Tellingute paigaldamine-seadusandlus (0)

Koolitus: Tellingud, töölavad
TELLINGUD, TÖÖLAVAD.
Tartu, 2010
Sisukord.
1. Koolituse eesmärk ja sisu
2. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade paigaldamisel
3. Tööandja õigused ja kohustused
4. Tellingute kasutamine ja paigaldamine

1. KOOLITUSE EESMÄRK JA SISU.
Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (töölavad, redelid ,
tellingud);
• omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike abikonstruktsioonide
valmistamiseks;
• omandab oskuse paigaldada puidust ja alumiiniumist tellinguid ja töölavasid.
Õppesisu
TELLINGUD JA TÖÖLAVAD Tellingute tüübid, redelid, tööpukk, pukktelling,
tellingute tõusuteed, kaitsepiirded. Tellingute ja töölavade konstruktsioon ,
ehitamise nõuded ja kasutusala. Monteeritavad metallkonstruktsiooniga tellingud, nende
püstitamise nõuded ja kasutusala. Tellingute paigaldus ja montaaž. Teenistuslikud tõstukid.
Ohutusnõuded tellingute ja töölavade püstitamisel.
Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
• üldnõuded tellingute ehitamisel , paigaldamisel;
• tööde tehnoloogiline järjekord tellingute ehitamisel;
• tellingute ohutusnõuded;
• tellingute ja töölavade ehitamise ja paigaldamise nõudeid;
• töötervishoiu ja tööohutusnõudeid puidust abikonstruktsioonide ehitamisel ja
paigaldamisel ning järgib neid praktiliste tööde teostamisel;
oskab:
• valmistada ehituse abikonstruktsioone- töölavasid ja paigaldada tellinguid.
Hindamine
Hinnatakse:
• tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete ja
ohutute töövõtete valdamist tellingute ja töölavade valmistamisel;
• töökoha planeerimist (korrashoid).

2. OHUTUSNÕUDED TELLINGUTE JA TÖÖLAVADE PAIGALDAMISEL.
2.0.1. Tellinguid võivad paigaldada, demonteerida või muuta ainult töötajad, kes on saanud väljaõppe, mis hõlmab:
2.0.1.1. tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise plaani mõistmist;
2.0.1.2. tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise ajal järgitavaid ohutusmeetmeid;
2.0.1.3. inimeste või esemete kukkumise ohtu välistavaid meetmeid;
2.0.1.4. kaitsemeetmeid, mida kasutatakse halbade või kiiresti muutuvate ilmastikutingimuste puhul tellingute kahjustumise vältimiseks;
2.0.1.5. tellingutele lubatud koormust;
2.0.1.6. muid ohtusid, mis on seotud tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmisega
2.1 Isikukaitsevahendite kasutamine
Turvaköiega varustatud ohutusvööd peab kasutama töötamisel tellingutel ,
katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades, kui kukkumisohtu ei saa muude
ohutusabinõudega kõrvaldada. Kui köie pikkust peab tihti reguleerima, tuleb kasutada isepingutuvaid turvaköisi.
2.2 Püsikindlus ja tugevus
Töötamiskohtade püsikindlust ja tugevust tuleb regulaarselt kontrollida, eriti
pärast igakordset töötamiskõrguse muutmist.
2.3 Ehitustellingud ja redelid
2.3.1. Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või
konstruktori projekti kohaselt.
2.3.2. Kõik tellingud tuleb tugevuse seisukohalt õigesti projekteerida, ehitada ja
hooldada nii, et nende püsikindlus säiliks igasuguse ohu korral.
2.3.3. Tööplatvormid, läbikäigud ja tellingute trepid peavad olema konstrueeritud
selliste mõõtmetega ja neid tuleb kasutada nii, et oleks välistatud inimeste allakukkumine või jäämine kukkuvate esemete alla.
2.3.4. Redelid peavad olema piisava tugevusega ja neid tuleb korrapäraselt
hooldada. Redeleid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. Vaata TV täiendus!
2.3.5. Teisaldatavad tellingud tuleb kindlustada juhusliku liikumise vastu.
2.3.6. Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud.
Sellelt tuleb tagada sademevee ärajuhtimine.
2.3.7. Tellinguid, mis paiknevad liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades,
tuleb kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Ohtlik tsoon tellingute ümber tuleb
eraldada piirdega ja varustada hoiatusmärgistusega.
2.4 Tõsteseadmed
2.4.1. Tõsteseadmeid ja nende lisaseadiseid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt.
2.5. Tõsteseadmed
2.5.1. Inimeste tõstmiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja
abivahendeid.
2.5.2. Inimeste tõstmiseks kasutataval töövahendil peavad olema seadised , mis
väldivad:
2.5.2 (1) tõsteseadme ümberminekut;
2.5.2 (2) tõsteseadmelt kukkumist;
2.5.3. Tõsteseade peab olema varustatud vahenditega, mis selle avariilisel
seiskumisel väldib seadme allakukkumist ja võimaldab sinna kinnijäänud inimeste ohutut väljapääsemist.
2.5.4. Kui paigalduskoha asendi, kallaku või muude iseärasuste tõttu tõsteseadme
ümberminekut ei ole võimalik muude ohutusabinõudega täielikult vältida, peab vahendi kinnitama julgestustrossiga, millel on piisavalt suur tugevusvaru. Julgestustrossi seisukorda peab kontrollima iga päev.
2.6 Tõsteseadme kasutamine
2.6.1. Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle
püsivus, arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi.
Ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendite kasutamine
2.7 Üldnõuded
2.7.1. Ajutiseks kõrgtööks loetakse tööd, mida tehakse vähemalt 2 m kõrgusel
maapinnast , kasutades tellingut, redelit , köit, trossi või muid ajutiselt kasutatavaid
sarnaseid töövahendeid.
2.7.2. Ajutisi kõrgtöid võib teha üksnes siis, kui ilmastikutingimused ei ohusta töötaja
turvalisust ega kahjusta tema tervist.
2.7.3. Kui ajutisi kõrgtöid ei ole võimalik teha ohutult, ergonoomiliselt sobivates
tingimustes ega sobival pinnal, tuleb valida ohutute töötingimuste tagamiseks kõige
sobivamad töövahendid. Töövahendid peavad vastama tehtava töö laadile ja eeldatavale
koormusele ning nende paigutus peab võimaldama ohutu läbipääsu töötamiskohale.
2.7.4. Kõrgel asuvatele ajutistele töötamiskohtadele juurdepääsuks tuleb valida
sobivad vahendid vastavalt liikumissagedusele, töötamiskoha kõrgusele ja kasutusajale.
Valitud juurdepääsuvahendid ja nende paigutus peavad võimaldama evakueerumise ohu korral. Ühendusteed juurdepääsuvahendite ja töötamiskohtade vahel ei tohi suurendada kukkumisohtu.
2.7.5. Redeleid võib ajutisel kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul,
kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese
kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta.
2.7.6. Köisi ja trosse (edaspidi köis) võib ajutisel kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui
riskianalüüs näitab, et see on ohutu ja kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole võimalik. Kui see on vajalik ja võimalik, tuleb köie otsas rippes töötamisel ette näha vajalike lisaseadmetega istme kasutamine.
2.7.7. Sõltuvalt valitud töövahendi liigist peab tööandja kindlaks määrama
asjakohased ohutusmeetmed. Vajaduse korral tuleb ette näha kukkumist takistavate või peatavate ühiskaitsevahendite (kaitsepiirded, ohutusvõrgud jne) kasutamine, mis peavad hõlmama kogu ohuala, kuid võimaldama juurdepääsu redelile või trepile.
2.7.8. Kui tööülesande täitmine nõuab kukkumist takistava või peatava
ühiskaitsevahendi ajutist kõrvaldamist, tuleb rakendada asendavaid ohutusmeetmeid.
Töö tegemist ei tohi alustada enne, kui ohutusmeetmed on kasutusele võetud. Kui
ühiskaitsevahendi kõrvaldamise tinginud töö on lõpetatud, tuleb see tagasi paigutada.
2.8 Redeli kasutamine
2.8.1. Redelit võib kasutada ainult kasutusjuhendis ettenähtud otstarbel ja viisil.
2.8.2. Redel tuleb paigaldada nii, et see kasutamise ajal seisaks kindlalt. Redel peab
seisma tugeval sobiva suurusega liikumatul alusel nii, et redelipulgad püsiksid
horisontaalasendis. Rippredel, välja arvatud nöörredel peab olema kinnitatud nii, et see ei
liigu ega kiigu .
2.8.3. Kokkupandava redeli libisemist tuleb takistada redeli üla- või alaosa
kinnitamisega, libisemist takistavate vahendite või muude lahenduste kasutamisega.
Juurdepääsuredel peab olema piisavalt pikk, et ulatuda vähemalt ühe meetri võrra üle juurdepääsutasandi, välja arvatud juhul, kui redel on statsionaarselt kinnitatud.
2.8.4. Lukustatavat mitmeosalist redelit ja pikendusredelit tuleb kasutada nii, et selle
eri osad ei saaks üksteise suhtes liikuda . Liikuv redel tuleb enne sellele astumist
fikseerida liikumatusse asendisse. Üksikredeleid ei tohi kokku siduda, liimida ega
ühendada kruvide ega naelte abil, välja arvatud juhul, kui see on kasutusjuhendis ette nähtud.
2.8.5. Redelit tuleb kasutada nii, et töötaja saaks sellest kogu aeg kinni hoida ja
sellele kindlalt toetuda. Redel peab võimaldama sellest kindlat kinnihoidmist ka siis, kui redelil olles midagi kantakse.
2.8.6. Redelil seistes ei tohi töötada korraga kauem kui 30 minutit ega rohkem kui
kolmandiku tööpäeva pikkusest. Keelatud on seista kõrgemal kui ülalt kolmandal pulgal
või astmel. Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui 5 meetrit aluspinnast.
2.9. Tellingute tüübid.
2.9.1 Tellinguliikidest kasutatakse enamasti kaasaaegseid alumiiniumtellinguid. Alumiiniumist tellinguid eelistatakse nende soodsa hinna ja hea kvaliteedi tõttu.
Teiseks teatakse inovatiivseid fiiberklaasist tellingud, mille põhieelis võrreldes alumiiniumtellingutega on dielektrilised omadused. Tegemist on väga tugevate tellingutega, mis on sealjuures kergemad kui muud tellingud. Ühtlasi on fiiberklaasist tellingud ja korrosioonikindlad erinevalt alumiiniumtellingutest.
Tellingud jagunevad ka tüübilt: moodultellingud, raamtellingud ja ratastel tellingud
2.10 Ajutisel kõrgtööl kasutatavate töövahendite hooldamine
ja kontrollimine
2.10.1. Ajutisel kõrgtööl kasutatavate töövahendite konstruktsioon ja seisukord peavad
tagama tööde ohutuse. Töövahendeid tuleb hooldada vastavalt kasutusjuhendile.
2.10.2. Tööandja tagab redelite ja tellingute korrasoleku kontrollimise Vabariigi
Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 «Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
ehituses» § 7 lõikes 3 sätestatud korras. Redeleid kontrollitakse vähemalt üks kord kuus.
2.10.3. Köisi kontrollitakse iga kord enne töö alustamist kasutusjuhendi kohaselt, selle
puudumisel vigastuste avastamiseks nii, et oleks tagatud töötaja ohutus.
2.10.4. Lõigetes 2.10.2. ja 2.10.3. nimetatud kontrollimised viib läbi tööandja määratud pädev isik.
2.10.5. Kontrollimise kohta koostatakse akt, kus registreeritakse kontrollimises
osalenud isikud, kontrollimise aeg ja tulemus ning võimalikud parandusettepanekud.
2.10.6. Kontrollimisel avastatud puudused tuleb võimalusel kõrvaldada kohe või enne
töövahendi kasutuselevõttu.
2.11 Tõsteseadmed
2.11.1. Kõigil tõsteseadmetel ja lisaseadistel tuleb selgelt näidata nende maksimaalne
lubatud tõstejõud.
2.12 Tõsteseadmed
2.12.1. Tõsteseadme juhtimiskohal peab olema silt , millele on selgelt kirjutatud
seadme nimitõstevõime ning vajaduse korral seadme nimitõstevõime selle erinevate
tööasendite ja kasutusvariantide puhul.
2.12.2. Tõsteseadmel, mis ei ole ette nähtud inimeste tõstmiseks, peab olema
sellekohane keelav märgistus.
3.TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
3.1. Tööandja on kohustatud:
3.1.1. korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile
vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või
väljaõpet tuleb korrata , kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;
3.2. Ehitusettevõtja tagab, et enne ehituse alustamist koostatakse tööohutuse
plaan, mis peab sisaldama:
3.2.1. abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes vajaduse korral arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tööstustegevust, liiklust jm;
3.2.2. abinõusid, mida rakendatakse liiklejate ohutuse tagamiseks ehitusplatsi vahetus naabruses (juhul kui ehitustegevus oma asukoha või tööde laadi tõttu võib neid ohustada );
3.2.3. erimeetmeid tööde kohta, mis kuuluvad ühte või mitmesse paragrahvis 5 loetletud kategooriasse;
4.TELLINGUTE KASUTAMINE JA PAIGALDAMINE.
4.1. Tellingute kasutamine
4.1.1. Tellingud peavad olema konstrueeritud ja komplekteeritud nii, et neid saaks
ohutult paigaldada, kasutada, demonteerida, muuta ja hooldada. Tellingud peavad
üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti
kohaselt. Tööstuslikel tellingutel peab olema kaasas kasutusjuhend. See peab sisaldama
kõiki vajalikke andmeid tellingute paigaldamise, kasutamise, demonteerimise, muutmise, remontimise ja transportimise kohta.
4.1.3. Kõik tellingud tuleb tugevuse seisukohalt õigesti paigaldada ja hooldada nii, et
nende püsikindlus säiliks igasuguse tegevuse korral. Kui valitud tellingute tugevust
käsitlev arvutus ei ole kättesaadav või kui see ei sisalda asjaomaseid ehituslikke juhiseid, tuleb teha tugevus- ja püsikindlusarvutused, välja arvatud juhul, kui tellingud
paigaldatakse üldtunnustatud standardkujul.
4.1.4. Tellingute kandeosade libisemise vältimiseks peavad tellingud olema
varustatud kandeosade libisemist takistava vahendiga või muu tõhusa lahenduse abil. Aluspind peab olema piisava kandevõimega. Peab olema tagatud, et tellingud seisavadkindlalt. Ratastega varustatud tellingute puhul peab asjakohaste vahenditega takistama nende juhuslikku liikumist.
4.1.5. Tellingud, mis ei ole konstrueeritud vabaltseisvatena, peab ankurdama
vastavalt kasutusjuhendi nõuetele. Tellinguid ankurdatakse püsiva konstruktsiooni,
näiteks müüritise külge. Ankurdus peab suutma vastu pidada nendele tõmbe- ning
survejõududele, mis võivad tekkida tellingute kasutamise ajal.
4.1.6. Tellinguplatvormi mõõtmed, kuju ja paigutus peavad vastama tehtava töö
laadile ja kantavale koormusele ning võimaldama ohutu töö ja liikumise.
Tellinguplatvormid peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutamise juures ei liigu ning osade ja kukkumist takistavate vertikaalkaitsepiirete vahel ei ole ohtlikke tühimikke. Vahe seina ja tellingute vahel ei tohi olla suurem kui 30 sentimeetrit .
4.1.7. Kui osa tellingutest ei ole paigaldamise ajal kasutamiseks valmis või tellinguid
demonteeritakse või muudetakse, peab need tähistama asjakohaste hoiatusmärkidega ning takistama piiretega juurdepääsu ohualale.
4.1.8. Tellingute kasutamisel ehitustöödel peab olema tellingute paigaldamis- ja
demonteerimisplaan. Nimetatud plaan võib olla Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. A määruses nr 377 «Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses» (RT I 1999, 94, 838) sätestatud ehituse tööohutuse plaani osa, millele on lisatud tellingute kasutamise konkreetsete asjaoludega seotud andmed.
Kõik tellingud tuleb tugevuse seisukohalt õigesti paigaldada ja hooldada nii, et nende püsikindlus säiliks igasuguse tegevuse korral. Kui valitud tellingute tugevust käsitlev arvutus ei ole kättesaadav või kui see ei sisalda asjaomaseid ehituslikke juhiseid, tuleb teha tugevus- ja püsikindlusarvutused, välja arvatud juhul, kui tellingud paigaldatakse üldtunnustatud standardkujul.
Tellingute kandeosade libisemise vältimiseks peavad tellingud olema varustatud kandeosade libisemist takistava vahendiga või muu tõhusa lahenduse abil. Aluspind peab olema piisava kandevõimega. Peab olema tagatud, et tellingud seisavad kindlalt. Ratastega varustatud tellingute puhul peab asjakohaste vahenditega takistama nende juhuslikku liikumist.
Tellingud, mis ei ole konstrueeritud vabaltseisvatena, peab ankurdama vastavalt kasutusjuhendi nõuetele. Tellinguid ankurdatakse püsiva konstruktsiooni, näiteks müüritise külge. Ankurdus peab suutma vastu pidada nendele tõmbe- ning survejõududele, mis võivad tekkida tellingute kasutamise ajal.
Tellinguplatvormi mõõtmed, kuju ja paigutus peavad vastama tehtava töö laadile ja kantavale koormusele ning võimaldama ohutu töö ja liikumise. Tellinguplatvormid peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutamise juures ei liigu ning osade ja kukkumist takistavate vertikaalkaitsepiirete vahel ei ole ohtlikke tühimikke. Vahe seina ja tellingute vahel ei tohi olla suurem kui 30 sentimeetrit.
Kui osa tellingutest ei ole paigaldamise ajal kasutamiseks valmis või tellinguid demonteeritakse või muudetakse, peab need tähistama asjakohaste hoiatusmärkidega ning takistama piiretega juurdepääsu ohualale.
Tellingute kasutamisel ehitustöödel peab olema tellingute paigaldamis- ja demonteerimisplaan. Nimetatud plaan võib olla VV 8.12.99 määruses nr 377 «Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses» sätestatud ehituse tööohutuse plaani osa, millele on lisatud tellingute kasutamise konkreetsete asjaoludega seotud andmed.
Tellinguid võivad paigaldada, demonteerida või muuta ainult need töötajad, kes on saanud väljaõppe, mis hõlmab:
tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise plaani mõistmist;
tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise ajal järgitavaid ohutusmeetmeid;
inimeste või esemete kukkumise ohtu välistavaid meetmeid;
kaitsemeetmeid, mida kasutatakse halbade või kiiresti muutuvate ilmastikutingimuste puhul tellingute kahjustumise vältimiseks;
tellingutele lubatud koormust;
muid ohtusid, mis on seotud tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmisega,
Igasuguse juhendamise ja väljaõppe saamine peab olema registreeritud ning dokumentaalselt tõendatav.