Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Asteekide kultuur (0)

1 HALB
Punktid
VANA-AMEERIKA KULTUUR
Mina valisin valitavate kunstiliikide seast Vana-Ameerika kultuuri,täpsemalt Asteekide kultuuri kuna see tundus kõige põnevam.
Sissejuhatus: Asteegid olid rändhõim kes seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale .Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi.Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteegi sõjaväe üks peamisi ülesandeid oli võimalikult palju vangide võtmine. Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuvates hiigelsuurtes püramiid-templites. Inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit. Asteekidel oli viis tähtsamat jumalat: Quetsalcoatl sulismadu,viljakusjumal, kes võis moonduda ka tuule- ja eluhinguse jumalaks Eheatliks;
Tezkatlipoca, Tlaloc , Chalchihuitlicue ja Huitzilopochtli.
Asteegi preestrid moodustasid ühiskonnas erilise klassi. Nad vastutasid keerukate tseremooniate jaohverdamise eest, mida korraldati suurtes templites. Asteekide pealinn oli keskajal üks maailma paremini planeeritud linnasid. Saarel asuvad tänavad ja kanalid paiknesid ruudustikukujuliselt linna keskel asuva hiigelkompleksi ümber, mis koosnes astmikpüramiididest, templitest, paleedest ja aedadest. Linna maismaaga ühendasid kolm teetammi.
Kui Hispaanlased 1520. aastal Ameerikasse saabusid ei teadnud nad midagi kesk-Ameerika kultuuridest, nende võimsatest impeeriumitest, keerukatest paleedest ega nende suurepärastest insenerimõtetest ega kogu nende elu hõlmavast usuelust. Esimesel kohtumisel Cortési asteegi keisri Montezumaga kummardas Cortés keisri ees tervituseks ja Montezuma kinkis Cortèsile kulda, vääriskive, nefriiti ning sulgedega ehitud esemeid. Hiljem alistasid hispaanlased asteegid, ning nende templid lõhuti maha. Asteekide naabrid , maajad suutsid vastu pidada 1542. aastani, kuni hispaanlased Méridasse oma pealinna rajasid.
Asteekide kultuur: Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi.Nende varajast leitlikust ja tarkus kajastub näitkes nende pealinna Tenochtitlani ehitus ning koguülejäänu ümbrus.Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks . Hispaanlaste arvates meenutas asteekide pealinn neile Veneetsiat.Asteekide impeeriumi oli arenenud selle aja jooksul.See oli töötada välja valitsuse ja ühiskonda, mis koosnes neljast klassist . Neli klassi olid: aadlikud ,lihtkondanikud,pärisorjad ja orjad.Need klassid näitasid hierarhia võimu,aadlikud on kõige võimsam ja orjad on alamad . Valitsuse ameti seisukohad olid pärilikud, kuid keegi võiks saada kõrgetel ametikohtadel, olles keiser.Orjad olid saadud sõda tulemuses(sõjavangid)ja inimesed, kes ei maksud oma võlgasi, ka orjastati.Lihtkondanikud olid enamus elanikkonnast.Pärisorjad töötasid maa aadlikudele.
Asteekidel oli majandus põhinenud põllumajandusele, mais on kõige tähtsam viljasaak.Nad kasutasid alepõllundust,mistõttu jäi vahetevahel saaki üle. Need ülejäägid säilitati ja kasutati rasketel aegadel . Neil oli ka välja töötatud niisutussüsteemid, mis lubas neil harida kuivi maidNad harisid madalates järvedes oleva mudaga,tehes väikseid „ saari “ Need saared tekitasid väga viljakas maa, mis oli tõhus põllukultuuridi kasvatamises. Tlateolco-soli neil oli ulatuslik turg, mis oli suurim sel ajal.Huvitav ,et Asteekidel ei olnud raha süsteem, vaid nad kaubeldakse kaupade ja teenustega .
Religioon üks näide Asteekide kultuurist. Asteegid kummardasid sadu jumalaid ja jumalannasi;iga esindatud erinevaid aspekte elus. Tseremooniad olid väga olulised, et Asteekidel põllumajanduspoliitikas tagades hea kultuurid.Nende tseremooniatesoli inimeste ohverdused jumalatele. Paljud ohvrid olid kas sõjavangid või lapsed.Nad leidsid , et inimese süda ja veri andis jumalate jõudu. Suured templid on ehitatud täita neid ohverdusi.
Pere oli suur osa Asteekide elus.Mehed olid peamiselt kütid ja korilusega tegelejad, naised aga tegelesid söögi tegemisega ja meisterdasid kangast riideid . Noored poisid olid haritud oma isade poolt kümne eluaastani, kunii nad läksid kooli.Noored tüdrukud jäid koju koos oma ema ja õppis majapidamistöid.Üldine pulm toimus vanuses oli kuusteist aastase naise ja kakskümne aastase mehe vahel.
Asteegidel oli palju erinevat liiki toitu mida nad sõid.Mõned kõige populaarsemad road olid Tacos, tortillasid ja tamales.Muud toidud olid seemned sage taim, mida kasutatakse teravilja, teravamaitseline paprika , muna, kalkun , küülik, koer, ja muid asju. Delikatess Asteekide jaoks oli roheline lima, mis oli välja kaevatud järvest Texococo.Öeldi, et see maitsenud nagu juust.Endi värskendamiseks jõid nad tihti vett ja erijuhtudel aadlikud jõid õlut ja nautisid šokolaadi magustatud meega.
Soe kliima sundis asteeke arendada riided, mis oli lahti ja voolav. Naised kandsid varrukateta pluusid ja seelikud . Mehed kandsid lappi mis oli ümber puusa ning varjatud üle õla. Aadlikud kandsid puuvillased riided palju kaunistustega.Vaesed kandsid rõivad mis oli valmistatud Maguey riidest Usutalituste tseremooniatel kasutati tihti maske.
Asteegid ehitasid omi maju kaitse põhimõttega.Nende majad oli ehitatud kaitsmiseks, mitte ilu. Kõrgematel kohtadel majad olid valmitatud savist valmistatud tellistega.Madalamates kohtades oli seinad tehtud filiaalidest krohvitud saviga .Kodu ei ole ainuke hoone mis perekondadel oli.Neil oli samuti olemas laohooned ja väksed higimajad(saunad siis vist) , mida kasutati aurusaunana
Asteegid väljendasid end läbi muusika , kunst , käsitöö-ja humanitaarteaduse. Muusika mängis olulist rolli asteekide usulised rituaalides. Tähtsamaid vahendeid on flöödid, trummid ja kõristid. These were played along with chanting to help worship the gods . Populaarne viis aega sisustada oli läbi kunsti. Mõni asteekide kunstiese on tänapäevani säilinud. Üks selline ese on Kalenderi kivi.See kivi, mis oli kaheteistkümne jala läbimõõduga esindas asteekide universumi.Arvatakse, et südamed mis sai inimohverdamistest,asetati sellele kivile,et esitada südat jumalatele. Sulgi kasutati peakatete,ürbide ja maskidel.Muu käsitöö olid puuskulptuuur, keraamika ja kudumine. Näitades nende teadmisi loodusteaduste vallas,asteegidel oli 365 päeva kalendriaasta , mis vastabtänapäeva teaduslikele standarditele.
Aztec suhtlemisoskus olid väga hästi välja töötatud oma aja kohta.. . Asteegidel oli oma keel nimega Nahua.Nad kirjutasid omi mõtteid kirjalikult süsteemi kaudu mis on tuntud kui biograafia . See koosnes väikesed pildidest mis esindas sõnu. Kuid see kirjaviis ei olnud piisavalt hästi välja töötatud, et tagada ideede arusaamist, kuid siiski oli see selle aja kohta väga arenennud. Biograafia kirjutamist kasutati peamiselt kõrgelt haritud seltskonnas ,et hoida äridokumente.Mõistagi oli asteekidel väga tsiviliseeritud kultuur.Nende ulatuslik nelja klassi ühiskonda koos religiooni ja valitsus andis tugeva struktuuri.Põllumajandusele põhineva majandus andis inimestele tõhusa viisi elatist teenida.Muusika-, kunsti-ja käsitöö oli asteegidel väljendusvahendid.Nagu võib näha, et asteegid viia struktureeritud ja mõtestatud elu, mis võimaldas asteekide ühiskond muutub väga arenenud tsivilisatsioonini.
Asteekide kunst oli peamisenekuju usu väljendusel ja vahend et austada nende jumalaid. Need ilusti formuleeritud disainilahendused on tänasepäevani imetletud.Aztec art such as pictographs, paintings and warrior drawings can still be seen on the walls of their temples and within their ancient artifacts. Asteekide kunsti nagu biograafiad, maalid ja sõdalaste joonised saab veel näha nende templi seintel ja muid kunstifakte nende aja kohta.

Asteekide Kunst-ja Keraamika

Keraamika polnud mitte ainult kasulik asteekidele, see oli tähtis usuliste käsitöö Asteekide kunst jooksul. Keraamika kõikidel kujudel ja suurustel on kujutatud erinevaid disainilahendusi, et Asteekide kultuur ja religioon oli sisukas .The designs typically placed on the pottery were meant to depict or pay reverence to specific Aztec gods or to represent an Aztec tribe . Kujundused tavaliselt asetatud keraamikal oli eesmärk kirjeldada või mõista aukartus konkreetsete asteekide jumalate ja Asteekide hõimu vastu.

Asteekide Kunst ja skulptuur

Lisaks keraamikale mis valmistati savist, asteegid näitas oma sügava usku läbi erinevate skulptuuride mis oli valmistatud kivist.Üldiselt kivist skulptuure loodi selleks, et esindada nende jumalaid või ohvertud ohvreid.. In fact , the Aztecs meticulously carved small yet realistic figures of animals and people out of jade , obsidian, and quartz. Tegelikult asteegid hoolikalt nikerdatud väikesed veel realistlikuid loomad ja inimesi jadeiidist, obsidiaanist ja kvartsist.
Kalender kivi on ilmselt kõige kuulsam skulptuur on asteekide kunstiajaloos. See skulptuur kaalub hämmastav 22 tonni ja on 12 jala läbimõõduga..Päikese jumal nägu võib leida nikerdatud kivi keskel Ringikujuline lint sümboliseerib taevast ja päevad asuvad ümber näo.

Kunst ja Asteekide Joonistused

A famous form of Aztec art is the ancient pictographs . Tuntud kujul Aztec kunst on vana biograafid . Biograafid olid väikesed pildid, mis esindasid objekte või heli. These Aztec drawings were used extensively within their counting system. Need asteekide jooniseid kasutati ulatuslikult nende loendamise süsteemiks. Unlike the base -10 counting system used in modern societies, the Aztec counting system was based on 20. Erinevalt baas-10 loendamise süsteemi kasutatakse tänapäeva ühiskonda, asteekide loendamise süsteem põhines 20. Pilt lipp oli kasutatud esindab see number. A picture of a fir tree was used to represent 400 and a picture of a pouch represented 8000. Kuusepuu esindas numbrit 400 ja pilt paun moodustas 8000. This highly advanced form of Aztec art was also used to record their history and to conduct business. See kõrgelt arenenud Asteekid kunst oli muid eesmärke kui ainult piltide kujutamine.Kastutati et panna kirja nende ajalugu ning läbi viia nende äri.
Siin on paar pilti Asteekide kunstist.
Veejumalanna kujuline anum
15. saj. Asteegi kultuur.
Türkiisidega kaunistatud kolp
15. saj. Asteegi kultuur.
Päikesekivi-Kalender.
15. saj. Asteegi kultuur.
Kuningas Montezuma II peakate
15.saj. Asteegi kultuur.
SurmaMask
Kasutatudkirjandus:
  • http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/keskameerika.ht m
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Asteegid
  • http://www.angelfire.com/az/atid410/
  • http://www.aztec-indians.com/aztec-art.html
    Suur osa jutust on ingliskeelest ümber tõlgitud eesti keelde minu poolt,seega võib mõni lause tunduda imelik.
  • Asteekide kultuur #1 Asteekide kultuur #2 Asteekide kultuur #3 Asteekide kultuur #4 Asteekide kultuur #5 Asteekide kultuur #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor unustama Õppematerjali autor
    Enamusjutt nende kultuurist,kunstist jne Palju on ingliskeelest eestikeelde ümbertõlgitud

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Asteekide elust ja kultuurist
    8
    odt

    Asteekide elust ja kultuurist.

    Asteegid oli Mehhiko pinnal elav rahvas 14.­16. sajandil. Asteekide rändhõim seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale. Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi, mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks.

    Ajalugu
    Vana-Ameerika kunst
    8
    doc

    Vana-Ameerika kunst

    tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Suured kunstisaavutused kunstivallas jäävad 16. sajandi algusesse, enne hispaanlaste vallutusi. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ning mitmekesine. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Sõltuvalt elatusaladest , ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda , nagu näiteks PõhjaAmeerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase baddeini troopikametsad jne. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride

    Kunstiajalugu
    kunstikultuuri ajalugu 11 klass
    52
    docx

    kunstikultuuri ajalugu 11 klass

    India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid:

    Kultuuriajalugu
    Euroopa ideede ajaloo eksami kordamisküsimused
    23
    doc

    Euroopa ideede ajaloo eksami kordamisküsimused

    Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus ja armastus pole selgelt eristatud ­ philia. Sõprus iseloomustab vabal kiindumusel põhinevaid inimsuhteid ­ perekondlikud, võimulolijate suhted kodanikesse, kodanike omavahelised suhted. Sõprus hoiab riike koos. Eeldab vastastikku heasoovlikkust ja ühistegevust. Sõprus jaguneb 2 viisil 3-ks: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: Kasu ­ äri Nauding ­ sõbrad Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel Vastavalt osapoolte seisundile: Ülimuslikkus ­ vanemad laste suhtes Paremus ­ mehed naiste suhtes Võrdsus ­ vennad Täielikku sõprust naudivad üksikud, sest nad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni. Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel ­ vennalikel suhetel. 2. Cicero isiklikust ja po

    Ajalugu
    Tarbimissotsioloogia
    96
    pdf

    Tarbimissotsioloogia

    Näiteks kuninglikud regaaliad. Nende kahe püüdluse vahekord - universaalse ja singulaarse - on erinevates esemeringlustes erinev. Näiteks teeneid vahetatakse teenete vastu, kuid mitte raha teenete vastu; annetused on anonüümsed või siis pannakse doonori nimi majale vastates seega teenele teenega; George Washingtoni monumenti ei taheta müüa jne. Samal ajal kui toimib areng universaalsuse suunas - ehk tarbimisühiskonna suunas - püüdleb lääne kultuur (Kapytoff: kompleksne kultuur) singulaarsuse suunas - õllepurgid, koomiksid, margid. Autod vananevad ja kaotavad väärtuses aga kui nad saavad u 30 aastat vanaks, hakkab nende väärtus tõusma. Kuid see ei ole ka nii ühesuunaline: eriti Ameerikas collectibles: osta asju nüüd, et need muutuksid singluaarseteks (müüdamatuteks) ning siis saaksid sa need kalli raha eest maha müüa. Näited objektiklassidest: Kuna komplekssetes kultuurides (vs primitiivsed kultuurid) ei ole

    Tarbimissotsioloogia
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
    168
    doc

    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

    ilmselt kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele. Braahman - hinduismis preester või preestri õpilane; kõrgeima, vaimulike seisuse liige Indias. Budism - (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama; arvatavasti 6.–5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Šākjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Šākjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha

    Ajalugu
    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
    180
    doc

    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

    Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst. Härmson, P. 1984. Linnad läbi aegade. Tallinn: Valgus. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 15 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 4. ANTIIK-KREEKA LINNAPLANEERIMINE JA AIAD Kronoloogia3 2800...2000 e.Kr - Vara-Minose kultuur III...II a.tuh. e.Kr - Egeuse kultuur 1800 e.Kr - Kreetale ehitati uhked paleed, nt Knossos 1700 e.Kr - kindlustatud paleed Knossosel 1200...900 e.Kr - Homerose e "pime" ajajärk, varasema kõrge kultuuri hääbumine. Ei ehitatud enam monumentaalseid ehitisi ja hauakambreid. Hakati kasutama orjatööd. 900 e.Kr - Sparta rajamine 8.-6. saj e.Kr - Arhailine ajajärk. Algas teine e suur kolonisatsioon. Kolooniad rajati Hispaania ja

    Maastikuarhitektuuri ajalugu
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun