Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonna saastamine jäätmetega (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.




Keskkonna saastamine jäätmetega Indiaani vanasõna ütleb, et alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi mürgitatud ning   viimane   kala   püütud,   mõistame,   et   me   ei   saa   raha   süüa.   Tänapäeval   on   paljude tarbijate   ostukäitumine   muutunud.   Puutume   igapäevaselt   kokku   prügiga.   Tarbimisega kaasneb   rohkemal   või   vähemalt   määral   prügi   teket.   Erinevad   inimesed   maailmas   on mõistnud, et inimtegevus (sh. tarbimine) mõjutab tugevalt keskkonda, kus elame. Viiakse läbi murrangulisi muutusi jäätmevaldkonnas. Eesti ühinenemisel Euroopa Liiduga jõustus uus jäätmeseadus,  pakendiseadus ja nende aluselt  kehtestatud  alamad  õiguskatid, mille strateegilisteks   eesmärkideks   oli   vähendada   prügilate   arvu   ning   suunata   järjest   enam jäätmeid taaskasutusse. Ainuüksi viie aastaga vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate   arv   250-lt   6ni.   Mis   kõige   olulisem,   suurenesid   jäätmete   (sh pakendijäätmete)   taaskasutusmäärad,   rakendusid   olmejäätmete   liigiti   kogumine   ja joogipakendi   tagatisrahasüsteem.   Riigi   jäätmekava   põhieesmärgiks   on   säästa   loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Praeguse jäätmekäitluse prioriteetideks on jäätmetekke vältimine   ja   vähendamine,   jäätmevaeste   tehnoloogiate   rakendamine.   Kauba   oleluse pikendamine,   jäätmete   korduskasutus.   Jäätmete   taaskasutus,   ümbertöötamine   teiseks toormeks. Jäätmete biokäitlus (s.o kompostimine), jäätmete põletamine ning soojusenergia ärakasutamine.   Seejärel   alles   kasutuskõlbmatu   prügi   ja   jäätmete   keskkonnasõbralik ladestamine prügilasse. Seejuures prügi ladestamine on kõige kallim võimalus jäätmetest vabaneda. Eelkõige seetõttu, et vähendada prügilasse ladestatavate sorteerimata jäätmete hulka. Eestis on alates 2008. aastast on kohustuslik olmejäätmeid liigiti koguda. Jäätmeid jagunevad   üldiselt   viieks   –   tavajäätmed,   püsijäätmed,   biolagunevad   jäätmed,   ohtlikud jäätmed, olmejäätmed. Kas sorteerimine toimub vastavas jäätmekäitlusettevõttes või juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas on kohaliku omavalitsuse korraldada. Kõige parem variant   on   muidugi   koheselt   jäätmeid   sortida,   sest   see   tagab   taaskasutatavate   jäätmete kõrgema   kvaliteedi   ja   parema   taaskasutusvõimaluse   (nt   toiduained   ei   ole   määrinud, rikkunud materjali). Näiteks Tallinnas on vanapaberi ja biolagunevate jäätmete konteineri paigaldamise kohustus kortermaja valdajal. Heakorramäärused keeleavad ka prügi maha viskamise,  kuid  seda  tehakse  siiski  väga  palju.  Õnneks on  meie  ümber  palju   tegusaid inimesi, kes seda märkavad ja soovivad olukorda muuta. „Teeme ära„ talgupäevadel osaleb iga aasta  aina rohkem inimesi. Inimeste teadlikkus  ja mõistmine  suureneb, kus igaühe väike panus moodustab lõpuks suurema panuse. Uute harjumuste omaks võtmine võtab


2 aega. Lihtsam on rutiinset tegutsemist jätkata, kui millegi uuega harjuda. Ei juhtu midagi, kui ma nüüd oma osa jäätmekäitluses ei täida. Küll meie naaber sorteerib või meie naaber ka ei    sorteeri.  Tihti,  kui inimesed  muudatustega  vabatahtlikult  kaasa  ei tule  võetakse kasutusele  teised meetmed.    Nendeks on üldjuhul  karistus (eelkõige  rahaline).  Näitkes suitsuandurite kasutamine. See on olnud pikalt kohuslik, kuid inimesed ei ole täitnud seda kohust. Peale seda, kui teavitati inimesi, et nüüd hakkame kontrollima ja vajadusel tehakse trahv,   tõusis   hüppeliselt   suitsuandurite   kasutamine.   Hirm   millegi   ees   paneb   inimesi tegutsema. Raha ei soovi keegi niisama ära anda. Odavam tuleb poest osta andur ja üles panna.   Jäätmete   sorteerimisel   ei   ole   sinnamaani   veel   jõutud.   Puudub   reaalne   hirm (kaugemale mõtlemine), mis seda tagant tõukaks. Elanike madal keskkonnateadlikkus ja puudulik keskkonnakorraldusel on oma osa.  Minul, kes olen suur puhta looduse asutaja, jääb   üle   loota,   et   iga   inimene   annab   ükskord   oma   panuse   (positiivse   tagajärjega) keskkonda. Samas on mul tekkinud kahtlus, kas minu panusel olmejäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkeohas on reaalne kasu. Juhtusin hiljuti nägema olukorda, kus olmejäätmed ja biolagunevad jäätmed kallati ühte (prügiveo autosse). Samas, kui mina sorteerin   pakendijäätmeid,   viskab   mõni   oma   olmejäätkmed   sinna.   Viimase   puhul   võin mina maksata topelt (trahv vms põhjusel), et olen rikkunud jäätme sorteerimist. Mina, kui äraveo   tellija   kannatan   selle   tõttu,   mitte   olmejäätmete   viksaja.   Selline   olukord   võib inimestest tekitatada trotsi. Lihtsam  ja odavam on  mitte sorteerida ja tellida vastavat prügi äravedu. Jäätmete sorteerimise eesmärk on hea ja üllas. Tekib küsimus, kas tõesti eesmärk pühitseb abinõu? Vastuseni jõuab igaüks ise. Mina olen siiani andnud ja annan ka edaspidi oma panuse jäätmete sorteerimisse ja teadlikkus tarbimisse. Jääb vaid üle loota, et see aitab üldsusele kaasa. Kasutatud allikad: Keskkonnaministeerium. Jäätmed ja jäätmekäitlus. http://www.envir.ee/625 15.03.2014 Koppel, K. Jäätmekäitluse prioriteedid.  http://e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1959/Jaatmekaitluse%20prioriteedid.pdf 15.03.2014 Sundja, S. Inimtegevuse mõju keskkonnale. http://e-ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonnale.html 15.03.2014
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bruno M Õppematerjali autor
Üldiselt keskkonnas saatamisest jäätmetega....
Eesti ühinenemisel Euroopa Liiduga jõustus uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende aluselt kehtestatud alamad õigusaktid, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse. Ainuüksi viie aastaga vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 250-lt 6ni. Mis kõige olulisem, suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Riigi jäätmekava põhieesmärgiks on säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Praeguse jäätmekäitluse prioriteetideks on jäätmetekke vältimine ja vähendamine, jäätmevaeste tehnoloogiate rakendamine. Kauba oleluse pikendamine, jäätmete korduskasutus. Jäätmete taaskasutus, ümbertöötamine teiseks toormeks. Jäätmete biokäitlus (s.o kompostimine), jäätmete põletamine ning soojusenergia ärakasutamine. Seejärel alles kasutuskõlbmatu prügi ja jäätmete keskkonnasõbralik ladestamine prügilasse. Seejuures prügi ladestamine on kõige kallim võimalus jäätmetest vabaneda. Eelkõige seetõttu, et vähendada prügilasse ladestatavate sorteerimata jäätmete hulka. Eestis on alates 2008. aastast on kohustuslik olmejäätmeid liigiti koguda. Jäätmeid jagunevad üldiselt viieks – tavajäätmed, püsijäätmed, biolagunevad jäätmed, ohtlikud jäätmed, olmejäätmed...

Sarnased õppematerjalid

LAEVA ÖKONOOMIKA
41
pdf

LAEVA ÖKONOOMIKA

Usaldusühingu asutajaid peab olema vähemalt Select one: kolm üks kaks Feedback The correct answer is: kaks Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väikseim nimiväärtus Eestis on 1 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väiksem nimiväärtus Eestis on 10 senti Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 2500 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question

Eriala seminar
Mikro- Makroökonoomika KT1
36
pdf

Mikro- Makroökonoomika KT1

TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 1 Rahvamajandus on õpetus majanduse üldistest seaduspärasustest. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 2 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil Not yet answered rohkem osta. Marked out of 1.0 Select one: True False Question 3 Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 4 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale

Mikro ja makroökonoomika
Majandusõpetus - Kontrolltöö 1 - ajapiirang 90 minutit 50p-60st KOMBINEERITUD
18
pdf

Majandusõpetus - Kontrolltöö 1 - ajapiirang 90 minutit 50p-60st KOMBINEERITUD

10/6/22, 5:57 PM Kontrolltöö-1 - ajapiirang 90 minutit (page 1 of 6) Time left 0:33:14 Question 1 Answer saved Marked out of 1.0 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 eurolt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 2,5% võrra. Select one: True False Question 2 Answer saved Marked out of 1.0 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta. Select one: True False Question 3 Answer saved Marked out of 1.0 Turumajanduseks nimetatakse niisugust majandussüsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel

Kategoriseerimata
Organisational behaviour-True or False questions
7
docx

Organisational behaviour: True or False questions

True or Falls 1. A psychological contract represents a contingency plan that serves the needs of the individual worker. False 2. An example of a virtual organization is an office located in a high-rise building. False 3. As open systems, organizations transform material resources to produce goods. True 4. Organizational behavior is characterized by its emphasis on rigorous inquiry. True 5. Organizational behavior is the study of individuals and groups in profit- making organizations. False 6. Organizational behavior is the subject of psychology applied to the world of work. False 7. Quality of work life refers to the overall quality of human experience in the workplace. True 8. Synergy is the creation of a whole that is greater than the sum of its parts. True 9. The purpose of any organization is to make a profit. False 10.Work-life balance refers to workers who seek balance between their paid work and unpaid

Inglise keel
Mikro ja makroökonoomika kontrolltöö 2
8
pdf

Mikro ja makroökonoomika kontrolltöö 2

TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 51 Erasektor ei tooda piisavalt ühishüviseid, sest nende kaupade tootmine pole kasulik. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'True'. Question 52 Valitsuse eelarve kipub olema de tsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'False'. Question 53 A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True

Mikro ja makroökonoomika
Mesinduse testid
6
docx

Mesinduse testid

MESINDUSE TEST 2 1. Mee kasulikud omadused hävivad mee kuumutamisel temperatuuril üle: a. +50 b. +20 c. +60 2. Mesinik kasutab konkspeitlit a. Raamide liigutamiseks b. Mesilaste peletamiseks c. Kärjekaanetise eraldamiseks 3. Korpustaru laiendamine toimub külgsuunas True False 4. Mesilasematoitepiima saadakse mesilasemalt True False 5. Kahe kärje vaheline kaugus tarus peaks olema a. 9 mm b. 11 mm c. 8 mm 6. Mesilasemade kasvatamiseks vajalik inventar on a. Kärjeraamitangid b. Emasaatepuur c. Vageldusnõel 7. Valminud mee veesisaldus? a. 10% b. 30% c. 20% 8. Mesilaspere aastane õietolmu vajadus a. 40 kg b. 5 kg c. 25 kg 9. Mesilased koguvad taruvaigu jaoks vajalikud ained lilledelt True False 10. Milleks kasutavad mesilased suira? a. Vaklade söödaks b. Toidavad ainult leski c. Toidavad ainult mesilasema MESINDUSE TEST 3 1.

Kategoriseerimata
Ruslan ja Ljudmilla
2
doc

Ruslan ja Ljudmilla

Homework I. False or True? Exemplify your answer using relevant text lines. 1. . True , , , , 2. . False , 3. . True , ... : 4. . True - 5. , . False 6. , . True , , : ! , .... - 7. . False ; 8. . True 9. . False " , , ? 10. , , . False , , /20 II. Give modern Russian equivalents of the following archaic words and phrases: - - / - - e ­ - - - /10 III. Describe Ludmila's character on the basis of Extract 1 (about 100 words). - . . - . . , . , . . , , , . . ­ , , , .

Vene kultuur
The Great Gatsby test
2
docx

The Great Gatsby test

“The Great Gatsby” test 1. The advice given to Nick from his father was “Whenever you feel like criticizing anyone, just remember that all people in this world haven’t had the advantages that you’ve had.” 2. Nick decided to go to the East to learn the bond business. 3. Tom and Daisy travelled there because there were rich people who played polo. 4. Daisy’s relation to Nick was that she was his second cousin. 5. Myrtle was a bit heavy, in her mid-thirties, not beautiful but rather sensual. 6. The surprising thing that Gatsby said to Jordan Baker at the party was that he wanted her to tell Nick to invite Daisy to Nick’s house. 7. The unpleasant story that Nick had heard about Jordan Baker was that she had moved a ball during a golf tournament to win. 8. Jordan Baker hated people who were careless. 9. Daisy met Jay Gatsby at her hometown, Louisville, Kentucky just before the war. 10. Daisy was very drunk before her wedding. 11.

British literature




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun