga õrn ja seda tuleb ettevaatlikult käsitseda.
Kui seda pole põletatud saab kuivanud savieset vette kastes taas
savimassiks muuta.
Siin
Kui ese on umbes nädala kuivanud, läheb see edasi eelpõletusele.
Selleks et esemeid saaks muretult glasuurida ilma, et peaks väga
muretsema purunemise pärast, kuumutatakse neid 700º-800º C juures.
Sellisel temperatuuril toimuvad savi struktuuris pöördumatud
muutused: savist põleb ära süsinik ja väävel ning savi struktuur
muutub tugevamaks ja püsivamaks ning ei lahustu enam vees. Peale
eelpõletust on savi
struktuurilt ometi
poorne ja vett-
imav , kuid
vesi ei põhjusta enam savikeha
paisumist .
Eelpõletuselt tulnud eset on juba ohutu glasuurida.
Glasuurid on
ained, mis kõrgel temperatuuril sulavad eseme pinnal
klaasjaks kihiks. Glasuure kantakse eelpõletatud esemele vedelikuna kas
pintsliga , sissekastes, pihustades või muul moel. Eseme põhi
jäetakse glasuurimata kuna ahjus põletusel kleepuks see alusele
kinni.
Viimaks peab
taies läbima veel kõrgpõletuse ehk glasuurpõletuse,
mille käigus toimuvad savi struktuuris lõplikud muutused, mille
tagajärjel savi tiheneb täielikult ja moodustab tugeva kivisarnase
keha. Sellises kuumuses toimub ka glasuuride sulamine eseme pinnale
klaasjaks kihiks.
2. Küünlajalg „Tiigipervel“
Esmalt võtsin umbes 600-grammise keskmiselt pehme savitüki, millest
hakata küünlajalga valmistama. Sellest umbes ühe viiendiku panin
esialgu kõrvale ning sellest voolisin
hiljem eraldiolevaid
figuurid .
Siis võtsin kätte
suurema savitüki ning pressisin selle kõvasti palliks kokku, et
kuskile vahele õhumulle
ei jääks. Kui see tehtud, asusin saadud palli mööda alust edasi
tagasi rullima, et anda küünlajalale silinderjas vorm. Kui olin
rahul saadud kujuga, tõstsin küünlajala püsti ning asusin
voolisin selle alumise
osa lapikumaks, et küünlajalg laua peal kindlamalt seisma
hakkaks .
Seejärel asusin
silusin konarusi ja pragusid, et anda
küünlajalale ühtlaselt sile pind.
Kui
olin saavutanud soovitult ühtlase pinna, voolisin
küünlajala tüve ülemise osa
ümaramaks
voolima kuni
see meenutas kujult kera. Seejärel süvendasin
asusin seda kera
näppude abil keskelt, kuni saavutasin lõpuks
soovitud laiaservalise
kausi kuju. Saadud kausi
servi pigistasin
sõrmede abil kokku pigistama
nii, et tekkisid väikesed nurgakesed. Kausikese põhja aga silusin
tasaseks, et küünal seal turvaliselt püsti püsiks. Seejärel
võtsin ühe kaunistusega nööbi, mille abil vajutasin kausjale
osale lainete kujulisi süvendeid. Kui terve kausi pind oli
kujutistega kaetud, võtsin peenikese naaskli ning joonistasin selle
terava otsa abil tüve keskmisele osale pilliroogu.
Pärast seda võtsin ette väiksema savitüki, mille rullisin
taignarulliga laiaks. Saanud 3-5 millimeetri paksuse kihi (õhem kiht
kipub lõhki kuivama), lõikasin sellest välja soovitava kujuga
pilliroolehe, mille kinnitasin selle
selle küünlajala põhiosa külge, pannes esmalt
pintsli abil lobri1
soovitud
kohtade peale lehel ja seejärel ka küünlajala peal.
Seejärel vajutasin lehe õrnalt oma kohale ning silusin selle alaosa
küünlajala aluse külge kuni liitekoha jooned kadusid. Nüüd
võtsin väikese tüki järelejäänud savist ning rullisin sellest
umbes viie
sentimeetri pikkuse peenikese ussi, mille kinnitasin
samuti
lobri appi võttes küünlajala aluse külge. Siis võtsin
väikese tüki pehmet savi ning surusin selle läbi metallsõela.
Saadud peenikesed
ribad kinnitasin lobri abil ettevaatlikult ussikese
otsa külge, et saadud peenikesi jupikesi mitte kokku litsuda. Sel
viisil sain valmistada pillirootuti.
N Luigefiguur
üüd võtsin käsile viimase savitüki, mille küljest
rebisin kaks ühesuurust tükki ja voolisin mõlemad väikeste
kolmnurgakeste
kujuliseks (
luige tiivad?)
ning panin hetkeks kõrvale.
Seejärel voolisin suuremast tükist
välja voolima väikese
luige keha, kaela ja pead.
Pähe
tegin ka naaskli abil väikese silma. Kui keha oli valmis,
kinnitasin ka tiivad
lobri abil keha külge ning silusin seni kuni liitekohti polnud enam
näha. Määrisin pintsliga luige kõhule ning küünla
alumisele osale lobri ja kinnitasin ka
luigefiguuri küünlajala külge.
Seejärel asetasin küünlajala nädalaks ajaks
riiulile kuivama.
Nädala möödudes panin küünlajala
eelpõletuseks ahju.
Küünlajalg pärast eelpõletust.
Küünlajalg pärast glasuurpõletust.
Pärast eelpõletust hakkasin küünlajalga
glasuurima , valides
põhitoonideks sinise ja rohelise ning värvides luige valgeks. Olles
lõpetanud glasuurimise, panin küünlajala glasuurpõletuseks ahju.
3. Küünlajalg „ Nostalgia“
Oma teise küünlajala jaoks võtsin umbes 700 grammi kaaluva
savitüki ning eraldasin sellest taas umbes ühe neljandiku detailide
tarvis.
Kõige
pealt otsustasin teha küünlajalale lehekujulise aluse. Selleks
rullisin Tüki savi taignarulli abil
lamedaks, Seejärel
lõikasin sellest noa abil välja suure lehekujutise, mille kuju
lihvisin sõrmede abil ning mille servad panin kergelt ülespoole
kaarduma. Olles rahul saadud vormiga, panin lehe
ajutiselt kõrvale
ning võtsin käsile põhiosa savist.
S Ülemise õie tegemine.
eejärel asusin rullima koonusja
kujuga silindrit, mille alumine osa oli veidi laiem kui ülemine.
Saanud soovitava kuju, kinnitasin küünlajala tüve lobri abil
lehekujulise aluse külge ning silusin sõrmede abil ära ka
liitekohad , et neid näha ei jääks, samba ülemisest osast aga
voolisin välja mõned väiksemad lehekesed, millest hiljem said
aluslehed tüve otsa tulevale õiele.
Järgmisest savitükist ning
veeretasin sellest pika
ussi, mille kerisin lobri abil varrena ümber küünlajala tüve ning
mille
otsad silusin
taaskord põhiosaga üheks.
Siis
võtsin ülejäänud savi ning rullisin selle taignarulli abil umbes
4-5 millimeetri
paksuseks kihiks, millest lõikasin
noa abil välja õielehed lõikama.
Õielehti lõikasin välja kolme õie tarvis ehk siis viisteist
tükki. Seejärel asusin õielehtedest lilli kokku seadma, kinnitades
õielehed lobri abil ükshaaval soovitud kohtadele ning tekitades sel
viisil ühe viielehelise õie küünlajala tippu, teise selle tüvele
ja kolmanda aluse külge.
Varre valmistamine.
Ülejäänud
savi rullisin taas tihedaks palliks kokku. Sellest
pallist voolisin pallist
pika ussi, millest keerutasin küünlajala
tipus oleva õie
keskele sobiva suurusega pesa küünlale, lisades iga kihi vahele taaskord
lobri.
Kui pesa valmis, võtsin tüki pehmemat savi ning sõela ning
surusin savi läbi sõela
suruma ,
et saada sobivaid südamikke lilledele. Ka üleval oleva küünlapesa
ümbritsesin saadud tolmukatega.
Kui see tehtud, andsin küünlajalale veel viimase
lihvi , siludes
veel mõningaid konarusi ning jätsin selle siis riiulile kuivama.
Nädala pärast panin piisavalt kaua
kuivanud küünlajala ahjueelpõletusele.
Kui küünlajalg oli ära põletatud, otsustasin selle ära
angoobida.
Selleks katsin kogu küünlajala
angoobiga ära ning
seejärel pesin svammi
abil üleliigse angoobi maha, nii et enamasti jäi angoobi ainult
pragudesse. Peale seda lasin küünlajalal veidi kuivada ning panin
ta siis taas glasuurpõletuseks
ahju.
Pärast angoobimist ja teist põletust.
4. Küünlajalg „Kellukad“
Esmalt võtsin ühe umbes 1100-grammise savitüki ning, olles sellest
ühe viiendiku kõrvale
pannud , asusin taaskord küünlajala põhiosa
silindrikujuliseks veeretama.
Saavutanud soovitud pikkuse ja jämedusega tüve, tõstsin selle
püsti ning asusin sellele omapärasemat kuju andma, avaldades
selleks sõrmedega soovitud kohtadele kerget survet. Samuti vajutasin
laiemaks küünlajala alumist osa ning lõikasin sellest välja neli
nurka,
saades nii ristikujulise aluse. Seejärel niisutasin sõrmi,
et küünlajalga paremini siluda.
Kui olin küünlajala põhikujuga rahul , asusin taaskord
küünlajala ülemist osa kerakujulisemaks voolima nagu ma seda ka
esimese küünlajala puhul tegin. Kui kera valmis, hakkasin seda
keskelt õõnestama, saavutades kausja tulemuse. Vajutasin taas kausi
külgi kokku, üritades anda sellele sarnasuse suurele kellukale.
K Küünlajala tüve üldkuju.
ui see tehtud, asusin väiksema savitüki kallale, millest
hakkasin väiksemaid figuure välja voolima.
Esmalt võtsin kamaka küljest
tüki, millest voolisin välja
pika ussi. Kinnitasin selle lobri abil küünlajala külge ning
silusin ära otsakohad.
Seejärel võtsin järelejäänud savitükist ühe kolmandiku ning
rullisin sellest ühtlase umbes 4-5 millimeetri paksuse kihi, millest
lõikasin välja neli lehte. Viimistlesin lehti näppude vahel ning
kinnitasin need siis lobri abil küünlajala külge. Kasutades
peenikest naasklit, joonistasin lehekestele ka leherootsud.
Viimase osa savist jagasin seejärel viieks võrdseks osaks ning
veeretasin neist kõigist
tihedad pallikesed. Saanud kõik pallikesed
valmis, voolisin neist väikseid
kausikesed välja
voolima. Kõik kausikesed valmis, pigistasin
ma nende külgi kokku pigistama
nii, et tekkisid väikesed nurgad ning kausikesed saavutasid
kellukate kuju.
Kui kõik viis kellukat valmis, asusin neid lobri abil küünlajala
külge sättima, kinnitades küünlajala ülaosale kaks, keskosale
samuti kaks ning alaosale ühe
kelluka .
Peale kellukate kinnitamist võtsin taas tüki pehmet savi ning sõela
(
seekord palju peenema kui eelnevatel kordadel) ning hakkasin
kellukatele tolmukaid valmistama.
Saadud
tolmukad kinnitasin lobri abil kellukate keskele.
S Kellukate lisamine.
eejärel silusin
niiskete sõrmedega veel paar konarust.
Kuna seekordne
küünlajalg oli veidi suurem kui eelnevad, jätsin selle ka
veidike kauemaks ehk siis pooleteiseks nädalaks
kuivama. Pärast kuivamist panin
küünlajala eelpõletusele.
Küünlajala glasuurimisel valisin
küünlajala
põhitooniks kollase värvi, glasuurides kellukad erksiniseks, nende
tolmukad aga teist tooni
siniseks ning lehed rohekaks. Kui
kogu küünlajalg sai glasuuritud, läks ka see küünlajalg
glasuurpõletuseks ahju.
Enne eelpõletust.
Pärast glasuurpõletust.
5. Küünlajalg „Kassipojad“
Selle küünlajala valmistamiseks võtsin umbes 900 grammi kaaluva
keskmisest veidike pehmema savitüki (sobib paremini
modelleerimiseks) ning jagasin selle võrdselt kolmeks osaks.
Esimesest osast rullisin umbes seitsme millimeetri paksuse kihi,
millest lõikasin noa abil välja enamvähem ovaalse kujuga aluse.
Aluse ääred pigistasin sõrmede abil natuke paksemaks kui ülejäänud
alus. Lõikeülejäägid pigistasin taas tihedalt kokku, et neid
hiljem kasutada.
J Istuva kassi algfiguur.
ärgmiseks
kujust asusin voolisin istuva
kassipoja kuju, vormides
peaosa ümaraks. Seejärel voolisin ninaosa
kolmnurksemaks ning, kasutades spetsiaalseid
savivoolimisvahendeid,
vajutasin sisse ka nina piirjooned. Lõpuks pigistasin kassipojale
näppude abil ka kõrvad. Siis asusin voolima keha, millele üritasin
anda kergelt kormnurkset kuju ning et jääks mulje kahest esikäpast,
vajutasin esiküljele pikkupidi kerge süvendi. Seejärel
kandsin nii
kassile kui ka alusele lobri ning asetasin kassi paika.
Pärast esimese kassi kinnitamist asusin jägmise kassipoja voolimise
juurde. Nagu esimesegi kassi puhul, alustasin ma ka seekord kassi
peast ning voolisin talle eelmise kassipoja eeskujul ka näojooned.
Peale näo valmissaamist voolisin keha
voolimise juurde.
Sellele
kassipojale soovisin teha lamavat figuuri ning voolisin välja ka
esikäpad. Kui soovitud kuju saavutatud, pintseldasin kassi kõhualuse
lobriga üle, lisasin lobri ka alusele ning kinnitasin seejärel
figuuri aluse külge. Küünla hoidmiseks vajutasin lamava k Lamava kassi figuuri voolimine.
assipoja
seljale süvendi.
Seejärel võtsin ülejäänud
savi ning jagasin selle
kolmeks enamvähem võrdseks osaks. Esimesest veeretasin ümmarguse
palli, mille kinnitasin lobri abil lamava kassipoja käppade vahele.
Kahest ülejäänust aga rullisin mõlemale kassipojale pikad sabad.
Pärast seda niisutasin sõrmed ning viimistlesin paari kühmu,
andes nii küünlajalale veel viimase lihvi.
Kassipoegadega küünlajala
otsustasin glasuurida
erksates toonides, värvisin
kassid erkpunaseks ning aluse siniseks.
Enne eelpõletust.
Pärast glasuurpõletust.
6. Küünlajalad „ Londiste“
ja „Dumbo“
Kuna esimene elevandikujuline küünlajalg, mille valmistasin,
purunes ahjus, otsustasin valmistada uue, mis kahjuks samuti purunes.
Siiski otsustasin mõlema töökäigu kirjelduse siin ära tuua.
Mõlema küünlajala puhul võtsin alustuseks 1600-grammise savitüki
ning jagasin selle enamvähem võrdselt kaheks.
Ü Jalgade kinnitamine keha külge.
hest
tükist voolisin välja
keha, üritades seljale kerget kumerust anda. Kui
kehakuju valmis,
võtsin teise savitüki küljest neli enamvähem ühesuurust tükki
ning voolisin neist jalad. Iga jala ülemise osa tegin kergelt
viltuse, et oleks mugavam neid keha külge kinnitada. Kui kõik neli
jalga valmis, kinnitasin need lobri abil elevandi keha külge ning
silusin nende kinnituskohad nii ära, et nende jooni näha ei jääks.
J Kõrvade kinnitamine.
ärgmiseks jagasin ülejäänud savihulga kaheks ning ühest
neist hakkasin välja
voolisin pead.
Kui olin saavutanud soovitava peakuju, kinnitasin pea lobri abil keha
külge ning võtsin teise tüki küljest kaks ühesuurust savitükki,
millest hakkasin välja
voolisin kolmnurkseid
kõrvad, mille ma siis seejärel
lobri abil pea külge kinnitasin.
„Dumbo“ puhul tegin kõrvad
tunduvalt suuremad kui „Londiste“ puhul.
A Londi ja pea kinnitamine keha külge.
llesjäänud tükist võtsin väikese tüki elevandi saba
jaoks ning ülejäänust asusin lonti voolima, jättes alumise osa
jämedamaks ning
vajutades ülemise otsa kergelt lapikuks. Kui olin
soovitud tulemusega rahul, kinnitasin londi rohke lobriga näo külge
ning silusin kuni polnud näha mingeid ühenduskohti.
S Sabatutt.
eejärel vajutasin „Dumbo“ puhul elevandi selja sisse
küünalde jaoks kaks süvendit, „Londiste“ puhul aga võtsin
tüki pehmet savi, rullisin selle laiaks ja üsna õhukeseks ning
kleepisin selle lobri kasutades talle vaibana
selga . Tema seljale
vajutasin aga vaid ühe süvendi.
Vaiba narmaste, aga ka mõlema
elevandi sabatuti, puhul kasutasin taaskord peenikest sõela, ajades
sealt pehmet savi läbi.
Kui olin lobri abil sabatuti („Londiste“ puhul ka
narmad ) ära
kinnitanud, lõikasin mõlema küünlajala puhul sälgu sisse ka
lontidele, et ka sealt saaks küünla läbi torgata.
S Lõhe londis küünla hoidmiseks.
iis lõikasin mõlemale elevandile noaga ka
naeratavad suud
ning lihvin neid veel niiskete näppudega. „Londiste“ puhul tegin
veel enne kuivama panemist peeniksese
traadiga augukesi, et õhk
põletamise ajal välja pääseks.
Kuna tegu oli nii kogukate esemetega, kulus nende kuivamiseks aga
kaks nädalat, misjärel need läksid eelpõletusele ning purunsesid
mõlemad kahjuks ahjus, kuna õhumullid olid
jäänud hoopis pea ja keha ühenduskohta.
Augukeste tegemine peenikese traadiga, et vältida õhumulle
Küünlajalg „Londiste“
Pärast eelpõletust.
7. Küünlajalg „Abstrakt“
Esmalt võtsin 500 grammi savi ning sellest umbes ühe viiendiku
panin kõrvale väiksemate detailide tarbeks.
Kuna seekord ei soovinud ma teha midagi tõetruud, otsustasin hoopis
ühe väiksema küünlajala kasuks, millele lisada lihtsaid
kaunistusi.
Algatuseks
võtsingi suurema savitüki ning voolisin
selle ühtlaselt jämedaks silindriks
voolima. Kui soovitud
pikkus ja jämedus käes, voolisin
küünlajala alumise osa nelinurkseks
voolima.
Kui see tehtud, võtsin detailide jaoks
mõeldud kamaka küljest tüki savi
ning rullisin selle taignarulli abil umbes 4 millimeetri paksuseks.
Seejärel lõikasin sellest korrapäratu nelinurga kujulise tüki,
mille kinnitasin lobri abil viltuselt küünlajala ülaosa ümber.
Võtnud savi küljest veel kaks tükki, veeretasin mõlemast mööda
alust pikad
ussid , mille otsad kinnitasin küünlajala ülaosa külge
ning mille ülejäänud osa panin korrapäratult ümber küünlajala
keerduma.
Ülejäänud savi jagasin väikesteks tükikesteks, millest
veeretasin väiksed pallid. Need pallid kinnitasin samuti lobri
kasutades küünlajala külge. Olles ära silunud mõned üksikud
muhud, jätsin küünlajala kuivama.
Kuna tegu oli väikese taiesega, kulus selleks vaid nädal, misjärel
see läks eelpõletusele.
Peale põletamist sain küünlajala ära glasuurida, kuigi selleks
sain ma kasutada vaid punakaid toone kuna savi ise oli punane
(eelmiste küünlajalgade puhul oli tegu valge
saviga , mis kahjuks
sai otsa) nii et teistest värvidest oleks see savi läbi kumanud.
Pärast glasuurimist panin küünlajala
ahju glasuurpõletusele.
Pärast glasuurpõletust.
Viimase lihvi andmine.
Kokkuvõte
Oma uurimistöös kasutasin niisii
voolimist, mis esmapilgul tundus üsna kerge.
Väiksemate detailide valmisvoolimine ning kinnitamine osutusid aga
hoopis raskemaks, kui ma olin arvanud, sest tuli olla väga
ettevaatlik, et kusagile õhku vahele ei jääks. Samuti kippus savi
õhu käes üsna ruttu kuivaks
muutuma ning hakkas seetõttu
pudenema.
Enamasti kasutasin kõikide küünlajalgade valmistamiseks
ühesuguseid töövõtteid, kuigi osade küünlajalgade puhul võtsin
kasutusele ka spetsiaalseid voolipulki,
nagu näiteks kassidele nägude voolimisel. Samuti kasutasin nii
elevantidele kui ka kassidele küünla jaoks sobiva
augu tegemiseks
tööriistana üht tööriista käepidet, et avarus saaks piisavalt
suur ja korrapärane. Et lõigata sirge servaga ääri, võtsin
kasutusele ka
joonlaua ning noa.
Kuigi enamus küünlajalgadest õnnestus ja ma olin tulemustega
rahul, esines siiski ka kaks tagasilööki. Nimelt purunesid mõlemad
elevandikujulised küünlajalad eelpõletuse käigus, millest mul oli
väga kahju kuna tegemist oli mu enda lemmik küünlajalgadega.
Arvatavasti jäi neile nende kogukuse tõttu sisse õhumulle ninga
kuigi „Londiste“ puhul tegin ma purunemise ennetamiseks
küünlajala kõhualusele väikesed augukesed sisse, ei tabanud ma
ilmselt õigeid kohti.
Samuti on võimalik, et oma suuruse tõttu oleksid mõlemad
küünlajalad pidanud võibolla enne eelpõletust natuke kauem
kuivama.
Sellest hoolimata olen ma oma uurimistöö tulemustega väga rahul.
Selle käigus õppisin ära taaskord ühe huvitava ajaviiteala ning
loodan ka tulevikus keraamikaga tegeleda, kuna see töö andis mulle
nii mitmeidki uusi ideid taieste jaoks, mida kunagi valmistada
sooviksin .
Kasutatud allikad
1 savi ja vee segu, mida kasutatakse detailide „kleepimiseks”?
25
Kõik kommentaarid