Tallinna
Rahumäe Põhikool
Kuninganna
Victoria
Referaat
Koostaja :
Karmen Kõiv
Klass: 5.C
Juhendaja :
Merili Murakas
Tallinn 2018
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KarmenKv
Õppematerjali autor
Rapla Vesiroosi Gümnaasium KUNINGANNA VICTORIA Referaat Koostaja: Kertu Roosla Klass: 11 b Juhendaja: Heli Heinaste Rapla 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Alexandrina Victoria.....................................................................................4,5 Kuninganna Victoria................................................................................6,7,8,9 Sündmusi Victoria valitsemise ajal.....................................................................10 Huvitavat kuninganna ja tema ajastu kohta..........................................................11 Kokkuvõte......................................................................................
Victoria i Sandra Jakubelovits Ilmavalgus Sündis 24. mail 1819, Kensingtoni palees, Londonis Vanemad: Prints Edward (Kenti ja Strathearni hertsog) ja printsess Marie Luise Victoria Teda ristiti Kensingtoni palees ja tema ristinimi oli Alexandrina (ta ristiisa oli Vene tsaar Aleksander I) lapsepõlv Kasvatati üles kensingtoni süsteemi järgi Õppis eraõpetajatega kindla tunniplaani järgi prantsuse, itaalia, saksa ja ladina keelt. Lemmikloom: spanjel Dash Troon Peale onu William IV surma sai temast kuninganna. Ta oli 18. Hannoveri dünastiast Kroonimine: 28. juunil 1838 Abielu
õde Anna, Kathryn Howard, Katherine Parr · Abielupoliitika, kaotati kloostrid, anglikaani kirik, paavstist sõltumatuks kuulutamine. · Ainuke poeg- Walesi prints Edward 1537 a (Jane Seymouriga) · Tervislikud probleemid jalahaavandid, peavalud jne. · Järgmine kuningas Edward VI Mary I Tudor Mary I perekond. Isa: Henry VIII Ema: Aragoni Katariina Õde: Elisabeth Vend: Edward Mary I Oli inglismaa ja iirimaa ja kuninganna 1553-1558. Henry VIII tütar abielust Aragoni Katariinaga- ainuke laps, kes ei surnud imikueas. Olevat olnud kehva tervisega- halb nägemine, meeleolude kõikumine, peavalud. Sai hea hariduse: Õppis ladina, prantsuse ja itaalia keelt Uuris valgustuskirjandust 9 aastaselt sai Wales'i printsessiks ja resideerus Ludlow' linnuses. Mary saatus 1533.a. kui Henry VIII abiellus Anne Boleyn'iga sai Mary'st just kui sohilaps(talle ei lubatud ka trooni)
allakäik: järjest enam kolooniaid saavutasid iseseisvuse ja Suurbritannia traditsioonilisi tööstusharusid nagu söe-, raua- ja terasetootmist ning laevaehitust tabas langus. 2. Suurbritannia tänapäeval Ka tänapäeval on Ühendkuningriik tähtsal kohal finants- ja teenindava tööstuse alal ning mängib ÜRO, Rahvaste Ühenduse ja Euroopa Liidu vahendusel tähtsat rolli maailma asjades. Suurbritannia on konstitutsiooniline monarhia, mis tähendab, et kuningas või kuninganna on riigipea, kuid poliitiline võim on parlamendi käes. Mani saarel ka Kanalisaartel on laialdane autonoomia, aga osa nende seadustest võetakse vastu parlamendi poolt. 1997. aastal anti mõningane seadusandlik võim regionaalsele parlamendile Sotimaal ja assambleele Walesis. TÄHTSAMAD FAKTID Pindala: 244 820 km² Rahvaarv: 59 778 002 Pealinn: London Keeled: inglise ja kõmri Rahaühik: naelsterling 3 3. Elizabeth II
1 SISSEJUHATUS Ehkki maadeuurija David Livingstone (18131873) maeti auavaldustega Londoni Westminster Abbeysse, on nii tema kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved andnud talle vastakaid hinnanguid. Livingstone'i rasked rännakud, mille katsumused näivad kohati ületavat inimvõimete piiri, kuid mida suurkujuks saanud rännumees ületas imetlusväärse sihikindlusega. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, avastas Victoria joa, mitu järve ja Kongo lähtejõed. Livingstone suhtles aafriklaste kui võrdsetega ning seadis sihiks orjakaubanduse tõkestamise. Ent ajalool oli plaanis midagi muud. Kuulus maadeuurija David Livingstone pani juba eelmisel sajandil Aafrikat külastades tähele, et sealsed elanikud paistsid silma oma väledate jalgade ning heraklesliku jõu poolest. Joostes paarikümne kilomeetri kauguselt naaberkülast tamtammi laenamas käia oli neile käkitegu ning kookospähklid tundusid mõne
· 1783 Inglismaa pidi Versailles`i rahuga tunnustama USA iseseisvumist. 19.saj · 1801 Iirimaa kuningriigi liitmine Suurbritannia Ühendatud Kuningriigiga. · 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaal ära nn pehkinud kohad. · 1830.-1840.aastad tsartislik töölisliikumine Inglismaal. · 1845 Iirimaal puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. · 1837 kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). · VARAKESAEGNE INGLISMAA: · Keldid: I at esimesel poolel eKr algas indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate keldi hõimude esiletõus Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel Hallstatti kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu aladel La Tène`i kultuur). I at keskel eKr olid keldi hõimud asunud elama Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa), Britanniasse ja Iirimaale (alates 7-6.saj eKr), Hispaaniasse, Põhja-Itaaliasse
1783 Inglismaa pidi Versailles`i rahuga tunnustama USA iseseisvumist. 19. saj 1801 Iirimaa kuningriigi liitmine Suurbritannia Ühendatud Kuningriigiga. 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaal ära nn pehkinud kohad. 1830.-1840.aastad tsartislik töölisliikumine Inglismaal. 1845 Iirimaal puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. 1837 kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). 1 1. VARAKESAEGNE INGLISMAA. Vanem õpik_II, lk 46 - 50 1.1. Keldid: I at esimesel poolel eKr algas indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate keldi hõimude esiletõus Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel Hallstatti kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu aladel La Tène`i kultuur)
aastal Pierre galeriis. Oma karjääri alguses oli ta huvitatud teatrist ja kostüümide kujundusest ning see mängis tema elus olulist rolli teatri disaini arengus. Varajastes kolmekümnendates töötas ta Jean-Michel Frank firmas, värvides ekraane, tehes puidu töid ja joonistustarbeid. Ta töötas ka moe Illustratorina jaoks Coco Chaneli, Elsa Schiaparelli ja Nina Ricci tarbeks. Bérardi kõige tunnustatumaks saavutuseks oli ilmselt tema läikiv, maagiliste kujundustega Jean Cocteau's 1946. aasta filmis ,,Kaunitar ja koletis" kostüüm. Ta oli eriti tuntud oma peenete, nostalgiliste värvi kujundustega. Bérard suri ootamatult aastal 1949 Marigny teatri laval. . Calvin Richard Klein Calvin Richard Klein (sündinud 19. november 1942) on ameerika moe disainer, kes käivitas ettevõtte, mis hiljem muutus Calvin Kleini Inc-iks 1968. Lisaks rõivastele, andis ta oma nime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid