Vana-Egiptuse kunst, referaat. (0)

Vana-Egiptuse kunst
Referaat
Tallinna Nõmme Gümnaasium
10.D klass
Martin Pukspuu
08.10.2009
Sissejuhatus
Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid , mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad.
Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi:
1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod kuningad Džoser, Cheops , Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid.
2. Keskmine Riik - 2052- 1570 e.m.a.
3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatšepsut, Echnaton ( Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik.
Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga- aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vana-Egiptuse kunsti võib jagada nelja ajaloo perioodi:
Vana riigi ajastu kunst - 2778-2263 a. eKr.
Keskmise riigi ajastu kunst - 2040- 1730 a. eKr.
Uue riigi ajastu kunst - 1562 - 1085 a. eKr.
Hilis -Egiptuse ajastu kunst - 1085-332 a. eKr.
Arhitektuur
Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid.
Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul.
Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale – vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja – elusid . Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad . Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Džoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Mastaba
Džoseri püramiid
Chepreni ja Cheopsi püramiidid Gizas
 
 
 
Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes.
Esimene püramiid ehitati vaarao Džoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid.
Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge.
Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest.
Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved “surnute linnad” , mida valvasid sfinksid – inimese pea ja lõvi kehaga kujud.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Egiptuse templi fassaad obeliskide ja püloonidega.
Karnaki templi sammassaali rekonstruktsioon.
Ramses II hiigelkujud Abu Simbeli koobastempli fassaadil
 
 
 
Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise – kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad.
Kõige tüüpilisemad sambavormid on egiptuse arhitektuuris lootos -, papüürus- ja palmsambad. Need on tekkinud egiptuse taimede jäljendusest, eriti on kasutatud papüürust. Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel . tüves kujutab taimevart, mõnikord on tegu ka taimevarte kimbuga ehk kimpsammas, kapiteelid püüavad kujutada lootose või papüüruse kinnisi või lahtisi õisi. Datlipalmi väljaspoole pöörduvatest lehtedest moodustub aga palmsambakapiteel. Hiljem võeti kasutusele liiliamotiivid, kujunes liiliakapiteel, ning jumalanna Hathori peadest sai Hathori kapiteel. Vanade egiptlaste jaoks oli tempel kui maailma võrdkuju: sambatüved, mis moodustasid saalides tohutu tihniku, kujutasid põliseid kivinenud hiiepuid, templi lagi oli värvitud siniseks ning kaunistatud kuldsete tähtede ja lendavate lindudega. Pühamus seisis paat , mis kujutas laevukest, millega päikesejumal Ra sõitis igapäev taevavõlvi taha. Templid olid ehitatud nii, et viimane päiksekiir läbistas püloonide ja sammaste rägastiku ja valgustaks enne loojumist pühapaika.
Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku.
Animism
Egiptlastel kujunes ettekujutus hingest ja elust pärast surma. Nad uskusid, et hing (ba), keda sümboliseeris inimpeaga lind, lendas pärast inimese surma ära. Surnul aga oli teisik ka, kes sündis ilma koos temaga. Ka oli osa kõiksuse elujõust, inimese kaitsevaim, kes saatis inimest tema maises elus, avaldades end täielikult pärast isiku surma. Egiptlastele oli maine elu vaid ettevalmistus igavikuks: egiptlased uskusid, et ka peab elama samades tingimustes, mis inimene elas maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja muudki , surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda . Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta šaakali peaga jumalust. Surnukeha asetati inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu – surnumask . Muumiaga koos asetati hauda ka portreeskulptuurid, mis sobisid samuti hinge elupaigaks. Hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Võib öelda, et oma olemuselt oli Egiptuse kunst matusetalituse kunst, sest surm oli kujunenud omaette rituaaliks . Ka arhitektuuris pöörati enam tähelepanu haudehitistele kui eluhoonetele. Vaaraole hakati haukambrit ehitama juba tema võimulesaamise alguses kogu riigi jõududega.
Skulptuur ja maalikunst
 
 
 
 
Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vaarao Amenemhet III
Vaarao Chephren
Kirjutaja
 
 
 
Kuigi idealiseeritud, annavad kujud edasi inimeste erijooni. Rohkem kui valitseja kujud väljendasid elu ja liikumist lihtinimesi kujutavad teosed.
Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sfinks .
Vaarao Narmeri palett
Lamereljeef Karnaki templi seinal .
 
 
 
 
 
Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt – jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Egiptuse hieroglüüfid
Lõik papüüruserullilt
Seinamaalid Tutanchamoni hauakambrist
 
 
 
Ribadena jätkuvad süvendatud piirjoontega, maitsekates toonides värvitud pildisarjad, millele lisanduvad hieroglüüfid – vanade egiptlaste piltkiri . Enamasti näeme sündmusi vaarao ja ülikute elust, kuid leidub ka tööstseene. Arvatakse et siin ei kujutatud mitte tegelikust, vaid seda, mida loodeti juhtuvat. Egiptlased nimelt uskusid, et kui midagi kujutada, siis läheb see ka täide. Vanad egiptlased ei tundnud perspektiivi; maalil asetati tagumised esemed lihtsalt üles esimeste kohale, kuid vaatamata sellisele kohatisele algelisusele jäävad maalid ja reljeefid ikkagi väga kauniks ja peeneks. Eriti võluvad on neil imesaledad naised oma õhkõrnast linasest plisseerüüdes ja rohkete ehetega.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Echnaton
Nofretete
Echnaton perekonnaringis
 
 
 
Erilise õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14. sajandil e.m.a. Siis pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Muu hulgas loodi vaimustavaid teoseid valitseja tütardest ja abikaasadest, kaunitar Nofretetest, kes on mõjutanud isegi meieaegset iluideaali.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tutanchamoni kullast surimask .
Tutanchamoni trooni seljatugi
Karbike skarabeuse kujutisega
 
 
 
Õitsengujärgsest ajast on pärit Echnatoni järglase, noorelt surnud vaarao Tutanchamoni hauakambrist leitud esemed ja maalingud.
Tätoveerimine
Tätoveeringute ajalugu ulatub iidsesse Egiptusesse. Arheoloogid on leidnud neli tuhat aastat vanu muumiaid, mida kaunistavad tätoveeritud jooned ja täpid. Arvatakse, et selline muster ja tätoveeringukunst üldse on üle võetud nuubialastelt.
Senised leiud annavad alust oletada, et vanas Egiptuses tätoveeriti üksnes naisi ning tavaliselt olid need preestrinnad või tantsijad - ühesõnaga rituaalivahendajad.
Kasutatud allikad:
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu
http://lepo.it.da.ut.ee
http://chou.pri.ee
www. ohtuleht .ee
www.miksike.ee