Lihatõud (0)

Eesti maaülikool
Loomakasvatusinstituut

Kursusetöö veisekasvatuses
Lihatõud


Koostaja : Kaja Tuisk
Juhendaja : Heli Kiiman



Tartu 2012

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Lihaveised Eestis 4
Lihaveiste arv tõugude viisi 01.01.2012 5
Loomade heaolu ja loomatervishoid mahepõllumajanduses 6
Kokkuvõte lihaveiste heaolu uuringust Eestis 6
Hereford 8
Herefordi tõugu veiste head omadused on järgmised: 9
Ameerika piison 10
Maailma lihaveiste tõud 12
Tabel maailma lihaveiste tõud 12
Dexter 13
Hecki veis 14
Enderby saare veis 15
Kokkuvõte 16
Kasutatud kirjandus ja teosed 17

Sissejuhatus

Sõna „ cattle “ tuleb vanast prantsuse sõnast, mis tähendab omamist. Arvatakse, et esimesed veise kodustamised olid Euroopas ja Aasias kiviajal. Tänapäeva veised said alguse kõik ühest esivanemast, kelleks oli tarvas . Arvatakse, et viimane tarvas tapeti Poola aladel 1627aastal.
Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta põlluviljakust, kuna suhteliselt hästi oli arenenud teraviljakasvatus. Piima- ja lihaloomana hakati neid pidama alles XIX saj. II poolel s.o 1860ndate aastate paiku, kuid veel möödunud sajandi algul ei andnud keskmine talulehm aastas tonnigi piima. Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv .(Veisekasvatuse areng Eestis)
Ajalooliselt ei ole erilist vahet olnud piima - ja lihaveistel vaid kasutati samu veiseid nii liha kui ka piima toodanguks. Tänapäeval tööstus on aga palju rohkem spetsialiseerunud, sest peab tootma rohkem. On uuritud ka nende erinevusi, leiti et kõige suuremad erinevused seedesüsteemi hormoonides, muu kohapealt nad väga sarnased.
Sellel sajandil toimunud tormiline teaduse ja tehnika areng on muutnud ka veiste söötmist-pidamist, tõuaretust. Suured avastused bioloogiateaduses (DNA avastamine pärilikkuse materiaalse kandjana , geenitehnoloogia areng jne) on tublisti muutnud veiste aretuse iseloomu. Antibiootikumide, aminohapete ja bioaktiivsete ainete sünteesimine on võimaldanud toota tööstuslikult täiesti uusi söötasid, muutunud on söötmistehnika. Loomakasvatuses on kasutusele võetud arvutustehnika.
Lihaveiste kasvatamine on viimaste aastate jooksul näidanud tugevat kasvu trendi, seda seoses euroopa liidu toetustega maastiku hooldusel. Palju on Eestisse tekkinud nn. hobi veisekasvatajaid kellel on veised kõrval hobiks/tuluks ja põhitööna teenitakse leiba mujal. Palju on ka piimalehma farme, kus on leitud, et tootmine ei ole piisavalt tulus ja on hakatud järk järgult üle minema lihaveiste kasvatusele paaritades piimalehmasid lihaveiste tõu pullidega. Siin püüan välja tuua tähtsamad tänapäeva Eestis ja maailmas kasvatatavad lihaveise tõud. Tõukirjeldused toon välja aga mõned eksootilisemad veised, ning püüan tuua välja nende plussid ja miinused. Veel lisaks analüüsin uurimust mis on tehtud mahe veiste ja tavaliste veiste kasvatamisel Eestis.

Lihaveised Eestis

Lihaveiste kasvatus on Eestis suhteliselt uus valdkond , võrrelduna piimaveiste kasvatusega. Tegemist on kiirelt areneva ja perspektiivika loomakasvatusvaldkonnaga. Kui 2003. aasta augustis oli meil erinevat tõugu lihaveiseid kokku 8 176, siis 2012. aasta alguses juba 44332. Kasv on olnud viiekordne.
Pärast Eesti iseseisvumise taastamist oli lihaveiste arv kahanenud umbes 700ni. Mõne aja pärast hakkas nende hulk siiski vähesel määral kasvama, kuigi selleks soodsad tingimused puudusid. Polnud riiklikku toetussüsteemi ja loomade kokkuostuhinnad olid madalad.
Esmakordselt hakati massilisemalt loomi ostma alates 2002. aastast. Kui Ivari Padar oli põllumajandusminister, saadi lihaveiste ostmiseks 2,25 miljonit krooni. Hiljem toetas nende ostu ka Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. Sellest ajast alates hakkaski lihaveiste arv Eestis kiiresti suurenema. ( Suurmaa A)
Lihaveiseid on Eestis suhteliselt hea kasvatada kuna nad saavad elada aasta läbi õues või vajavad mõnda kergehitus hoonet omale peavarjuks. Kõige rohkem räägitakse nende söötmise puhul just tavalisest , sest suvel saavad nad edukalt karjamaal ise hakkama, kui on piisavalt ruumi.
Eestis on lihaveised hakanud väga tublideks abilisteks ka maastiku hooldusel. Selleks toodi ka Eestisse sisse Šhoti mägiveis, kes on väike ja vähenõudev. Veised on tublisti kaasa aidanud eesti ranna niitude hooldusele ja tänu sellele ka aidanud paljusid lindusid. Edukas näide on kalju kotkas, kelle arvukus on kõvasti tõusnud tänu hooldatud ranna niitudele.

Eestis on registreeritud 14 lihaveisetõugu. Neist arvukamalt on esindatud Hereford, Aberdiin - angus ja Limusiin (Tabel 1). Neist kõige värskem lisanduja on Ameerika piison, keda on kokku Eestis hetkel 13 neist 4 ammlehma. Piisoneid aga on rohkem kui Šhorthorne keda vaid 11 ja ammlehmad puuduvad.

Lihaveiste arv tõugude viisi 01.01.2012

Tabel 1

Loomade heaolu ja loomatervishoid mahepõllumajanduses

2009. aastal oli Eestis 102 767 ha mahepõllumajanduslikku maad ja 1360 mahetootjat. Maheloomakasvatusega tegeleb ligi kaks kolmandikku mahetootjatest. Kasvatatakse eelkõige lambaid (39 374 looma) ja veiseid (21 074 looma). Viimastel aastatel ongi laienenud just lamba- ja lihaveisekasvatus , teiste loomade arv on püsinud enamvähem sama.
Lihaveise ammlehmi pidas 286 tootjat. Kahes suurimas karjas on umbes 130 ammlehma. Maakonniti oli kõige rohkem lihaveise ammlehmi Hiiumaal (644), Võrumaal (626) ja Läänemaal (587). Mahedalt peetavaid lihaveiseid oli 2009. aastal kokku 13 698 ( Vetemaa , Mikk, 2010)
Mahe lihaveiste heaolu võrdlev uuring tavalihaveistega vaba ja hoonega pidamise tingimustes