absoluutselt, ülemused ei tea kellele teregi öelda. See on väga ebameeldiv, aga muuta ei oska ega arvatavasti ei saagi. Teises töökohas, kus töötajatel on väga hea töötasu ja töömaht on sellega võrreldes olematu. Lugedes Marxi, mõtlesin meist kui kõrgklassist. Meid hoitakse ülemuse poolt - hea töötasu, preemiad, peod, erinevad hüved, aga pole austust alamate vastu. Praegusel ajal ei tohikski kasutada sõna alamad. Karl Marxi ,,kapitaliga" jäin rahule, tõmbas lugema ja mõtlema seda kõike praegusel ajal, mis on meie ümber. Olukord ei olegi palju muutunud. Inimesed, kes pole osanud või neil pole olnud võimalusi olukorda enda heaks ära kasutada tunnevad end halvasti ja töötavad selleks, et ära elada.
Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kelle alla kuulusid riigi ülemvalitsejad, maakondade ehk nomoste asevalitsejad, kõrgemad preestrid ja väepealikud. Kõrgemad preestrid ja maakondade asevalitsejad võisid ohustada vaarao võimu ja sellega pidi vaarao arvestama. Paaril korral viis see isegi Egiptuse riigi lagunemiseni. · Ülikute ja muu elanikkonna vahel olid kirjutajad (keskmised ja alamad ametnikud), kelle ülesandeks oli kontrollida töötajaid, fikseerida kirjalikult kohustused ja nende täitmine. · Võrdselt kirjutajatega tundid ennast käsitöölised, kes elasid vaaraode või ülikute templite juures ja täitsid nende tellimusi. · Enamiku egiptlastest moodustasid talupojad, kelle tööd rangelt jälgiti. Talupoegade kohustuste alla kuulusid põlluharimine, niisutussüsteemide rajamine ja riiklikult
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest. Louis XIV oli huvitava elulooga valitseja kes asus troonile juba nelja a...
aprill 1908 – 8. juuni 1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Hierarhia madalaimad neli astet on füsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkus-vajadused (deficiency-needs, D-needs). Viies, eneseteostusvajadus, ning püramiidist väljapoole jääv kuues, enesetranstsendentsivajadusdus on kõrgemad või Olemus-vajadused (Being-needs, B-needs). Hierarhia kõrgemate astmeni jõudmiseks peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud. Maslow' püramiid arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele (kingpool.hak.edu.ee 2015). 6 3. Vajaduste teooria Rahuloluteooriad selgitavad inimese motivatsiooni vajadustest ja nende rahuldamisest lähtuvalt. Inimeste vajaduste rahuldamist nähakse seoses ümbritseva keskkonnaga. Vajadus
Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev
Sisukord 1. Küüditamine Mis on küüditamine? Esimeses peatükis räägin ma üleüldse küüditamisest, mis see oli ja miks see toimus, kuhu inimesed viidi ja millal saadi tagasi koju. Küüditamine oli inimeste oma riigist välja viimine võimu kindlustamiseks. Nagu ka kirjutas A. Lepp oma raamatus: ,,"Inimene on kõige kallim vara", pasundas kommunistide propagandamasin. Selle varaga käisid diktatuurivalitsus ja talle kuulekad alamad aga ümber kui odavaima looduvaraga. Üle 20 tuhande inimese kisti lahti oma kodudest ja veeti Siberisse, kus paljud neist hukkusid. Väljasaadetatavele pandi süüks, et nad olid hoolega harinud oma isade maad, hoidnud ja kaitsnud seda". Eesti inimesed viidi vastutahtmist siberisse, kust tagasi tuli vaid väike osa nendest inimestest kes sinna viidi. Okupatsioonide käigus kaotas Eesti ligi 17,5% oma sõjaeelsest rahvastikust. Sõda nõudis oma ohvrid, ent inimeste füüsiline hävitamine ideoloogilistel kaalutlustel enne ja ...
vanemalt. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saavutada arvuka järglaskonna. Vegetatiivne paljunemine ● otsepooldumine (DNA replikatsioon, rakk jaguneb kaheks) nt. bakteritel: mitoos ainuraksetel; pungumine (tekib välisopistis, millest areneb uus isend) nt. käsnadel ja pärmseentel; õistaimede sibul, mugul, risosoom, vars, leht. (nt. prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad.) Eoseline paljunemine ● Toimub eoste ehk spooridega, mis levivad tuule ja veega ning arenevad uuteks organismideks. (nt. sõnajalgtaimed, sammaltaimed, seened). ● Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Mittesugulise paljunemise eripärad: ● Järglased on geneetiliselt identsed ● Kiire paljunemine Suguline paljunemine ● Esineb kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.
loomine, riikliku sihtprogrammi "Liivlased Lätis" asutamine, tänu millele on ilmunud mitmeid hariva ja teadusliku sisuga väljaandeid, ning endise liivi rahvamaja tagastamine Liivi Liidule. 2.5 Marid Marid on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul. Venemaal elas 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 604 000 mari, kellest 312 000 elas Marimaal. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 241 marit. 13.-15. sajandil olid marid Kuldhordi ja Kaasani kaganaadi alamad. Venelased alistasid marid 1552. aastal ja hakkasid neid ristiusku pöörama. Suurem osa maridest on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu. Väike osa marisid on muslimid. 2.6 Isurid Isurid on läänemeresoome keelkonna põhjarühma kuuluv läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid elavad Peterburi ümbruses ning Leningradi oblasti lääneosas paikneva
4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt vljendatava tunnustuse jrele; 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kik see, milleks inimesel jtkub vimeid, oskusi ja teadmisi. Hierarhia madalaimad neli astet on fsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkus-vajadusteks. Viies, eneseteostusvajadus, ning pramiidist vljapoole jv kuues, enesetranstsendentsivajadus on krgemad vi Olemus- vajadused. Hierarhia krgemate astmeni judmiseks peavad kik alamad vajadused olema rahuldatud. Kui inimene on juba judnud levalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpool olevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute krgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tskliline. Maslow' pramiid arvestab niinimetatud keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes krgemate vajaduste saavutamiseks jtavad mne astme vahele. David McClellandi vajadusteteooria:
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusvaldkond Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes Referaat Juhendaja: Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse...
Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli neid nn. reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad
läänes Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast, idas ainult Isast 1054 suur kirikulõhe katoliku ja õigeusk lahknesid · 24.3 Gregorius VII paavst 1073-1085, 1077 sundis keiser Heinrich IV Canossas tunnistama paavsti ülimuslikkust ja paluma kirikuvandest vabastamist · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi · 25.1 · Kloostrites hakkas distsipliin langema ja vaimsed huvid asenduma ilmalikega · Cluny kloostrireform taotles ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja kirikuametite müümise lõpetamist · Cluny mungad asutasid palju tütarkloostreid ja nende ideed levisid kogu Lääne-Euroopas · Paavstid toetusid ilmaliku võimu alt vabanemisel Cluny munkade seisukohtadele
õigused on seatud teiste omadest madalamale, justkui tema arvamus ja see, kas talle on just eetilises mõttes liiga tehtud, ei loe. Kuid kes on see, kes otsustab, missugune põhimõte on tähtis ning missugune mitte ning kuidas teha kindlaks, et just tema arvamus on alati objektiivne, muutumatu ja kõigi suhtes aus? 1940. aastate alguses olid Saksamaal võimul natsid. Reziim oli tõhus, kuid julm tähtsustati vaid aaria rassi ehk pikki, blonde, siniste silmadega inimesi, teised olid alamad. Britte ja skandinaavlasi vaadati endaga enam-vähem võrdsetena, slaavlased olid küll madalamal, kuid vähemalt reziimi alguses mitte vaenlased. Isegi jaapanlased, kes oleks pidanud olema aarialastest väga kauged, olid piisavalt kõrgel positsioonil, et nendega koostööd teha. Mustanahalised olid tollel ajal Euroopas haruldus ning ega neid päris inimesteks ei peetudki, pigem poolahvideks. Kõige suurem viha oli suunatud juutide vastu, keda vähemalt natsiaja alguses oli Saksamaal 500 000
silmapaistvamaid monarhe Prantsusmaal ning ka Maailmas. Ta tegi oma valitsusajal ära tõeliselt palju. Pärast 72 aastat valitsemist, Louis XIV suri gangreeni. On teada ka see, mida Louis XIV ütles oma pojapojale Louis XV'le. See on järgnev: ,,Kunagi saab sinust suur kuningas. Ära vaid talita minu eeskujul, vaid hoia eemale suurtest ehitusplatsidest ja sõjatandritest. Mõtle oma kohustustele Jumala ees ja püüa selle poole, et Sinu alamad Sind austaksid. Kuula häid nõuandeid ja vasta samaga. Püüa oma rahva elujärge parandada, mida mina õnnetul kombel teha ei suutnud." Ilmselt polnud Louis XIV oma valitsusajaga rahul. Enne oma surma, päevad enne oma 77. sünnipäeva, saab Prantsusmaal võimule järgmine kuningas, tema pojapoeg, viieaastane Louis XV. Teda ei huvitanud sootuks riigiasjad, tema tegeles vaid oma lõbustamisega, armukeste ja raharaiskamisega. Ta lasi teistel teha valitsemise tema eest
Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks.Hispaanlaste arvates meenutas asteekide pealinn neile Veneetsiat.Asteekide impeeriumi oli arenenud selle aja jooksul.See oli töötada välja valitsuse ja ühiskonda, mis koosnes neljast klassist. Neli klassi olid: aadlikud,lihtkondanikud,pärisorjad ja orjad.Need klassid näitasid hierarhia võimu,aadlikud on kõige võimsam ja orjad on alamad. Valitsuse ameti seisukohad olid pärilikud, kuid keegi võiks saada kõrgetel ametikohtadel, olles keiser.Orjad olid saadud sõda tulemuses(sõjavangid)ja inimesed, kes ei maksud oma võlgasi, ka orjastati.Lihtkondanikud olid enamus elanikkonnast.Pärisorjad töötasid maa aadlikudele. Asteekidel oli majandus põhinenud põllumajandusele, mais on kõige tähtsam viljasaak.Nad kasutasid alepõllundust,mistõttu jäi vahetevahel saaki üle. Need ülejäägid säilitati ja
Just Karl XI valitsusaeg on andnud põhjust vana hea Rootsi aja mälestuseks eesti rahvatraditsioonis (Laur, 2003). Rootsi riigi alla kuulumine andis eestlastele esimesed kodanikuteadvuse algmed. Mõnigi kord kinnitust leidnud lootus riigipoolsele toetusele mõisnike omavoli vastu süvendas arusaama, et olles lojaalne kuningale, on talupoeg ühtlasi ka tema kaitsealune. See tähendas eneseteadvuse mõningast tugevnemist keset rasket pärisorjust. Kogu aeg loodeti, et kuningas oma alamad lõplikult pärisorjusest vabastab ning 17. sajandi lõpu sündmused, eriti mõisate reduktsioon, näitasid selle lootuse põhjendatust (Vahtre, 2000). Erinevalt Rootsi talupoegadest, kes olid vabad ning koguni eraldi seisusena riigipäeval esindatud, olid Eesti- ja Liivimaa talupojad pärisorjad. Nii nagu Rootsis võis kuningas aadlivõimu piiramisel tugineda talurahva toetusele, nõnda oli kuningavõim huvitatud
Üldiselt keskkonnas saatamisest jäätmetega.... Eesti ühinenemisel Euroopa Liiduga jõustus uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende aluselt kehtestatud alamad õigusaktid, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse. Ainuüksi viie aastaga vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 250-lt 6ni. Mis kõige olulisem, suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Riigi jäätmekava põhieesmärgiks on säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist
romaani "Valgus Koordis" oled lugenud?" · "Ei ole," vastab Laosson. · Karotamm: "Tuleb lugeda. Kõva lugu!" 4 · Max Laosson Lembit Remmelgale: "Kas oled lugenud Hans Leberechti romaani "Valgus Koordis?" · Ei ole Remmelgaski ("Rahva Hääle" asetoimetaja). · Seepeale tutvuvad Remmelga truud alamad tekstiga ja kirjutavad ajalehele kiitvad- ülistavad vastukajad. 1951. aastal esilinastus Tallinna Kinostuudios esimene Eestis valmistatud värviline mängufilm ,,Valgus Koordis". 1953. aastal esietendus riiklikus ooperi-, balleti- ja muusikalise komöödia teatris ,,Vanemuine" ka Leo Normeti samanimeline ooper. Midagi nii maitsetut kui filmi finaal kolhoosipeost purskkaevude ja lillevanikutega, pole Eestis varem ega hiljem kunagi tehtud
Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene
Esimesel neist elas üks kuningas. Purpurisse ja hermeliini rõivastatuna istus ta uhkelt väga lihtsal, kuid ometi majesteetlikul troonil. "Ahaa! Seal on ju üks alam!" hüüdis kuningas, kui ta väikest printsi märkas. Väike prints aga mõtles endamisi: "Kuidas ta küll võib mu ära tunda, kui ta mind veel kunagi näinud pole?" Ta ei teadnud, et kuningate jaoks on maailm väga lihtne. Kõik inimesed on neile alamad. "Tule lähemale, et ma sind paremini näeksin," ütles kuningas, kes oli väga uhke sellele, et oli kellegi kuningas. Väike prints otsis silmadega kohta, kuhu istuda, kuid terve planeet oli täis uhket hermeliinmantlit. Nii ta jäigi püsti seisma, ja kuna ta oli väsinud, siis ta haigutas. "Haigutamine kuninga juuresolekul käib etiketi vastu," ütles ainuvalitseja. "Ma keelan sul haigutada!" "Ma ei saa sinna midagi parata," sõnas väike prints segaduses
Anne Boleyni õnn ja hukk Robert Widl Margus Peil 11c Olenemata sellest, et konkreetset raamatut nimekirjas ei olnud, valisin selle tuttava soovitusel, kuna antud raamat oli kodus olemas. Teisi nimekirjas olnud raamatuid ei õnnestunud aga kuskilt saada. Loodan, et ka see raamat sobib, sest ajastu ja teema peaksid õiged olema. Henry VIII on Inglismaa kuningas, kes on abiellus Catherine'iga. Kuningat kirjeldatakse järgmiselt: ,,Tema majesteet on erakordselt ilus. Tal on väga hele nahk ja ta on imeliselt propotsionaalse kehaehitusega. Tal on palju andeid, ta on hea muusik, komponeerib väga hästi, on suurepärane ratsutaja, osav vehkleja, ta kuulab päevas kolm missat./ Ta armastab väga jahti ja harrastab ka tennisesporti." Thomas More oli Henry VIII hea sõber ja mitukümmend aastat ülemkoja liige ja kaks aastat valitseja nõukogu King's council'i liige ning ,,Utoopia" autor. T. More oli oma aja silmapaistvamaid hum...
Sellest alates peale hakati huvituma kuntsist, kirjandusest, prantsuse keelest, moest, ja kõõgikuntsist. Sellal hakati valmistama ka jäätist ja vahuveini. Majanduspoliitika: louis 14 parimaks nõuandjaks oli colbert, ta kutsus oma riiki välismaa meistreid, kes pidid rajama manufaktuure, ta kehtestas kõrged sisseveotolli maksud, ehitati palju maanteid ja kanaleid, tehti palju kolooniaid, müüdi aadlitiitleid sõja jaoks, suurendati makse. Kirikupoliitika: louis 14 oli vastumeelt, et tema alamad on teist usku, kui tema ise, nendeks oli hugnotid. Kuningas kustutas nende allesjäänud õigused, neile kehtestati kõrgemad maksud, neilt nõuti sõdurite majutamist. Seetõttu lahkuski üle 200 000 kalvinisti inglismaale, madalmaadesse, ja saksmaale. Peale eelmist kuningat astus troonile louis 15. kes ütles, et peale mind tulgu kas või veeuputus. Inglismaa 17.saj 1625.a tuli võimule Charles 1, kes püüdis valitseda parlamendist sõltumatult, ta saatis parlamendi laiali 1629.a
Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav.Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Mesopotaamia Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi 1
ajaloo kõige äärmuslikumad muudatused. Ta kaotas pärisorjuse (mille näiteks Friedrich II oli alles jätnud), jagas talupoegadele maad, kehtestas usuvabaduse ja allutas valitsusele katoliku kiriku, sekulariseerides selle valdused ja lahutades selle riigist. Nendest "õudustest" jahmunud paavst sõitis isiklikult Josephi juurde, kuid ei suutnud teda ümber veenda. Joseph oli ilmselt kõige julgem ja kaugemale läinud valgustatud monarh üldse, kuid paraku ei jaganud tema alamad valitseja ideaale. Tema jätkuvad ja üha radikaalsemad ümberkorraldused (Habsburgide valdused jagati ajaloolisi piire arvestamata haldusüksusteks, mida valitsesid Josephi ametnikud, ja kogu riigis kehtestati ametikeelena saksa keel; keiser ise ütles, et on sakslaste keiser ja seetõttu peab ta ka valitsema saksa riiki) tekitasid üha suuremat vastuseisu nii aadelkonnas kui ka alamrahva seas ja Austria Madalmaad kuulutasid end 1790 koguni iseseisvaks
kord, julgeolek ning üldine heaolu. Riigi moodustamine tähendab lepingu sõlmimist riigi ja tema kodaniku vahel, millega riik võtab kohustuse täita neid kolme valdkonda ja kodanikud kohustuvad selle eest riigile maksma vastavalt riigi poolt pakutud kvaliteedile. · MAKSEVÕIMELISUSE TEOORIA Aristoteles on autor Kõik riigikodanikud on kohustatud hoolitsema riigi heaolu eest vastavalt oma võimetele ja võimalustele. Aristoteles ütles, et riigi alamad peaks esmalt küsima, mida olen või saan mina riigi heaks teha, enne kui küsida midagi riigilt. Selle teooria alusel peaks suurema sissetuleku saajad maksma ka suuremat maksu. · PEAMAKSUTEOORIA Väga lihtne ja tema administreerimise kulud on väga madalad. Maks kehtestatakse kõikidele maksukohuslastele võrdselt. Puudub oluline maksusüsteemi eesmärk: võtta ära rikastelt rikkust. Miljonärid maksavad kõik 100 · OHVRITEOORIA Teooria on seotud usu ja piibliga
ajaloo kõige äärmuslikumad muudatused. Ta kaotas pärisorjuse (mille näiteks Friedrich II oli alles jätnud), jagas talupoegadele maad, kehtestas usuvabaduse ja allutas valitsusele katoliku kiriku, sekulariseerides selle valdused ja lahutades selle riigist. Nendest "õudustest" jahmunud paavst sõitis isiklikult Josephi juurde, kuid ei suutnud teda ümber veenda. Joseph oli ilmselt kõige julgem ja kaugemale läinud valgustatud monarh üldse, kuid paraku ei jaganud tema alamad valitseja ideaale. Tema jätkuvad ja üha radikaalsemad ümberkorraldused (Habsburgide valdused jagati ajaloolisi piire arvestamata haldusüksusteks, mida valitsesid Josephi ametnikud, ja kogu riigis kehtestati ametikeelena saksa keel; keiser ise ütles, et on sakslaste keiser ja seetõttu peab ta ka valitsema saksa riiki) tekitasid üha suuremat vastuseisu nii aadelkonnas kui ka alamrahva seas ja Austria Madalmaad kuulutasid end 1790 koguni iseseisvaks
mõisniku suvast · kodukariõigus piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed) · kohtunikuks mõisnikud võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole mõisa omavoli korral - Tulemused: pärisorjus sisuliselt kaotati riigimaadel; mõisnike võim talupoegade üle vähenes, kellest said kuninga alamad. - Koormised: teotöö (igapäevaselt mõisasse talust töölisi härja ja töövahendiga), abitegu (kiireloomulised hooajatööd (heinategu, viljalõikus), mõisavooris käimine (talvine viljavedu linna), loonusadam (vili, loomad, puud, hein, mesi), osalemine ajujahis (karud, hundid) 4. Varauusaegsed Eesti linnad a) 16.saj. lõpul oli Eestis 10 linna: - Uuteks linnadeks Kuressaare (1563) ja Valga (1584)
Töökabinet 10 MUINASJUTULOSSI SAATUS Kahjuks ei õnnestunud Ludwigi enda lugu õnnelikult. 1880. aastal hinnati, et lossi lõpuleviimine 1893. aastaks nõuab igal aastal umbes 900 000 marga kulutamist. Selleks ajaks oli Ludwig hakanud ehitama veel kahte lossi ning kogukulud ületasid tema ressursse, kuna ta maksis kõigi tööde eest enda kui kuninga elatusrahaga ega kasutanud avalikke finantse. Vahest sel põhjusel pidasid üldiselt alamad teda armastusväärseks ekstsentrikuks, aga pealtnäha hallutsinatoorsele käitumisele järjest vaenulikum valitsus lasi psühhiaatrite komisjonil (kes päriselt Ludwigit kordagi ei uurinud) kuulutada kuninga vaimuhaigeks ning nimetas regendiks tema 60- aastase onu. Sügavas masenduses Ludwig nõustus viimaks troonist loobuma ja ta viidi Neuschwansteinist ära. Kolm päeva hiljem, 13. juunil 1886, leiti kuningas koos arstiga uppununa Stranbergi järvest
Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist
Tema valitsusaja esimene peaminister oli Melbourne. Nende vahel oli sõprus ja just Melbourne valmistas teda ette riigipeaks. Ta oli troonil ligi 64 aastat. Victoria oli pikima valitsemisajaga kuninganna maailma ajaloos kuni Suurbritannia praegune kuninganna, Victoria lapselapselapselaps, selle ületas. Kuninganna valitsemisaega nimetatakse Victoria ajastuks. Tema ristinimi oli Alexandrina Victoria. Kuninganna Victoria oli viimane Hannoveri dünastia esindaja Briti troonil. Alamad austasid ka Victoriat, kuna ta sünnitas üheksa last. „ We are not interested in the possibilities of defeat. They do not exist. “ -Kuninganna Victoria 1.2 Victoria lapsepõlv Tema isa oli Prints Edward, Kenti ja Strathearni hertsog, kuningas George III neljas poeg. Peale oma isa surma kasvatati Victoriat ema järelevalve all, kes oli sakslanna. Victoria ei olnud kunagi
temaga seotud, nimetatakse kogumina rahvaks ja eraldiseis- valt kodanikeks kui nad kannavad suveräänset võimu või alamateks osas, mil nad alluvad riigivõimu seadustele (Rousseau 1968: 61-62) Kodakondsuse teke Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike poliitilisele kehamile on ... põhjapanev pöördepunkt Lääne demokraatiate ajaloos (Turner 1990: 211) Toimub kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad teisenevad kodanikeks (Turner 1990: 208) Kodakondsus kui sotsiaalne tarind (vs loomuõigus) Kodakondsus kui seisund (lepingulisus enamasti naturaliseerimisel) Osalemine kui subjektsuse test Üldisustaotlus antud poliitilise kogukonna piires Maksustamine 1 Modernsed maksud (Braun 1975: 244): korrapäraselt makstavad sunduslikud koormised eraisikutele, tekitamaks avalikel eesmärkidel kasutatavaid sissetulekuid Varasemal ajal väljapressimist meenutav valitseja ja
tegi endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta teinud tehingu otsustusvõimetuna.. Füüsiliste isikute puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega, eriti sugulus ja õigus . Sugulus on, kui üks isik põlvneb teisets, st nad on sugulased otsejoones, selajuures ülejenad sugulased on vanemad ja nende eellased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ie ole sugulase dotsejoones, on nad sugulased üldjoones. Lapsendatud ja nende alamad sugulased loetakse võrdseks sugulastega. Abikaasa sugulase don teisele abikaasale ja tema sugualstele õiglased, kusjuures õigu ei lõppe abielu lõppemisega. Isiku osalemisel tsiviilõigus suhetes on teatud juhtumitel oluline määrata kindlaks tema elukoht, nt nõude esitamisel, kohustuste täitmisel jne. Isiku elukoht tegeliku elukoha järgi – koht, kusisik alailselt või pemaiselt elab. Tegevuskoht – isiku püsiva või kestva majandus või kutsetegevuse toimumise koht. Ja
Juba 1495. aastal kostsid indiaanlaste eest Badajozi piiskopi juures ka kuninganna Isabella ja kuningas Fernando, kuid nende käsk näitas, milline õiguslik 7 ebakindlus valitses selles küsimuses. Kas indiaanlased olid orjad või vabad või kas nad üldse inimesedki olid? Kuidas nendega käituda? Kuningas võis küll muret tunda puhta südametunnistuse pärast, aga tema alamad Lääne-Indias mitte. Isabella keelas 1503. aastal indiaanlaste kinnivõtmise, müümise ja paljaksriisumise, sest nad on vabad inimesed ning nad tuleb pöörata ristiusku. Indiaanlasi tuli hoopiski sundida hispaanlaste ettevõtetes töötama ning neile kindlaksmääratd päevapalka maksta. Seega tuli kohelda neid kui vabu inimesi. Dominiiklased heitsid saare hispaanlastele ette nende patte ja kutsusid sellega esile vastuhaku. Dominiiklased vastandusid üksinda kogu maailmale
1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisarentnike peale , kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Mõisnikud Mõisnikkond jäi valdavalt sakslasteks. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Sagedased olid tülid linnakodanikega, kui need suvatsesid uhkemat
Selleks tuleb tühistada Versailles` jt. alandavad lepingud. Tuleb laiendada sakslaste eluruumi (Lebensraum). · aaria rass (mille kõrgeim aste on sakslased) peab saama maailmas valitsejaks · Saksamaal tuleb: 1) lüüa kord majja 2) kõrvaldada demokraatia, kommunism, juutlus 3) hoolitseda sakslaste rassilise puhtuse eest (juudid, slaavlased ja mustlased on alamad rassid) Mis Saksamaal nüüd toimuma hakkas? Hitleri võimuletuleku järel esialgu säilis vormiliselt demokraatia, diktatuur hakkas kujunema järk-järgult. Alustati arveteõiendamist kommunistidega. Ööl vastu 28. veebruari 1933 süttis Berliinis Riigipäevahoone. Natsid süüdistasid kommuniste selle süütamises. See oli ettekäändeks, et tühistada Weimari põhiseaduse sõna-, trüki- ja koosolekutevabaduse paragrahvid
· armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; · tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; eneseteostusvajadus vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. (smt.edu.ee 04.02.2011) Hierarhia kõrgemate astmeteni jõudmiseks peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud. Maslow' püramiid arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele. (wikipedia: 07.02.2011) 4.2. Fredrick Herzbergi nn motivatsiooni-hügieeni teooria Viimase paarikümne aasta jooksul on aga välja kujunenud teooriad, mis peavad tähtsaimaks motivaatoriks tööd ennast. Üheks tuntumaks käsitluseks on siin Fredrick Herzbergi nn
1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisarentnike peale , kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Mõisnikud Mõisnikkond jäi valdavalt sakslasteks. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Sagedased olid tülid linnakodanikega, kui need suvatsesid uhkemat
Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ...
sõjavägi, mis suudab vastu astuda mis tahes ründajale; või peab ta alatasa teistelt kaitset otsima ning müüride vahele varjuma, suutmata vaenlasele lahinguväljal vastu astuda. Sellistel valitsejatel soovitab Machiavelli oma linna kindlustada ja ülejäänud valdus tähelepanuta jätta, samuti panna rõhku oma alamate kohtlemisele, kuna keegi ei saa pidada kergeks sellise valitseja ründamist, kelle linn on tugev ja keda alamad austavad. Machiavelli märgib et nii vastse, põlise kui segavõimu alusmüüriks on head seadused ja korralik sõjavägi; ning ta lükkab täielikult tagasi palgaarmee pidamise idee, kuna „nigela“ palga eest ei soovi keegi valitseja eest surma minna. Machiavelli meelest võib valitseja palgaarmeed pidada, kuid tema võimulpüsimine ei ole iial kindel ega turvaline ja väejuhi ülesanne peab jääma valitsejale endale.
valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseadus e. konstitutsioon on seadus, mis määrab riigivõimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse põhialused, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse seisundi ning õigusloome põhialused. Põhiseaduses on kirjas inimeste põhilised õigused, vabadused ja kohustused, riigi valitsemisviis ja tähtsamad valitsusasutused, seadusandluse põhimõtted. Kõik teised seadused või alamad õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis Asutav Kogu vastu 1920.a, mis oli liiga parlamendikeskne, näiteks puudus president, kelle asemel seisis riigi eesotsas riigivanem. 1938.a. põhiseaduses oli kirjas, et riigi eesotsas on suure võimuga president ja Riigikogu on kahekojaline, mis koosneb Riigivolikogust ja Riiginõukogust 1991.a. kuulutati Eesti Vabariik juriidilises mõttes taastatuks, paraku puudus riigil toimiv põhiseadus, sest
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED 2) ISELOOMUSTA ÜLDISELT RÜÜTELKONNA VÕIMUPIIRE ROOTSI AJA I POOLEL. MILLISTES VALDKONDADES OLI RÜÜTELKONNA SÕNA OTSUSTAV? TOO 3 NÄIDET Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi. 3) ISELOOMUSTA KUBERNERI VÕIMUPIIRE ÜLDISELT. NIMETA 3 OLULISEMAT VALDKONDA, MIS OLID TEMA HALDUSES. Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postite...
Kirikupeaks oli kohalik valitseja. Kirikuvarad riigistati. Luteri usu peaseisukohad pandi kirja Augsburi usutunnistuses(1530.a.). Samas tõi kaasa usupuhastuse levik ususõjad. Katoliku vs. Luteri. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555. Augsburgi usurahu põhimõte on Cuius regio, eius religio. "Kelle võim, selle usk." Lepiti kokku, et valitseja määrab oma alamate usu. Seega, kui valitseja oli läinud Luterlusse, siis loeti kõik alamad luterlasteks. Kui valitseja oli Katoliiklik, seega olid alamad ka katoliiklased. Usupuhastus levis Luterlikul kujul põhjamaadesse, toimus Kuningareformatsioon, eeskätt valitseja eestvedamisel. Teine piirkond oli Eestimaa ja Läti(Põhja). Reformatsioon Sveitsis ja Inglismaal Ulrich Zwingli kaudu sai alguse Sveitsis. Zwingli võttis eeskujuks Lutheri, jutustas Luterlikus laadis aastast 1520. Oli vaimulik
1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri Klassikaline kriitika: legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline: kuningad Aadama järeltulijad; ajalooline: kuningad hõimupealike legitiimsed pärijad); efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam (demokraatia toidab ambitsioone, monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed; monarhial ei ole erahuve) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideaal (monarhia või aristokraatia); filosoofid näevad asjade tõelist olemust (koopamüüt); kaks võimalust: filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks; türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest 2
kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel 6 paleel oli neid nn.reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisa...
Public choice selgitab, et riik ei täida oma ülesandeid alati sugugi soovitud moel. Ka siin esineb stiimulite kooskõlastamatuse probleem. Teoorias öeldakse selle kohta, et kõrvuti turutõrgetega esinevad ka riigitõrked. Meie koostegevus¬teooriat silmas pidades on kohe selge, et ka riigitõrked on sisuliselt dilemmastruktuurid. · Heatahtliku diktaatori võimupiirid · Just heatahtlik diktaator vajab infot selle kohta, mida tema alamad tegelikult soovivad. Ta aga ei saa nende soove tasuta täita, vaid peab rakendama alati piiratud ressursse. Nüüd seisneb aga probleem selles, et alamad ei ole sageli valmis oma eelistusi avaldama, sest kardavad, et peavad oma soovide täitmise eest ise maksma · Heatahtlik diktaator vajab infot mitmesuguste piirangute kohta, mida oma otsustes arvestada. Sellegi info hankimine võib kaasa tuua olulisi moonutusi. Need,
maailmas, täpsemalt just oma kaaskonna mitmepalgelisu ses. Hamlet on pettunud terves maailmas, nimetab seda vanglaks ning jälestab oma õukondlasi, kes kohe, kui vana kuningas on surnud, hakkavad lipitsema uue valitseja ees. Tundmaks ära kuninga ja kogu õukonna tõelist palet, hakkab Hamlet mängima hullu. Ja alles siis ta taipab tõeliselt, kui mitmepalgelise d võivad olla teenrid. Alamad ajavad täpselt sellist juttu, nagu neile enestele hetkel kasulik on ja nad ei hooli üldse ustavusest. Terve õukond on muutunud koos uue kuninga troonile asumisega. Kõik kes enne olid ustavad Hamletile ja tema isale ning ei sallinud Claudiust, on nüüd, mil Claudius on mõrva teel troonile asunud, hoopis Hamleti vastu ning ta ei saa neid enam usaldada. Claudiust ei salli Hamlet üldse, kuna vaim andis printsile teada, et Claudius oli endise kuninga
abikaasa. 11 Olenevalt islamimaast on märgata mitmeid erinevusi. Türgi mosleminaised on suhteliselt läänelikud ja omavad väga palju vabadust oma elu ise suunata. Pakistani naised on meestega võrreldes ebavõrdses seisus, kodus on nad traditsioonilise kodulooja ja lapsehoidja rolli tõttu meeste ees ülimad, väljaspool kodu aga alamad, seetõttu kohtab neid tänaval liigeldes harva. Abielud islamimaailmas on mõeldud kestma. Abielud katkestatakse vaid juhul, kui üks osapooltest on julm, kättemaksuhimuline, kuritahtlik, truudusetu, seksuaalselt ahistav või türanlik. Mosleminaise abikaasa ei ole tema peremees. Mosleminaisel on vaid üks peremees, kelleks on Allah. Juhul kui naise abikaasa ei austa Allahi tahet kodus, lõpetatakse abielu.
ja et käsud, mida ta jagab, on mõttetud. Kõva kisa saatel marssisid nad lossini ja nõudsid, et kuningas troonist loobuks. Meeleheitel valitseja oli valmis trooni maha panema, kuid kuninganna takistas teda sõnadega: "Lähme kaevu juurde ja joome sealt. Siis oleme nendega ühesugused." Ja nii tehtigi: kuningas ja kuninganna jõid hulluse vett ja hakkasid kohe kõiksugu mõttetusi suust välja ajama. Alamad muutsid hetkega meelt: nüüd, kui kuningas näitas üles säärast tarkust, miks ei võiks lasta tal maad edasi valitseda? Elu kuningriigis jätkus rahumeelselt, olgugi et selle elanikud käitusid naaberriigi omadest sootuks erinevalt. Ja kuningas valitses oma elupäevade lõpuni." Veronika mõisti Zedka juttu. Inimesed hullumajas on erilised selle poolest, et nad julgevad rääkida seda, mida mõtlevad
Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine: Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. Vegetatiivne paljunemine: Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega mugulatega (kartul) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
