50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
thisismex3
Õppematerjali autor
Neuschwansteini loss Lossi arhitekt on sakslane Eduard Riedel. Loss asub Saksamaal, Baieris Švaabimaal Ostallgäu kreisis Schwangau vallas Füsseni linna lähedal Hohenschwangaus. Lossi ehitati aastail 1869–1892 ning osa algselt planeeritust on tänini ehitamata. Selle lossi arhitektuur ja sisekujundus peegeldavad 19. sajandi ehituskunsti tipptaset. Lossist on saanud üks romantismiajastu sümboleid. See on üks tuntumaid vaatamisväärsusi Lõuna- Saksamaal, seda kutsutakse ka Muinasjutulossiks. See ehitati Schwansteini kindluse peale.
*20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, sageli kõverjoonelised seinad, paraadsed sisetrepid. Fassaadide kujundus oli sügavalt reljeefne, rahutu liigendusega, dekooriga üle kuhjatud; kasutati kolossaalorderit, raskeid murdkarniise, paarissambaid ja sammaskäike, frontoone ja voluute, eriti rohkelt skulptuure. Rikkaliku
käike pidi teenijad lossis käima pidid jne. Kui ma esimestel kordadel Alatskivi lossis käisin, olid osades ruumides restaureerimistööd alles poole peal, aga viimastel kordadel on juba enamus ruumid möbleeritud jne. Huvitav oli sedagi kuulata, kuidas piltide järgi otsitakse võimalikult originaalilähedasi tapeete, lühtreid, diivaneid jms., kuidas nuputatakse, et mis värvi miski asi täpselt olla võis ja mis otstarve toal oli. Lisaks sellele, et Alatskivi loss on kaunis, kuulub selle juurde ka imeline park. Sangaste ega Saue mõisa kohta mul väga palju infot küll pole, aga ma tean, et Sangaste lossigi kohta on liikvel palju legende ja Sangaste loss on ilus. Saue lossi valisin ma aga sellepärast, et ma elan ise Sauel ja oleks ju huvitav teada ka oma kodukoha mõisa kohta. Saue mõisa ma ise kahjuks külastada pole veel jõudnud Seda referaati kirjutades üritan ma keskenduda mitte ainult mõisade ehituslikule küljele, vaid
pool skulptuurid (nn Kuningate galerii) Hilisgootika ajal rohkem kaunistusi · Võlvidel kõrvalroided ( võrkvõlv ja tähtvõlv ja lehvikvõlv) · Kaared ja võlvid muutuvad hästi teravaks (lantsettkaar) · Aga esineb ka lamedaid( korvkaar, roodkaar) · Nt Roueni linnas Normandias Siiski linnuste ja linnade ehitamine · Nt Pierrefords´i linnus, Carcasonne´i linnamüür, Avignoni loss, Mont Saint- Micheli klooster Gooti stiili kujutav ja tarbekunst Uuendused: 1. lubatakse teha ümarskulptuure (valitseb siiski reljeef) 2. taas ilmub tahvelmaal Gooti stiili algus jälgitav Chartrese katedraali läänefassaadil portaalide palestiku figuurid Skulptuur jaotakse: 1. Musta surma eelne e kõrggootika, parim näide Reimis ja
osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude vanakreeka müütide paikapidavust. Oli ju neis juttu Kreeta paleede toredusest ning valitseja Minose1 võimsusest. Tema järgi nimetatakse kreeta kultuuri ka Minose e. minoiliseks kultuuriks, kuid tihti kasutatakse ka kolmandat nimetust egeuse kultuur. Müüdid jutustasid kohutavast inimsõnnist Minotaurosest2 ning tema elupaigast labürindist3. Viimasele oli omamoodi eeskujuks saare suurim loss Knossos, mis koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube, mille veejuhtmestik on säilinud. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Kõrgest tsivilisatsioonist annavad tunnistust ka Knossose palee vesiklosetid. Lossi plaan on väga keeruline, pealegi on see loss mitmekorruseline. Aknad enamasti puuduvad, valgus tuleb ülevalt laeavadest. Omapärased on sambad
Väga imposantne kolmemõõtmeline vaade! Laskusime pimesi läbi pöögimetsa alla sööstes .Koerad haukusid lausa meie all, ent küla oli iidvana pöögimetsaga hästi varjatud. Mets tuletas mulle meelde Sõrmuste Isanda Fangorni , hajali puud hämara puudealusega, laiad võrad kokku põimunud. Meie eesmärgiks oli jõuda õhtuks Brani, kus asub nn. Dracula loss. Kõmpisime Magura külateel mööda imemaalilistest majakestest, mis olid kaetud pitsiliste laastukestega . Küla oli pikk ja ümbritsev elu huvitav. Kaugemalt hakkas silma kutsuv Coca- Cola varjualune, otsustasime seal puhata. Peremees pakkus lahkelt öömaja, konsensusega otsustasime
prantsuse renessanss kunst 16 saj 107-111/117 ✱ renessanss jõudis sinna kuningate ja aadlike tellimuste tõttu ✱ sõjakäigud Itaaliasse ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism renessansi levik ✱ kunstnikke kutsuti Prantsusmaale ✱ nt elas Leonardo viimased aastad Cloux’ lossis Francois I (renessanslik valitseja, ehitas losse, täiendas neid) külalisena Loire’i oru lossid: kõrgaadel tahtis kohta, kus eemal olla lihtrahvast Blois’ loss: keerdtrepp õues kannab Francois I nime (losside ehitaja ja täiendaja) Chambord: segastiil (keskaja linnused + renessanssi palazzod ), 3 korrust, katusekorrus, 3 hoonetiiba, linnuselik - (masside jaotus, ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus) palazzod - (pole kindluslik välimus, fassaadil akende read ja renes. dekoratiivdetailid, eriti palju katusel)
Tsikuraadil oli alati paaritu arv astmeid ( 3-5-7 ) , need olid liigendatud liseenidega ning olid kõik erineva värvi ning kõrgusega. Tsikuraadi kõrguseks oli tavaliselt 30 - 40 meetrit. See mäena kerkiv astanguline torn pidi looma kujutluse mäest, mida mööda jumalad tulid alla inimeste juurde ja inimesed said minna üles jumalate juurde. Teiseks levinud ehitustüübiks Mesopotaamia aladel, mis läbi sajandite püsis peaaegu muutumatuna, oli valitseja palee. Loss ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võis koosneda mitmekümnest ja isegi mitmesajast ümber paljude siseõuede koonduvast ruumist. Väljaspoolt vaadatuna oli Mesopotaamia palee massiivne akendeta telliskiviloss, mille ülevalt sakmelised müürid võisid olla liigendatud nisside ja eenditega. Paleekompleksi vertikaalseks dominandiks oli paleetempel, mis nagu teisedki Mesopotaamia templid paiknes tsikuraadil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid