William Shakespeare " Hamlet " (0)

HAMLET

W. Shakespeare

• William Shakespeare 1564- 1616
  

Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar.
Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants . keelt ja õppis palju ajalugu.
1582 abiellus Anna Hathaway ’ga.
1583 sündis esimene laps Susanna
1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet.
1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana.
Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega.
Sellega ka rikastus. 1592 on juba tuntud nimi näitekirjanduses.
1596 poeg Hamlet suri.
1611 pöördub tagasi kodulinna.
1616 haigestub tüüfusesse, suri samal aastal enda 52. sünnipäeval.
Looming jaguneb kolme perioodi :

Elurõõmsad ja värvikad komöödiad. „Suveöö unenägu”, „ Veneetsia kaupmees ”, „Palju kära ei millestki ”, „Nagu teile meeldib”, „Kaheteistkümnes öö”, „ Richard Kolmas”, „ Henry Neljas”, „ Romeo ja Julia ”, „ Julius Ceasar”.

Tragöödiad. „Hamlet”, „Othello”, „Kuningas Lear”, „ Macbeth ”, „Antoinius ja Kleopatra ”, „Windsori lõbusad naised”.

Dramaatilised, kuid õnneliku lõpuga draamad . „Cymbeline”, „Talvemuinasjutt”, „ Torm ” 154 sonetti , mõned poeemid .
Artikli analüüs.

Mis on shakespeareloogia?
Uurimisharu, mis uurib Shakespeare elulugu ja tema saladusi. Uurivad stratfordistid ja antistratfordistid.

Pane kirja Shakespeareiga seotud saladusi.
Kas Shakespeare ei osanud kirjutada?
Kas Shakespeare eest kirjutas hoopis teoseid Bacon?

Missugused on leidnud lahenduse?
Shakespeare kirjutas teose „Hamlet” ise, sest seal on ta välja toonud oma vanad kaastudengid Rosencranto ja Guildensterni.

Missugustele küsimustele ei ole vastatud?
Kas on ta ise kõik teosed kirjutanud?
Milline ta oli, portreepildid erinevad üksteisest?!
Oli Shakespeare mees või naine?
Oli tal kõrgharidus või mitte?
Shakespeare’i aegne teater ja publik
Shakespeare aegne teater
Sarnasus
Kaasaegne teater

• Teatrid pealt lahtised , ilma katuseta.
  
• Etendused toimusid ainult päeva ajal.
  
• Alamklass /õue publik seisis .
  
• Publiku komber olid kõigiti tooerad ja jõhkrad.
  
• Dekoratsioone ei olnud.
  
• Naised ei esinenud.
  
• Kloun , kes hüppas ja laulis .
  
• Pileteid ei olnud.
  

• Etendused toimusid iga ilmaga.
  

• Publiku istekohad nii põrandal kui rõdul.
  

• Etendusi reklaamiti
  

• plakatidel.
  

• Kostüümid
  

• Vaheajad
  

• Etenduse ajal istuvad kõik.
  

• Suletud katusega, siseruumid .
  

• Etendused toimuvad ka õhtul.
  
• Publik oskab vastavalt käituda.
  
• Palju lava dekoratsioone.
  
• Teatrilavadel ka naised ja lapsed.
  

W.Shakespeare „Romeo ja Julia”
Tegelased : Capuletti(Julia perekond) ja Montecchi (Romeo perekond).
Mercutio ja Benvolio – Romeo sõbrad
Tybalt – vennapoeg (Capuletti).
Vennad Giovanni ja Lorenzo .
Süšee : Tegevus toimub Veronas.
Capuletti soovib, et Julia abielluks Parisega.
Romeo ja Julia armuvad maskiballil.
Tybalt tahab Romeoga võidelda.
Abiellumisplaanid.
Romeo tapab Tybalti selle eest, et too tappis Mercutio.
Julia kavatseb teha enesetapi enne kui abiellub Parisega.
Romeo ja Julia on tegelikult juba abielus.
Julia teeskleb, et sureb .
Toimuvad Julia matused, tuleb ka Romeo.
Romeol kaasas mürk, joob selle ära ja sureb Julia kõrval.
Julia näeb seda ja tapab ka enda.
Nende surm lõpetas kahe pere vahelise vaenu .
Vend Lorenzo seletas ära kõigile, mis toimunud oli.
W.Shakespeare „ Hamlet”
Hamleti tõlgendusmudelid
• Ühiskonnakriitika
• Armastuslugu
• Moraalitragöödia
• Müüt
• Indiviidi arengulugu
Ühiskonnakriitika
Platoni ideaalriigi alustoeks 4 omadust: tarkus, mehisus , mõõdukus, õiglus
1. Millised väärtused juhtisid prints Hamleti aegset Taanimaad? Otsi tekstinäiteid! Mida ütleb Hamlet Taanimaa kohta?
• “Aeg liigestest on lahti, neetud rist – et minult nõuab paikapanemist.”
• “Kogu maailm on paljude on riivide, kongide ja maa-aluste koobastega vangla , kusjuures Taanimaa on üks hullemaid.”
• “See purjus peaga tralling idas, läänes teeb häbi meil.”
• Taanimaa ja maailm kui “tüütu, läila, tuim , tühine kui rohimata aed.”
TAANI
EESTI
Pidev nuhkimine, altkäemaksud
Silmakirjalikkus ja reetlikkus
Hamlet peab asjad korda tegema Taanis
Peod ja trall. Helsingör hukatuses.
--//--
--//--
Piiratud võimalused
Püüeldakse parema elu poole.
 Moraalitragöödia
• Claudiuse mõrtsukatöö ja võimuiha
• Gertrudi võimalused/võimetus tõe ja vale vahel vahet teha
• Rosencrantzi ja Quildensterni rumalus ja reetlikkus
• Poloniuse salakavalus ja nuhkimine
• Ophelia traagiline saatus: armastus ja surm
1. Kirjelda kuut olukorda, kus Hamlet seisis moraalse valiku ees? Millise otsuse ta tegi? Anna oma hinnang ja põhjenda!

• Kas tappa Claudius ? Ühelt poolt on ta selle võlgu enda isale . Kuid kas see toob maailma õigluse? Arvan, et parem oleks olnud, kui Hamlet poleks Claudiust tapnud , sest ega see tema isa tagasi ei too.
  
• Kas Hamlet tegi õigesti kui varastas kuninga kirjad? Kindlasti ta rikkus sellega reegleid kuid tänu sellele ta sai teada, et kuningas teda soovis tappa.
  
• Tappa enda sõbrad? Väga vale tegu, kuid samas peab ka Hamletist aru saama. Ta tegi seda sama, mis tema sõbrad talle oleks teinud.
  

Indiviidi arengulugu
1. Millised olid Hamleti võimalused: kas ta püüdis olla õiglane ja vastutav inimene? Kas tal õnnestus see? Too näiteid ja põhjenda!
Ta üritas kindlasti seda kõike olla kuid see tal ei õnnestunud sest kättemaksu iha oli nii üüratult suur.
2. Mis on inimelu eesmärk? Vasta arutlevalt.
Inimelu eesmärgiks on õppida, saada selleks, kelleks tahad. Reisida kohtades kuhu süda ihkab. Teha seda, mida oskad ja soovid.
Sõnasta enda elu eesmärk!
Sama.
Armastuslugu
Hamlet ja Ophelia
1. Kas Ophelia armastas Hamletit, kui ta näitas Hamleti kirju isale?
Mingil määral kindlasti, kuid isa armastus oli suurem. „Ei kallis isa; aga teie käsul ma tõrjusin ta kirjad tagasi ja teda enam jutule ei võtnud.”
2. Kas Hamlet armastas Opheliat?
Kindlasti, ta saatis talle kirju. Kuid mingil hetkel muutus armastus hulluseks.
Kuningas Hamlet ja kuninganna Gertrud ja kuningas Claudius
1. Kas kuninganna teadis, et Claudius tappis tema mehe ?
Ta ei teadnud sellest, üllatus oli teada saades suur.
2. Kas kuninganna armastas kuningas Hamletit? Aga Claudiust?
Ta armastas võimu. Ta kindlasti vihkas Claudiust selle pärast, et ta endise kuninga oli tapnud, kuid mitte niipalju, et mitte ta kõrval seista.
Müüt
Klassikaline tragöödia
„ OIDIPUS ”
„HAMLET”
Kangelane, eriline inimene
Oidipus
Hamlet
Kangelase eelisus(eetiline dilemma )
Oidipus saab teada, et tapab enda isa ja abiellub emaga.
Kas maksta kätte või ei?
Traagiline situatsioon(õnnetus kuhu kangelane satub)
Isa tapp ilma teadmata
Ema abiellumine isa mõrvariga
Positiivse lahenduseta olukord
Saatust ei saa muuta
Isa soovib kättemaksu
Õnnetu lõpp
Oidipus torkab silmad peast välja ja lahkub Teeba linnast.
Hamlet sureb võitlusest saadud haavade tõttu.
Hamleti kahtlused

• Nähtuste, asjade olemus?
  
• Elu mõttekus, elu pärast surma.
  
• Moraaliküsimused: kas maksta kätte või ei?
  
• Vaimude olemasolu ja kavatsused.
  
• Milline kättemaks on vääriline mõrtsukale?
  

Teemad

• Mis on inimeste valiku taga?
  
• Inimene olemuselt .
  
• Naise roll
  
• Inimeses peaks olema kõike.
  
• Inimese kestvus, inimese mõttekus.
  

„Et kui olete aus ja ilus, peaks teie au vältima läbikäimist teie iluga .”
Teose „Hamlet” sisukokkuvõte
Hamlet oli Taani prints. Tema isa, kuningas Hamlet, suri. Arvati, et loomulikku surma. Pärast kuninga surma võttis kuninganna Gertrud kohe uue mehe, endise kuninga venna, Claudiuse, kes asus kohe troonile. Hamletil tekkis kuri kahtlus , et kuninga surmas on kindlasti Claudiuse käsi mängus. Ta arvas et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusle kaotas Hamlet seega trooni . Ta oli löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid , kellest üks oli ka Hamleti parim sõber Horatio , et olid keskööl näinud surnud kuninga vaimu. Ta olevat olnud täiesti vait. Ja kui proovis midagi öelda, siis hommikune kukk kires ning vaim kadus . Peale seda kuuldust läks Hamlet järgmisel ööl koos valvuritega valvesse. Ta oli väga ärevil. Kui kell lõi 12 ilmuski Hamleti ja tema õukondlaste ette vaim. Hamletit tabas hirm ja samas ka põnevus. Ta ei saanud niisama sõna lausumata seista ja küsis vaimult, et mida ta soovib. See peale vastas vaim et sooviks Hamletiga kahekesi rääkida. Valvurid proovisid küll Hamletit tagasi hoida, sest oli ka võimalus et tegu on kuradiga , kes suudab ennast kõigeks moondada ja ka tänu sellele Hamlet lõksu püüda. Aga Hamlet läks ikkagi. Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes oli kuninga tapnud. Kui kuningas oli aias oma lõunauinakut teinud, siis valas Claudius talle kõrva mürki, mis tappis kuninga koheselt. Siis vaim kadus. Hamlet oli väga raevunud ning hakkas kohe kättemaksu hauduma.
Hamlet oli pärast vaimunägemist hullunud ning segaduses. Käitus imelikult. Selle tagajärjeks mõtles ta välja plaanid. Ta käitub nii nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas koguaeg oma armastust talle. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja. Seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja. Tema tekst oli küll segane ja veidi imelik, kuid siiski suutis ta nendesse ridadesse kirjutada nii palju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda. Ta näitas seda kirja ka oma isale. Tema isa omakorda kuningapaarile. Sellest järeldasid kuninganna ning kuningas, et Hamleti hulluksminek ei ole tingitud ainult oma isa surmast vaid ka tohutust armastusest Ophelia vastu. Plaan sujus Hamleti ootuste päraselt.
Hamlet kutsus enda juurde riigi parimad näitlejad. Kuna ta oli kuulnud , et üks neist on näideldes nii emotsionaalne, et toob nii iseendale , kui ka publikule pisara silma, siis tärkas tal koheselt uus plaan. Ta palus näitlejatel etendada näidend, mille süžee ta kirjutab ise ja siis see kuningapaarile ette mängida. Ta kirjutas näidendi sama sisuga, millega oli seotud vaimult kuuldud lugu. See oli selline, et kuninganna tõotas kuningaga abielludes , et ei võta ealeski omale teist meest. Isegi mitte peale kuninga surma. Järgmises tseenis tappis kuninga lähedane sugulane kuninga ning kosis kuningannat. Selle peale kuningas kahvatus ning lahkus saalist. Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga, et midagi kuninganna teada ei jääks käskis kuningas Poloniusel samas toas seinavaiba taha seista. Hamlet läks ema tuppa ning siis ema rääkis, et Hamlet on oma ‘’isa’’ alandanud. Hamlet läks raevu, et ema Claudiust tema isaks nimetab ning hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind. Kui ema nägi, et poeg räägib tühjusega, sest ema vaimu ei näinud, hakkas ema oma elu pärast kartma ning karjus . Selle peale kuulis Hamlet ka seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud Claudius ning torkas läbi vaiba mitu korda. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale .
Taani tagasi jõudes tabab Hamletit väga kurb uudis. Tema suur armastus Ophelia on surnud. Ta oli hulluks läinud pärast seda kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu Hamleti käe läbi. Ta oli uppunud ojja. Matustel, kui kirst oli juba maasse lastud ja hakati mulda peale viskama hüppas Ophelia vend Laerter kirstu peale sooviga teda koos Opheliaga matta. Tema kõrvale hüppab ka sama sooviga Hamlet. Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestus tal Hamletit tabada. Järsku kiljatas kuninganna. Ta oli joonud klaasist, kus oli mürgitatud jook , juhuks kui Hamlet peaks duelli keskel juua tahtma. Kuninganna suri. Sellepeale Hamlet torkas Laertest ja seal nad surid kõik koos.

• Kas kättemaks on tugevus või nõrkus? Andestamine
  
• Kas Hamlet oli hull?
  

Tsitaadid

„Kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust, ja võimu jultumust, ning jalahoppe, mis malbe teenekus saab vääritult, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga?“ Hamlet arutles selle üle, kas õigem oleks elada ja võidelda või alla anda ja oma elule lõpp teha ehk „Olla või mitte olla – see on küsimus.“

„Ta õige palga sai, sest selle mürgi ta ise segas. – Teineteisele me peame andeks andma, üllas Hamlet, et sind ei koormaks minu ja mu isa, mind aga sinu surm.“ Laertes mõistis, et kuningas kasutas teda vaid vahendinda, et Hamletist vabaneda ning ta otsustas enne surma Hamletiga rahu sõlmida.

„Tead ikka, et elav kõik on surelik ja maise pärib ikka igavik.”

„Mis inimene on, kui ülim hüve
On söök ja uni tal? Vaid loom, mis muud.
Kes nii meid lõi, et meie avar pilk
näeb edasi ja tagasi, ei andnud
me võimeid ja me jumalikku mõistust
ju selleks, et need pehkiks tarbetult!”