Dinosaurused (2)

Tallinna Mustamäe Gümnaasium
Dinosaurused
Referaat
Carolina Kala G1L
Juhendaja : Tiiu Saava
Tallinn 2009
Sisukord
1.Sissejuhatus
2.Dinosaurused
2.1. Dinosauruste üldiseloomustus
2.2. Dinosauruste toitumine
2.3. Dinosauruste paljunemine
2.4. Dinosauruste liigid
3.Miks surid dinosaurused välja?
4.Kokkuvõte
Sissejuhatus
Miljoneid aastaid tagasi, kui maailmas veel inimesi ei eksisteerinud olid siin hoopis dinosaurused. Nad olid müsteerilised olendid, kelle kohta otsitakse infot siiamaani ning igapäev saadakse aina uut ja huvitavat teada. Mingil põhjusel nad aga järsku surid välja, miks, seda ei tea veel keegi, aga kindlaid teooriaid on selle kohta olemas ning need ma panen oma referaati kirja.
Dinosaurused
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata
Klass: Roomajad Sauropsida
Alamklass : Diapsida
Infraklass: Archosauromorpha
Ülemselts: Dinosaurused Dinosauria [2]
Dinosauruste üldiseloomustus
Sõna "dinosaurus" võeti kasutusele aastal Sir Richard Owen’i poolt 1842 ja tuleneb kreeka sõnast δεινός (deinos), mis tähendab "kohutav, võimas, imeline " + σαῦρος (sauros), mis tähendab "sisalik".
Pateoloogid on avastanud üle 500 perekonna ning üle 1000 liigi Dinosauruseid üle terve maailma.Suurimad dinosaurused olid üle 30 meetri pikad ja üle 15 meetri kõrged. Väikseimad dinosaurused olid umbes tibu suurused, kuid kõige rohkem oli dinosaurused kes olid suuruselt inimeste mõõtmetes.
Dinosaurused arenesid teistest roomajatest Triiase ajastul 230 miljonit aastat tagasi. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-Aafrika rannikult.
Linnud arenesid tõenäoliselt linnulaadsetest dinosaurustest . Selle üle on elavalt vaieldud viimased sada aastat. Praeguseks aktsepteerib suurem osa teadlastest seda teooriat, kuna on leitud uusi fossiilseid tõendeid. On leitud palju linnulaadseid olendeid, mis selgelt on dinosaurused. Lindude ja dinosauruste vahel on palju sarnasusi alates sarnasest luustikust ja lõpetades avadest koljus. [6]
Dinosauruste liigid
ALLOSAURUS
Allosaurus (tähendades “see teine roomaja ”) oli Juura ajastu üks suurimaid lihasööjaid. Joostes kahel lihaselisel linnujalgade taolisel jalal, pidas Allosaurus jahti selle ajastu suurtele taimtoidulistele, kaasa arvatud suurtele sauropoodidele ja väiksematele taimtoidulistele. Ta võis jahtida koos teiste liigikaaslastega, arvatavasti lamades  varitsedes saaki. Esijalad olid väikesed, kuid lihaselised, kõigi kolme sõrme otsas oli 25 cm pikkune terav kaardus küüs saagi hoidmiseks. Võimsaid lõugu ääristasid rohkem kui 70 teravat 8 cm pikkust hammast .  Liikuvad liigesed ja elastsed sidemed Allosauruse lõugades ja koljus paindusid, et aidata hammastel tirida ja lõigustada saak. Paindlikud lõuad avanesid laialt, et võimaldada elukal suuri lihasuutäisi neelata. [3]
ANKÜLOSAURUS
Viimane ja suurim tankitaolistest soomustatud dinosaurustest, Ankülosaurus (tähendades “ sitke roomaja”), oli hästi kaitstud suurte lihasööjate eest. Tema külgi kaitsesid suured luised plaadid, millel olid tõenäoliselt lisaks veel sarvelaadne kate. Kolju oli jäme, kahe terava sarvepaariga pea taga. Selgroolüli sabapoolne osa olid sitke nagu hokikepi vars , samas kui saba ise oli painduv . Saba otsas oli suur kondine nui, mis võis olla hävitavaks kaitserelvaks ründavate kiskjate vastu. Ankülosauruse kolju analüüs viitab sellele, et kõige arenenum ajuosa oli pühendatud lõhnatajule [3]
BRACHIOSAURUS
Saanud nime oma esijalgade suurte luude järgi oli Brachiosaurus hiiglaslik sauropood, üks suurimaid täieliku skeleti järgi teadaolevaid dinosauruseid. Brachiosaurus oli üle 10 meetri pikk, ninaotsast sabaotsani 22 meetrit pikk ja kaalus umbes 80 tonni. Brachiosaurus oli kohanenud eluks maapinnal ja sarnaselt kaelkirjakuga näksis ta puude otsast lehti. Oma konksutaolisi  hambaid kasutas ta kõrgete puuokste küljest lehtede rebimiseks. Erinevalt mitmetest sauropoodide sugulastest, olid Brachiosaurusel väga pikad esijalad, viidates sellele, et ta hoidis kaela rohkem vertikaalses asendis. Mõned paleontoloogid on välja pakkunud, et enim tuntud liik, Brachiosaurus brancai, on tegelikult eraldi sugukond - kaelkirjakuline. Mis ta nimi ka poleks, see hiiglane sõi pidevalt, et oma suurt keha ülal pidada. [3]
PLATEOSAURUS
Plateosaurus (tähendades “lai roomaja” või “lame roomaja”) oli esimene ja tuntuim varastest hiiglaslikest taimtoidulistest. Plateosaurus, kes tõenäoliselt rändas karjas, suutis liikuda kõigil neljal jalal ja võis ka püsti tõusta kahele jalale . Plateosaurus, kelle keha tasakaalustasid pikad tagajalad ja pikk kael , sai sel moel toitu okaspuude ja sõnajalgade kõrgematelt okstelt. Tal olid iseloomulikud väikeste sõrmedega käed ja suur küünisega pöial. Kätel oli tõhus haardevõime ja küünist kasutas ta ilmselt juurte rebimiseks või okste murdmiseks. Püsti tõustes oli  Plateosaurus võimeline ka kasutama oma pikki pöidlaküüsi enesekaitseks kiskjate vastu, nagu Postosuchus. Seda Triiase ajastu dinosaurust kirjeldas esimesena 1837 . aastal H. von Meyer . Plateosaurust teatakse üle saja pooliku ja täieliku skeleti kaudu, kaasa arvatud 10 pealuud . Plateosaurus on kõige tavalisem ja tuntud Euroopa Triiase ajastu selgroogne fossiil hilisemast Triiase ajastust ning oli ajastu suurim maapeal elav loom. [3]
STEGOSAURUS
Stegosaurus (tähendades “katusesisalik”) on üks kõige kergemini äratuntavaid dinosauruseid tänu oma iseloomulikele kahes reas asetsevatele harksaba sarnastele plaatidele, mis kasvavad vertikaalselt mööda tema küürus selga ja kahele paarile pikkadele ogadele, mis sirutuvad välja horisontaalselt tema saba otsa lähedalt. “Stegosauruste sabad olid kindlasti ühed kõige ohtlikumad relvad, mis kunagi ühel taimtoidulisel loomal on arenenud”. (Bakker) Selline relv oli ilmselt hädavajalik, kuna Stegosaurus eksisteeris koos suurte kiskjate theropood-dinosaurustega, nagu hirmuäratav Albosaurus. Nende plaatide funktsiooni üle on palju vaieldud. Esialgselt arvati, et need on teatud liiki soomused , kuid uurijad on välja pakkunud ka, et need võisid aidata kontrollida kehatemperatuuri. Tuuletunneli testid viitavad sellele, et need plaadid on kuumuse kogumiseks ja hajutamiseks sobiva kujuga. Stegosaurused on tuntud ka oma tähelepanuväärselt väikese aju poolest, mis kaalus kõigest 80 grammi – ilmselt piisav tema vajaduste rahuldamiseks. [3]
TOROSAURUS
Oma hirmuäratavate sarvede ja jõulise, lihaselise kehaga oli Torosaurus (tähendades “härg roomaja”) kui dinaosauruse versioon ninasarvikust. Omades hiiglaslikku kaelarüüsi oli Torosaurusel maapealsetest loomadest suurim kolju. Luisel rüüsil oli kaalu vähendamiseks palju väikeseid poore ehk auke ning see need võis olla kirevavärviline, mida ta kasutas näitamiseks. Mõlemal ceratopsilasel oli kaks pikka sarve silmade kohal ja väiksem sarve koonul. Torosaurus kasutas oma teravat nokka ja lõikehammaste ridu kõvade taimede mugimiseks. Fossiilsed jalajäljed, mida peetakse ceratopsiani rajaks, viitavad sellele, et esijalad olid kergelt väljapoole suunatud, samas kui tagajalad olid otse keha all, nagu ninasarvikul. [3]
TYRANNOSAURUS
Tyrannosaurus (tähendades “hirmuvalitseja sisalik”), oli üks suurimaid maismaal elavaid karnivoore läbi aegade, kaaludes umbes kuus tonni. Tyrannosauruse massiivset koljut tasakaalustas pikk, raske saba. Lõuad olid varustatud 150 mm pikkuste, teravate sakilise servaga hammastega. Tänu suurtele ja jõulistele tagajäsemetele olid Tyrannosauruse esijäsemed väikesed ja neil oli üksnes kaks sõrme. Viimased eksemplarid on näidanud, et väikesed käsivarred olid väga musklilised, ilmselt selleks, et võimaldada loomal maapinnale kinnituda, kui ta üritas oma tagajalgu sirutada ja lamavast poosist püsti tõusta. Ta oli üks viimaseid dinosauruseid, kes eksisteeris enne Kriidi ajastu kolmandat väljasuremist. [3]
UTAHRAPTOR
Utahraptor (tähendades “Utah´i varas ”) on theropood-dinosauruste perekonna Dromaeosauridae suurim teadaolev liige. Utahraptorit teatakse tema hästisäilinud skeleti kaudu, mis leiti 1991. aastal Utah’i osariigist USAst, ja fragmentaarsete jäänuste kaudu Lõuna- Ameerikast . Ta oli suurim keskmise kehaehitusega karnivooride grupist, mida nimetatakse dromaeosaursteks (‘kiired sisalikud’). Utahraptoril olid suured silmad, pikad haaravad käed suurte teravate rebivate küünistega. Tema varbaliigesed olid eriliselt suured, et tal oleks võimalik jooksmisel oma massiivseid küüniseid edasi-tagasi liigutada end vigastamata. Kuid rünnakul paindus tema küüs ette, et vastast lüüa. Laias kaares liikudes tekitas tema suur 20 cm pikkune küüs kohutavaid haavu, võimaldades Utahraptoril halvata ja tappa temast palju suuremaid loomi. Dromaeosaurse ainulaadsed randmeliigesed võimaldasid käsi küljelt-küljele pöörata, mis sarnanes linnutiiva liigutustele. [3]
Dinosauruste toitumine
Dinosauruseid oli nii taimetoidulisi kui ka lihatoidulisi, suuremad nendest aga olidki taimtoidulised .
Taimtoidulistel dinosaurustel olid laiad ja lamedad hambad et nad saaks tükeldada ja ribastada taimi. Taimtoiduliste dinosauruste toit oli mitmekesine , see segu lehtedest, okstest ja seemnetest. Mõned taimtoidulised dinosaurused võisid ka neelata kive, mis aitasid tal jahvatada kiuliseid taimseid tarbituid toite. Selliseid kive on leitud isegi dinosauruste skelettide juurest.
Loomtoiduliste dinosauruste hambad olid teravad , pikad ja sakilised et läbi närida ka sitket liha. Paleontoloogid on avastanud et lihasööjad dinosaurused ajasid oma saaki taga, ründasid seda ning seejärel sõid ära. Paljud lihasööjad dinosaurused aga toitusid hoopis tapetutest loomadest või loomadest, kes olid loomulikult surnud.
Samuti on ka teada et oli olemas dinosauruseid, kes sõid mõlemat, nii taimi kui ka loomi, sest paleontoloogid on leidnud, et osadel liikidel oli mitut eri tüüpi hambadi, mis olid mõeldud nii peenestamiseks kui tirimiseks. [7]
Dinosauruste paljunemine
Dinosaurused olid lindude eelkäijad ja nad olid samuti roomajad. Linnud ja kahepaiksed , isased ja emased , omavad suguelundit-kloaak, mille nad suruvad kokku, et spermat vahetada. Siiski on roomajatel seesmine peenis , mis väliselt paistab ainult suguühte ajal, ja mida kasutatakse koos emase kloaakiga.
Miks dinosaurused välja surid?
Dinosauruste väljasuremise kohta pole mitte kellegil täpseid andmeid, kuid paljud inimesed on oletanud ja välja möelnud erinevaid teooriaid.
Alvarezi asteroidi teooria.
See on kõige laialdasemalt levinud teooria. Selle järgi tabas Maad umbes 65 miljonit aastat tagasi 6-15 kilomeetrise diameetriga asteroid . Kohutav plahvatus paiskas atmosfääri miljoneid tonne pinnast, põhjustades hiiglaslikke tulekahjusid, tsunaamisid, äikesetorme, happevihma, maavärinaid ja võib-olla isegi vulkaanipurskeid. Kokkupõrge põhjustas maa atmosfääris keemilisi muutusi, mis viisid taimede väljasuremiseni, mida dinosaurused sõid. Plahvatuse kuumus tappis kõik kokkupõrke koha läheduses elanud eluvormid. Atmosfääris hõljuv tolm varjas päikese kuudeks, mis põhjustas globaalset temperatuurilangust. Dinosaurused ei kohanenud nende muutustega ja surid välja. [1]
Veeuputuse teooria
Dinosaurused hävinesid globaalses veeuputuses. See teooria ei ole aga hästi tuntud kuna seda teooriat on siiani välistatud. Samuti on maapinna kihtide järgi vanuse määramine küllaltki küsitav. Näiteks on leitud tänapäeva esemeid nn. juura ajastu kihtidest ja samuti 200 milj. aasta vanusest kivimist inimjälgi jne. Üks grupp teadlasi on tulnud jalustrabava avastusteseeriaga lagedale. Nimelt väidavad, et dinosaurused ei olegi nii hilisest ajast ,kui seni oleme arvanud. Peruust ja Andidest kunagise inkade territooriumilt on leitud koobastest ja savinõudelt detailidesse laskuvad dinosauruste iidseid jooniseid. Ühel joonisel isegi ratsutasid sõdurid dinosauruse seljas , kus kasutati viimast sõjaratsuna. Samuti on leitud inimjäljed koos dinosauruste jälgedega. Väidetavasti on leitud isegi kunagise jõesõngi pehmesse savisse jäädvustatud ja nüüd kivistunud dinosaurustele peetud ajujahi üksikasjalik tõendusmaterjal.
Seda teooriat kinnitab ka osaliselt säilinud suuremõõtmelised veeloomad . [5]
Aeglaselt ja kurvalt teooria
Mitmete teooriate aluseks on seisukoht, et dinosaurused surid välja üsna pika aja jooksul järk-järgult ning mingit ülemaailmset katastroofi polnudki . See teooria on laialt käsitletav ka kreatsionistide seas, kes mõned arvavad , et olid haigused, kliimamuutus jms. [5]
Munavarguse teooria.
Ühena võimalustest on pakutud ka, et dinosaurused ei suutnud oma mune kaitsta. Dinosauruste suuruse tõttu oli nende munade koorumisperiood väga pikk. Imetajatele olid munad ideaalseks söögiks. See ei selgita küll, miks nii palju liike korraga välja suri, või miks atmosfääris sel ajal keemilised muutused toimusid. [1]
Putukate pealetung
USA Oregoni osariigi ülikooli zooloog George Poinard väidab oma raamatus «What Bugged the Dinosaurs? Insects, Disease and Death in the Cretaceous,» (Mis tappis dinosaurused? Putukad, tõved ja surm kriidiajastul), et putukate pealetung võis dinosaurused hävitada.
«Dinosauruste väljasuremise üheks põhjuseks võisid olla hoopis putukad, kes võisid haiguste levitajatena dinosaurustele ohuks muutuda. Seda on näidanud mitmed merevaigus säilinud putukate, kes pärinevad dinosauruste väljasuremise ajastust, uurimine ,» selgitas Poinard. [4]
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks olid Dinosaurused ühed suurimad olendid Maa peal, kes siin kunagi elanud on ning neid oli nii taimetoidulisi kui ka loomtoidulisi. Nad surid välja 65 miljonit aastat tagasi ning paljud teadlased uurivad väga täpselt, miks see juhtus ja kuidas juhtus, kuid tänase päevani pole keegi veel suutnud täpseid tõendeid mingi kindla teooria kohta leida. Küllap aga teaduse arenedes leidakse ka moodusi kuidas seda tõestada.
Kasutatud kirjandus

http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused

http://www.dinosaurused.ee/dinos_et.html

http://www.elu24.ee/?id=8405

http://teadus.usk.ee/dinosauruste-musteeriu m

http://en.wikipedia.org/wiki/Dinosaur

http://www2.scholastic.com/browse/article.jsp?id=4749

12