Platsile jõudes jagati meid kahte võistkonda - kollased ja punased. Poolte eraldamiseks kasutati kaelarätte. Saime teha ühe proovilasu ja mäng võis alata. Kohtunikud jälgisid ja aitasid, kui kellelgi oli mingi probleem. Võistlus toimus kahes suures mahajäetud majas ja muruplatsidele oli pandud igasuguseid takistusi. Esimeses mängus pidi vastaspoole võistleja ära ,,tapma". Kes pihta sai, pidi käe tõstma ja minema hooldusalale. Võitjaks osutus punane võistkond. Adrenaliini jätkus küllaga ning kuigi saadud lasud tekitasid kehale sinikaid, tõid need ka suuremat tahet vastasvõistkonnale pihta saada. Pärast teist mängu jäi kuule aine vähemaks ja peeti viimane lahing, kus kõikidel oli lõpmatult elusid. Mäng lõppes väga kiirelt, kuna enamusel said lihtsalt kuulid otsa ja meie õnneks või õnnetuseks hakkas lund sadama, mis takistas nägemist. Jättes kõrvale sinikad ja külma, mis aeg-ajalt näpistas, meeldis mäng kõigile ja oleksime
2) Lihasglükogeen muudetakse algul püruvaadiks ja laktaadiks – need omakorda muudetakse maksas glükoosiks. Seda protsessi, kus püruvaadiks ja laktaadist tekib lõpuks glükoos, nim neoglükogeneesiks (glükoosi teke ka valkudest ja glütseroolist). 3) Intensiivistub lipolüüs (rasvkoe lammutamine) Juhul, kui energiatarve suureneb järsult (nt ohusituatsioonides), siis käivituvad glükagooniga sarnased toimeefektid ka adrenaliini mõjul. Adrenaliin läheb justkui glükadoonile appi – võimaldab reserve kiiremini kasututsele võtta. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused Patoloogiline hüperglükeemia tekib diabeedi ehk suhkurtõve (suhkruhaiguse) korral. Diabeeti on kahte tüüpi: 1) I tüüpi diabeet – tekib siis, kui pankreas ei suuda piisavalt insuliini produtseerida; see haigus avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas; sageli on
Asugem nüüd lähemalt vaatlema metafoori. Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses, sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus aga see selleks siis. Saatejuht küsib ettevõtja poolt et kas ta on tundnud elus suuremat hirmu kui nüüd nende päevadel Tokyo,s? Vastuseks saab ta seda et ei ole ja vastas ta seda hästi rahulikult nagu oleks mitte midagi juhtunud. Põhjendades sellega, et see oli suur adrenaliini aga mitte hirmutav. Näoilme tuleneb Indrekul hästi vaimustunud ja suu on lahti. Silver märkab sellest et varem mida ta maavärinates on tundnud on olevalt kõik siuksed erinevad, kui sa ärgates märkad seda et maja liigub ja kõik liigub et see on alati hirmus kordades tugevam siis sa näed ka seda et jaapanlased on ka hirmul, mõjutab sind päris hullult. Pärast neid jutte mees rahuliku ilmenäoga räägib saatejuhil et hetkel ta töötab
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene o...
tõuseb. Glükokortikoide vallandubärritajate, hüpoksia, traumade, jm toimel, mil organismi reaktsiooniest on haaratud ka süda, vereringe jm reaktsioonid, et kohastuda välis-või sisekeskkonna muudatudtega. Organismi pingeseisundi ja stressi korral tekkival kohastumussündroomis on olulisel kohal neerupealisekoore, hüpofüüsi ja sümpatoadrenaalse süsteemi töö intensiivistumine. (1) Neerupealisesäsi sekreteerib hormoone: adrenaliini ja noradrenaliini. Neerupealisesäsi rakke loetakse sarnasteks sümpaatilise närvisüsteemi rakkudega, kuid ilma dendriitide ja aksoniteta, neid innerveerivad kolinergilised närvikiud ja talituslikust aspektist vaadeldakse seda tervikuna koos närvisüsteemiga-sümpatoadrenaalsüsteemina.(1) Adrenaliin ehk epinefriin ( C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Hormoon on
· loomne tärklis glükogeen. Organismis talletatud: · maksa glükogeenina (ca 10% maksa massist) · lihase glükogeen (0,3 - 0,9% lihase massist, vahel kuni 2%) · veresuhkur - mobiilne sv. varu kõikidele kudedele (norm 80-120 mg%). HÜPERGLÜKEEMIA - glükoosikontsentratsiooni tõus üle 120 mg%. · Alimentaarne sööme suurel hulgal süsivesikuid. · Müogeenne kehalise töö algperiood veresuhkru tase kõrge. · Emotsionaalne adrenaliini mõju tagajärjel. · Farmakoloogiline teatud ravimite abil. · Pataloogiline - diabeet (vere suhkrutase võib tõusta 400-500 mg%-ni). Tekib selle tõttu, et organismis pole vajalikul hulgal kõhunäärme nõret insuliini. Kui ei ole veres piisaval hulgal insuliini, ei saa koed verest otse suhkrut kasutada. HÜPOGLÜKEEMIA - glükoosikontsentratsiooni langus alla 70 mg%. Vere glükoosisisalduse langus on üks faktor, mis soodustab väsimust.
lumelaudade soetamisega. Teine lumelaua positiivne omadus on tema lihtsus ja mugavus. Puuduvad igasugused tüütud vidinad, on ainult üks laud. Õppiminegi on suhteliselt lihtne ja kiire. Enamasti õpitakse esimesed sõidunõksud selgeks ühe kuni kahe päevaga. Iga õpitud samm püstitab uue ja keerulisema väljakutse, seega kunagi ei teki olukorda, kus edasi pole võimalik liikuda. Loomulikult lumelaua kõige suurem magnet on kiirus, hüpped - meeletus koguses adrenaliini. Kus õppida? See väide et lumelauaga peaks enne Eestis sõitma õppima, kui mägedesse minna ei pea absoluutselt paika. Eestis on ainult kirkatõstukid, kus ise seisad püsti ja tõstuk sikutab sind üles. Enamuse ajast tuleb seista tõstuki järjekorras. Samas suusanõlva pikkus on väga lühike ja sa ei jõua eriti harjutadagi. Slovakkias ja Austrias jäävad esimesed ponnistused ära kuna saab mäkke sõita gondliga. Samas nõlvade valik on tunduvalt suurem
jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiin tõstab südame löögitegevust, tekitab tubakasõltuvust, langetab kopsude tööhõivet, tõstab vere suhkrusisaldust ja väheneb näljatunne. Nikotiini tõttu eritavad neerupealsed rohkem adrenaliini ja noradrenaliini. Samuti muutub hapete ja leeliste tasakaal, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku. Naistel häirub emaka vereringe, mis võib suurendada menstruatsioonivaevuseid ning kahjustuda võivad saada ka munasarjad. Lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb ja sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. Seetõttu on väga kahjulik tarbida sigaretti lapseootel naisel.
päeval. Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine, seepärast soodutab ka aknete teket, võimalik meelepete teke. Selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis-, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted. Amfetamiinid vabastavad nad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste jõudluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt sportlasel, kes end üle pingutades võib kokku variseda, äärmisel juhul isegi surra
Tähtsamad neist oleksid - riboflaviin (B2) e. elumootor, pantoneenhape e. ainevahetuse stimulaator; koliin (B4) e. aju töö aktiviseerija; püridoksiin (B6) e. looduse ime. Püridoksiini on 100 g-s kreeka pähklis 0,68 mg. Püridoksiinipuudusega võib seletada rohkem kui 100 tervisehäiret. See vitamiin täidab paljusid ülesandeid. Rohkelt leidub kreeka pähklites ka koobaltit, mis on vajalik kõhunäärme normaalseks tegevuseks ja adrenaliini aktiivsuse reguleerimiseks. Huvipakkuv fakt on see, et kreeka pähklite viljaliha ja seemnekest sisaldavad ka ellaaghapet, millel on rahustav toime ja ühtlasi ka vähki tõkestavad omadused. Kreeka pähkel sobib eriti hästi juustukõrvaseks. SARAPUUPÄHKEL Umbes 70% maailma sarapuupähkli toodangust tuleb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, 20% pärineb Itaalia rannikualadelt ja ülejäänud 3% toodetakse Ühendriikide edelaosas Vaikse ookeani rannikul.
• Une regulatsioon • Pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut • Hormoon: melatoniin 3.Kilpnääre • Mõjutab ainevahetust ja närvisüsteemi erutuvust • Kõrvalkilpnäärmete hormoon parathormoon reguleerib kaltsiumi ja forsfori ainevahetust • Hormoon: joodisisaldavad türoksiin, trijoodtüroniin 4.Neerupealised • Neerupealiste koore hormoonid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, naatriumi ja kaaliumi ainevahetust • Säsi rakud toodavad adrenaliini ja noradrenaliini 5.Kõhunääre • Soodustab glükoosi liikumist vereringest rakkudesse • Tõhustab maksa glükogeenivarude lõhustumist • Hormoonid: insuliin, glükagoon 6.Sugunäärmed • Munandid-testosteroon • Munasarjad-östrogeen, progesteroon Homöostaas- Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. 23)Homöostaas – veresuhkur • Rakud kasutavad energiaks glükoosi • Veresuhkru tase – glükoosi hulk veres
sellised kõikumised sõltuvad kellaajast, mitte magamisharjumustest. Füsioloogilistes tingimustes on glükokortikoidide metaboolsed toimed täpselt tasakaalustatud ja tagavad energia kandja kiire kasutusseandmise. Stressorite akuutne toime põhjustab vere kortisoolinivoo tõusu. Sama stressori korduv ja kestev esinemine põhjustab järjest nõrgema hüpotalamo-hüpofüsaar-adrenaalsüsteemi vastuse. Stressi puhul ostimuleeritakse neerupealise säsi adrenaliini ja noradrenaliini vabanemist. Need põhjustavad naha- ja soolteveresoonte silelihaste kontraktsiooni, kuna skeletilihaste veresoonte silalihased lõõgastuvad. Sellega tagatakse hapniku ja toitaineterikka vere ümberjaotumise vastavalt lihaspingutusele võistluse või põgenemise situatsioonis. Neerupealise säsi. Neerupealise säsi ja koore pärinemine erinevatest embrüonaalsetest kudedest, nende peamised histoloogilised ja funktsionaalsed erinevused. Neerupealise säsi rakud on
13. Süsivesikute varud organismis: Maksa glükogeenina (ca 10% maksa massist) Lihase glükogeen (0,3 - 0,9% lihase massist, vahel kuni 2%) Veresuhkur - mobiilne sv varu kõikidele kudedele (norm 80 -120 mg%) – vajalik närvide tööks. 14. Hüperglükeemia. Glükoosikontsentratsiooni tõus veres üle 120 mg% liigid, tekkepõhjused: • Alimentaarne – peale sööki enne süsivesikute varustamist • Müogeenne – kehalise töö alguses • Emotsionaalne – adrenaliini toimel. Adrenaliini ülesanne on maksa glükogeeni lõhustumine ja sellest süsivesikute tootmine. • Farmakoloogiline – ravimite tulemusena • Pataloogiline - diabeet (vere suhkrutase võib tõusta 400-500 mg%-ni) – kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini. Insuliin transpordib veres olevat suhkrut kudedesse ja rakkudesse. Vere glükoositase tõuseb ->suhkrut hakatakse välja viima isegi neerude kaudu, et taset vähendada ->koed/rakud ei saa energiat -> hakatakse lõhustuma
Samuti asuvad need retseptorid kesknärvisüsteemis (skopolamiin). 10 Atsetüülkoliini toime on: See võib olla nii pidurdav kui ka stimuleeriv Sõltub sihtorgani retseptori tüübist (M1-M5) Adrenergelised retseptorid: Kahte tüüpi retseptoreid: alfa ja beeta. Igal tüübil on omad alaklassid (alfa1, alfa2, beta1, beta2 , beta3). Noradrenaliini ja adrenaliini toime on: Alfa retseptorite vahendusel on see üldiselt stimuleeriv Beeta retseptorite vahendusel on see üldiselt pidurdav Märkimisväärne erand on noradrenaliini toime südamele, mis beeta retseptorite vahendusel on stimuleeriv. Sümpaatiline toonus: Sümpaatiline osa omab põhilist kontrolli vererõhu üle ja ta hoiab veresooni püsiva osalise konstriktsiooni (ahenemise) seisundis, mida nimetatakse sümpaatiliseks
(Konrad Lorentz). · Frustratsiooni- agressiooni teooria agressiivsus tekib siis, kui meie eesmärkide või vajaduste täitmist takistatakse. · Sotsiaalse õppimise teooria- Albert Bandura arvates on agressiivne käitumine õpitud kas a) läbi enda kogemuste või b) läbi teiste käitumise mudeldamise. · Kombineeritud agressiooni mudel- sisemised keemilised protsessid, mida tõlgendame intensiivse emotsioonina: adrenaliini tõus, alkoholijoove/ Välised tegurid, mis tõstavad agressiooni ehk aktiveerivad emotsioone (selleks võib olla müra, kuumus, VANGLAEKSPERIMENT).
südamelööke) 4. hingamiselundid (laiendab bronhe) 5. magu (pärsib soolte motoorikat ja sekretsiooni) 6. erinevatele elunditele?, nimeta 6 erinevat elundit ja NS slaid 118; anat lk 226 joonis 161 maks (muudab glükogeeni glükoosiks) 7. neerupealis (tõstab adrenaliini ja noradrenaliini taset) 8. toime nendele! kuseelundid (lõõgastab kusepõit) 9. suguelundid (stimuleerib ejakulatsiooni) 77. mis toime on parasümpaatilisel närvisüsteemil 1. silma pupillilaiendaja lihas (ahendab pupille) 2. süljenäärmed (suurendab sülje eritust) 3. süda (aeglustab erinevatele elunditele?, nimeta 6 erinevat elundit ja südamelööke) 4. hingamiselundid (ahendab bronhe) 5
automatismide tekkimiseni välja). Peaaju koores tekib erutuse dominantne kolle, teistes piirkondades pidurdus. Kogu tähelepanu fikseerub ärritajale, ülejäänud situatsiooni tajutakse fragmentaarselt, ebatäpselt. Väliselt kajastuvad need muutused käitumise jäikuses, ebajärjekindluses, mitteadekvaatsuses. Tugevaid psüühilisi protsesse saadavad märgatavad muutused organismi talitluses. Järsult muutub pulsi sagedus ja hingamise sagedus, tõuseb vererõhk, suureneb adrenaliini hulk veres, ilmneb tremor jne. välselt võib täheldada järsku kahvatumist või vere valgumist näkku, hääletämbri muutus, huulte värin, hääle ja hingamise katkendlikkus. Ilmneb oluline lahknemine subjekti tavapärase käitumise motivatsiooni ja konfliktide lahendamise viisidest (näit. agressiivselt käitub inimene, kellel pole varasemalt selleks kalduvust ilmnenud). Kolmas faas, mis järgneb plahvatusfaasile, on psüühilise ja füüsilise asteenia faas. Ilmneb
taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. - Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. - Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) - Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. Hormoonide klassifikatsioon (keemilise koostise alusel kõige laiem käsitlus). - Aminohappehormoonid - Peptiidihormoonid - Valkhormoonid - Steroidihormoonid - Vitamiinid D hormoonivormid - Eikosanoidhormoonid - Retinoidhormoonid - Aromaatset tuuma sisaldavad - Sterodsed - Peptiidid ja valgud
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Irina Raha KOOLISTRESS x klassi uurimistöö Juhendaja: Ülle Alev koolipsühholoog 2008/2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus.........................................................................
/8/ Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. /8/ Müra võib esile kutsuda südametegevuse nõrgenemist ja arütmiat. /8/ Samuti on kindlaks tehtud, et industriaalühiskondade inimkeskkonna tavalised helitasemed rikuvad kolesteriini ainevahetust organismis ja tekivad ateroskleroos, sapikivitõbi jt. haigused. /8/ Samuti paiskub müra toimel neerupealistest verre rohkem adrenaliini, hormooni, mis ahendab veresooni, kutsub esile vererõhu tõusu ja suurendab vere suhkrusisaldust. Kui vere adrenaliinisisaldus on pidevalt suur, tekib inimesel stress. /8/ Tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. /10/ Mürast tingitud üldised tervisehäired: kõrgvererõhutõbi südameveresoonkonnahäired peavalu unetus väsimus lihaspinge stress
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
mis paiknevad üksteise kohal ülalt alla ja moodustavad sümpaatilise piirväädi, kus paiknevad postganglionaarsete neuronite kehad Kõik reganglionaarsed jätked ei lõpe piirväädis, vaid lähevad elundite läheduses paiknevatesse närvipõimikutesse, kus on teiste neuronite kehad Asukohad? Erutusülekande preganglionaalselt postganglionaalsele on vahendatud mediaatori atsetüülkoliiniga Adrenoretseptorid noradrenaliini või adrenaliini vastu tundlikud; jagunevad alfa- ja beetaadrenoretseporiteks; alfaretseptorid on tundlikumad noradrenaliinile, beetaretseptorid aga adrenaliinile; alfa1, alfa2, beeta1, beeta2, beeta3 Erutust stimuleerib emotsionaalne ja füüsiline pinge Sümpaatilise NS toimed ja erutuse efektid organismis: Mõju veresoontele pole kõigile veresoontele ühesugune; naha ja limaskestade veresooned ning siseelundite veresooned ahenevad sümpaatilise erutuse korral,
/8/ Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. /8/ Müra võib esile kutsuda südametegevuse nõrgenemist ja arütmiat. /8/ Samuti on kindlaks tehtud, et industriaalühiskondade inimkeskkonna tavalised helitasemed rikuvad kolesteriini ainevahetust organismis ja tekivad ateroskleroos, sapikivitõbi jt. haigused. /8/ Samuti paiskub müra toimel neerupealistest verre rohkem adrenaliini, hormooni, mis ahendab veresooni, kutsub esile vererõhu tõusu ja suurendab vere suhkrusisaldust. Kui vere adrenaliinisisaldus on pidevalt suur, tekib inimesel stress. /8/ Tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. /10/ Mürast tingitud üldised tervisehäired: kõrgvererõhutõbi südameveresoonkonnahäired peavalu unetus väsimus lihaspinge stress
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
- Hingamispausidega norskamine (ülemiste hingamisteede täielik või osaline lõtvumine ja kokkuvajumine) on tegelikult krooniline hapnikudefitsiiit, mille käes vaevleb uneajal rakutasemel kogu organism, võideldes "nähtamatu kägistava vaenlasega" iga hapnikusõõmu pärast. Nende rohkearvuliste episoodidega kaasneb iga kord vere hapnikutaseme järsk langus ja süsihappegaasi tõus: organismis käivitub sos-signaal paisates keset täielikku unerahu verre adrenaliini ja teisi stressihormoone "päästetöödeks". Aju ärkab ja adrenaliin kiirendab südametööd, tõstab vererõhku, stimuleerib ainevahetust, neerude ja teiste organite tööd. Nii möllab lõõgastava ja kosutava ööpuhkuse asemel tõeline keemiavabrik. Hommikuti ärgatakse rampväsinuna, suu kuivab, pea on uimane või valutab, süda peksleb ja vererõhk on kõrge. Pärastlõunal hakkab seletamatu ja üha süvenev väsimus küsima lõivu tukastamise näol
Kasvuhormoon soodustab toruluude kasvu, suurendab lihasmassi, tõstab glükoosi taset. Tõstvad tegurid on liikumine, nälg ja uni. Langetavad tegurid on ravumine ja kõrge veresuhkru tase. 41.Milline on neerupealiste ehitus ja asetus? Nad asetsevad neerude peal paksus rasvakihis, parem on kolmnurkne, vasak on poolkuukujuline. Kaaluvad kokku 10-12g. Ehituslikult on neerupealistes koor ja säsi. 42.Millised on neerupealiste koore ja säsi hormoonid? Säsi- eritab peamiselt adrenaliini ja noradrenaliini. Koor-eritab steroide(glükokortikoidid ja mineralokortikoidid ning suguhormoone. 43.Millised on adrenaliini ja noradrenaliini toimed? Adrenaliin kiirendab südame löögisagedust ja suurendab vereringe minutimahtu. Noradrenaliin tõstab vererõhku, aeglustab südametegevust ja vereringe minutimahtu. 44.Millised on stressi füsioloogilised alused? Stressi esile kutsuvaid ärritusi nimetatakse stressoriteks. Nende hulka kuulub kõik, mis kutsub esile
Metioniin on veel tsüsteiini ja meile vähemtuntud ning valkude koostises mitteesinevate aminohapete karnitiini ja tauriini (vt. allpool) eelühendiks. Trüptofaan on asendamatu aminohape, mis on näiteks vitamiini niatsiin ning neuroülekandeaine serotoniini eelühend. Fenüülalaniin on asendamatu aminohape ning ta on aminohappe türosiin eelühend. Kui organism saab piisavalt türosiini, pole fenüülalaniini vajadus eriti akuutne. Türosiini vajatakse muuhulgas ka türoksiini ja adrenaliini (need on hormoonid!) ning pigmendi melaniin sünteesiks. Valiin, leutsiin, isoleutsiin on kõik asendamatud aminohapped. Et nende radikaal on hargnenud, rühmitatakse neid tavaliselt hargnenud külgahelaga aminohapete hulka. Neid aminohappeid kasutatakse traumade ja mõningate raskete haiguste ravis. Raviefekti on saadud ka neerupuudulikkuse ja maksahaiguste puhul. Sellealased uuringud jätkuvad. Lüsiin on asendamatu aminohape. Inimorganismis on lüsiini hulgaliselt DNA-ga seostuvate
põhjustada mittesoovitavaid tagajärgi. Keskne probleem seisneb selles, et inimene reageerib koormusolukordadele kogu organismi kui tervikuga. Ebasoodsad tagajärjed: - väsimine - töö monotoonsuse kogemine - enesetunde halvenemine - passivsus - töö kvaliteedi halvenemine, vead töös - lahkhelid kaastöötajatega - töölt puudumised - alkohol, mõnuained Ebasoodsate tegurite põhjustatud füsioloogilised tagajärjed: - hormonaalsed häired - vere adrenaliini tõus - vererõhu tõus - seedeorganite häired ( soolhappe eritus lisandub, seedetegevus häirub, maohaavade tekkimise võimalus) Inimlikud vead Inimesed on erinevad, nad mõtlevad ja tegutsevad erinevalt. Seetõttu on raske leida töökeskkonda, kus ei sünniks ohtlikke olukordi inimlikust faktorist johtuvalt. Tootmise automatiseerimine on vähendanud inimese otsest tegevust tööprotsessis ja see on asendunud mitmesuguse jälgimistegevusega, kus võib aset leida erinevaid vigaseid toiminguid
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: o Naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad o Tõuseb südame löögisagedus o Tekib tubakasõltuvus o Näljatunne väheneb o Langeb kopsude töövõime o Tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eiravad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seediv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku o Lootesse jõuab nikotiin suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. o Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant.
BIOKEEMIA III TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ kevad 2010 XX FOTOSÜNTEES 1. Kloroplasti ehitus. Tülakoidid on volditud struktuurid, nn lamellid, mis kokku pakituna moodustavad graani. Lahustuv on kloroplastist on strooma. Tülakoidvesiikulite sisu nim tülakoidruumiks või luumeniks. Valgusreaktsioonid toimuvad tülakoidmembraanis. Pimedusreaktsioonid stroomas. 2. Valguseaktsioonides püüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muudavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis, eraldub hapnik. + + 2 H2O + 2 NADP + x ADP + Xpi O2 + 2 NADPH + 2 H + x ATP + x H2O Pimereaktsioonides e süsinikufikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH kui redutseerijat...
*Neerupealise säsi + sümpNS mood sümpato-adrenaalsüsteemi, see kindlustab emots. stressi situatsioonides ja kehal. pingutusel kattehhoolamiinide kiire verre eritumise. Sümpato-adrenaalsüsteemi toimimine:*Autonoomne NS tervikuna on peamiselt hüpotalamuse kaudu allutatud kõrgematele närvikeskustele,*Neerupealise säsi talitlus on sümpaatilise närvisüsteemi kontrolli all, *Neerupealiste säsis on adrenaliini (epinefriini) märkimisväärne varu Katehhoolamiinide füsiol funkts:*Glükoosi kontsentratsiooni suurendamine veres(glükogenolüüs maksas ja lihastes , glükoneogenees maksas ), *Rasvhapete kontsentratsiooni suurendamineveres (lipolüüs rasvkoes ), *Südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu suurendamine, *Vasokonstriktsiooni stimuleerimine nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundeis, *Vasodilatatsiooni stimuleerimine skeleti- ja südamelihases, *Hingamise stimuleerimine
Sümpaatiline piirväät – üsna seljaaju naabruses. Kõhuõõnes ja 3 ganglionis (põimikus). o Päikesepõimik – nendest lähtuvad kiud lähevad nt maksa, sooltesse (vaata joonist) o Ülemine kinnistipõimik o Alumine kinnistipõimik Mediaatorks on ganglionis atsetüülkoliin ja erutusülekandel efektorile noradrenaliin ja adrenaliin. Retseptorid, mis erutuvad noradrenaliini ja adrenaliini suhtes, kutsutakse adrenoretseptoriteks, mida on 2 tüüpi: Alfa – tundlikum noradrenaliini suhtes; Beeta – tundlikum adrenaliini suhtes. Sümpaatilise närvisüsteemi toimed elunditele: Sümpaatikus erutub emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Erutused, mis käivituvad, võimaldavad organismil kas vastu hakata või põgeneda (fight-or-flight). Parasümpaatikus surutakse sel ajal alla (ja ka vastupidi) 1
Sümpaatiline piirväät – üsna seljaaju naabruses. Kõhuõõnes ja 3 ganglionis (põimikus). a. Päikesepõimik – nendest lähtuvad kiud lähevad nt maksa, sooltesse (vaata joonist) b. Ülemine kinnistipõimik c. Alumine kinnistipõimik Mediaatorks on ganglionis atsetüülkoliin ja erutusülekandel efektorile noradrenaliin ja adrenaliin. Retseptorid, mis erutuvad noradrenaliini ja adrenaliini suhtes, kutsutakse adrenoretseptoriteks, mida on 2 tüüpi: Alfa – tundlikum noradrenaliini suhtes; Beeta – tundlikum adrenaliini suhtes. Sümpaatilise närvisüsteemi toimed elunditele: Sümpaatikus erutub emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Erutused, mis käivituvad, võimaldavad organismil kas vastu hakata või põgeneda (fight-or-flight). Parasümpaatikus surutakse sel ajal alla (ja ka vastupidi). 1
ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk (ibid). Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: · · naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad · · tõuseb südame löögisagedus · · tekib tubakasõltuvus · · näljatunne väheneb · · langeb kopsude töövõime · · tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku · · lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. · · Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant. · · Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust
(lihaste kontraktsioon, näärmete sekkreet jne) troofilist mõju reguleerides elundi ainevahetus protsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit. Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. (2.5.3) Sümp NS kiirendab või tugevdab organite talitlust. Pupilli laienemine, bronhide laienemine, kopsuveresoonte laienemine, kõhuõõne elundite ja naha veresoonte ahenemine. Sümp närvid stimuleerivad glükogenolüüsi maksas, stimuleerib adrenaliini ja mõnede teiste hormoonide sekretsooni. Ka higinäärmete tööd. Intensiivistuva ainevahetus protsessid, parandab skeletilihaste ja KNS funktsionaalset seisundit ja töövõimet. Pidurdab mao- sooletrakti motoorikat, lõõgastab kusepõie seina lihaseid. Sümp NS: *selle keskused paiknevad seljaaju rinna-nimme osa külgsammastes: rinnasegmendid ja kolm esimest nimmesegmenti *sümp pregang närvikiud väljuvad seljaajust seljaajunärvide kõhtmiste juurte kaudu, eralduvad
Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1 adrenoretseptor, aga laienemist Beeta2 . Ahenevad naha ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja ajuveresooned laienevad. Koronaarveresooned varustavad südant verega. Koronaarveresoontel on mõlemad - nii alfa kui beeta adrenoretseptorid, seetõttu võivad koronaarveresooned nii aheneda kui laieneda, eriti füüsilistes tingimustes vabaneb alati neerupealisest säsist adrenaliini. Lõpolüüs kasutatakse täiendava energia saamiseks. Rasvkoe rakkude lammutamine täiendava energia saamise eesmärgil. Sümpaatilise ns mõju domineerib kusepõie täitumise faasis. Nii kaua kuni põis täitub, domineerib tema üle sümpaatilise ns doos. Parasümpaatilise ns keskused asuvad ajutüves ning seljaaju ristluu ehk sakraalsegmentides. Piklikus ajus on 10.nda peaajunärvi tuumad (uitnärv) ja 9.nda peaaju parasümpaatilised
Jüri Gümnaasium Uurimistöö HASARTMÄNGUDE LEVIK NOORTE SEAS Koostaja: ..... Klass: 11R Juhendaja: ..... Jüri 2013 Sissejuhatus Hasartmänge on väga erinevaid, nii ka hasartmängudega kaasnevaid sõltuvusprobleeme. Mitmed probleemid tekivad sellest, et nad mängivad oma päris raha peale ja korra võidu maitse suhu saanud, ei saa nad enam sellest lahti. Üldiselt on hasartmängude mängimisega kaasnevad probleemid küllalt levinud mitmel pool maailmas. Pikaldane ja raha peale mängimine on üheks suureks põhjuseks just nende seas. Enamasti inimesed satuvad mänguhoos hasarti ja ei mõtle tagajärgedele, mängitakse oma kogu raha ja vara maha. Samuti võib pikaajalisest mängimisest tekkida sõltuvus, millest ei ole enam lihtne lahti saada. Antud teema on valitud kuna autor tunneb sügavat huvi hasartmängude mängimis...
T.rakkusid,mis tagavad kiire immunoloogilise vastuse. B-lümfotsüüte umbes 15% lümfotsüütide üldarvust. Jaotatakse plasmarakkudeks ja B- mälurakkudeks (antigeenide retseptorid) B-lümfotsüüdid sekreteerivad immuunglobuliine. Enamasti vajavad T-abistajarakkude abi. Trombotsüüdid- Vereliistakuid liitris 2,5-3*1011 Tuumata. Sisaldavad vere hüübimiseks olulist trombotüütide faktorit (fosfolipiide) ja veresooni ahendavat ainet serotoniini, samuti adrenaliini, noradrenaliini, histamiini jne. 9. Vere hüübimise füsioloogia. Vigastuse tagajärjel vabanevad trombotsüütidest vasokonstriktoorsed ained, mis ahendavad vigastuse kohal veresooni. Trombotsüüdid kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab verejooksu haavast. Samal ajal käivitub verehüübe-punase trombi teke, mille põhireaktsiooniks on plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine.
Punased inimesed on suurepärased juhid, uuendajad innovatiivse mõtteviisiga inimesed. Ainukeseks miinuseks võiks pidada kalduvust mõtlematult tegutseda. Parimal juhul tagab punane rahuldust toova ja kirgliku armuelu. Halvimal juhul on punane hoopiski türann, julm mõrtsukas, või sadist. (Verner- Bonds. L . 2003) Punast värvi seostatakse vitaalsuse ja paljunemisega. Testiikulid ja munasarjad on punasteks näärmeteks. Teised punased näärmed on veri ja vereringe. Punane soodustab adrenaliini paiskumist verre, mille pärast võib seda seostada ka agressiivsuse ja hirmutundega. (Verner- Bonds. L . 2003) Punasel on tule jõud. See värv muudab ujedad inimesed julgeks, lisab enesekindlust, suurendab, tegutsemistahet. Lõdvestab krampis lihaseid ja liigeseid, peamiselt jalgade piirkonnas. Toimib toniseerivalt kõigile, kes kergesti külmetuvad. Stimuleerib aeglustunud vereringet. (Verner- Bonds. L . 2003) Punase vastandid · Häving (Verner- Bonds. L . 2003)
Ähvardava ülekuumenemise korral aeglustub soojusteke, ntensiivistub soojuse äraandmine, naha veresooned laienevad, siseelundite omad ahenevad, veri paikneb ümber pindmisemalt, intinesiivistub kiirgus, juhtivus ja higistamine, vastavlt õhtu niiskusest higi aurumine. Kilpnäärme hormoon intensiivistab ainevahetust. Selle hormooni sekretsiooni teke võimaldab kohanemist ehk adaptatsiooni jahedamasse kliimasse sattumisel, võtab mõni päev aega. Neerupealise adrenaliini sekretsiooni tõus suurendab oksüdatsiooni protesesse ja ahendab naha veresooni, saab kiirelt kohaneda ähvradava mahaatumise korral. Termoregulatsiooni iseärasused lastel: Imikul ei ole veel termoregulastiooni keskus piisavalt välja arenenud, imik meenutab kõigusoojast, keha t sõltub väliskeskkonna temperatuurist, seda peab arvestama. Suvel ei tohi esimesel eluaastal jätta last päikese kätte, kuumeneb üle.
Immunsüsteem tekitab antikehi haigusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. 14. Neerupealiste säsi- ja koorehormoonid. Paarisnäärmed kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga. Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona reticularis ehk võrkkiht. Säsi produtseerib adrenaliini Koore erinevad kihid produtseerivad erinevaid hordmoone: · glomeruloasa produtseerib aldosterooni, · fascicuata glükokortikoide- nt kortisool; · reticularis suguhormoone- samu mida sugunäärmed produtseerivad. · Mehe neerupealised produtseerivad ka naissuguhormoone ja vastupidi. Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda. Koore hormoonid: 1. Aldosteroon- z. glomerulosa. Mineralokortikoid- tema mõju suureneb neerutorukestes
Neerupealiskoore hormoonid: kortikoidid. Need on steroidhormoonid. Toime järgi eristatakse: 1. mineraalsed kortikoidid Toime on seotud eelkõige mineraalainete, eeskätt naatriumi ja kaaliumi taseme regulatsiooniga veres. 2. glükokortikoidid Intensiivistavad glükoneogeneesi. Nende mõjul suureneb lipiidide kasutamine energeetilistes protsessides. 3. suguhormoonid Eelkõige meessuguhormoone. Neerupealissäsi hormoonid: 1. adrenaliin - adrenaliini toimel lõhustatakse maksas rohkem glükogeeni ja veresuhkru tase tõuseb 20 2. noradrenaliin - on transmitteriks sümpaatilise närvisüsteemi postganglionaarsetes närvilõpmetes. Organismi pingeseisundi ehk stressi korral tekkivas kohastumissündroomis on olulisel kohal neerupeliskoore, hüpofüüsi ja sümpatoadrenaalse süsteemi töö intensiivistumine.
tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min. Kopsude maximaalne ventilatsioon: treenimata inimesel (80-100 l/min) ja treenitud (150-200 l/min) 2) Vere hapnikumahtuvuse tõus – paraneb aeroobsel tööl 25. Süsivesikute ainevahetus kehalisel tööl. Peamised süsivesikute varud paiknevad lihastes ja maksas glükogeenina. Kehalise töö ajal tõuseb veres adrenaliini, noradrenaliini ja glükagooni kontsentratsioon, mille mõjul intensiivistub glükogeeni lagundamine nii lihastes kui ka maksas. Maksa glükogeeni lagundamise tulemusena suureneb glükoosi vool verre. 26. Rasvade ainevahetus kehalise tööl. Kestustööl on lihaste energiavarustuses oluline roll rasvadel. Nende peamised varud paiknevad rasvkoes, vähemal määral on neid talletatud ka lihasrakus. Esmane samm rasvades kätketud
nagu defibrillatsioon ja südame kaudne massaaż, rakendamisel IV EBAEFEKTIIVNE SÜSTOL (PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS) = PEA (pulseless electrical activity) – südames on säilinud elektriline aktiivsus ilma mehaanilise pumpamistegevuseta. Põhjus tavaliselt südameväline (hüpotermia, ravimmürgistus, hüpovoleemia jne) ASY ja PEA korral elustamise ABC; O2 , EKG kontroll kahes lülituses, trahhea intubatsioon; i/v tee ; Adrenaliin 1mg i/v. Suured adrenaliini annused (kuni 0,2 mg/kg) ei ole soovitatud. Atropiin 3mg i/v või 6mg i/t (ühe boolusena) bradükardia (<60/min) korral. Kardiostimulatsioon võib olla efektiivne P-sakkide olemasolul. Intubatsioon kindlaim meetod hingamisteede avamiseks ja hingamise toetamiseks e. plastiktoru viimine haige trahheasse, et kindlustada haige hingamistegevus Hingamine HINGAMISSAGEDUS Vastsündinud 40 - 50 x minVäikelapsed 30 – 40 x min. Lapsed 20 – 30 x min. Noorukid 16 – 20 x min
- Piimhappekäärimine – toimub piimhappebakterite elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Saadusteks 2ATP’d ja 2 piimhappe molekuli. Anaeroobsel glükolüüsil kasutatakse palju süsivesikuid, mida tarbib kesknärvisüsteem -> süsivesikute hulga vähenemisel annab kesknärvisüsteem valu signaale. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks -> lihaste töövõime taastub. Stardieelne seisund - seisund kus vabastame adrenaliini, see mobiliseerib kns, glükogeenist vabaneb suhkur ja kui tööd ei tehta siis rasvkude korjab suhkru ülesse endale. Adrenaliin valmistab keha ette, kas võitle, põgene, või jää seisma (seismine on seisund kus loom kukub maha ja mängib surnut, ehk ellujäämistaktika). Liiga varajane erutus (adrenaliin vara)põletab inimese läbi, suhkrutase läheb ära kõrgeks ja stardis läheb suhkru tase alla juba ja siis on väsimus jms. Anaeroobne lävi
Hüpoksia on hapnikuvaegus, anoksia täielik puudumine. Hüpoksiani võib viia kõrgmäestikus hapniku vähesus, vereringe otseühendused, kaasasündinud südamerikke korral, vereringe puudulikus, aneemia või vingu mürgistus võivad tekitada seisundi, et vereringes ei transpordita piisavalt hapnikku. 44) Hingamise regulatsioon (hingamiskeskus, venitusretseptoritelt, ärritusretseptoritelt, kemoretseptoritelt lähtuvad signaalid, hormoon adrenaliini ja temperatuuri toime). Hingamiskeskus piklikus ajus ja sillas Pneumotaktiline keskus- reguleerib hingamissüsteemi sissehingamise ajalise limiteerimise kaudu. Dorsaalsed ja ventraalsed tuumad stimuleerivad sissehingamist ja väljahingamist. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka ühelt poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon).
Veresoontele on kahesugune toime: osa laienevad, osad ahenevad. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1 adrenoretseptor, aga laienemist Beeta2 . Ahenevad naha ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja ajuveresooned laienevad. Koronaarveresooned varustavad südant verega. Koronaarveresoontel on mõlemad - nii alfa kui beeta adrenoretseptorid, seetõttu võivad koronaarveresooned nii aheneda kui laieneda, eriti füüsilistes tingimustes vabaneb alati neerupealisest säsist adrenaliini. Lõpolüüs kasutatakse täiendava energia saamiseks. Rasvkoe rakkude lammutamine täiendava energia saamise eesmärgil. Sümpaatilise ns mõju domineerib kusepõie täitumise faasis. Nii kaua kuni põis täitub, domineerib tema üle sümpaatilise ns doos. Parasümpaatilise ns keskused asuvad ajutüves ning seljaaju ristluu ehk sakraalsegmentides. Piklikus ajus on 10.nda peaajunärvi tuumad (uitnärv) ja 9.nda peaaju parasümpaatilised
), skeletilihased peavad vastu tunde, neerude, maksa taaselustamisaeg 3-4h, südamel samuti mitu tundi, kuid funktsioon ei taastu kiiresti (normaalse vereringe tagamiseks vajalikku arteriaalset rõhku ei saavutata kiiresti). Kogu organismi taaselustamisaeg on 4 min., s.o. lühem, kui kõikide elutähtsate organite taaselustamisaeg eraldi võetuna. 44) Hingamise regulatsioon (hingamiskeskus, venitusretseptoritelt, ärritusretseptoritelt, kemoretseptoritelt lähtuvad signaalid, hormoon adrenaliini ja temperatuuri toime). Hingamiskeskus piklikus ajus ja sillas Pneumotaktiline keskus- reguleerib hingamissüsteemi sissehingamise ajalise limiteerimise kaudu. Dorsaalsed ja ventraalsed tuumad stimuleerivad sissehingamist ja väljahingamist. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka ühelt poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon).
verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine käib soojuskadude vähendamise või suurendamise kaudu. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus. Bioloogia Page 164 Hüpotaalamus ,,mõõdab" vere temperatuuri, kui see tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevatelt temoretseptoritelt saab hüpotaalamus infot ka väliskeskkonna temperatuuri kohta
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
