Järgnenud kuu-kahe jooksul kasvas hind siiski uuesti kolme euroni. Graafik : 18. oktoobril Silvano aktsia Tallinna börsil Allikas: Tallinna börs, autori töötlus 9. novembri erakorralisel üldkoosolekul kinnitati ootuspäraselt aktsiate tagasiostu programm. Samal päeval teavitas aga ka SFG nõukogu auditikomitee loomisest ning uue juhatuse liikme valimisest. Juhatuse aseesimeheks sai börsiteates ilma täiendavate täpsustusteta aktsionäridele tundmatu Norberto Rodriguez Lopes. Härra juhatuses aga väga kaua viibida ei saanud ning suurema kärata tuli 16.03.2011 börsiteade, millega ta juhatusest tagasi kutsuti. 10.11.2010 III kvartali konsolideeritud tulemused Nimelt tulid kolmanda kvartali tulemused ning 12.11.2010 teavitati investoreid aktsiate tagasiostuprogrammi korraldaja leidmiseks, kelleks osutus SEB. Edasi tegeleti hoogsalt, kuid küllaltki väikeses mahus aktsiate tagasiostuga. Antud teatest kuni detsembri keskpaigani
mõlemaid tehinguid teostavad enamus finantsturgusid. Vahet tehakse vaid kauplemistingimustes. Esmasturul võib väärtpabereid realiseerida kas nimiväärtusega või ülekursiga, esmasturul alakursiga ei kaubelda. Järelturgudel määrab aktsiahinna nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Kui ettevõte emiteerib väärtpabereid, siis tekib tal tegelikult laenusuhe investoritega ja aktsia emiteerimisel võtab ettevõte kohustuse maksta aktsionäridele dividendid. Kui ettevõte on vajalikud ressursid hankinud, siis edasi tuleb need ressursid tulutoovalt paigutada ning firma finantsjuhid peavad leidma parimad võimalused tootmiseks vajalike vahendite hankimisel. Järgnevalt on ettevõte huvitatud erinevatest müügiturgudest, kus oma toodang võimalikult tulusalt realiseerida. 2 Finantsanalüüs Finantsanalüüs tähendab ettevõte finantsseisundile hinnangu andmist kasutades erinevaid finantsanalüüsi
tegevuses oluline roll, sest kapitali mahutused on seotud kuludega, mis lõpptulemusel mõjutavad ettevõtte arengut ning tasuvust pika perioodi vältel. Seega võib kapitali mahutavuste effekt tekkida tulevikus ning toimida pikemat aega. Kui on tegemist investeeringutega, mis hakkavad tulevikus kasvama, toob see kaasa tulevikus ettevõtte turuväärtuse suurenemise ja vastupidi. Firma väärtuse suurenemine tekitab aktsiate turuväärtuse kasvu, mis annab aktsionäridele võimaluse rohkem teenida. Investeeringute planeerimine on seotud terve rea omavahel seotud investeerimisotsuste vastuvõtmisega. Pikaajaliste investeeringute planeerimine tugineb kahele põhiprintsiibile: 1. Investeerimisotsuste vastu võtmine sõltub ettevõtte strateegiast tervikuna. Firma strateegia on eesmärkide saavutamiseks koostatud pikema ajaline plaan koos ressursside määratlemisega. Kuna
1972. aastal hakkasid aktsiad ja kuld reageerima dollari devalvatsioonile ja puhkes inflatsioonikriis. 1979. aastal, mil kriis jõudis haripunkti oli kulla abil riski hajutanud portfelli väärtus tõusnud peaaegu 425 000 dollarini, samal ajal kui kõigi aktsiatega portfelli väärtuseks jäi vaid 175 000 dollarit. (Kosares 2007, 41) "Kullasse investeeritakse kahel põhjusel. Esiteks võib kulla hind tõusta ja toota seeläbi kullaomanikele või kullakaevanduste aktsionäridele kasumit. Teine põhjus ei ole nii lihtne, kuid on see eest võimsam. Nagu teada, ei sõltu kuld ühestki teisest finantsvarast, sealhulgas võlakirjad, aktsiad või valuutad. Kui teistelt finantsvaradelt oodatavad kasumid on väikesed, tasub igal juhul kullasse investeerida. Aga kuna kuld ei sõltu teistest finantsvaradest, võib selle hind ka koos nendega tõusta. Just nende omaduste tõttu peetakse kulda tugevaks finantskindlustuse vormiks. (Kosares 2007, 62)
Järelikult Riina nõudlus kassettide järele sel nädalal a) suureneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam b) väheneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem c) suureneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem d) väheneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam 51. Elatusmiinimumi lähedal elamine on kõige sagedasem a) tavamajandusega riikides b) turumajandusega riikides c) käsumajandusega riikides d) üleminekul käsumajandusest turumajandusse 52. Firma kasumist aktsionäridele tehtavaid makseid nimetatakse a) palgaks b) rendiks c) intressiks d) dividendiks 53. Kohalik omavalitsus a) saab ülalpidamiskuludeks riigilt raha vastavalt vajadusele b) saab riigilt igal aastal kindla summa ülalpidamiskuludeks c) saab ülalpidamiskuludeks subsiidiume d) omab oma eelarvet 54. Bartertehing on a) tehing võrdväärsete partnerite vahel b) kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata c) tehing, mida kasutatakse ainult tavamajanduses d) kaupade ostmine interneti vahendusel 55
EEK, eraldada fondiemissiooni reservi 23 750 EEK ja jaotamata kasumise 9500 EEK D: Aruandeaasta kasum 50 000 EEK K: Kohustuslik reservkapital 2500 EEK K: Viitvõlad (dividendivõlad) 14 250 EEK K: Fondiemissiooni reserv 23750 EEK K: Eelmiste perioodide jaotamata kasum 9500 EEK Seejuures kantakse dividendidelt pärast väljamaksmist üle tulumaks s.o. 26% brutodividendilt 14250*26/74=5007 EEK D: Tulumaksukulu 5007 EEK K: Tulumaks dividendidelt 5007 EEK 45. Dividendide maksmine aktsionäridele Vastavalt kasumijaotuse otsusele makstakse eelmise aasta puhaskasumist välja dividende 14 250 EEK D: Viitvõlad (dividendivõlad) 14 250 EEK K: Arveldusarve 14 250 EEK 46. Kohustuslik reservkapitali moodustamine Firma A puhaskasum oli 100 000 EEK. Kasumijaotuse otsuse põhjal kantakse kohustuslikku reservkapitali 5% puhaskasumist D: Aruandeaasta puhaskasum 5000 EEK K: Kohustuslik reservkapital 5000 EEK 47. Kohustusliku reservkapitali moodustamine 2001. a. Puhaskahjum oli 40 000 EEK
(IPMA, ICB 3.0, 2006, lk94) Tehnilise kompetentsi elemendid mida mõjutab enesekindlus: huvitatud pooled projekti organisatsioon hankimine ja lepingud suhtlemine käivitamine (IPMA, ICB 3.0,2006, lk 187) 2.1 Enesekindluse mõju elemendile “huvitatud pooled” Huvitatud pooled (ISO poolt heakskiidetud termin mis on ICB poolt kasutusele võetud ja on selles kontekstis sünonüümiks aktsionäridele ja kliendile) on inimesed või grupid, kes on huvitatud tulemuslikkusest ja/või projekti edus või on projekti poolt piiratud. Projektijuht peab välja selgitama kõik huvitatud pooled ja nende huvid ning järjestama mõlemad projekti jaoks tähtsuse järjekorras. Selle kompetentsi elemendiga arvestamine tõstab projekti edukuse võimalusi. Projektijuht peab juhtima huvitatud poolte ootusi. Selleks, et juhtida huvitatud poolte ootusi peab projektijuht looma formaalse ja mitteformaalse
möödumisel veksli väljaandmise ajast; Päevveksel lunastatakse kindlaks määratud tähtpäeval. Omaaktsiaid ei tohi hoida kauem kui 1 aasta. Muidu läheb tagastamisele. Müügitüüpi rent vara antakse rentnikule üle müügihinnas, mitte vara soetusmaksumuses. Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. Väärtpaberiteks käesoleva seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tsekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. Käskveksel käskväärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma veksli maksetähtpäeval (veksli linastamine)
18 Rahavoogude aruanne Annab infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta Aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil Aitab prognoosida ettevõtte tulevasi rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid Aitab prognoosida ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele 2/9/2015 Mai Takkis 55 Rahavoogudearuande skeem Raha laekumine põhitegevusest Põhitegevuse rahakäive MIINUS Investeerimistegevuse Raha väljaminek rahakäive põhitegevusestusest
(Finantsinvesteeringud tehakse väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse. Finantsinvesteeringute eesmärk on teenida jooksvat tulu ehk intressitulu ja/või kasu kapitalilt. Kasu kapitalilt on vahe investeeringuobjekti praeguse turuväärtuse ja esialgse ehk ostuhinna vahel.) Erinevus: üks on raha (finants; väärtpaberid) teine on asi (reaal) 11. Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Dividendiotsused. Dividend on aktsionäridele nende kapitali kasutamise eest makstav osa puhaskasumist. Dividendiotsused on ka finantseerimisotsused, sest: *kui ostustatkase maksta ,,suured dividendid" siis sellisel juhul on iseloomulik kasumi vähene reinvesteerimine, oluline osa kasumist makstakse dividendideks ja see ei osale äriühingu tegevuse finantseerimisel; *kui ostustatkase maksta ,,väikesed dividendid" siis sellisel juhul on iseloomulik olulise
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. Sotsiaalse vastutuse kontekstis on rõhk org. tulemuste saavutamise meetoditel ja vahenditel, mitte tulemustel. Ei ole tähtis kui suurt kasumit ettevõte aktsionäridele teenis, vaid kuidas ta selle kasumi teenis. 20. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima? Majanduslik vastutus – tee kasumit ja täida seadust; Vastutus avalikkuse ees – artiklid ühiskonnaelu puudutavate teemadel, osalemine erinevate liitude tegevuses, avalikud esinemised; Sotsiaalne vastutus – palutud sponsorluse jagamine, osalemine
Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud
rahuldatud ja raha deponeeritud, peavad likvideerijad koostama lõppbilansi ja järelejäänud vara jaotusplaani. Aktsiaseltsi lõppbilanssi ja jaotusplaani peab kontrollima audiitor osaühingu puhul on see nõutav juhul, kui audiitorkontroll on osaühingu majandusaasta aruandele ette nähtud. Osaühingu lõppbilans ja vara jaotusplaan tulleb osaühingu asukohas esitada tutvumiseks kõigile osanikele ja neile tuleb sellet ka teatada. Sama nõue kehtib aktsiaseltsi puhul: aktsionäridele, kellel on nimelised aktsiad, tuleb sellest samuti teada. Sellega tagatakse äriühingu likvideerimise avalikkus. TSÜS § 45 kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik (seega ka osaühing ja aktsiaselts) tema registrist kustutamisega. Äriühingu dokumentide säilitatakse 10 aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega (ÄS § 289) on ette nähtudvastutus isikule, kes oma mõju ära kasutades on mõjutanud
omased uksnes inimesele. 2. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast · Vara haldamine o Õigusvõime (võime omandada õigusi ja kohustusi) tähendab muuhulgas ka seda, et juriidiline isik on ise oma vara omanik, st. Juriidilise isiku vara kuulub sellele samal juriidilisele isikule, mitte näiteks juriidilise isiku aktsionäridele. o Ka juriidiline isik ise ei saa kuuluda teisele isikule, kuigi see nii võib tunduda tegelikkuses saab teisele isikule kuuluda nt. Aktsiad/osad, aga see ei ole sama, mis isiku kuulumine teisele isikule (aktsiad/osad annavad teatud spetsiifilisi õigusi). · Vastutamine o Õigusvõime tähendab ka vastutust, st. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste täitmise eest ise (jällegi mitte nt aktsionärid) ja teatud juhul ka delikti või isegi kriminaalvastutus.
alustamisel arvestama mõningate asutamiskuludega, nagu riigilõiv, notaritasud, mitterahalise sissemakse tegemisel selle hindamisega seotud kulud. 35. Äriühingute ülevõtmine. Ülevõtmine- ühe ettevõtte ülevõtmine teise poolt. Sõbralik ja vaenulik ülevõtmine Sõbralik ülevõtmine (friendly takeover) - ülevõtja teavitab ülevõetava ettevõtte juhtkonda soovist väiksem ettevõte üle võtta. Kui ülevõetava juhtkond arvab, et antud tingimustel oleks tehing ettevõtte aktsionäridele kasulik, siis nõustub tingimustega ja läheb tehinguks. Vaenulikuks ülevõtmine (hostile takeover) toimub siis kui ülevõtja ei teavita ülevõetava ettevõtte juhtkonda ülevõtmissoovist või kui ülevõtja jätkab ülevõtmistehingu läbiiviimist pärast ülevõetava ettevõtte juhtkonna keeldumist. Vaenulik ülevõtmine on võimalik börsiettevõtete puhul, kuna ülevõtja võib aktsiaid soetada avalikult turult ja sel viisil saada kontrollpaki enda kätte.
39. Mis on kapitali hind (WACC) ja kuidas seda hinnatakse? Milleks kasutatakse? WACC on ettevõtte minimaalne nõutav tulumäär investeeringutelt (investorid nõuavad). See on näitaja, mis seob omavahel ettevõtte/investeerimisprojekti riski, finantseerimisvõimalused ja sellest johtuva finantseerimise hinna. Ettevõtte peab oma investeeringutelt tagasi teenima vähemalt sama palju, kui tema finantseerimisallikad mõõdetuna kapitali hinnana talle maksma lähevad. Kui ettevõte ei paku aktsionäridele ja teistele finantseerijatele oodatud tulu, siis nende investeeringu väärtus/atraktiivsus langeb. Kasutatakse: Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs): 12 Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või vähemalt võrdne, siis tasub projekt vastu võtta.
19. Milleks ja kuidas diversifitseerida Ettevõtted peavad oma omanikele tooma tulu. Kuigi mõnikord rõhutatakse diversifitseerimise juures eriti riski hajutamise momenti, peaks diversifitseerimine pakkuma siiski midagi enamat, sest vastasel korral võiks omanikud lihtsalt osta erinevate ettevõtete aktsiaid. Sageli taotletakse diversifitseerimisega seda, et äriüksuste grupp kokku oleks midagi rohkemat kui lihtsalt liidetavate summa. Seda, kas läbi diversifitseerimise luuakse aktsionäridele lisaväärtust või ei, on alati raske hinnata ja võrdlused on veidi hüpoteetilised. Langetades otsuse konkreetsesse harru sisenemise kohta tuleks arvestada järgnevalt toodud kriteeriumitega. Ideaalne oleks, kui diversifitseerimisplaan on kooskõlas kõigi kolme nõudega: · Haru atraktiivsus. Diversifitseerimiseks valitud tegevusharu peab olema piisavalt atraktiivne, et pakkuda head investeeringute tasuvust. · Sisenemiskulud
ja lihtaktsiateks. 9. Müügitüüpi rent – vara antakse rentnikule üle vara soetusmaksumuse hinnaga. Müügitüüpi rent – vara antakse rentnikule üle müügihinnas, mitte vara soetusmaksumuses. 10. Osaühing võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. 5 11. Reaalne intressimäär on deflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär.
2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut. Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel
viivitamata audiitorile. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut. Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Kasumi jaotamise otsuses märgitakse:
a. 324 916 tuh.krooni (2002.a.:320 393 tuh.krooni ). 3.11. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. 3.12. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on
2008.a. Puhaskasum = 16 675 Omakapital = 597 004 Omakapitali rentaablus = 16 675 x 100 / 597 004 = 2, 79 % 2007.a. Puhaskasum = 102 515 Omakapital = 580 329 Omakapitali rentaablus = 102 515 x 100 / 580 329 = 17, 66 % 2006.a. Puhaskasum = 95 100 Omakapital = 477 814 225 Omakapitali rentaablus = 95 100 x 100 / 477 814 225 = 0, 02 % Omakapitali rentaablus näitab, kuidas kohustuste arvel finantseerimine mõjutab tulu omakapitalilt. Kohustuste arvel finantseerimine annab aktsionäridele võimaluse tõsta omakapitali rentaablust. Mida kõrgem on omakapitali rentaablus, seda efektiivsemad on investeeringud antud firmasse. Antud näitaja kõrge tase võib näidata ka seda, et ettevõte käsutab suures ulatuses võõrkapitali ning on seetõttu riskantne. Samas võib madal omakapitali rentaablus näidata ettevõtte konservatiivset rahanduspoliitikat. AS Tallinna Lennujaama omakapitali rentaablus on suht madal. Suur kõikumine aastate lõikes. Kõrgeim oli 2007.a.
majanduse arengu üldiste tendentside kohta. Nimetage äriühingute valitsemise põhilised süsteemid, tooge välja nende põhimõtted. Anglo -ameerika - põhieesmärk omanike tulu maksimeerimine kontinentiaal-euroopa, integreeritud äriühingute valitsemise süsteem. Milles seisneb Integreeritud äriühingute valitsemise (Hilb 2006) põhiidee? On KISSi ideele vastupidine teooria: äriühing tuleb hoida situatsiooniline, strateegiline, integreeritud ja kontrollitud, andes lisandväärtust nii aktsionäridele, töötajatele, klientidele kui ka ühiskonnale. Milles seisneb agendi- ehk esindamisteooria (Jensen ja Meckling 1976) põhiidee? Äriühingute valitsemise alusteooria, mis käsitleb äriühingu omaniku ja agendi ehk professionaalse juhi (juhatuse) vahelisi suhteid ning analüüsib, kuidas pooled täidavad lepingut. Ta osutab lepingu täitmisel tekkida võivatele probleemidele ja annab soovitusi, kuidas saavutada poolte rahulolu.
funktsioonidele. Skeem on informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustatud, on keerulisem ja nõuab komplitseeritud RPd. Kulud on jaotatud vastavalt funktsioonidele. 67. Kasumi näitajad. Kasum on ettevõtte omakapitali muutus, mis on tingitud ettevõtte majandustegevusest aruandeperioodil. Kavandatav kasum: kasumi arvutamine eelseisvatest kuludest ja eesmärgiline kasum. Kavandatava kasumi jaotamise ettepaneku koostamine: puhaskasumi osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud). Kasumit mõjutavad faktorid: ehitustööde mahu suurenemine, ehitustööde struktuuri muutus, tootluse ja palga kasvu muutused, ehitusmasinate kasutuskulude muutused, ehitusmaterjalide maksumuse muutumine. 68. Ehitustoodangu omahind. Omahind on toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahasse arvestatuna. Erinevalt toote või teenuse hinnast, milles selle väärtus kajastub
Niisugune info võimaldab objektiivselt hinnata ettevõtte rahalist olukorda, ettevõtte tegelikku ostuvõimet ja kohustuste tähtajalise tasumise võimet. Samuti annab aruanne infot ettevõtte rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta, aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil ning prognoosida ettevõtte tulevasi rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid ning hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele. Erinevatest tunnustest lähtuv finantsaruannete võrdlus on toodud järgnevas tabelis. Tabel 2. Finantsaruannete võrdlus Aruanne Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Tunnus Kohustuslikkus Kohustuslik Kohustuslik Kohustuslik Koostamise Tekkepõhine Tekkepõhine Kassapõhine põhimõte
madalamat. Siit järelduvalt on vale ja vägivald nii kõrge ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab omanike kõigist riskidest teavitamine võiks aktsiaseltsi teistpidi Ausa reklaami kaks põhimõtet1.ta peab sisaldama piisavalt kvaliteediga pahed, et need kaaluvad üles hea, mis neist võib tekkida hinnatase, mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases "põhja" viia st aktsionäridele tunduks ettevõte liiga ebastabiilne informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud saada. suhtes ning ühiskonnale optimaalseim. ja nad hakkaksid aktsiaid müüma. Isegi küllalt raske rahalise ostuotsuse,2.ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis Milles seisneb Kuldne Reegel
napib soovitakse tõsta pensioniiga, et inimesed püsiksid tööturul kauem. 24. Tasakaalus tulemuskaart ja selle neli perspektiivi. 1992.a Harvarsi professor Robert Kaplan ja konsultatsioonifirma juht David Norton avaldasid artikili pealkirjaga ,,Tasakaalus tulemuskaart: tegurid, mis viivad tulemusteni"- põhines uurimustööl, mis otsis vastust küsimusele, kas ainult finantsnäitajatel põhinev firmade juhtimine hakkab üha enam aeguma. 1) Rahaline- mida tuleks rahalise edu saavutamiseks aktsionäridele pakkuda; 2) Kliendid- mida tuleks klientidele pakkuda tulevkuplaanide saavutamiseks; 3) Sisemised protsessid- mis protsessid vajavad täiustamist, et me oma aktsionäre ja kliente rahuldaksime. 4) Õppimine ja kasv- kuidas säilitada muutumise võimet ja täiustada, et oma tulevikuplaane realiseerida. Mõnedes firmades on õppimise ja kasvu perspektiiv asendatud tähistusega ,,inimesed" või ,,töötajad". Kaplan ja Norton liitsid sellesse perspektiivi kaks inimtulemusi
4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. 31. maksekäsu kiirmenetlus
o see säte on suhteliselt uus ja sellega on ümber lükatud Riigikohtu varasem seisukoht, mille järgi tähtaja rikkumise tõttu oli otsus tühine (A.V. viidanud Juridica artiklis) 10. Aktsiaseltsi üldkoosolek toimus 15. mail. 10. septembril esitas üks aktsionär kohtule hagi nõudega tunnistada üldkoosolekul vastuvõetud aktsiakapitali suurendamise otsus kehtetuks selle tõttu, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna aktsionäridele saadetud kutsetes ei olnud märgitud ¸ldkoosoleku päevakorda (antud asjaolu leidis ka kohtus tõendamist). Samuti esitas aktsionär nõude tühistada aktsiakapitali uue suuruse kohta tehtud äriregistri kanne. Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et see on aegunud. VUTT: 1 jälle tuleks küsitleda tühisuse tuvastamise hagina 2 § 3011 lg.1 p.4 3 aegumine kehtetuks tunnistamise (vaidlustamise) korral on tähtaeg 3 kuud (TsÜS § 38 lg.5 uus säte)
Elimin. "A" konsoli- bilanss bilanss deebet kreedit deeritud bilanss Varad Raha Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku Investeering ,,T" Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Patenteerimata retseptid Firmaväärtus Põhivara kokku Varad kokku Kohustused ja omakapital Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Võlgnevus tütarettev. ees Tingimuslik kohustus Kohustused kokku Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital Osakapital nimiväärtus Jaotamata kasum Aruandeaasta kasum ,,E"-le kuuluv omakapital kokku Vähemusosalus Omakapital kokku Kohustused ja omakapital kokku 2.2. Korrigeeritud ostumeetod Korrigeeritud ostumeetodit kasutatakse ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuva äriühenduse kajastamisel. Korrigeeritud ostumeetodi rakendamisel kajastatakse omandatud ettevõtte või äriüksuse varasid
o see säte on suhteliselt uus ja sellega on ümber lükatud Riigikohtu varasem seisukoht, mille järgi tähtaja rikkumise tõttu oli otsus tühine (A.V. viidanud Juridica artiklis) 10. Aktsiaseltsi üldkoosolek toimus 15. mail. 10. septembril esitas üks aktsionär kohtule hagi nõudega tunnistada üldkoosolekul vastuvõetud aktsiakapitali suurendamise otsus kehtetuks selle tõttu, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna aktsionäridele saadetud kutsetes ei olnud märgitud ¸ldkoosoleku päevakorda (antud asjaolu leidis ka kohtus tõendamist). Samuti esitas aktsionär nõude tühistada aktsiakapitali uue suuruse kohta tehtud äriregistri kanne. Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et see on aegunud. VUTT: 1 jälle tuleks küsitleda tühisuse tuvastamise hagina 2 § 3011 lg.1 p.4 3 aegumine kehtetuks tunnistamise (vaidlustamise) korral on tähtaeg 3 kuud (TsÜS § 38 lg.5 uus säte)
Eraldised 21287 0 Kokku lühiajalised kohustused 3 955 076 3 110 959 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 9213 13514 Kokku pikaajalised kohustused 9213 13514 Kokku kohustused 3964289 3124473 Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital nimiväärtuses 123600 123600 Kohustuslik reservkapital 54843 54843 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 5 148 708 4 447 291 Aruandeaasta kasum (kahjum) 581 877 753 268 Kokku emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuluv omakapital 5909028 5379002
Aktsionäril on võimalus kasutada oma õigusi aktsiaseltsi suhtes ainult üldkoosolekul osalemise kaudu. Üldkoosolek saab vastu võtta otsuseid ainult seadusega tema pädevusse antud küsimustes. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline koosolek toimub üks kord aastas. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku nõukogu või aktsionäride, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Juhatus peab saatma üldkoosoleku kokkukutsumise teate kõikidele aktsionäridele tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui AS-is on üle 50 aktsionäri tuleb teade avaldada vähemalt ühes üleriigilises levikuga päevalehes. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Vajaliku esinduse puudumisel kutsutakse uus koosolek kokku, kuid mitte varem kui seitse päeva. AS põhikiri loetakse vastuvõetuks kui selle poolt on vähemalt 2/3 häältest, kui pole kokkulepitud teisiti
kasutamist majandusanalüüsi abivahendina on väga põhjalikult käsitlenud Tartu Ülikooli professor Vambola Raudsepp, kes selle metoodikat ka esimesena Eesti huvigruppidele tutvustas. Tootlussuhtarvud Omakapitali puhaskasumi tootlus = puhaskasum / keskmine omakapital Nimetatakse ka omakapitali puhasrentaabluseks (inglise k. revenue on equity -ROE ). Näitab puhaskasumit omakapitali krooni kohta keskmiselt ehk omakapitali puhaskasumi siduvust. See näitaja pakub erilist huvi ettevõtte aktsionäridele või osanikele. Vara puhaskasumitootlus = puhaskasum / keskmine vara*100 Nimetatakse ka vara puhasrentaabluseks (ingl.k revenue on assets -ROA). Näitab puhaskasumi taset keskmise investeeritud vara kohta ehk keskmise vara puhaskasumisiduvust. Aktsiatulu = (puhaskasum eelisaktsia dividendid) / lihtaktsiate arv Aktsiatulu näitab jaotamisvõimalikku puhaskasumit ühe lihtaktsia kohta. Ka see
47 Õigusvõime - Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab sündimisega ja lõpeb surmaga. Õigusvõime(võime omada õigusi ja kohustusi) tähendab muuhulgas ka seda, et juriidiline isik on ise oma vara omanik, st juriidilise isiku vara kuulub sellele samale juriidilisele isikule, mitte nt juriidilise isiku aktsionäridele Confidential SORAINEN – 12/13 – 48 Deliktivõime - Isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 49 Teo ja sündmuse vahe – Teod on muutused, mis toimuvad inimese tahtel, (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine). Sündmused on aga muutused, mis toimuvad sõltumata inimese tahtest (tulekahju, inimese loomulik surm, üleujutus). 51
36. Mis on kapitali hind (WACC) ja kuidas seda hinnatakse? Milleks kasutatakse? WACC on ettevõtte minimaalne nõutav tulumäär investeeringutelt (investorid nõuavad). See on näitaja, mis seob omavahel ettevõtte/investeerimisprojekti riski, finantseerimisvõimalused ja sellest johtuva finantseerimise hinna. Ettevõtte peab oma investeeringutelt tagasi teenima vähemalt sama palju, kui tema finantseerimisallikad mõõdetuna kapitali hinnana talle maksma lähevad. Kui ettevõte ei paku aktsionäridele ja teistele finantseerijatele oodatud tulu, siis nende investeeringu väärtus/atraktiivsus langeb. Kasutatakse: Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs): Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või vähemalt võrdne, siis tasub projekt vastu võtta. NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re- investeerimismäärana)
47 Õigusvõime - Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab sündimisega ja lõpeb surmaga. Õigusvõime(võime omada õigusi ja kohustusi) tähendab muuhulgas ka seda, et juriidiline isik on ise oma vara omanik, st juriidilise isiku vara kuulub sellele samale juriidilisele isikule, mitte nt juriidilise isiku aktsionäridele Confidential SORAINEN 12/13 48 Deliktivõime - Isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 49 Teo ja sündmuse vahe Teod on muutused, mis toimuvad inimese tahtel, (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine). Sündmused on aga muutused, mis toimuvad sõltumata inimese tahtest (tulekahju, inimese loomulik surm, üleujutus). 51
tagasikutsumisel ettenähtud kompensatsioonikohustust või nendele isikutele väljastatud garantiisid või muid soodustusi. RS-I ja ÄS-I järgi peab majandusaasta aruandele lisama ka kasumi jaotamise ettepanekut. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: - aruandeperioodi puhaskasum (kahjum) - reservkapitali suurendamine - läbiviidav fondiemissioon - põhikirjas ettenähtud reservide suurendamine või vähendamine - aktsionäridele väljamakstav dividend - kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Majandusaasta aruanne peab olema auditeeritud lisaks muudele seaduses toodud juhtudele raamatupidamiskohustuslasel, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on bilansipäeva seisuga suuremad kui: - müügitulu 10 miljonit krooni; - bilansimaht 5 miljonit krooni; - töötajate arv 10. Audiitor on sõltumatu revident, kelle ülesandeks on anda hinnang firma raamatupidamisarvestuse ja aruandluse õigsusele
Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. 2.1.1. Printsiibid ja õigusnormid Siin on kirjas: § 294. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade (1) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate aktsionäridele, kellel · tegu, on nimelised aktsiad. Teade saadetakse tähitud kirjaga 2 Page 3 of 24 aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 100 üldpõhimõtteid
2.1.1. Printsiibid ja õigusnormid Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. § 294. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade (1) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate aktsionäridele, kellel Siin on kirjas: on nimelised aktsiad. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 100 tegu, aktsionäri, ei pea aktsionäridele kutseid saatma, kuid üldkoosoleku
kahju hüvitamise nõuded) c) Juriidilise isiku võlausaldaja otsenõuded juriidilise isiku juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded) Hagita menetluses lahendatakse: a) Kõik registriasjad (, nt kannete tegemine registrisse, vt ka TsMS) b) Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme vm määramine c) Erikontrolli läbiviimise ja erikontrolli teostaja määramine d) Äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine seoses aktsiate ülevõtmise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega e) Juriidilise isiku sundlõpetamine f) Osaniku ja aktsionäri õigus teabele g) Ärinime kasutamise keelamine Ühinguõiguse allikad Ühinguõiguse allikad on seadus ja tava (TsÜS § 2 lg 1), lisaks ka määrused. Põhikirjal oluline tähendus (tehinguline iseloom), kuid pole õiguse allikas, kuigi põhikirja
Siia kuuluvad väärpaberid, sularaha, mida hoiatakse reservis, ja laenud nii testele pankadele, valitsuseel, firmadele ja eraisikutele. Bilansi passiva poolel on eraisikute või ettevõtete rahas väljendatud kohustused ja omakapital. Omakapital on kõikide varade väärtus miinus kõikide kohustuste väärtus. Panga omakapital koosneb rahast, mida on maksnurd aktsiaomanikud miinus kahjumid pluss kasumid, mis on teenitud, mis on teenitud, kuid mida ei ole aktsionäridele dividendidena välja makstud. Bilansi kaks poolt peavad olema alati tasakaalus. Ehk Varad= kohustused + omakapital. Panga kohustuste alla kuuluvad nõudedeposiidi, mis kujutavad endast seda raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Sularaharesrv, mida kommertspangad hoiaks oleks väike, kui pangad võiksid ise vabalt otsustada sulraha reservi suuruese üle. Reegline nõuab aga valitsus keskpanga abil, et pankade reservid oleksid suuremad kui miinumreserv, mida pangad ise valiksid.
23. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhimõtted Ettevõtete sotsiaalne vastutus tähendab seda, et ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. · Sotsiaalse vastutuse kontekstis on rõhk ettevõtte tulemuste saavutamise meetoditel ja vahenditel, mitte tulemustel. · Ei ole tähtis kui suurt kasumit ettevõte aktsionäridele teenis, vaid kuidas ta selle kasumi teenis. 24. Kavandamise mõiste Kavandamine kui juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises 25. Kavandamise tähtsus 1. Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Nad hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. 2. Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele
Mittekontrollitava osaluse osa koondkasumist 0 259 -259 -100% 0 0 Emaettevõtja aktsionäride osa koondkasumist 19 687 12 969 6 718 52% 5 3 10 2.1 AS STV ja AS Starman kasumiaruanne Kasumiaruande horisontaalanalüüsiga on võimalik jälgida eelkõige kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Aktsionäridele annab see ülevaate aktisatulu ja selle kõikumiste kohta. AS STV Müügitulu juurdekasvutempo on 2010. aastaks muutunud 0% ehk siis kasv on küll toimunud, kuid seda kõigest 611 krooni võrra. Ärikasumis on üldiselt toimunud kaks suuremat muutust. Üheks suureks muutuseks on tööjõukulude langus 10 256 krooni võrra ehk 14% ning teiseks suureks muutuseks on muud ärikulud, mille juurdekasvutempo oli koguni 391%. Ärikasum on muutunud 23% võrra ehk 8 827 krooni.
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
Kui aga ei allu survele, siis võidakse ettevõte kinni panna või maha müüa. Maha müügi korral vahetatakse tihti juhtkond välja. Kui börsil levib kuulutus ülevõtmisest, siis aktsiate hinnad tihti tõusevad- 3. Milles saab süüdistada ettevõtte direktorit, kui ta allub "greenmaileri" survele? (millise huvilise suhtes milliseid eetilisi printsiipe ta rikub?) Kui allub survele ja ostab preemiahinnaga aktsiad tagasi, siis makstakse aktsiahinna eest rohkem, kui vabal turul teistele aktsionäridele. See tekitab aga ebavõrdse olukorra. Deontoloogiline printsiip rikub: kui juhtkond ülevõtmise võimaluse maha vaikib ja aktsiad greenmailerilt tagasi ostab, võib öelda, et ta käitus ebaõiglaselt teiste aktsionäride suhtes (rikub aktsionäride võrdse kohtlemise õigus) 4. Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorilikule tegevusele? Jube BS kirjeldus, aga ok, veidi lihvisin Spekulatiivsele tegevusele? Manipulaatorlikule tegevusele?
· devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine · diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele · diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) · dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa · dividend omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. · dollariseerumine situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E · eelarve ülejääk situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid · eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid · eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade
Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 34 Lisa 2 Bilansikirjete selgitus.
arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. 19. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt? Finantsvaralt saadud kasu või tulu maksustatakse tulumaksuga. Teatud tingimuste täitmisel võib finantsvaralt saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust ka edasi lükata. 20. Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta. Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. 21. Kuidas maksustatakse pensione, stipendiume, toetusi, preemiaid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
