Marksism MARKSISM on struktuurne (makro)teooria, mis väidab, et me oleme ühiskonna poolt reguleeritavad. Marksism on vastuolus teooriaga, mis väidab, et ühiskonda iseloomustab sotsiaalsete gruppide lahkarvamused ja konflikid, eriti rikaste ja vaeste ning võimukate ja jõuetute vahel. Marksistid väidavad, et see kuidas ühiskond toodab kaupa, mida vajatakse, (TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses. Marksistid väidavad, et selline kapitalistlik süsteem on EBAAUS. Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT ÄRA). Karl Marx tahtis, et kapitalism lõpeks revolutsiooniga alaklassis ning et see asendusk kommunismiga, kus kõik oleks võrdsed. Kuna ...
vallutas selle linna tagasi. Linnas lasi ta kättemaksuks mõrvata tuhandeid linnaelanikke, sealhulgas naisi ja lapsi. Kuid kui prantsuse rüütlid nägid, et ei suuda võita, andsid nad alla ja nõudsid, et inglise rüütlid käituksid nendega sõjareeglite kohaselt. Inglise rüütlid otseloomulikult ei tapnud enda klassi mehi ja võtsid nad vangi. See on perfektne näide, kuidas rüütellikkus esines ainult rüütlite vahel, alamklass aga pidi maksma nende näilise rüütellikkuse enda eludega kinni. Rüütlil oli suurepärane relvastus ja kaitserüü. Tüüpilisel 11. sajandi rüütlil oli ninakaitsega kiiver, mis vastavalt kuuluvusega teatud gruppi võis olla keegli või pagoodikujuline või hoopis neljakandiline. Kukalt kaitses rippuv raudkettidest kardin, mis andis ka lisakaitset õlgadele. Rüütli põhiliseks kaitseks oli pikk, reiteni ulatuv öösärgitaoline poolpikkade varrukatega raudrüü
Muusika + tants. Kreeka teatrist teadis palju, kuna pandi kloostrisse. Saatus. ,,Aleksander Suur". Pr. Akadeemia. Kujutab inimesi. Võitlus iseenda ja oma tunnetega. Corneille- kujutab kangelasi. 17. saj keskpaik. ,,Cid"-tragöödia, mis pole kurva lõpuga. Ei pidanud seal kinni kõikidest reeglitest. ,,Cinna"- ajaloo teemaline. Pr. Akadeemia. Klassistsistlik komöödia: reeglid, viievaatuseline värssteos. Meelelahutuslik pidi olema seotud õpetlikuga. Kaasaegne igapäevaolu. Kesk- või alamklass. Karakterikomöödia. Moliere- Satiir- ,,Naeruväärsed eputised". 17. saj keskpaik. Satiir ,,Tartuffe". ,,Don Juan". Meeste kool", ,,Naiste kool". Peegeldab kaasaja elu. Kriitiliselt. Inimliku lihtsuse pooldaja. Karakterikomöödia. Mitmekülgsus. Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. kaasaegne prantsuse kirjandus, jätkas ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. veiderdajad ja komödiandid
Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid (tarbijakaitse, "rohelised", kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 4. Kihistumine hinnangulise MAINE alusel: A: 234-236/ AU: 237-238/ a) kõrgem kõrgklass - rikkad ja kuulsa päritoluga b) madalam kõrgklass - uusrikkad, tõusikud c) kõrgem keskklass - haritlased, intelligents d) madalam keskklass - "valgekraed": agendid, ametnikud e) kõrgem alamklass - "sinikraed": oskustöölised, teenindajad f) madalam alamklass - vaesed, juhutöölised, asotsiaalid Keskklassi konformism 5. Elukutsete järjestus prestiizikuse ALUSEL on sarnane kogu maailmas. Seletub a) ühesuguse tööjaotusega, milles ühed tööd on tähtsamad teistest; b) võimu ja sissetuleku erinevustega elukutsete puhul; c) võimu omajate eelistega oma sihtide saavutamisel; d) elukutse prestiizi kujunemisega a + b + c alusel. SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus
organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid organismi morfoloogiliste tunnuste põhjal (dihhotoomia): 1. Prokarüoodid 2. Eukarüoodid 4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus: 1 . Bakterid 2
organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid organismi morfoloogiliste tunnuste põhjal (dihhotoomia): 1. Prokarüoodid 2. Eukarüoodid 4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus: 1 . Bakterid 2
lapselapsed) elab koos. Selline leibkond nõuab suurt elupinda. Lk 17 Vaatame Eesti rahvastiku vanusestruktuuri http://pub.stat.ee Toimetulekust ja sissetulekust Töökoht, amet ja haridustase määravad ennekõike inimeste sissetulekud. Madalad näitajad paigutavad inimesed madalale positsioonile. Sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat ehk paremusjärjestust. Klassikaline ühiskonna kihiline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Paremad ressursid võimaldavad paremat elu. Iseseisev töö Küsimused 1.3. peatüki lõpus. Töövihik 11-13 1.4 Inimeste mitmesugused huvid Huvide paljusus ehk pluralism: (vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, kultuurid, sotsiaalsed grupid) - rikastab ühiskonda - teeb ühiskonna huvitavaks - tekitab ka probleeme ja konflikte - kuidas arvestada erinevate huvidega? "Erinevus rikastab" kampaania
kuid intensiivne arend algas juunis ja saavutas enamasti maksimumi juulis-augustis. Sellest peale hakkas nende hulk vähenema ning kahanes talvise miinimumi. Keriloomad on metazooplanktoni loomadest kõige väiksemad. Kõige arvukam keriloom on Keratella cochlearis. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) Arvukuselt domineerivad kogu aasta keriloomaliigid, biomassilt aga vesikirbulised ja aerjalalised. (web.zone.ee, 26.03.2012) Aerjalgsed on vähkide alamklass. Neile on iseloomulikud hästi arenenud alalõuad, millega kurnatakse veest toiduosakesi. (http://www.kalapeedia.ee, 13.03.2012) Kõige rohkem on aerjalgseid juunis nende aktiivse paljunemise ajal, kõige vähem oktoobris, mil vesi on juba jahe. Tähtis aerjalgne on Peipsi järves Eudiaptomus gracilis. Rändkarp on täiskasvanult üsna suur bentoseloom, kes elab veekogu põhjale kinnitunult. Rändkarp ilmus 1930. Aastal Velikaja jõe kaudu Venemaalt Peipsi järve. Sellest peale on
metallpitsi ning kuld- ja hõbepitsi. Muidugi jätkus pitsitootmine ka teistesse Euroopa riikidesse. Itaalia kunagised nõutud pitsid jäid moest maha ning Itaalia hakkas lõpuks ise pitse tootma. Kangas sai omaette väärtuseks. Vahel hakati kangasse tegema väikeseid sisselõikeid ning kautati helmeid, mis tõstsid kanga struktuuri, mitte ei kandnud kaunistuste rolli. 17. sajandi alguses olid meelismaerjalideks pits, atlass ja samet, kuid keskklass ja alamklass kandsid pigem linast ja villast. Meeste rõivastel kasutati sageli Hispaania ehisnahka. -6- Sajandi lõpuaastatel pitsi populaarsus vähenes ning India musliin tegi võidekäigu. Idamaadest üle võetud kliseetrükk võimaldas kangastele trükkida populaarseid idamaises ja pärsia stiilis mustreid. Lisandid paelad, tressi ja narmad toodi sisse Itaaliast, Hispaaniast ja Prantsusmaalt. 3.3. Ehted 17
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Dinosaurused Referaat Carolina Kala G1L Juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Dinosaurused 2.1. Dinosauruste üldiseloomustus 2.2. Dinosauruste toitumine 2.3. Dinosauruste paljunemine 2.4. Dinosauruste liigid 3.Miks surid dinosaurused välja? 4.Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Miljoneid aastaid tagasi, kui maailmas veel inimesi ei eksisteerinud olid siin hoopis dinosaurused. Nad olid müsteerilised olendid, kelle kohta otsitakse infot siiamaani ning igapäev saadakse aina uut ja huvitavat teada. Mingil põhjusel nad aga järsku surid välja, miks, seda ei tea veel keegi, aga kindlaid teooriaid on selle kohta olemas ning need ma panen oma referaati kirja. ...
Ühiskond- küsimused 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nag...
1. Sektor AVALIK SEKTOR: a) Riigiasutused b) Omavalitsused c) Avalik-õiguslikud asutused 2. Sektor ERASEKTOR FIE, OÜ, AS 3. Sektor KODANIKUÜHISKOND- omaalgatus, seltsid, kogudused, MTÜ, erakonnad, seltsing, SA Ühiskonna kihistumine Kuidas jagatakse? Majandusliku rikkuse alusel: Kõrgklass- kõige rohkem majanduslikke võimalusi Keskklass Alamklass Väärtushinnangute alusel: Eliit Mass Sotsiaalne mobiilsus- ühest klassist teise jõudmine Sotsiaalne staatus- hinnanguline jaotus, kellena end tunned Omistatud staatus- ette antud Omandatud staatus- saavutanud ise Sotsiaalne roll Sotsiaalsed lõhed: varanduslikd, piirkondlikud, rahvuslikud, ideoloogilised, põlvkondlik Kt kordamine 1. Ühiskonna sektorid 2. Demokraatia tunnused 3. Mõisted: Sotsioloogia
vahel. (Warren, 2018) 8 2. RAAMATUTE AINESTIKU ÜHISKONDLIK TAUST See peatükk aitab avada Austeni romaanides kujutatud ühiskonnakihte tolleaegsel Inglismaal ning naiste olukorda. 2.1 Austeni-aegse Inglismaa sotsiaalne kihistus Tolleaegses Inglise ühiskonnas oli kolm kihti: aristokraadid, keskklass ja alamklass. Sellest, millisesse kihti kuuluti, olenes elukoht, elustiil, töö ja haridus. Väga raske, peaaegu võimatu oli klassi vahetada. Pääsme kõrgklassi tagasid vaid vähesed positsioonid: vaimulikud ja kuninglik pere (kuningas, kuninganna), tähtsamad riigi ohvitserid (baronetid, rüütlid, aadlikud, maahärrad, hertsogid, vikontid). Seisuste vahest kinnipidamine oli väga oluline. Aristokraadid olid reeglina rikkad ning nad ei pidanud enamasti töötama. Nad veetsid aega
ÜHISKONNA ÕPETUS Nüüdis ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit...
Ühiskonna sotsiaalne struktuur Sotsiaalne kiht on ühiste ressurssidega (nt sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (haridus, päritolu) inimeste kategooria. See annab inimestele sotsiaalse staatuse ja positsiooni. Sotsiaalsele kihistatusele on iseloomulik sotsiaalne hierarhia. Igale staatusele on iseloomulik kindel käitumismall. Staatusele vastavat käitumisstandardit nim sotsiaalseks rolliks. Tavaline jaotus on kõrgklass, keskklass ja alamklass. Tänapäeva demokraatlikele ühiskondadele on iseloomulik tugev keskklass. Omistatud staatuseks nim saatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel endal kontroll puudub (nt rass, sugu) Omandatud staatuseks nim inimese enda pingutustega saavutatud positsiooni (nt haridus, amet) Pluralism Arvamuste ja organisatsioonide paljusus, peab erinevusi väärtusteks ja stabiilse arengu aluseks. Ühiskond, kus eksisteerivad erinevad ideoloogiad, organisatsioonid,
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
Koostaja: ANNA VAHTER ÕPPEMATERJAL PUTUKATE SELTSID Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: Tõukjalalised (Protura) Pikkus 0,5-2 mm; keha väljaveninud. Värvuselt valkjas/kollakas. Pea munajas. Silmad ja tundlad puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. K...
HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus. 1592 on juba tuntud nimi näitekirjanduses. 1596 poeg Hamlet suri. 1611 pöördub tagasi kodulinna. 1616 haigestub tüüfusesse, suri samal aastal enda 52. sünnipäeval. Looming jaguneb kolme perioodi : 1) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad. ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära ei millestki", ,,Nagu teile meeldib", ,,Kaheteistkümnes öö", ,,Richard Kolmas", ,,Henry Neljas"...
moderniseerumise raames? 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus 8
Lihtrahvas elas odavates korterites, sagely keldrites või hoovides, kus tingimused ei vastanud elementaarsematelegi vajadustele. Sellega kaasnes ka laste kõrge suremus, mis oli kohati poole suurem kui maapiirkondades. Lisaks levisid töölisklassi piirkondades, vabrikute läheduses ka epideemiad. Linnades suur kuritegevus. Rasked ja pikad tööpäevad (12-14 h) Lapstööjõu kasutamine 3 klassi- alamklass, kesklass ja kodanlus (keskklassi kõige rohkem) Haigused- süüfilis Inglismaa 19. sajandil 1. Suurbritannia valitsemine ja majandus 19. s keskpaigas ja II poolel (Victoria, liberaalid ja konservatiivid, parlament ja valimisõiguse laiendamine, tähtsaimad valitsushooned, tähtsaimad tööstuskeskused, majandusharud, kaubad ja kaubavahetus). Briti koloniaalimpeeriumi teke ja laienemine 19. s
Revolutsiooni esimesed aastad (kuni 1974.) lõhkusi vana korra; termidoorliku Konveni ja direktooriumi perioodil (1794- 1799 a.) hakkas tekkima uus struktuur, mille kujunemine jätkus Napoleoni ajal. Prantsusmaal hakkas seoses vabaturumajanduse tekkimisega täiesti uus ühiskonna kihistumine, kus ettevõtlikud ja pisut ebatraditsioonilise ärikäitumisega tegelased hakkasid moodustama jõukamat ülemklassi, samas kui neile sekundeeris täieliku vastandina vaene alamklass, kes moodustas paraku suurema osa elanikkonnast. Viimaste jaoks polnud revolutsiooni lõpp mitte millegi muutus, nende elustandard jäi pea samaks, mida ei saa aga öelda vesunud aadlike kohta. Kõikjal võis kosta nurinat. Ka kehtima hakkav kolmas konstitutsioon rajas teed uutele tegelastele, eriti viiele direktorile, kes moodustasid Direktooriumi. Sellest kjunes omamoodi triumviraat, kus esile tõusis direktor Barras. Mina arvan, et mingil määral oli inimeste alateadvuses
· Linnastusmine e urbaniseerumine. Töölis linnaosad parakkide ja töölikasarmutsega . sotsiaalne kontroll vähenes · Uue leibkonna mudeli teke- suurpere asemele tekkis väikepere- probleemiks tekkis see, kes tegelev väikelaste hoidmisega ja probleem tekkis mis saab vanuritest. · Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga- oluline oli klass mitte seisused. Ülemklass, keskklass ja alamklass. Klassi kuuluvuse määras ära varanduslik olukord. Kesklassi kuulusid kodandluse esindajad ja alamklassi kuulusid inimesed, kes tegid füüsilist tööd. Sotsiaalne mobiilsus suurenes- liikumine erinevate klasside ja kihtide vahel suurenes. · Töölisliikumise teke- palga ja töötingimuste arvelt hoiti kokku. Tervise ja olmemured olid töölise enda kanda. Ohutusest väga ei hoolitud.
ka nemad saaksid ennast harida ja lugema õppida. Arutlusele võeti ka tütarlaste hariduse küsimused. 1543.aastal rajati Pühavaimu kiriku juurde tütarlastekool, mis peatselt kolis Mihkli kloostri ruumidesse. 1552. a. Määrati rae poolt vaestele koolipoistele eestseisja. Poole sajandi jooksul anti hoolekande korras haridust umbes kuuekümnele koolipoisile. Paremate õppimisvõimaluste loomiseks eraldati linnakoolile dominiiklaste kloostri ruumid. Koolile lisati juurde alamklass ehk ettevalmistusklass ja peatselt ka neljas klass. Ettevalmistusklassi ülesandeks jäi emakeelse alghariduse andmine õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, katekismust ja kirikulaulu. Edasiõppimise võimaluste laiendamisteks Lääne-Euroopa kõrgkoolides, täiendati linna- ehk triviaalkooli õppeprogrammi antiikautoritega. Kohustuslike ainete hulka võeti 1
ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõuakamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus,sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised,lihttöölised • Alamklass - marginaalsedja tõrjutud, pikaajalisedtöötud,sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre • Klassid eri ole surnud- sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmise jätkuv tähtsus • Sotsiaalne klass jätkvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija
ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõukamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus, sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised, lihttöölised • Alamklass - marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre • Klassid eri ole surnud- sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmise jätkuv tähtsus • Sotsiaalne klass jätkuvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija
19.saj keskpaigas sai kivisöest peamine lihtmasinate kütus, mis lahendas paljud varasemad energiaprobleemid. 1800.a leiutas Alessandro Volta esimese elektrielemendi ehk patarei (talletas elektrivoolu). Michael Faraday valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas hakata tootma elektrivoolu suurtes kogustes, hiljem leiutas ka elektrimootori. Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Ühiskond jagunes kolmeks: Ülamklass, keskklass ja alamklass. Ülemklassi moodustasid aadlikud, keskklassi vabrikuomanikud, pankurid, haritlased- neid nimetati kodanlasteks ning nad moodustasid 20% ühiskonnast. Alamklassi moodustasid vabrikutööölised, kelle kohta kasutati mõistet proletariaat, mis tähistas kõige vaesemat inimest. Vabrikutöölisel puudus varandus. Inglismaa kiire majandusliku arengu taga oli mitu põhjust. OLuliseks eelduseks oli 17.sajandisl toimunud revolutsioon, mis kõrvaldas majanduse arengult paljud feodaalsed takistused
Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. (Eesti top3 Vene, Ukraina, Valgevene) Rahvus ehk natsioon- ajalooline ühtekuuluvusvorm Rahvusriik- põlisrahvas + riigipiir kattub rahvuse asualaga Natsionalism-rahvuslus Religioosne mitmekesisus Religioon- uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem Eestis on suur pooldajaskond:
o Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad o Skeem on meeste(ametite)keskne, ei arvesta soolist segregatsiooni (eraldatust) tööturul o Ei arvesta jõukustaset (ametipositsioonist sõltumatult) o Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus ühiskonnas 7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused o Kõrgklass - „vana raha“ – päritud jõukus - „uus raha“ – individuaalne karjäär - Kasvav kirevus – erinevad viisid jõukaks saamisel; erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatus o Keskklass - Jätkuvalt suurenev heterogeensus – mitmekesisus 9
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud –ametipositsioon, majanduslik kapital, Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud –ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused eluvõimalused 7. Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused 18. Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Kõrgklass: Kõrgklass: Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma
...................................................................... 39 Ülesandeid.........................................................................................................................40 Pärilus....................................................................................................................................40 Päriluseta näide................................................................................................................. 41 Alamklass..........................................................................................................................41 Ülesandeid.........................................................................................................................43 Ülekate.................................................................................................................................. 43 Ülesandeid..............................................................................
II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem...
LENIN Nimi: Vladimir Iljits Uljanov (1870-1924) Päritolu: Simbirsk, Venemaa keisririik Majandus: Venemaa majandus oli paljusektoriline. Põhiline oli sotsialislik sektor, millesse kuulusid riigistatud ettevõtted, põllumajanduslikus tootmises sovhoosid ja kolhoosid. Sotsialistliku majanduse loomise asemel tekkis nn. punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt (rikkatelt) kihtidelt püüti ära võtta nii palju kui võimalik, et tugevdada majandussektorit. Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus keelati viljaga kauplemine Poliitika: proletaarlane vs kapitalist; tekkisid klassid (alamklass, kõrgklass, keskklass) ei olnud rahvust; Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga; põhimõte – võimalikult kiirelt ja sügavalt kindlustada oma võimu proletariaadi diktatuuri abil. NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa ...
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka palju...
class Inimene{ protected int vanus; public Inimene(int uvanus){ vanus=uvanus; } public void YtleVanus(){ Console.WriteLine("Minu vanus on "+vanus+" aastat"); } } class InimTest{ public static void Main(string[] arg){ Inimene inim1=new Inimene(13); inim1.YtleVanus(); } } } /* C:Projectsomanaited>Parilus1 Minu vanus on 13 aastat */ Alamklass Edasi juba juures inimese alamklass (subclass) Modell, kel on olemas kõik inimese omadused (ehk siis selle programmi puhul võime oma vanust öelda), kuid juures käsklus enese esitlemiseks. Et esitlemine koosneb vanuse ja ümbermõõdu teatamisest, on see juba esitlemiskäskluse sisse kirjutatud. Klass Inimene on Modelli suhtes ülemklassiks (superclass, base class, parent class). C# puhul on igal klassil alati täpselt üks ülemklass. Kui muud pole määratud, siis kasutatakse selleks vaikimisi nimeruumi System klassi Object
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa allalöömine. - praeguseni üks töö organiseerimise põhisuundi. - kriitika: mehaanilisus, inimene allutatud masinale. Chaplin: Moodsad ajad."Robot" Karel Capeki sõna "Rossum's Universal Robots" 1921, alguses pidi olema "labor". Tegelikult mõtles välja Josef, Kareli vend. 14. Bourdieu klassiteooria - Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. klass on vaid teoreetiline jaotus normaalolukorras. 15. Võrdle Marxi ja pluralistide võimu definitsioone võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Def nt. Nicos Poulantzas (1978): Võim = ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu. - NB: 1) võim on lahutamatu majanduslikest ja klassisuhetest
tema arvates ei võimalda neil kahel rassil elada kunagi koos sotsiaalse ja poliitilise võrdsuse tingimustes. Samal ajal tuleb elada nii valgetel kui mustadel ühes riigis, peab paratamatult aktsepteerima, et üks rass on ülem ja teine alam, ning nii nagu kõik teisedki, pooldan ka mina seisukohta, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele. (Gould, 2001). 5 Kuigi jääb mulje, et inimesed püüdsid leida ainult põhjuseid, miks mustad on alamklass, protesteeris Alexander von Humboldt, maailmarändur, riigimees ja 19. sajandi suurim teadstepopulariseeija, jõulisemalt ja aktiivsemalt kui ükski teine tolle aja loodusteadlane intellektist või esteetilistest kaalutlustest lähtuva järjestamise vastu. Tema kutsus lõpetama orjust ja ikestamist, mis oli Humboldti sõnul takistuseks kõigi inimeste loomulikule püüdlusele arendada oma vaimseid võimeid. Ta kirjutas järgmiselt: „Väites, et inimene kui
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut Feministlik kirjandusteooria Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Ajalugu............................................................................................................................................. 4 2. Feminism.............................
mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu.(Robert Putnam sotsiaalse kapitali uurija) 9. Ühiskonna sotsiaalne struktuur (lk.38-41) Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonda vertikaalselt, hierarhiliselt Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil
Ühiskonna arvestus · Ühiskond inimeste kooselu vorm Vanus 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis nat...
kolooniad Inglismaale. -- Inglismaa Põhjapoolsetes kolooniates levisid farmid ja peremees käis ise jahil, kudus riiet, tegi sepatööd ja haris põldu. Kuid Lõunapoolsetel kolooniates oli tavaks rajada suuri tubaka istandusi ning villa istandusi ja toodi tööjõuks sinna Aafrikast neegerorju. Seal kujunes kohe välja kodanlik ühiskond. Ülemklass: laevaomanikud, suurkaupmehed, juristid. Keskklass: farmerid, poodnikud, käsitöölised. Alamklass: lihttöölised ja meremehed -- Inglased kuulutasid 13 kolooniat vabadeks riikideks, kuid vabadus tuli neil kätte võidelda. Inglise armee oli küll suurem ning paremini relvastatud kui Ameeriklased suutsid neid alistada. -- Erinevalt inglaste palgasõduritest võitlesid ameeriklased enda maa ja vabaduse eest. Inglased sõdisid pikas tihedas rivis, kuid ameeriklased peitsid end kivide taha või puu otsa. -- Ameeriklased alistasid inglased ning Versailles rahuga kuulutati asumaad vabadeks
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, aj...
kaasaegses iiri keeles grian na maighdean, mis tähendab ,,veetlevaim neidude seas", sõna-sõnalt " päike neidude seas". Päike laskub talvisel pööripäeval Newgrange´is kalmukünka sügavusse. 2.2 Druiidid Keldi ühiskonnas on teateid neljast põhiklassist: aristokraadid, kelle hulgast tulid pealikud ja sõjamehed; haritlaskond, kes koosnes druiididest, bardidest, ennustajatest, seadusetundjatest, arstidest, kunstnikest ja oskustöölistest; alamklass, kes koosnes väiketalunikest, vähem osavatest käsitöölistest ja teenijatest; ning orjad, kes olid kõigist kõige alamad. Druiidid olid keldi preestrid, kes hoidsid maagia ja tervendamise saladusi. Druiididest on ajaloolisi tunnusmärke Iirimaal, Inglismaal, Walesis ja Gallias. Kuigi on vähe dokumenteeritud tõendeid druiididest keldi asundustest Hispaanias, Itaalias, Galaatias ja Doonau orus, näib olevat võimalik, et nad olid ka seal olemas. Druiidid
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...
# (mitte Bourdieu näide:) nõukogude ajal saavutatud ,,poliitilise" või ,,sotsiaalse kapitali" konverteerimine majanduslikuks kapitaliks nn. üleminekuperioodi alguses; selle pärastised konverteerimise katsed sotsiaalseks või kultuuriliseks kapitaliks prestiizsetel üritustel osalemise, portreede tellimise, tarbimise abil Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. # vrd. keel: rahva murdekeel , "kodanlik hüperkorrektsus", intellektuaalide lohakas keel. Arusaam klassist: klass on tõeline (kvalitatiivselt teistest erinev) kui on inimesi, kes väljendavad seda: "classe en acte" , tegutsev klass. Tavaliselt ainult kriisiolukorras. Erinevaid tegevusväljasid on normaalses olukorras võimalik jaotada mitmeti. # Mitmemõõtmelisus vrd Weber! # Marx: klass on olemas ka objektiivselt
kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (kõrgklass). Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist suur inimrühm, kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon. Tavaline jaotus: · Kõrgklass e eliit · Keskklass e mass e enamik kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. · Alamklass madalama sotsiaalse staatusega inimgrupp, kes teeb lihtsat tööd, saab vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad, kui selles ühiskonnas kombeks. Omistatud e päritud e kaasa sündinud staatus muutumatu tunnus, mille üle inimesel puudub kontroll. Nt vanus, sugu, rass. Omandatud e saavutatud staatus on teatud valikute, teenete või pingutuste tulemus. Nt abikaasaks saamine, ema, isa.
· Arnoldi jaoks haridus: o Haridus madalamale klassile tähendab seda, et neid oleks võimalik juhtida ja suunata. Masside saatus oli saada juhitud. Nad pidid oskma end laskma juhtida. Teadmised ei puutunud neid. · Arnoldil oli idee tugevast riigist: o Kui aristokaadia oli taandumas, siis riik pidi hakkama kontrollima. o Riik pidi vaatama madalama klassi käitumise üle seni, kuniks alamklass on võimeline ise ennast kontrollima. Arnold ise oli liige kultuurilisest eliidist. Isa oli tuntud erakooli direktor. Suguvõsas olid kõik austatud. Arnoldid ei huvtanud, mida lihtrahvas tegelikult oma kultuuriga teeb. · Arnoldi idee, mis oli kaua briti kultuuriteoorias, tõstab pead ka praegu aegajalt: o Anarhial oli oma päritolumaa, selleks oli Ameerika Ühendriigid. Ta kartis ameerika negatiivset eeskuju.
kandideerida. Distsipliin ja monitoring. Tegevusvõimaluste reguleeritus, tegevuskoha nõuded, kuuluvus organisatsiooni jne) Töölisklass Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised... lihttöölised Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga on keskklassistumise teel Alamklass Marginaliseeritud ja tõrjutud (nt pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid) Pigem ameerika kontekstis, eestis on selline asi siiski suhteliselt piiratud, euroopas sellest moistest hoidutakse, väga tugev negatiivne mõiste arvatakse, et inimene ise vaesuses süüdi Sotsiaal-ruumiline segreeritus Sotsiaalne mobiilsus indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
