50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Norra
Õppematerjali autor
19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu. Mittenaturalism on seisukoht, mille kohaselt eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Samamoodi tunnistavad emotivism ja preskriptivism, mis on mittekognitivismi liigid, faktide-väärtuste lahusust. 20. Mida väidab eetiline relativism? Millised on relativismi kolm võimalikku teesi? Eetiline relativism leiab, et pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe, vaid et kõik moraalipõhimõtted kehtivad ainult suhteliselt, olenedes kultuurist või individuaalsest valikust. Deskriptiivne tees väidab, et erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt õigeks/vääraks, varieerub ühiskonniti/inimeseti. (mitmekesisuse tees)
19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu. Mittenaturalism on seisukoht, mille kohaselt eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Samamoodi tunnistavad emotivism ja preskriptivism, mis on mittekognitivismi liigid, faktide-väärtuste lahusust. 20. Mida väidab eetiline relativism? Millised on relativismi kolm võimalikku teesi? Eetiline relativism leiab, et pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe, vaid et kõik moraalipõhimõtted kehtivad ainult suhteliselt, olenedes kultuurist või individuaalsest valikust. Deskriptiivne tees väidab, et erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt õigeks/vääraks, varieerub ühiskonniti/inimeseti. (mitmekesisuse tees)
Teoreetiline Eetika Normatiivne teooria Normatiivne eetika Praktiline e Rakenduseetika Normatiivne teooria püüab leida käitumisnorme, mille järgi inimestele hinnanguid anda. Rakenduseetika valdkondi: · Bioeetika · Meditsiinieetika · Keskkonnaeetika · Ajakirjanduseetika · Meedia eetika · Ärieetika 2. loeng: EETILINE RELATIVISM Moraaliskeptitsismi vormid Moraaliskeptitsism objektiivseid moraalistandardeid ei ole olemas. Objektivism moraaliprintsiibid kehtivad universaalselt ega sõltu sellest, mida inimesed arvavad. Skeptitsism: 1. Nihilism 2. Relativism Nihilism ja relativism Nihilism moraalset tõde (tõdesid) ei ole olemas. Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad. Relativism moraalistandardid on suhtelised e. relatiivsed, kehtides iga isiku jaoks eraldi või
arvatavasti midagi kuulnud. Sellest on väga kahju, et maailmas leidub ebaõiglaseid inimesi. ,,Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda" nii ütleb lause pealkirjas. Õnneks või kahjuks nii see ka on, sest ilma väärtuste ja eetikata me ei saa. Me peame teadma miks ja kuidas õigesti käituda, me peame eristama õiget ja väärt. Sotsiaaltöötajaid on siia maailma vaja, sest abivajajaid on ka palju. Me kõik teame õppides ja aastatega saadud kogemustest, kuidas olla just õige sotsiaaltöötaja. Kasutatud kirjandus : Louis P. Pojman 2005 ,, Eetika. Õiget ja väära avastamas " Eesti keele sihtasutus Maie Tuulik 2002 ,,Eetika ja moraal" Tallinna kirjastus Ilo http://uudised.err.ee/index.php?06219797
anda filosoofidel. Minu arvates jätkub moraalifilosoofidel tõepoolest küllaga tööd, et anda selgitust selles arvamustekaoses, mis meid, Lääne inimesi, ähvardab ja mis koosneb esiteks infokanalite poolt pakutavast uudisteks ja informatsioonifooniks nimetatud materjalist ja teiseks mitmesuguste normatiivsel alusel toimivate mõjurühmade nõudmistest teatud piirangute kehtestamise või lõpetamise kohta. Mainigem näiteks vaid meie teadmisi abortidest, nende hulgast ja tagajärgedest, ning usuliste ja feministlike gruppide hinnangutest sellele teadmisele. Ameerika filosoofid on asunud selliste praktiliste küsimuste kallale, vähendamaks arutelu kaootilisust ja näitamaks seda, et arukada argumendid avaldavad mõju ka seni puutumata jäänud valdkondades. Siin pole võimalik anda osalistki ülevaadet kõigist praktilise eetika küsimustest ja nendest väga erinevatest argumentidest ja premissidest, mida filosoofid
Nt otsustus ,et Mary peaks tegema aborti tähendab seda, et ükskõik kes, on oluliselt sarnases olukorras, peaks tegema aborti. 23. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne ? Kes otsustab, mis on tõene ja väär ? Kas moraalinormid sõltuvad kultuurist (kultuurirelativism), traditsioonist (konventsionalism), üksikust hindajast (subjektivism) või on oma loomult objektiivsed (objektivism). 24. Mida väidab eetiline relativism ? Relativismi kolm võimalikku teesi? Erinevuse tees: see, mida peetakse moraalselt õigeks, erineb ühiskonniti. Sõltuvuse tees: Kõik moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust. Eetiline relativism: Pole olemas universaalselt kehtivaid moraaliprintsiipe, objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal pool ja ajal. Väidab, et tegude moraalne õigsus ja väärus varieerub ühiskonniti ning et pole olemas
01.053. lisanditest. Iseäranis kehtib see mõistete kohta, mis on kõigile inimestele ühised, koinai ennoiai (lad. k. notiones communes). Selliseks pidasid stoikud näiteks mõistet jumalast kui kõrgeimast, täiuslikust olendist. Nende mõistete üldlevinud, intersubjektiivne tunnustatus andis stoikute arvates tunnistust sellest, et need mõisted tulenesid asjade endi retseptsioonist ega ole mingid suvalised kujutlused. Seetõttu võis neid kasutada usaldusväärsuse kriteeriumitena. Mõistekujunduse varaseimal etapil tekkinud mõisteid nimetasid stoikud prolepseis (lad. k. anticipatio) – “ettehaaramised”. See nimetus pidi arvatavasti osutama asjaolule, et sedalaadi mõisted on teadliku mõistekujunduse alguseks juba olemas ning kujutavad endast viimasele tuge ja materjali. Võimelisus teadliku mõistekujunduseks saabub inimesel stoikute hinnangul umbkaudu seitsmendaks eluaastaks
minna. Mõne inimese puhul ei juhtu seda kunagi, kuna pereliikmed on just ta sinna pannud, et ei oleks neil kodus jalus. Nende kuulamine teeb aga endal südame soojaks, seda on lihtsalt nii rake kirjeldada milline rõõmus pilk ja emotsioonid neil on kui keegi neid kuulab. See on midagi imestama panev kuidas hooldekodus olevad eakad on lihtsalt unarusse jäetud. Meenus mulle üks paariaasta tagune lugu, mis pole sugugi eetiline. Näidati seda ka telekas saates Kodutunne. Perekond Tudulinnast üksikema oma lastega. Tundus korralik ema, oli tal küll väike haigus, mis avaldus korra mitme kuu tagant. Kuid see ei seganud tal oma lapsi armastamast ja kasvatamast. Sattus ta kord haiglasse oma väiksema lapsega kellel oli kopsupõletik, võttes lapse palve peale ära kanüüli, mis oli küll vale käitumine aga keegi teine ju lapse jutust välja ei teinud ja ära seda ei võtnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid