Neuschwansteini loss (0)

Neuschwansteini loss
Referaat kunstiajaloos
Keila 2013
SISUKORD
Sissejuhatus.................................................................................................................2
Neuschwansteini lossi ehitamise alguslugu..............................................................3
Disain ja stiil................................................................................................................4
Neuschwansteini loss väljastpoolt...............................................................................7
Neuschwansteini lossi interjöör .................................................................................8
Muinasjutulossi
saatus...............................................................................................11
Kokkuvõte..................................................................................................................12
Kasutatud kirjandus....................................................................................................13
Sissejuhatus
Muinasjutuloss, unelmateloss, võluloss – Neuschwanstein on kõikide losside ideaal. Neuschwansteini imeline asukoht, peen välimus, uhke dekoor ja kuningas Ludwig II ümber tekkinud legendid aitavad suurendada selle hingematva arhitektuuripärli ebatavalist võlu.
Tõsised kunstiajaloolased usuvad, et see keskaegse linnuse romantiline tõlgendus ületab hea maitse piiri. Kui vaadelda Neuschwansteini puhtalt arhitektuuri-ajalooliselt seisukohalt, on see tõsi. Ent psühholoogia vaatepunktis on Neuschwansteini loss kollektiivse alateadvuse õnnelik ja idülliline tõlgendus, nimelt see paik, millesarnases igaüks on lapsepõlves vähemalt kordki astunud kujutlustemaailma vapra rüütli või kauni printsessina.
Dramaatiliselt järsu kaljumäe otsas kükitav Neuchwansteini loss on Baieri unelmate printsi Ludwig II pärandus ja tema fantaasiatele vormi anda püüdvate soovide kehastus. Hiiglasliku mõõtkavaga kallis loss oli kavandatud mänguasjaks, kuhu kuningas Ludwig II saaks varjuda kui poeesia , muusika ja kujutelmade maailma. Tema surma ajaks – ta oli siis 41-aastane ja täielikult pankrotis – oli sellest hiiglaslikust hoonest valmis ainult üks kolmandik.
Neuschwansteini lossi ehitamise alguslugu
Neuschwansteini loss, mis seisab kaljurahnul keset Baieri Alpide metsaseid eelmägesid Lõuna – Saksamaal, on maailmas kõige tuttavlikumaid romantilisi kuvandeid. Lossi eristab see, et ta polnud ehitatud jõukuse ja võimuga uhkeldamiseks, vaid looja Ludwig II ja väheste kaaskondlaste isiklikuks otstarbeks. Ludwigi isa Maximilian II oli 1837 . a ehitanud suveresidentsina ligidase Hohenschwangau lossi. See oli gooti stiilis. Ludwig kasvas seal üles ning lossi muusikatoas tutvustatigi teda helilooja Richard Wagneriga, kelle ooprid avaldasid noorele printsile sügavat muljet. 16- aastasena nägi ta R. Wagneri „Lohengrini“ esietendust ning sattus vaimustusse heliloojast ja tema muusikast, sest tundis Lohengrinis ära oma romantilise ideaali . Ludwig sai kuningaks kaheksateistkümneaastasena. Ta mõistis , et tal pole poliitikaks kalduvust ega annet , tõmbus ta üha enam argielust müütide ja legendide maailma.
Sel hetkel seisid Neuschwansteini kohal varasema lossi varemed ning Ludwig soovis iidsed varemed üles ehitada tõelises vanade saksa rüütlite laadis. Ta ütles: „ Siia tulevad jumalad ja elavad meiega koos järsul tipil, mida jahutavad taevased tuulehingused. “ Algselt oli linnuse nimeks Schwanstein. Baieri kuningas Ludwig II otsustas selle koha peale ehitada uue lossi ning andis sellele nime Neuschwanstein.
Hohenschwangau loss ülemisel pildil ja Neuschwansteini loss alumisel pildil.
Disain ja stiil
Lossi ehitustööd algasid 1869. aastal arhitekt Eduard Riedeli juhtimisel, kes konsulteeris tihedalt Ludwigi ja teatridekoratsioonide maalija Christian Jankiga. Küllaltki sobivalt joonistas esialgsed Neuschwansteini visandid 1868. a Müncheni õueteatri lavakujundaja Christian Jank. Siis teisendas Eduard Riedel need praktilisteks arhitektuurijoonisteks ning tööd algasid järgmisel aastal. Lossi ehitamiseks eemaldati vanad alusmüürid. Koht ise tekitas tähelepanuväärseid raskusi, kuna oli oma 200 m olemasolevast teest kõrgemal ning veetul kaljupaljandil. Lõpuks leiti allikas ja vesi suunati torudega lossini, nagu on tänase päevani. Riedel juhatas ehitust 1872. aastani, mil asemele tuli veel kaks arhitekti, kuni kuninga surm 1886 . aastal peatas tööd. Selleks ajaks oli enamus rajatisest valmis ja kuninglike eluruumide kaunistamine lõpetatud , ehkk teised interjöörid jäid pooleli.
Valdav on XIII sajandi saksa romaani stiil, ehkki vabas tõlgituses. Teatud jooned on tegelikelt hoonetelt laenatud, ent tervikuna on kompositsioon originaalne; ebasümeetriline väliskuju ja kõrged kooniliste katustega tornid jätavad puude ja kaugete mägede seas unustamatu mulje. Pole ime, et öösiti läks kuningas põhjapoolsele sillale, et küünalde paistel nautida muinasjutupilti oma lossist.
Lossi eksterjöör imponeerib erinevate osiste paigutusega ning massiivseid kivimüüre elavdavad väga vähesed dekoratiivsed detailid. Seega külastaja ei aimagi väljaspoolt lossi vaadates interjöörilahenduste külluslikkust – raske on leida ühtegi pinda ilma pilti- või figuraalehiseta. Ludwigi magamistuba on iseäranis toretsev , seal on gooti stiilis efektsed graveeritud tammepaneelid ja A. Spiessi maalid fragmentidega Tristani ja Isolde legendist. Elutuba on pühendatud luigerüütel Lohengrini legendile, mida illustreerivad Hauschildi gobeläänid.
Kaks kõige suurejoonelisemat ruumi lossis on troonisaal ja lauljate saal . Esimest ümbritsevad uhked bütsantsi arkaadid ; paraku jäi troon, mis pidi tulema ruumi keskpunkti, tegemata. Lauljate saalis on laepaneelid kaunistatud motiividega zodiaagimärkide vallast. Need ruumid lasid Ludwigil astuda ajaloolistesse rollidesse, nagu Lohengrin , keset ümbruskonda, kus „kujutlusvõime on tooraineks, millest luuakse reaalsust“ – Walt Disney tähelepanek; lossi vaade põhja poolt meenutab Disneylandi embleemi.
Lossis domineerib uusromaani stiil ning Ludwig II oli kinnisidee, et loss oleks romaani ja gooti stiilis nii seest kui väljast ja et ka lossis olevad maalid oleksid ajalooliselt tõetruud. Kuna ta kritiseeris kunstnike pooleliolevaid töid, lahkusid nii mõnedki tolleaja kuulsamad maalijaid tema teenistusest.
Neuschwanstein on oma aja unikaalne mälestusmärk, mis demonstreerib tolleaegseid kunsti ja tehnika imesid. Lossi keskaegse välimuse taga peitus uusim tehnoloogia ning mugavused. Kõik toad kuninga ruumides olid varustatud kuumaõhu küttega; kõikidel korrustel oli jooksev vesi ning köögis oli lausa kuum ja külm vesi saadaval. Tualetid olid automaatse loputussüsteemiga. Kuningas kasutas elektrilist kellade süsteemi teenijate kutsumiseks, kolmadal ja neljandal korrusel olid ka telefonid . Sööke ei tassitud vaevaliselt mööda treppe üles ja alla, vaid selleks kasutati lifte. Ka ülisuured aknapinnad ja klaasist lükanduks ei olnud tollal mitte tavapärased.
Kuningas Ludwig II magamistuba.
Söögituba.
Troonisaal.
Köök
Neuschwansteini loss väljastpoolt
Paleekompleksi saab siseneda läbi sümmeetrilise väravavahi maja, mille külgedel on kaks trepitorni. Läänest itta suunatud sissepääsu hoone on ainuke lossi hoone, mille sein on kaunistatud ülimoodsa kontrastse värviga; välisseinad on punastest telliskividest, esiõu on kollasest paekivist. Katuse kraniis on ümbritsetud tornikestega. Väravavahi maja läbikäik, kroonitud kuningliku Baieri vapiga, juhatab otse hoovi. Hoovil on kaks tasapinda, alumine hoov on piiritletud idast väravavahimajaga ja põhjast nii nimetatud ristkülikukujulise torni alumise osaga ning ka galerii hoonega. Hoovi lõunapoolne osa on avatud, andes edasi ilusa vaate mägisele maastikule. Ülemise hoovi kõige silmatorkavam ehitis on nii nimetatud ristkülikukujuline torn, mis on 45 meetrit pikk. Nagu enamik hoovi ehitistest, on see enamasti dekoratiivse eesmärgina kui osa ansamblist . Selle vaateplatvorm tagab laialdlase vaate Alpide eelmäestikele põhjas. Ülemise õu põhjapoolne osa on piiritletud Rüütli Majaga (Knights' House). Paleekompleksi läänepoolses osas asub Palas (saal, palee ). See on peamine paleekompleksi elamu, kus asuvad kuninga ametiruum ja teenistujate toad. Palee on hiigelsuur viiekorruseline ehitis. Hoone järgib katuseharja kuju. Palee nurkades on kaks nurgatorni, põhjapoolne torn ületab palee katust mõne korrusega, torni pikkus on 65 meetrit. Trepiots põhjatornis koos lamava draakoniga tervitab tippujõudjaid. Kogu palee on ehitud mitmete dekoratiiv korstende ja ornamentaal tornidega. Tellistest ehitatud ja paekiviga vooderdatud Neuschwansteini kõrgus on 965 m.
Vasakul pildil on vaade paleele (paremalpool on ka Rüütli maja) ja paremal pildil on väravavahi maja(Gatehouse).
Neuschwansteini lossi interjöör
Kui Neuschwansteini loss oleks täiesti valmis saanud, oleks paleel olnud üle 200 ruumi, kaasa arvatud ruumid külalistele. Kahjuks, mitte rohkem kui 15 ruumi ja saal said valmis. Palee alumine korrus mahutab teenistujate ja haldusruume. Ülemistel korrustel asuvad kuninga ametiruumid. Kolmanda korruse kohal asub Lauljate saal. Neuschwanstein majutab mitmeid tähtsaid Saksa historitsismi ruume. Paleele on iseloomulikud 19. sajandi tehnoloogia innovatsioonid.
Neuschwansteini lossi kõige suurem ruum on Lauljate saal, inspireeritud Wartburgis leiduvast originaalist, mis omakorda oli inspireeritud Wagneri „Tannhäuserist“. Lauljate saal asetseb idapool , palee hoovipoolses tiivas, neljandal korrusel kuningas Ludwig II elamistubade kohal. Lauljate saal oli üks kuninga lemmikutest projektidest tema palees. Ristkülikukujuline ruum kaunistati Lohengrini ja Parzivali teemaliste maalidega.
Suuruselt teine ruum on Bütsantsi stiilis Troonisaal, mis on inspireeritud Konstantinopoli Hagia Sophia kirikust , on porfüüri ja lasuriidi imitatsooniga piilarid ning inkrusteeritudkivi sammastele toetuv ja tähtedega kaunistatud võlvlagi. Saal asub palee lääne poolses tiivas. Kõrgusega 13 meetrit, võtab ruum enda alla kolmanda ja neljanda korruse. Kolmest küljest on saal ümbritsetud värvirikaste arkaadidega ja lõppeb apsiidiga. Põranda mosaiik lõpetati pärast kuninga surma.
Välja arvatud tseremoniaalsed ruumid, mitmed väiksemad ruumid olid loodud Ludwid II kasutamiseks. Kuninglik eluruum oli kolmandal korrusel palee ida tiivas. See koosnes kaheksast toast . Vaatamata kirvale sisekujundusele, eluruumi mõõdukas suurus ja selle diivanid ja mööbel jätavad tänapäeva külastajatele suhteliselt kaasaegse mulje. Interjööri dekoratsioonid seinamaalingud, gobeläänid, mööbel ja teised käsitööd viitavad kuninga lemmik teemadele: Graali legendile, Wolfram von Eschenbachi töödele ja teisetele Richard Wagneri teosetele.
Elutuba
Töökabinet
Muinasjutulossi saatus
Kahjuks ei õnnestunud Ludwigi enda lugu õnnelikult. 1880. aastal hinnati, et lossi lõpuleviimine 1893. aastaks nõuab igal aastal umbes 900 000 marga kulutamist. Selleks ajaks oli Ludwig hakanud ehitama veel kahte lossi ning kogukulud ületasid tema ressursse, kuna ta maksis kõigi tööde eest enda kui kuninga elatusrahaga ega kasutanud avalikke finantse. Vahest sel põhjusel pidasid üldiselt alamad teda armastusväärseks ekstsentrikuks, aga pealtnäha hallutsinatoorsele käitumisele järjest vaenulikum valitsus lasi psühhiaatrite komisjonil (kes päriselt Ludwigit kordagi ei uurinud) kuulutada kuninga vaimuhaigeks ning nimetas regendiks tema 60- aastase onu.
Sügavas masenduses Ludwig nõustus viimaks troonist loobuma ja ta viidi Neuschwansteinist ära. Kolm päeva hiljem, 13. juunil 1886, leiti kuningas koos arstiga uppununa Stranbergi järvest. Selleks ajaks oli lossi ehitatud 17 aastat ja sellest oli valmis vaid kolmandik. Kuningas Ludwig sai seal elada vaid 172 päeva. Ta oli soovinud, et loss jääks külastajatest puutumatuks, kuid tema soove eirates avati loss külastajatele peaaegu kolm nädalat pärast tema surma ning palee kinkis Ludwigile iroonilise surematuse- kõige endassetõmbunum kuningas ajaloos oli loonud Saksamaa kõige külastatvama turismiatraktsiooni.
Tänapäeval külastab lossi kõrghooajal kuni 5000 turisti päevas. Aastas külastab Neuschwansteini üle miljoni turisti ning loss on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Neuschwansteini loss kandideeris ka seitsme uue maailmaime hulka.
Kokkuvõte
Neuschwansteini kui kõikide losside ideaali ehitus kestis 17 aastat, kuid loss ei saanudki päris valmis. Ehitustööd peatas kuningas Ludwig II kehv majanduslik olukord. Kuigi lossist valmis ainult üks kolmandik, oli lossis olemas selle ajastu uusim tehnoloogia. Toad olid varustatud kuumaõhu küttega; kõikidel korrustel oli jooksev vesi ning köögis oli kuum ja külm vesi saadaval. Tualetid olid automaatse loputussüsteemiga. Kuninga enda magamistuba oli toretsev ja raske oli leida lossis ühtegi pinda ilma pilti- või figuraalehiseta.
Kuningas ise sai lossis elada kõigest 172 päeva ja ta soovis, et loss jääks külastajatest puutumatuks, kuid tema soove eirates avati loss külastajatele peaaegu kolm nädalat pärast tema surma. Tänu kuningas Ludwig II-le on Neuschwansteini loss Saksamaa kõige külastatvam turismiatraktsiooni.
Kasutatud kirjandus

Wikipedia Neuschwanstein Castle
URL: http://en.wikipedia.org/wiki/Neuschwanstein_Castle

Neuschwansteini koduleht URL: http://www.neuschwanstein.de/englisch/palace/index.ht m

http://www.marerico.com/neuschwanstein_castle.ht m

Jonathan Glancey „ Arhitektuur “

Trevor howells, H.J. Cowan, R. Greenstein, „ Maailma arhitektuuri meistriteosed“

Neil Parkyn „70 meie maakera arhitektuuripärli“
13