Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandustehingute näidised (0)

1 Hindamata
Punktid
RAHA ARVESTUS
  • Raha laekumine kassasse
    Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK
    Deebet : Kassa 1000 EEK
    Kreedit : Arveldusarve 1000 EEK
  • Raha väljamaksmine kassast
    Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK
    Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK
    Kreedit: Kassa 2000 EEK
  • Raha laekumine pangakontole
    Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK
    Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK
    Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK
  • Raha väljamaksmine panagakontolt
    Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK
    Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK
    Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK
  • Kingina saadud raha arvele võtmine
    Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK
    Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK
    Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK
  • Raha eest kauba müük
    Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse
    Deebet: Kassa 12 000 EEK
    Kreedit: Müügitulu 10 000 EEK
    Kreedit: Käibemaks 2000 EEK
    VÄLISVALUUTA ARVESTUS
  • Välisvaluuta ostmine pangast EEK- ides kahjumiga
    Firma ostis 2000 USD kursiga 1USD =17,5 EEK makstes panagakontolt 35 000 EEK. Eesti panga päevakurss oli 1 USD=16 EEK, seega 2000 USD=32 000 EEK
    Deebet: USD pangakonto 32 000 EEK
    Deebet: Muud ärikulud 3000 EEK
    Kreedit: Arveldusarve 35 000 EEK
  • Välisvaluuta ostmine panagast EEK-ides kasumiga
    Firma ostis 4000 USD kursiga 1 USD=15 EEK (praktikas harva esinev olukord), makstes panagakontolt 60 000 EEK. Eesti panaga päevakurss oli 1USD=16 EEK. Seega 4000 USD=64 000 EEK.
    Deebet: USD Pangakonto 64 000 EEK
    Kreedit: Arveldusarve 60 000 EEK
    Kreedit: Muud äritulud 4000 EEK
  • Välisvaluuta laekumine välisvaluuta kontole
    Firma pangakontole laekus 2000 USD ostja ettemaksena kaupade eest. Eesti Panga päevakurss oli 1USD= 16,5 EEK
    Deebet: USD Pangakonto 33 000 EEK
    Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 33 000 EEK
    LÜHIAJALISTE FINANTSINVESTEERINGUTE ARVESTUS
  • Aktsiate ost investeeringuna
    Firma A ostis lühiajalise investeeringuna firma B aktsiaid , makstes aktsiate eest pangakontolt 20 000 EEK.
    D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK
    K: Arveldusarve 2000 EEK
  • Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiatelt saadav dividend
    Firma B otsustab maksta oma aktsiatelt dividendi 1 EEK Aktsialt. Firmal A on 2000 lõhiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiat.
    D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK
    K: Dividendid 2000 EEK
  • Aktsiate müük soetusmaksumusega
    Firma A müüb lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 13 000 EEK. Raha aktsiate eest laekub pang kontole.
    D: Arveldusarve 13 000
    K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 13 000 EEK
  • Lühiajalise investeeringuga soetatud aktsiate müük kui müügihind ületab ostuhinna .
    Firma A müüs lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 10 000 EEK müügihinnaga kokku 13 000 EEK. Saadi müügikasumit 3000 EEK.
    D: Arveldusarve 13 000 EEK
    K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK
    K: Muud finantstulud 3000 EEK
  • Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiate müük ostuhinnast väiksema müügihinnaga.
    Firma A müüs lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 10 000 EEK müügihinnaga 7000 EEK, saades müügikahjumit 3000 EEK
    D: Arveldusarve 7000 EEK
    D: Muud finantskulud 3000 EEK
    K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK
  • Lühiajaliste võlakirjade ost
    Firma A ostis lühiajalisi firma B võlakirju ja maksis nende eest kokku 10 000 EEK
    D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK
    K: Arveldusarve 10 000 EEK
  • Lühiajaliste võlakirjade müük kasumiga
    Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 12 000 EEK.
    D: Arveldusarve 12 000 EEK
    K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK
    K: Muud finantstulud 2000 EEK
  • Lühiajaliste võlakirjade müük kahjumiga
    Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 8000 EEK
    D: Arveldusarve 8000 EEK
    D: Muud finantskulud 2000 EEK
    K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK
  • Väljaantud lühiajalised laenud
    Firma annab 1 apr. Seisuga firmale B lühiajalist laenu 10 000 EEK kaheks kuuks intressiga 5 % kuus.
  • Laenu andmine
    D: Laen 10 000 EEK
    K: Arveldusarve 10 000 EEK
  • Intressi arvestamine esimese kuu lõpul
    D: arvestatud Intressid 500 EEK
    K: Laenu intress 500 EEK
  • Intressi laekumine esimese kuu eest
    D: Arveldusarve 500 EEK
    K: Laenu intress 500 EEK
  • Laenu tagastamine koos intressiga teise kuu möödumisel
    D: Arveldusarve 10 500 EEK
    K: Laen 10 000 EEK
    K: Intress 500 EEK
    PIKAAJALISTE FINANTSINVESTEERINGUTE ARVESTUS
  • Aktsiate ost pikaajalise investeeringuna
    Firma A ostis pikaajalise porfelliinvesteeringuna firma B aktsiaid soetusmaksumusena 200 000 EEK ja tasus aktsiate eest pangakontolt
    D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 200 000 EEK
    K: Arveldusarve 200 000 EEK
  • Pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiatelt saadud dividendid
    Firma B otsustab maksta oma aktsiatelt dividendi 1 EEK aktsialt. Firma A on 2000 pikaajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiat.
  • Dividendide arvestamine
    D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK
    K: Dividendid 2000 EEK
  • Dividendide laekumine
    D: Dividendid 2000 EEK
    K: Arveldusarve 2000 EEK
  • Pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiate müük, kui müügihind ületab ostuhinna.
    Firma A müüs pikaajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 100 000 EEK müügihinnaga 130 000 EEK, saades müügikasumit 30 000 EEK
    D: Arveldusarve 130 000 EEK
    K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 100 000 EEK
    K: Muud finantstulud 30 000 EEK
  • Pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiate müük ostuhinnast väiksema müügihinnaga
    Firma A müüs pikaajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 100 000 EEK müügihinnaga 70 000 EEK. Saades müügikahjumit 30 000 EEK
    D: Arvelduarve 70 000 EEK
    D: Finantskulud 30 000 EEK
    K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 100 000 EEK

  • Emaettevõtte osa tütarettevõtte poolt makstavatest dividendidest (kapitaliosaluse meetod)
    Emaettevõttele kuulub 80% tütarettevõtte aktsiatest. Tütarettevõte eraldas puhaskasumist dividendideks 50 000 EEK
  • Dividendide arvestamine
    D: Viitvõlad (dividendid) 50 000 EEK
    K: Tütarettevõtja aktsiad 50 000 EEK
  • Dividendid laekumine
    D: Arveldusarve 50 000 EEK
    K: Viitlaekumised (dividendid) 50 000 EEK
    MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS
  • Materiaalse põhivara ost
    Firma A ostis paljundusmasina soetusmaksumusega 7000 EEK +käibemaks 1260 EEK. Firma maksab raha pangakontolt
    D: Masinad ja seadmed 7000 EEK
    D: Käibemaks 1260 EEK
    K: Arvelduarve 8260 EEK
  • Materiaalse põhivara amortisatsioon
    Firma arvestab seadmelt soetusmaksumusega 8000 EEK amortisatsiooni, kasutades lineaarset amortisatsiooni arvestuse meetodit. Seadme kasutusaeg on 5 aastat, seega arvestab firma iga aasta amortisatsiooni 1600 EEK
    D: Põhivara kulum ja väärtuse langus 1600 EEK
    K: Akumuleeritav põhivara kulum 1600 EEK
  • Maa, maarajatise ja hoone maskumuse eraldamine.
    Firma A ostab kinnisvara ostuhinnaga 1 000 000 EEK. Ekspertide hinnangul moodustab maa hind 70% ja hoone hind 30% ostuhinnast. Ostja tasub ka notaritasu 4000 EEK ja võtab müüjalt üle tasumata maamaksukohustuse 2000 EEK. Seega on kinnisvara soetusmaksumus 100 600 EEK.
    D: Maa 704 200 EEK
    D: Hooned 301 800 EEK
    K: Arveldusarve 1 004 000 EEK
    K: Maamaks 2000 EEK
  • Materiaalse põhivara müük kui müügihind võrdub jääkväärtusega
    Firma müüb põhivarana arvel oleva masina 90 000 EEK eest. Masina soetusmaksumus oln 150 000 EEK ja masina kulum 60 000 EEK. Raha laekus pangakontole.
    D: Arveldusarve 90 000 EEK
    K: Muud äritulud 90 000 EEK
  • Materiaalse põhivara müük kahjumiga
    Firma müüb põhivarana arvel oleva masina 70 000 EEK eest. Masina soetusmaksumus oln 150 000 EEK ja masina kulum 60 000 EEK. Raha makstakse 10 päeva jooksul.
  • Masina maha kandmine
    D: Põhivara akumuleeritav kulum 60 000 EEK
    D: Masinate ja seadmete müük 90 000 EEK
    K: Masinad ja seadmed 150 000 EEK
  • Nõude fikseerimine
    D: Ostjatelt laekumata arved 70 000 EEK
    K: Masinate ja seadmete müük 70 000 EEK
  • Müügi tulemus
    D: Muud ärikulud 20 000 EEK
    K: Masinate ja seadmete müük 20 000 EEK
  • Raha laekumine pangakontole
    D: Arveldusarve 70 000 EEK
    K: ostjatelt laekumata arved 70 000 EEK
  • Materiaalse põhivara müük kasumiga
    Firma müüb põhivarana arvel oleva masina, mille eest tasutakse sularahas 100 000 EEK. Masina soetusmaksumus on 150 000 EEK ja masina kulum 60 000 EEK
  • Masina mahakandmine
    D: Põhivara akumuleeritav kulum 60 000 EEK
    D: masinate ja seadmete müük 90 000 EEK
    K: Masinad ja seadmed 150 000 EEK
  • Raha laekumine
    D: Kassa 100 000 EEK
    K: Masinate ja seadmete müük 100 000 EEK
  • Müügi tulemus
    D: Masinad ja seadmed 10 000 EEK
    K: Muud äritulud 10 000 EEK
  • Materiaalse põhivara mahakandmine, kui soetamisel ei ole tagasi saadud käibemaksu
    Firma kandis maha seadme, mille soetusmaksumus oli 100 000 EEK ja kulumit oli arvestatud 80 000 EEK
    D: Põhivara akumuleeritav kulum 80 000 EEK
    D: Muud ärikulud 20 000 EEK
    K: Masinad ja seadmed 100 000 EEK
  • Materiaalse põhivara mahakandmine, kui soetamisel on käibemakstagasi saadud
    Firma kandis maha seadme, mille soetusmaksumus oli 100 000 EEK ja kulumit oli arvestatud 80 000 EEK. Soetamisel on käibemaks tagasi saadud.
    D: Põhivara akumuleeritav kulum 80 000 EEK
    D: Muud ärikulud 20 000 EEK
    K: Käibemaks 16 667 EEK
    K: Masinad ja seadmed 83 333 EEK
    IMMATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS
  • Immateriaalse põhivara ost
    Firma asutamisväljaminekud olid 15 000 EEK ja firma võtab need ravele immateriaalse põhivarana.
    D: Immateriaalne põhivara 15 000 EEK
    K: Asutamis väljaminekud 15 000 EEK
  • Immateriaalse põhivara amortisatsioon
    Firma väljaminekud olid 15 000 EEK ning firma amortiseerib neid 5 aasta jooksul s.o. 3000 EEK aastas
    D:Immateriaalse põhivara kulum 3000 EEK
    K:Akumuleeritud põhivara kulum 3000 EEK
    KOHUSTUSTE ARVESTUS
  • Lühiajalise laenu saamine
    Firma A saab lühiajalist laenu firmalt B kaheks kuuks 10 000 EEK intressiga 5% kuus
    D: Arveldusarve 10 000 EEK
    K: Lühiajalised laenud ja võlakirjad 10 000 EEK
  • Pikaajalise laenu saamine
    Firma A annab Firmale B 1. Jaanuaril pikaajalist laenu 1 000 000 EEK 5-ks aastaks intressiga 12%aastas. Määrata firma B kui laenusaaja andmed
  • Laenu laekumisel pangaarvele:
    D: Arveldusarve 1 000 000 EEK
    K: Pikaajalised laenud 1 000 000 EEK
  • Intressi arvestamine iga aasta lõpus:
    D: Intressikulud 120 000 EEK
    K: Viitvõlad (intressivõlad) 120 000 EEK
  • Intressi maksmisel
    D: Viitvõlad(Intressivõlad) 120 000 EEK
    K: Arveldusarve 120 000 EEK
  • Neljanda aasta lõpul kantakse järgmise aastal tagasimaksmisele kuuluv summa lühiajaliseks kohustuseks
    D: Pikaaajalised laenud 1 000 000 EEK
    K: Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil 1 000 000 EEK
  • Laenu tagastamisel viiendal aastal makstakse ka intress viimase aatsa eest
    D: Intressikulud 120 000 EEK
    D: Pikaajaliste laenude tagasimaksed järg perioodil 1 000 000 EEK
    K: Arveldusarve 1 120 000 EEK
  • Emiteeritud võlakirjade müük nimiväärtusega
    Firma müüs nimiväärtusega 500 000 EEK väljaantud 5-aastase tähtajaga võlakirjad müügihinnaga 500 000 EEK. Intressi makstakse 2 korda aastas 1 jaanuaril ja 1 juulil.Aastane intressimäär on 10%
    D: Arveldusarve 500 000 EEK
    K: Väljaantud pikaajalised võlakirjad 500 000 EEK
  • Emiteeritud võlakijrade intressi arvestus
    Firma teeb 1. Juulil intressiarvestuse ja ülekande pangakontolt ( 500 000 *0,1 *6/12)
    D: Intressikulud 25 000 EEK
    K: Arveldusarve 25 000 EEK
    OMAKAPITALI JA KASUMIJAOTUSE ARVESTUS
  • Emiteeritud aktsiate märkimine
    Firma A emiteeris 1000 lihtaktsiat nimivääertusega 50 EEK tükk. Müügile antud aktsiad märgiti müügihinnaga kokku 50 000 EEK
    D: Nõuded aktsionäride vastu 50 000 EEK
    K: Aktsiakapital (nimiväärtuses) 50 000 EEK
  • Emiteeritud aktsiate müük nimiväärtuses
    Anti peale raha laekumist üle ostjale
    D: Arveldusarve 50 000 EEK
    K: Nõuded aktsionäride vastu 50 000 EEK
  • Emiteeritud aktsiate müük ülekursiga
    Firma A emiteeris 100 lihtaktsiat nimiväärtusega 50 EEK tükk. Müügile antud aktsiatest märgiti 80 tükki müügihinnaga kokku 5600 EEK. Firma sai aktsiate müügist nimiväärtuses 4000 EEK ja üle nimiväärtuse 1600 EEK. Aktsiad anti peale nende eest raha laekumist üle ostjale.
    D:Nõuded aktsionäride vastu 5600 EEK
    K: Aktsiakapital (nimiväärtuses) 4000 EEK
    K: Ülekurss 1600 EEK
    Anti üle ostjale peale raha laekumist
    D: Arveldusarve 5600 EEK
    K: Nõuded aktsionäride vastu 5600 EEK
  • Emiteeritud aktsiate müük alla nimiväärtuse
    Firma A emiteeris 200 lihtaktsiat nimiväärtusega 50 EEK tükk. Müügile antud aktsiatest märgiti 80 tükki müügihinnaga kokku 2400 EEK. Müüdud aktsiate nimiväärtus oli kokku 4000 EEK. Aktsiad anti peale nende eest raha laekumist üle ostjale.
    Ei ole Eestis lubatud müüa alla nimiväärtuse
  • Emiteeritud aktsiate eest tasutakse mitterahalise sissemaksuga
    Firma A emiteeris 100 lihtaktsiat nimiväärtusega 50 EEK tükk. Müügile antud aktsiatest müüs firma 80 tükki seadmete eest, mis võeti arvele põhivarana. Seadmete hinnaks eksperdi poolt hinnati 5000EEK. Müüdud aktsiate nimiväärtus oli 4000 EEK.
    D: Materiaalne põhivara 5000 EEK
    K: Aktsiakapital 4000 EEK
    K: Ülekurss 1000 EEK
  • Kasumijaotus
    AS-i üldkoosolekul võetakse vastu 200X a. Kasumi jaotuse otsus. Otsustatakse aruandeaasta puhaskasumist, mis on 50 000 EEK, moodustada äriseadustiku sätetest tulenevalt kohustuslik reservfond 2500 EEK (5% aruandeaasta puhaskasumist). Dividendidena välja maksta 14 250 EEK, eraldada fondiemissiooni reservi 23 750 EEK ja jaotamata kasumise 9500 EEK
    D: Aruandeaasta kasum 50 000 EEK
    K: Kohustuslik reservkapital 2500 EEK
    K: Viitvõlad (dividendivõlad) 14 250 EEK
    K: Fondiemissiooni reserv 23750 EEK
    K: Eelmiste perioodide jaotamata kasum 9500 EEK
    Seejuures kantakse dividendidelt pärast väljamaksmist üle tulumaks s.o. 26% brutodividendilt 14250*26/74=5007 EEK
    D: Tulumaksukulu 5007 EEK
    K: Tulumaks dividendidelt 5007 EEK
  • Dividendide maksmine aktsionäridele
    Vastavalt kasumijaotuse otsusele makstakse eelmise aasta puhaskasumist välja dividende 14 250 EEK
    D: Viitvõlad (dividendivõlad) 14 250 EEK
    K: Arveldusarve 14 250 EEK
  • Kohustuslik reservkapitali moodustamine
    Firma A puhaskasum oli 100 000 EEK. Kasumijaotuse otsuse põhjal kantakse kohustuslikku reservkapitali 5% puhaskasumist
    D: Aruandeaasta puhaskasum 5000 EEK
    K: Kohustuslik reservkapital 5000 EEK
  • Kohustusliku reservkapitali moodustamine
    2001. a. Puhaskahjum oli 40 000 EEK. 2002. A. Märtsis toimuv üldkoosolek võtab vastu otsuse vähendada kahjumit 25 000 EEK kohustusliku reservkapitali arvelt, kuna eelmiste perioodide jaotamata kasum on 15 000 EEK
    D:Eelmiste perioodide jaotamata kasum 15 000 EEK
    D: Kohustuslik reservkapital 25 000 EEK
    K: Aruandeaasta kahjum 40 000 EEK
  • Osakapitali suurendamine fondiemissiooni korras
    Üldkoosoleku otsusega viiakse 25. Märtsil läbi fondiemissiooni eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt, mille käigus lastakse välja 5000 uut aktsiat nimiväärtusega 50 EEK.
    D: Eelmiste perioodide jaotamata kasum 250 000 EEK
    K: Aktsiakapital 250 000 EEK
    ETTEVÕTTE TULUMAKS
  • Ettevõtte tulumaks
    Aruandeaasta tuludeklaratsioonis on firmal arvestatud tulumaksu summas 5000 EEK
    D: Tulumaksu kulu (muud ärikulud) 5000 EEK
    K: Tulumaksu võlg 5000 EEK
  • Avansina makstud ettevõtte tulumaks
    Firma maksab iga kuu avansilist ettvõtte tulumaksu 1800 EEK
    D: Tlumaksu võlg 1800 EEK
    K: Arveldusarve 1800 EEK
    MÜÜGIARVESTUS
  • Müük, kui müüja ei ole käibemaksukohustlane
    Firma A ei ole käibemaksukohuslane ja müüb ostjale kaupa summas 9440 EEK soetusmaksumusega 7500 EEK. Ostja tasub kauba eest kassasse.
    D: Kassa 9440 EEK
    K:Müügitulu 9440 EEK
  • Müüdud kauba kandmine kulusse
    Firma kannab realiseeritud kauba soetusmaksumuses kulusse.
    D: Materjal 7500 EEK
    K: Müügiks ostetud kaubad 7500 EEK
  • Müük, kui müüja on käibemaksukohuslane
    Firma A on käibemaksukohuslane ja müüb ostjale kaupa summas 9440 EEK(kaup 8000 EEK ja käibemaks 1440 EEK) soetusmaksumusega 7500 EEK
    D: Kassa 9440 EEK
    K: Müügitulu 8000 EEK
    K: Käibemaks 1440 EEK
    Kantakse maha realiseeritud kaup
    D: Materjal 7500 EEK
    K: Müügiks ostetud kaubad 7500 EEK
  • Müügitehingud, kui müügimoment ei ühti raha laekumise momendiga
    Firma A müüb ostjale kaupa summas 9440 EEK (kaup 8000 EEK+käibemaks 1440 EEK). Ostja tasub kauba eest 10 päeva jooksul
    D: Ostjatelt laekumata arved 9440 EEK D: Arveldusarve 9440 eek
    K: Käibemaks 1440 EEK K: Ostjatelt laekumata arved 9440 EEK
    K: Müügitulu 8000 EEK
    MATERJALI , KAUBA JA TEENUSE OST
  • Materjali, kauba, teenuste ost kui firma ei ole käibemaksukohuslane
    Firma, kes ei ole käibemaksukohuslane, ostis materjali hulgihinnas 5000 EEK, veokulud olid 800 EEK ja käibemaks 1044 EEK. Ostja võtab kauba arvele soetusmaksumuses
    D: Materjal 6844 EEK
    K: Arveldusarve 6844 EEK
  • Materjali, kauba, teenuste ost kui firma on käibemaksukohuslane
    Firma, kes on käibemaksukohuslane, ostis materjali hulgihinnas 5000 EEK, veokulud olid 800 EEK ja käibemaks 1044 EEK. Ostja võtab kauba arvele soetusmaksumuses
    D: Materjal 5800 EEK
    D: Käibemaks 1044 EEK
    K: Arveldusarve 6844
  • Materjali, kauba, teenuse ost kui ostja tasub arve hiljem
    Käibemaksukohuslane firma ostis materjali hulgihinnas 50 000 EEK, veokulud 8000 EEK ja käibemaks 10 440 EEK
    D: Materjal 58 000 EEK
    D: Käibemaks 10 440 EEK
    K: Võlad tarnijatele 68 440 EEK
    Arve tasumisel
    D: Võlad tarnijatele 68 440 EEK
    K: Arveldusarve 68 440 EEK
  • Ettemaksud hankijatele
    Firma A kannab pangakontolt 4000 EEK firmale B kauba ettemaksuna
    D: Ettemaks tarnijatele 4000 EEK
    K:Arveldusarve 4000 EEK
  • Vasakule Paremale
    Majandustehingute näidised #1 Majandustehingute näidised #2 Majandustehingute näidised #3 Majandustehingute näidised #4 Majandustehingute näidised #5 Majandustehingute näidised #6 Majandustehingute näidised #7 Majandustehingute näidised #8 Majandustehingute näidised #9 Majandustehingute näidised #10 Majandustehingute näidised #11 Majandustehingute näidised #12 Majandustehingute näidised #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Helina Turja Õppematerjali autor
    näidised erinevatest majandustehingutest

    Sarnased õppematerjalid

    Äriplaan
    13
    doc

    Äriplaan

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE

    Äritegevuse alused
    PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES
    25
    doc

    PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon

    Juhtimisarvestus
    Rahvusvaheline finantsjuhtimine KT1-variandid A B C D E
    138
    xlsx

    Rahvusvaheline finantsjuhtimine KT1: variandid A,B,C,D,E

    1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt Kogus hind 1 aktsia Kogus 1,000,000 10 1,000,000 Bilanss 16,000,000 kohustused miinus 7,000,000 Aktsiakapital miinus 2,000,000 Eelm per kasum miinus 6,000,000 Aruandeaasta kasum

    Rahvusvaheline majandus
    Raamatupidamise aastaaruanne näidis
    26
    doc

    Raamatupidamise aastaaruanne näidis

    MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. AS Simpel Majandusaasta aruanne 200

    Raamatupidamine
    Äriplaan - toitlustus ettevõte
    32
    doc

    Äriplaan - toitlustus ettevõte

    Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded..................................................................

    Äritegevuse alused
    Praktika aruanne - raamatupidamine
    31
    doc

    Praktika aruanne - raamatupidamine

    5 Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 6(5) sätestatud nõudeid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mis peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 7 sätestatud nõudeid. Ettevõte koostab kontoplaani (vt Lisa 1) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Algdokumentide käive ja säilitamine Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest

    Raamatupidamine
    ARVESTUSTE ALUSED 4 -6-nädala konspekt
    58
    doc

    ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt

    ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes fin

    Arvestuse alused
    Finantsarvestuse alused ülesanne 6 1 kuni 6 11
    15
    docx

    Finantsarvestuse alused ülesanne 6.1 kuni 6.11

    Ülesanne 6.1. Firma M arvestusvaluuta on euro. Firma M pikaajaliste laenunõuete, valuutakonto ja pikaajaliste laenukohustiste saldod seisuga 1. detsember ja valuutakursid euro suhtes olid järgmised: Pikaajalised laenunõuded: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas RUB (Venemaa rubla) 12 000 62,50 Valuutakonto pangas: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas USD (USA dollar) 3 000 1,07 GBP (Suurbritannia 3 000 0,90 naelsterling ) Pikaajalised laenukohustised: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas SEK (Rootsi kroon) 4 000 9,80 USD (USA dollar) 4 000

    Finantsarvestuse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun